Kui pikaks perioodiks tuleks koostada strateegia? Kas siin on mingeid erinevusi ettevõtete vahel? Ebakindluse neli taset Piisavalt selge tulevik Alternatiivne tulevik Tuleviku piirkond Tõeline ebakindlus Ebakindluse neli taset [Courtney, H., Kirkland, J., Viguerie, P. Strategy Under Uncertainty. Harvard Business Review, 1997 Nov-Dec, lk 67-79] Strateegilise juhtimise protsess Koosneb viiest omavahel seotud osast: Määratleda tegevusvaldkond, luua visioon, fikseeritakse missioon, pikaajalised tegevuspõhimõtted ja sihid Visiooni ja missiooni arendamine mõõdetavaks eesmärgiks ja oodatavaks tulemuseks Kavandatakse strateegia soovitud tulemuste saavutamiseks Valitud strateegia viiakse ellu Hinnatakse tegevust ja saavutatud tulemusi Juhtimise põhifunktsioonid ja strateegiline juhtimine Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Organiseerimine Motiveerimine Mehitamine Kontrollimine Strateegilise juhtimise etapp
5) Firmade omavaheline rivaalitsemine tootmisharu sees – seda mõjutavad neli eelnevat faktorit 4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini, Planeerimise, Positsioneerimise, Ettevõtluse, Kognitiivne, Õppimise, Võimu, Kultuuri, Keskkonna, Konfiguratsiooni koolkond. 5. Milline on strateegilise juhtimise protsess? Määrata tegevusvaldkond Luua visioon – pikaajaline nägemus Võtta endale missioon Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid Strateegia kavandamine Strateegia elluviimine Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset
5) Firmade omavaheline rivaalitsemine tootmisharu sees – seda mõjutavad neli eelnevat faktorit 4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini, Planeerimise, Positsioneerimise, Ettevõtluse, Kognitiivne, Õppimise, Võimu, Kultuuri, Keskkonna, Konfiguratsiooni koolkond. 5. Milline on strateegilise juhtimise protsess? Määrata tegevusvaldkond Luua visioon – pikaajaline nägemus Võtta endale missioon Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid Strateegia kavandamine Strateegia elluviimine Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset
.........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu.................................................................................................8 Konsultandi kasutamisest .......................................................................................................11 TURUNDUSPLAANI KOOSTAMINE .........................................................................................12 Missioon ja visioon ..................................................................................................................12 Välis- ja sisekeskkonna analüüsi läbiviimine ..........................................................................14 Ettevõtte sisekeskkonna kirjeldamine ja analüüs...........................................................14 Ettevõtte profiil..................................................................................................
integratsiooni ulatus) näitab, kes on organisatsiooni konkurendid on aluseks strateegilisele analüüsile ei tohiks olla liiga kitsas ega liiga lai võib määratleda tehnoloogiakeskselt, tootekeskselt või tarbija vajaduste kesksel võib aja jooksul muutuda Ettevõte ei saa pakkuda igaühele kõike! Klientide ja toote/teenuse valik on strateegiline valik!!! Missioon ehk organisatsiooni eksisteerimise põhjus ja eesmärk; seletab organisatsiooni olemasolu vajalikkust; annab vastuse küsimustele: milliseid tarbijate vajadusi rahuldatakse; kes/kus need tarbijad on kuidas neid vajadusi rahuldatakse (tuumkompetents) sisaldab kasu ühiskonnale; ei tohi olla liiga kitsas ega liiga lai; peaks olema realistlik, ettevõttele ainuomane, motiveeriv. Missiooni muutmine
palju nõudjaid) · Asenduskaubad teistest tootmisharudest · Firmade omavaheline rivaalitsemine tootmisharu sees seda mõjutavad neli eelnevat faktorit 4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini, Planeerimise, Positsioneerimise, Ettevõtluse, Kognitiivne, Õppimise, Võimu, Kultuuri, Keskkonna, Konfiguratsiooni koolkond. 5. Milline on strateegilise juhtmise protsess? · Määrata tegevusvaldkond · Luua visioon pikaajaline nägemus · Võtta endale missioon · Vastavalt visioonile ja missioonile püstitada eesmärgid · Strateegia kavandamine · Strateegia elluviimine · Kontrollimine ja kaasajastamine 6. Mille poolest erinevad missioon ja visioon? Visioon on strateegiline nägemus tulevikust, unistus, kõige üldisem eesmärk. Visioon annab ettevõttele üldise arengusuuna ja aitab luua ühtsusetunnet. Visioon ei ole eesmärk, kuna tal ei ole konkreetset tähtaega ega täpselt defineeritud sisu.
raamistik üldise kvaliteedi täiustamiseks). J.M.Juran Juhtimiskonsultant. Tema peamine idee seisneb selles, et kvaliteedi lõplik mõõt on kliendi rahulolu. Oma tõekspidamiste rakendamiseks peatub ta kulutustel kvaliteedile, määratledes kvaliteedielementide kuluartiklid - vältimiskulud, avastamiskulud, veakulud. Tema filosoofia rõhutab, et juhtkond peaks püüdlema kvaliteedi täiustamise ja saavutamise missiooni poole kahel tasandil - ettevõtte kui terviku missioon kõrgtasemega kvaliteedi saavutamiseks ja arendamiseks kui ka ettevõtte eri osakondade missioon selle saavutamiseks. 1954 aastal esines Jaapanis kvaliteedivastutuse loengutega. Loengute tulemusel hakati kvaliteediohjesse suhtuma kui juhtimisvahendisse. K.Ishikawa Tema sõnum seisneb kvaliteediringide loomises ning kõigi töötajate kaasamises kvaliteeditagamise protsessi. Pööras erilist tähelepanu statistilistele tehnikatele, rõhutades
· Uute töötajate värbamisel on otstarbekas nende oskuste ja kogemuste hindamise kõrval kaaluda ka nende sobivust organisatsiooni põhiväärtustega, mis võib vahel olla olulisemgi. Tänapäeval võib sageli täheldada liikumist detsentraliseerimise ja töötajatele suuremate vabaduste andmise poole. Suurem vabadus ei tähenda aga seda, et igaüks võib teha, mis heaks arvab vabadusel peab olema suund. 31. Ettevõtte missioon. · Missiooni sõnastus on ettevõtte olemasolu vajalikkuse sõnastus. · "Milline on meie äri olemus ja mida me püüame teha oma tarbijate jaoks?" Kelle ja missuguseid vajadusi me rahuldame ning kuidas me seda teeme? · Missioon peaks ideaaljuhul peegeldama missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. · Mõistlik ei ole ettevõtte missiooni defineerida läbi tehnoloogiate, toodete või teenuste.
Kõik kommentaarid