Näidis - Äriruumi üürileping (0)

3 KEHV

ÄRIRUUMI ÜÜRILEPING
Käesoleva äriruumi üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht]
(1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi]
ja
(2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi]
edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas:

Lepingu objekt

Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel äripinnana [äriruumide asukoht] asuvad ruumid üldpinnaga [ ruutmeetrite arv] m2, (edaspidi: Üüriobjekt). Üüriobjekti täpsem plaan on sätestatud Lepingu Lisana 1.

Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning antakse Üürnikule üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse Lepingu Lisana 2.

Üürnik võib Üüriobjekti kasutada ainult oma majandus- või kutsetegevuse raames ja Lepingus määratud eesmärkidel.

Lepingu tähtaeg

Leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema Poole poolt ning kehtib kuni [kuupäev].

Juhul, kui üks Pool ei teata teisele Poolele [kuude arv] kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, pikeneb Lepingu tähtaeg automaatselt [aastate arv] aasta võrra.
3. Üür ja kõrvalkulud

Üürnik tasub Üürileandjale Üüriobjekti kasutamise eest üüri [üüri summa] eurot kuus.

Lisaks üürile tasub Üürnik järgmised Üüriobjekti kasutamisega seotud kõrvalkulud:

kommunaalteenused ( elektrienergia , vee- ja kanalisatsiooni, kütte ja prügiveo kulud) vastavalt tarbitud teenustele;

Internetiühenduse, kaabeltelevisiooni, telefoniteenuste ja valvesüsteemi eest vastavalt teenuse pakkujaga sõlmitud lepingutele ning tegelikule tarbimisele.

Üüri ja kõrvalkulusid hakatakse arvestama alates Üürnikule Üüriobjekti üleandmise päevast.

Üürileandja kohustub Üürnikule esitama iga kalendrikuu eest tasumisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude eest arve hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu [kalendripäev]. kuupäevaks.

Üürnik kohustub tasuma üüri ja kõrvalkulud hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu [kalendripäev]. kuupäevaks vastavalt Üürileandja poolt esitatud arvele.

Üür tasutakse Üürileandja arveldusarvele [arveldusarve number, panga nimi].

Tasu osutatavate teenuste eest on Üürileandjal õigus tõsta juhul, kui vastavaid teenuseid osutavad ettevõtted tõstavad teenuse hinda. Teenuste osutamise muutus teatatakse Üürnikule esitataval arvel.

Lepingule allakirjutamise päevast [päevade arv] pangapäeva jooksul tasub Üürnik Üürileandjale Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 1 (ühe) kuu üürisumma ulatuses, s.t [ühe kuu üürisumma] eurot. Tagatisraha tagab Lepingu kehtivuse ajal ja ühe (1) kuu jooksul pärast Lepingu lõppemist Lepingust tulenevate Üürileandja nõuete täitmist. Tagatisrahalt intresse ei arvestata.

Poolte õigused

Üürileandjal on õigus:

kontrollida eelneval [päevade arv]-päevasel etteteatamisel Üüriobjekti sihipärast kasutamist ja hooldamist ning teha Üürnikule ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;

saada kokkulepitud suuruses ja tähtaegadel üüri, kõrvalkulusid ja muid makseid vastavalt Lepingu tingimustele;

siseneda Üüriobjektile avariide ja õnnetuste ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks;

nõuda Üürniku poolt tekitatud kahju hüvitamist.

Üürnikul on õigus:

saada Üüriobjekt enda kasutusse hiljemalt [äriruumide üleandmise kuupäev];

kasutada takistamatult Üüriobjekti ja neis olevaid kommunikatsioone, s.h. elektrit, vett ja kanalisatsiooni vastavalt Üürniku vajadustele ning Üüriobjekti kasutamise eesmärgile;

teha muudatusi ja parendusi Üüriobjektil ainult pärast Üürileandjalt vastavasisulise kirjaliku loa igakordset saamist;

Lepingu lõppemisel võtta ära Üüriobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Üüriobjekti kahjustamata. Kui parenduste või muudatuste äravõtmine ei ole võimalik, võib Üürnik nõuda Üürileandjalt hüvitist summas, mille võrra on Üürileandja nõusolekul tehtud parenduste ja muudatuste tõttu tõusnud Üüriobjekti väärtus.

Üürileandja on kohustatud:

andma Üüriobjekti Üürniku valdusesse Lepingu punktis 4.2.1 märgitud kuupäeval;

tagama Üürniku varustamise vee-, elektri- ja soojusenergiaga ning hoidma korras sisenevad sidekommunikatsioonid. Üürileandja ei vastuta teenuste mitteosutamise eest, kui Üürniku nimetatud teenustega varustamise katkestamine või ebapiisav varustamine oli tingitud Üürileandjast mittesõltuvatel asjaoludel;

võimaldama Üürnikul takistamatult kasutada Üüriobjekti;

oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult vähe Üürniku majandustegevust;

mitte keelduma nõusoleku andmisest Üüriobjektile Üürniku poolt tehtavateks parendusteks ja muudatusteks, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik Üüriobjekti kasutamiseks või selle mõistlikuks majandamiseks;

teavitama Üürniku kirjalikult plaanilistest elektri- ja veekatkestustest hoones või Üüriobjektil ning muude teenuste osutamise katkestustest;

esimesel võimalusel kõrvaldama rikked keskkütte-, veevarustuse -, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemides;

tegema Üüriobjekti säilitamiseks õigeaegselt kapitaalremonti, teavitades sellest Üürnikku kirjalikult vähemalt [päevade arv sõnadega] ([päevade arv numbritega]) päeva ette. Üürnik võib nõuda kapitaalremondi tegemist, kui Üüriobjekt on saanud Üürnikust mittetingitud asjaoludel oluliselt kahjustatud;

Üürileandja ei kanna vastutust materiaalsete väärtuste, mida üürnik hoiab Üüriobjektil või hoones, kus Üüriobjekt asub, kaotsimineku, puudujäägi või rikkumise eest.

Üürnik on kohustatud:

kasutama Üüriobjekti hoolikalt ja vastavalt Üüriobjekti sihtotstarbele;

hoidma Üüriobjekti korras ning heakorrastatud seisundis ja vajadusel tegema sellele hooldusremonti;

taluma Üüriobjekti suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud Üüriobjekti säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks;

teostama Üüriobjekti säilimiseks vajalikku hooldus- ja jooksvat remonti niivõrd, kuivõrd sellega ei suurendata Üüriobjekti väärtust oluliselt;

teatama Üürileandjat viivitamatult ohust Üüriobjektile, kui ohu tõrjumiseks tuleb abinõud tarvitusele võtta, s.h Ruumides toimunud avariist, tulekahjust jms, võttes koheselt tarvitusele abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks;

mitte andma Üüriobjekti kolmandate isikute kasutusse ilma Üürileandja kirjaliku loata;

tasuma üüri ja kõrvalkulusid vastavalt Lepingus kokkulepitud tingimustele;

korraldama oma tegevuse viisil, mis ei häiri ehitise teiste üürnike ja elanike tavapärast tegevust;

hüvitama täielikult Üüriobjekti hävimisest ja kahjustumisest tuleneva kahju, mis tekib ajal, kui Üüriobjekt oli Üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta Üüriobjekti hariliku kulumise, seisukorra halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad Üüriobjekti Lepingujärgse kasutamisega;

Üürileandja kirjaliku loata Üürniku vahenditega Üüriobjektis tehtud ümberehitused ja parendused kuuluvad Üürileandjale. Lepingu lõppemisel on Üürnik kohustatud Üürileandja nõudmisel taastama ümberehituseelse seisukorra oma kulul või hüvitama taastamisega seotud kulud.
5. Poolte vastutus

Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest kannavad Pooled käesolevas Lepingus ning Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutust.

Kõigi lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetähtaegse tasumise korral on Üürileandjal õigus nõuda viivist [viivise määr sõnadega välja kirjutatult] ([viivise määr numbritega]) protsenti päevas tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.

Lepingu muutmine
Lepingu tingimusi võib muuta või Lepingut täiendada ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel, v.a. juhtudel kui Lepingu tingimuste muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on Lepingu muudatus tühine.

Lepingu lõppemine

Leping lõpeb:

Lepingu punktis 2.1 sätestatud tähtaja möödumisel;

Üüriobjekti hävimisel või kasutamiskõlbmatuks muutumisel;

Lepingu lõppemisel muul seaduses või Lepingus toodud alusel, s.h Poole poolt Lepingust taganemisel või Lepingu ülesütlemisel.

Leping lõpeb Üürniku pankroti ja likvideerimise korral või Lepingu lõpetamisel seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva Lepingu sätteid.

Üürnikul on õigus Leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest Üürileandjale kirjalikult [päevade arv] päeva ette, kui Üürileandja rikub oluliselt Lepingut.

Üürileandjal on õigus Leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest Üürnikule kirjalikult [päevade arv] päeva ette, kui:

Üürnikul on tekkinud võlgnevus Üürileandja ees enam kui kahe (2) kuu üüri või kõrvalkulude osas või kui Üürnik on kalendriaasta jooksul hilinenud maksete tasumisega üle kümne (10) kalendripäeva üle kahe (2) korra;

Üürnik lõhub või rikub tahtlikult Üüriobjekti või kasutab Üüriobjekti mittesihipäraselt;

Üürnik teeb ümberehitusi ja parendusi Üürileandja kirjaliku loata;

Üürniku tegevus takistab teiste üürnike või elanike tegevust või on nende huvidega vastuolus ;

Üürnik on andnud Üüriobjekti kolmanda isiku kasutusse Üürileandja eelneva kooskõlastuseta.

Lepingu lõpetamine Poole poolt peab toimuma kirjaliku avalduse esitamisega teisele Poolele. Kirjalikus avalduses peab olema märgitud Üüriobjekt, Lepingu lõpetamise päev ja Lepingu lõpetamise alus.
8. Üüriobjekti üleandmine Lepingu lõppemisel

Üürnik on kohustatud Lepingu kehtivuse viimasel päeval andma Üüriobjekti Üürileandjale üle ja Üürileandja on kohustatud Üüriobjekti vastu võtma.

Kui Üürileandja ei võta Üüriobjekti Lepingu punktis 8.1 märgitud korras vastu, lasub peale Lepingu lõppemise kuupäevast Üüriobjekti kahjustamisest tulenev vastutus Üürileandjal.

Üüriobjekti üleandmisega viivitamisel on Üürnik kohustatud peale Üüri ja muude Lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate maksete, tasuma leppetrahvi [leppetrahvi määr] protsendi ulatuses ühe kuu üürisummalt iga üleandmisega viivitatud päeva eest.

Lepingurikkumise vabandatavus

Pooled vabanevad Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistab vääramatu jõud, kusjuures Pooled on kohustatud rakendama kõiki meetmeid, et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimalikult suures ulatuses Lepingu täitmine.

Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud selle Poole poolt, kes soovib viidata nimetatud asjaoludele kui alusele, et vabaneda seadusest tulenevast ja/või Lepingus sätestatud vastutusest endale Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise eest. Vääramatu jõu mõiste sisustamisel lähtuvad Pooled Võlaõigusseaduses sätestatust.

Vääramatu jõu esinemisest tuleb teist Poolt viivitamatult kirjalikult informeerida.

Vaidluste lahendamise kord

Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

Lõppsätted

Lepingul on alljärgnevad lisad:

Lisa 1- Üürpinna plaan

Lisa 1 – Üüriobjekti üleandmise-vastuvõtmise akt

Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Üürileandjale ja teine Üürnikule.
Üürileandja: Üürnik:

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 82 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

82 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

stiinapv Õppematerjali autor

Näidiseks on tähtajaline üürileping. Äriruumi üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse ruumid, mida üürnik tohib kasutada ainult oma majandus- või kutsetegevuses. Kuigi üürnikule läheb üle äriruumide valdus ja täielik kasutamisõigus, ei tohi üürnik äriruume edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Lepingu võib sõlmida nii tähtaegselt kui ka tähtajatult.

ÄRIRUUMI ÜÜRILEPING äriruum üürileping näidis kinnistu kinnisvara üürima

Sarnased õppematerjalid

doc

Näidis - Seadme üürileping

SEADME ÜÜRILEPING Käesoleva seadme üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel [seadme nimetus ja kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse käeso

Kategoriseerimata

doc

Eluruumi üürileping eesti keeles

ELURUUMI ÜÜRILEPING Tallinnas, "____" _______________ _______ ________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks üürileandjale kuuluva korteri nr ___, mis asub Tallinnas ___________ tänaval, elamus nr ____, üldpinnaga ______ m 2, mis koosneb ___ toast, ___ köögist, ____ vannitoast, __tualettruumist, _____ rõdust, ____ panipaigast, edaspidi kõik

kinnisvara haldus

doc

Kaasuse lahendamine Rooma eraõiguse võlaõigusest

Poolte kohustused üürilepingu puhul olid järgmised: · üürniku või rentniku põhikohustuseks on kasutada asja vastavalt selle kasutamise eesmärgile, tasuda kokkulepidud tähtpäevaks üüri- või rendiraha ja lepingu tähtaja lõppemisel asi korras olekus tagasi anda. Üürniku seisund on selles mõttes võrdlemisi kindlustamata, et ta, esiteks, pole valdaja vaid pidaja ja, teiseks, üürileping lõpeb üüri objekti müügi puhul ka enne lepingu tähtaja saabumist. Ka võis omanik asja lihtsalt isiklikuks kasutamiseks enne tähtaega ära võtta. · üürile andja peamiseks kohustuseks on asja koos päraldistega kasutusse andmine ja taksituseta kasutamise võimaldamine. 7 4 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 139-141 5 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 149 6 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 144 7 E

Rooma eraõiguse alused

rtf

Üürilepingu näidis

Üürileping Käesolev leping on sõlmitud Tartus, "28" Märts 2009 a.Mati Sarapuu, isikukood 38008237890, aadress, Tartu linn, Kastani 155-3 (edaspidi nimetatud Üürileandja) ja Mari Kisakõri, isikukood 48907157865, aadress, Tallinn, Katleri 66-45 (edaspidi nimetatud Üürnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Üürilepingu objekt ja tähtaeg 1.1. Käesolevaga on Pooled kokku leppinud, et Üürileandja annab Üürniku kasutusse selles elamiseks eluruumi aadressil Tartu linn, Pepleri 10-3. Üürniku kasutusse antava eluruumi üldpind on 45 m2, mis koosneb 2 toast, 1 köögist, 1 vannitoast, 1 WC-st (edaspidi nimetatud Eluruum). 1.2. Koos Eluruumiga annab Üürileandja Üürniku kasutusse Eluruumis olevad kodumasinad, seadmed ja mööbli (edaspidi nimetatud Sisustus). 1.3. Üürileandja kohustub üle andma Eluruumi hiljemalt "14" Aprillil 2009.a

Õigusteadus

doc

Üürileping

(kolmekümnendaks) kuupäevaks Üürileandjale jooksva kuu kommunaalteenuste tarbimist mõõtvate arvestite näidud; , 6.5. Lepingu lõppemise päeval andma korteri üle Üürileandjale heas seisukorras. . 7. ÜÜRILEPINGU LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE 7.1. Üürileping lõpeb käesoleva lepingu punktis 3.1 sätestatud tähtaja möödumisel. , . 3.1 7.2.Lepingu osapooltel on õigus üürileping lõpetada, teatades sellest teist Poolt kirjalikult ette vähemalt 1 (üks) kuu. , , 1 . 7.3. Üürileandja võib lõpetada käesoleva lepingu ennetähtaegselt teatades sellest Üürnikule kirjalikult ette vähemalt üks kuu, järgmistel juhtudel: , , : kui Üürnik ei ole täitnud lepinguga endale võetud kohustusi; , ,

Ühiskond

doc

ÜÜRILEPING

ÜÜRILEPING Üürileping on sõlmitud Türil. Siim Uba, (edaspidi nimetatud üürileandja), ühelt poolt ja Luule Külm, (edaspidi nimetatud üürnik), teiselt poolt, keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, sõlmisid eluruumi üürilepingu (edaspidi leping) alljärgnevas 1. LEPINGU ÜLDSÄTTED 1.1 Pooled lähtuvad lepingu tõlgendamisel lepingu dokumentidest, võlaõigusseadusest ning vajadusel teistest õigusaktidest. 1.2 Lepingu dokumendid on eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ning lisad, milles lepitakse kokku peale lepingu allkirjastamist. 2. LEPINGU ESE JA TÄHTAEG 2.1 Üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandjale kuuluva ühetoalise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §389. Eluruumi üürniku perekonnaliikmete majutamine. 2.2 Leping jõustub ning on tähtajatu. Leping lõppeb 3. oktoobril 2015. Eelnevalt on öeldud, et tegemist on tähtajatu lepinguga. VÕS §274. Eluruu

Võlaõigus

136

doc

KASUTUSLEPINGUD

VÕS jõustumisega muutus senikehtinud regulatsioon. Enne VÕSi jõustumist, reguleeris üürilepinguga seonduvat elamuseadus ja enne seda ENSV Elamukoodeks. Elamuseaduse kohaselt sai üürilepingu esemeks olla vaid eluruum. Kõiki muid asju sai kasutusse anda rendilepingu alusel. VÕS kohaselt saab üürilepingu esemeks olla kõik esemed, kaasa arvatud eluruum. Seega üürilepingu alusel saab anda kasutusse nii eluruumi kui ka äriruumi. Samas tuleb tähelepanu pöörata tõsiasjale, et enam ei ole võimalik üüri- ja rendilepingut üksteisest eristada mitte lepingu eseme järgi vaid lähtuda tuleb hoopis teistest kriteeriumidest. Üüri- ja rendilepingu eristamisel on määravaks see, kas asja kasutajal tekib õigus ka asja viljadele või mitte. Seega rendilepingu puhul on peamiseks eesmärgiks vilja saamine ja vilja saamise õigus rentnikul. Riigikohus on leidnud, et

Õigus

pdf

Lepinguo�igus kollokviumid

Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3 Reeglina on kohustus- ja käsutustehing samas dokumendis Müügile

Lepinguõigus

Rohkem sarnaseid