Näidis - Seadme üürileping (0)

5 VÄGA HEA

SEADME ÜÜRILEPING
Käesoleva seadme üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht]
(1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi]
ja
(2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi]
edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas:

Lepingu objekt

Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel [seadme nimetus ja kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga.

Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse käesoleva Lepingu lisana 1.

Üürnik kasutab Üüriobjekti ainult Üüriobjekti iseloomust tulenevatel eesmärkidel.

Lepingu tähtaeg

Käesolev Leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema Poole poolt ning kehtib kuni [kuupäev].

Juhul, kui üks Pool ei teata teisele Poolele [kuude arv] kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, pikeneb Lepingu tähtaeg automaatselt [aastate arv sõnadega] (aastate arv numbritega) aasta võrra.
3. Üür

Üürnik tasub Üürileandjale Üüriobjekti kasutamise eest üüri [üüri summa] eurot ühe kalendrikuu kohta. Üüri hakatakse arvestama alates Üüriobjekti üleandmise päevast.

Üürileandja kohustub Üürnikule esitama iga arvestusperioodi eest tasumisele kuuluva üüri eest arve hiljemalt [päevade arv] päeva möödudes kalendrikuu lõpust.

Üürnik kohustub tasuma üüri hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul peale Üürileandja poolt arve esitamist Üürnikule.

Üür tasutakse Üürileandja arveldusarvele [arveldusarve number, panga nimi].

Lepingule allakirjutamise päevast [päevade arv] pangapäeva jooksul tasub Üürnik Üürileandjale Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 1 (ühe) kalendrikuu üürisumma ulatuses, s.t [tagatisraha summa] eurot. Tagatisraha tagab Lepingu kehtivuse ajal ja ühe (1) kuu jooksul pärast Lepingu lõppemist Lepingust tulenevate Üürileandja nõuete täitmist. Tagatisrahalt intresse ei arvestata.

Poolte õigused ja kohustused

Üürileandjal on õigus:

kontrollida Üüriobjekti sihipärast kasutamist ja hooldamist ning teha Üürnikule ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;

saada kokkulepitud suuruses ja tähtaegadel üüri vastavalt Lepingu tingimustele;

nõuda Üürniku poolt tekitatud kahju hüvitamist.

Üürnikul on õigus:

saada Üüriobjekt enda kasutusse hiljemalt [Üüriobjekti üleandmise kuupäev];

teha muudatusi ja parendusi Üüriobjektile ainult pärast Üürileandjalt vastavasisulise kirjaliku loa igakordset saamist;

Lepingu lõppemisel võtta ära Üüriobjektile tehtud parenduse või muudatuse, kui see on võimalik Üüriobjekti kahjustamata. Kui parenduste või muudatuste äravõtmine ei ole võimalik, võib Üürnik nõuda Üürileandjalt hüvitist summa ulatuses, mille võrra on Üürileandja nõusolekul tehtud parenduse ja muudatuste tõttu tõusnud Üüriobjekti väärtus.

Üürileandja on kohustatud:

andma Üüriobjekti Üürniku valdusesse Lepingu punktis 4.2.1 märgitud kuupäeval;

võimaldama Üürnikul takistamatult kasutada Üüriobjekti;

oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult vähe Üürniku majandustegevust;

mitte keelduma nõusoleku andmisest Üüriobjektile Üürniku poolt tehtavateks parendusteks ja muudatusteks, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik Üüriobjekti kasutamiseks;

tegema Üüriobjekti säilitamiseks õigeaegselt remonti ja parandustöid, teavitades sellest Üürnikku kirjalikult vähemalt [päevade arv] päeva ette.

Üürnik on kohustatud:

kasutama Üüriobjekti hoolikalt ja vastavalt Üüriobjekti sihtotstarbele;

hoidma Üüriobjekti korras ning heakorrastatud seisundis ja vajadusel tegema sellele hooldusremonti;

taluma Üüriobjekti suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud Üüriobjekti säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või kahjulike tagajärgede kõrvaldamiseks;

teatama Üürileandjale viivitamatult ohust Üüriobjektile, võttes koheselt tarvitusele abinõud nende tagajärgede likvideerimiseks;

mitte andma Üüriobjekti kolmandate isikute kasutusse ilma Üürileandja eelneva kirjaliku loata;

tasuma üüri vastavalt Lepingus kokkulepitud tingimustele;

hüvitama täielikult Üüriobjekti hävimisest ja kahjustumisest tuleneva kahju, mis tekib ajal, kui Üüriobjekt oli Üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta Üüriobjekti hariliku kulumise, seisukorra halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad Üüriobjekti Lepingujärgse kasutamisega;

Üürileandja kirjaliku loata Üürniku vahenditega Üüriobjektile tehtud ümberehitused ja parendused kuuluvad Üürileandjale. Lepingu lõppemisel on Üürnik kohustatud Üürileandja nõudmisel taastama ümberehituseelse seisukorra oma kulul või hüvitama taastamisega seotud kulud.

Poolte vastutus

Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest kannavad Pooled käesolevas Lepingus ning Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutust.

Kõigi lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetähtaegse tasumise korral on Üürileandjal õigus nõuda viivist [viivise määr] protsenti päevas tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.

Lepingu muutmine
Lepingu tingimusi võib muuta või Lepingut täiendada ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel, v.a. juhtudel kui Lepingu tingimuste muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on Lepingu muudatus tühine.

Lepingu lõppemine

Leping lõpeb:

Lepingu punktis 2.1 sätestatud tähtaja möödumisel;

Üüriobjekti hävimisel või kasutamiskõlbmatuks muutumisel;

Lepingu lõppemisel muul seaduses või Lepingus toodud alusel, s.h Poole poolt Lepingust taganemisel või Lepingu ülesütlemisel.

Leping lõpeb Üürniku pankroti ja likvideerimise korral või Lepingu lõpetamisel seaduses sätestatud korras, arvestades Lepingu sätteid.

Üürnikul on õigus Leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest Üürileandjale kirjalikult [kuude arv] kuud ette, kui Üürileandja rikub oluliselt Lepingut.

Üürileandjal on õigus Leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest Üürnikule kirjalikult [kuude arv] kuud ette, kui:

Üürnikul on tekkinud võlgnevus Üürileandja ees enam kui kahe (2) järjestikuse kalendrikuu olulises osas või kui Üürnikul on tasumata enam kui kolme (3) kalendrikuu üürile vastav summa;

Üürnik lõhub või rikub tahtlikult Üüriobjekti või kasutab Üüriobjekti mittesihipäraselt;

Üürnik teeb ümberehitusi ja parendusi Üürileandja kirjaliku loata;

Üürnik on andnud Üüriobjekti kolmanda isiku kasutusse Üürileandja eelneva kooskõlastuseta.

Lepingu lõpetamine Poole poolt peab toimuma kirjaliku avalduse esitamisega teisele Poolele. Kirjalikus avalduses peab olema märgitud Üüriobjekt, Lepingu lõpetamise päev ja Lepingu lõpetamise alus.
8. Üüriobjekti üleandmine Lepingu lõppemisel

Üürnik on kohustatud Lepingu kehtivuse viimasel päeval andma Üüriobjekti Üürileandjale üle ja Üürileandja on kohustatud Üüriobjekti vastu võtma.

Kui Üürileandja ei võta Üüriobjekti Lepingu punktis 8.1 märgitud korras vastu, lasub peale Lepingu lõppemise kuupäevast Üüriobjekti kahjustamisest tulenev vastutus Üürileandjal.

Üüriobjekti üleandmisega viivitamisel on Üürnik kohustatud peale Üüri ja muude Lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate maksete, tasuma leppetrahvi [leppetrahvi määr] protsendi ulatuses kalendrikuu üürisummalt iga üleandmisega viivitatud päeva eest.

Lepingurikkumise vabandatavus

Pooled vabanevad Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistab vääramatu jõud, kusjuures Pooled on kohustatud rakendama kõiki meetmeid, et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimalikult suures ulatuses Lepingu täitmine.

Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud selle Poole poolt, kes soovib viidata nimetatud asjaoludele kui alusele, et vabaneda seadusest tulenevast ja/või Lepingus sätestatud vastutusest endale Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise eest. Vääramatu jõu mõiste sisustamisel lähtuvad Pooled Võlaõigusseaduses sätestatust.

Vääramatu jõu esinemisest tuleb teist Poolt viivitamatult kirjalikult informeerida.

Lõppsätted

Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

Lepingul on alljärgnevad lisad:

Lisa 1 – Üüriobjekti üleandmise-vastuvõtmise akt

Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Üürileandjale ja teine Üürnikule.
Üürileandja: Üürnik:

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 61 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

stiinapv Õppematerjali autor

Seadme üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse seadme, mida üürnik võib kasutada ainult seadme iseloomust tulenevate eesmärkide saavutamiseks. Kuigi üürnikule läheb üle seadme valdus ja täielik kasutamise õigus, ei tohi üürnik üüriobjekti edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Lepingu võib sõlmida nii tähtajaliselt kui ka tähtajatult.

SEADME ÜÜRILEPING ÜÜRILEPING näidis leping seade vallasasi üürileping rent

Sarnased õppematerjalid

doc

Näidis - Äriruumi üürileping

ÄRIRUUMI ÜÜRILEPING Käesoleva äriruumi üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel äripinnana [äriruumide asukoht] asuvad ruumid üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2, (edaspidi: Üüriobjekt). Üüriobjekti täpsem plaan on sätestatud Lepingu Lisana 1. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktig

Kategoriseerimata

doc

Kaasuse lahendamine Rooma eraõiguse võlaõigusest

Poolte kohustused üürilepingu puhul olid järgmised: · üürniku või rentniku põhikohustuseks on kasutada asja vastavalt selle kasutamise eesmärgile, tasuda kokkulepidud tähtpäevaks üüri- või rendiraha ja lepingu tähtaja lõppemisel asi korras olekus tagasi anda. Üürniku seisund on selles mõttes võrdlemisi kindlustamata, et ta, esiteks, pole valdaja vaid pidaja ja, teiseks, üürileping lõpeb üüri objekti müügi puhul ka enne lepingu tähtaja saabumist. Ka võis omanik asja lihtsalt isiklikuks kasutamiseks enne tähtaega ära võtta. · üürile andja peamiseks kohustuseks on asja koos päraldistega kasutusse andmine ja taksituseta kasutamise võimaldamine. 7 4 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 139-141 5 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 149 6 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. 2001, lk 144 7 E

Rooma eraõiguse alused

doc

Eluruumi üürileping eesti keeles

ELURUUMI ÜÜRILEPING Tallinnas, "____" _______________ _______ ________________________, isikukood /või/ registrikood, edaspidi nimetatud üürileandja, __________________, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige _____________________ ja _______________________, isikukood /või/ registrikood ___________________, edaspidi nimetatud üürnik, kelle seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige ___________________, keda mõlemat koos nimetatakse edaspidi poolteks, sõlmivad käesoleva eluruumi üürilepingu, edaspidi nimetatud leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepinguga annab üürileandja üürnikule tasu eest ajutiseks kasutamiseks üürileandjale kuuluva korteri nr ___, mis asub Tallinnas ___________ tänaval, elamus nr ____, üldpinnaga ______ m 2, mis koosneb ___ toast, ___ köögist, ____ vannitoast, __tualettruumist, _____ rõdust, ____ panipaigast, edaspidi kõik

kinnisvara haldus

rtf

Üürilepingu näidis

Üürileping Käesolev leping on sõlmitud Tartus, "28" Märts 2009 a.Mati Sarapuu, isikukood 38008237890, aadress, Tartu linn, Kastani 155-3 (edaspidi nimetatud Üürileandja) ja Mari Kisakõri, isikukood 48907157865, aadress, Tallinn, Katleri 66-45 (edaspidi nimetatud Üürnik), keda nimetatakse edaspidi Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Üürilepingu objekt ja tähtaeg 1.1. Käesolevaga on Pooled kokku leppinud, et Üürileandja annab Üürniku kasutusse selles elamiseks eluruumi aadressil Tartu linn, Pepleri 10-3. Üürniku kasutusse antava eluruumi üldpind on 45 m2, mis koosneb 2 toast, 1 köögist, 1 vannitoast, 1 WC-st (edaspidi nimetatud Eluruum). 1.2. Koos Eluruumiga annab Üürileandja Üürniku kasutusse Eluruumis olevad kodumasinad, seadmed ja mööbli (edaspidi nimetatud Sisustus). 1.3. Üürileandja kohustub üle andma Eluruumi hiljemalt "14" Aprillil 2009.a

Õigusteadus

doc

Üürileping

(kolmekümnendaks) kuupäevaks Üürileandjale jooksva kuu kommunaalteenuste tarbimist mõõtvate arvestite näidud; , 6.5. Lepingu lõppemise päeval andma korteri üle Üürileandjale heas seisukorras. . 7. ÜÜRILEPINGU LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE 7.1. Üürileping lõpeb käesoleva lepingu punktis 3.1 sätestatud tähtaja möödumisel. , . 3.1 7.2.Lepingu osapooltel on õigus üürileping lõpetada, teatades sellest teist Poolt kirjalikult ette vähemalt 1 (üks) kuu. , , 1 . 7.3. Üürileandja võib lõpetada käesoleva lepingu ennetähtaegselt teatades sellest Üürnikule kirjalikult ette vähemalt üks kuu, järgmistel juhtudel: , , : kui Üürnik ei ole täitnud lepinguga endale võetud kohustusi; , ,

Ühiskond

136

doc

KASUTUSLEPINGUD

Üüri- ja rendilepingu eristamisel on määravaks see, kas asja kasutajal tekib õigus ka asja viljadele või mitte. Seega rendilepingu puhul on peamiseks eesmärgiks vilja saamine ja vilja saamise õigus rentnikul. Riigikohus on leidnud, et rendileping eristub üürilepingust oma eesmärgi poolest, st rendilepingu puhul on esmatähtis renditud eseme korrapärase majandamise käigus kasu saamine. Kuna üürileping on oma olemuselt kasutusleping ja üürilepingu alusel saab kasutusse anda kõiki asju võib isikutel tõusetuda küsimus, et mille poolest erineb üürileping rendilepingust. Nagu eelpool juba öeldud, siis lepingute peamiseks eristamise kriteeriumiks on see, et rendilepingu puhul tekib rentnikul õigus ka korrapärase majandamise käigus saadavale viljale. See asjaolu peab olema üheks oluliseks lepingupoolte eesmärgiks. Kas tegemist on üüri- või

Õigus

doc

ÜÜRILEPING

ÜÜRILEPING Üürileping on sõlmitud Türil. Siim Uba, (edaspidi nimetatud üürileandja), ühelt poolt ja Luule Külm, (edaspidi nimetatud üürnik), teiselt poolt, keda edaspidi nimetatakse pool või koos pooled, sõlmisid eluruumi üürilepingu (edaspidi leping) alljärgnevas 1. LEPINGU ÜLDSÄTTED 1.1 Pooled lähtuvad lepingu tõlgendamisel lepingu dokumentidest, võlaõigusseadusest ning vajadusel teistest õigusaktidest. 1.2 Lepingu dokumendid on eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt ning lisad, milles lepitakse kokku peale lepingu allkirjastamist. 2. LEPINGU ESE JA TÄHTAEG 2.1 Üürileandja annab üürnikule tasuta kasutamiseks üürileandjale kuuluva ühetoalise korteri üldpinnaga 40 ruutmeetrit. VÕS §389. Eluruumi üürniku perekonnaliikmete majutamine. 2.2 Leping jõustub ning on tähtajatu. Leping lõppeb 3. oktoobril 2015. Eelnevalt on öeldud, et tegemist on tähtajatu lepinguga. VÕS §274. Eluruu

Võlaõigus

ppt

Lepingud

olevale lepingule. Vara tasuta kasutamise leping-kinnisasi, vara tasuta kasutamise leping-vallasasi • Vara tasuta kasutamise lepinguga annab üks isik teise isiku kasutusse lepingus kindlaks määratud eseme (vallas- või kinnisasja) ilma, et kasutaja peaks kasutusõiguse eest kasutusse andjale tasu maksma. Küll peab aga kasutaja tasuma kasutusse antava eseme säilitamise ja hooldamisega seotud kulud ning avalik-õiguslikud koormatised ja maksud. Seadme üürileping • Seadme üürilepinguga annab üürileandja üürniku kasutusse seadme, mida üürnik võib kasutada ainult seadme iseloomust tulenevate eesmärkide saavutamiseks. Kuigi üürnikule läheb üle seadme valdus ja täielik kasutamise õigus, ei tohi üürnik üüriobjekti edasi üürida ega anda muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma üürileandja eelneva kirjaliku loata. Laenuleping • Laenulepingu näidis on mõeldud ühe isiku poolt

Majandus

Rohkem sarnaseid