omavalitsuste koostöö; 2) arvestada tuleb jätkusuutlikkuse ja uuenduslikkuse põhimõtteid; 3) harukondlike poliitikate seotus regionaalarengu suunamisega vajab tugevdamist; 4) arvestada tuleb keskuste ja tagamaade vastastikust sõltuvust ning keskuste kaalukat rolli edasises regionaalarengus; 5) käivitada integreeritud arendustegevus; Schöber, P. (2003) Kohalik omavalitsus. Tänapäevase kohaliku omavalitsuse idee, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 23-53. (ÕIS) Linn või vald ei tugine ainult mitte enesele, vaid see on ka kõrgema organismi organ. Seega allub nii esene kui ka võõrale (riigi) tahtele. Ruum, milles on piiratud valla või linna eriareng, on piiratud. Kohaliku omavalitsuse idee tegelikkuses eksisteerib seega linnade ja valdade, maakondade ja kõrgemate omavalitsus-liitudena. 2
Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud
kolm omavahel tihedalt seotud probleemigruppi (Lastekaitse seaduse… 2012a): lapse üldise heaolu tagamisega seotud probleemid; lapse heaolu toetava süsteemiga seotud probleemid; kehtiva lastekaitseseaduse regulatsiooniga seotud probleemid. Nende probleemide lahendamiseks nähakse üldseadusena ette uue lastekaitseseaduse rakendamist, millega sätestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste, avalik- ja eraõiguslike juriidiliste isikute ning füüsiliste isikute kohustused ja ülesanded, riiklik korraldus lapse õiguste kaitseks ning lastekaitse üld- ja erimeetmed, tegevuste keelud ja piirangud, samuti riiklik järelevalve seaduse täitmise üle ja vastutus seaduse rikkumise eest. Uut lastekaitseseadust (LKS) on pikalt oodatud. Juba kümmekond aastat tagasi leidsid lastekaitsetöötajad
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
kontseptsiooni, sest ilma kindla sihi ja struktuurita ei ole võimalik midagi arendada. Kuigi Inglismaalt alanud merekuurortide juhtimine toimus valdavalt riigi eestvedamisel, põhinevad tänapäeva läänemaailma kuurordid enamasti erakapitalil ja neid juhib üks eraettevõte (Vunk 2004: 7). Sellegipoolest peab autor siinkohal mõistlikuks arvestada vaba läänemaailma kapitalistliku arengu eripärasid ja arvab Eesti arenguloo järgi, et siia sobib paremini riiklik või vähemalt kohaliku omavalitsuse hallatav juhtimisstruktuur, kuhu on kaasatud kolm osapoolt avalik ja ettevõtlussektor ning kohalik kogukond. (vt joonis 2) 12 Otsus taastada, säilitada ja hoida kuurordipärandit Otsustada hooaja pikkus Otsustada sihtgrupp Leppida kokku kuurordi põhisuund Luua kuurordi kontseptsioon
või suunatakse tootmise käigus loodusesse tagasi. Ülemaailmsed hinnangulised uuringud on näidanud, et valmistoodangu koosseisu läheb vaid 4-6 % kogu loodusest võetavast ainest. Suurimad kaod on kahtlemata maavarade kaevandamisel ja nende töötlemisel ning elektri- ja soojusenergeetikas, kus kogu kütuse mass läheb põletamisel jäätmeteks. Varem või hiljem satub või suunatakse loodusesse tagasi ka toodang. Tarbekaubad, sh. toit jõuavad loodusesse tagasi kiiresti, keskmise kasutusajaga tooted riided, mööbel, autod ja muud masinad on kasutusel kauem. Hooned ja muud rajatised on kõige pikema kasutusajaga, kuid lõpuks ka need amortiseeruvad ja lammutatakse või jäävad püsima varemetena. Tõsi osa oma kasutusaja lõppu jõudnud toodete materjalist läheb korduvkasutusse ning seda osa püütakse suurendada. Sellise tsükli käsitlemisel on vaja arvestada ka tootmise ja tarbimise energeetilist komponenti, mis on spetsiifiline
on võimalik saada informatsiooni lisaks külastajate koguarvule ka nende ruumikasutuse kohta kaitsealal, sh tuvastada eelistatud piirkonnad. 2. Külastajate hoiakuid kajastavad uuringud Loendusandmeid on kasulik ühendada külastajate hoiakute infoga. Külastajate hoiakute uurimiseks kasutatakse küsitlusankeete. Ankeetide abil on võimalik saada aimu kaitseala külastavate inimeste külastuse põhjustest, ootustest kaitseala osas ning luua keskmise külastaja profiil. Kuna peamiseks hoiakute uurimise võimaluseks on ankeetküsitlus, mis on oma iseloomult ajamahukas, siis on väga oluline, kuidas ja milliseid küsimusi küsitakse. 3. Külastajate käitumise vaatlusuuringud Hoiakute info täiendamiseks on vajalik teostada ka külastajate tegeliku käitumise vaatlust. Lisaks hoiakute info täiendamisele on nii võimalik tuvastada ka erinevate tegevuste käitumismustreid
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 8 Juriidilise isiku õigusvõime. Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja - kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse
Kõik kommentaarid