Lepinguõigus (0)

Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping   kui   võlaõiguslik   leping   ja   kohustustehing.   Kohustustehingu   ja   käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine: lahutamispõhimõte (müügilepingu täitmiseks on vaja lisaks mingi täiendava tehingu tegemine, mille   sisuks   on   omandiõiguse   ülekandmine   ostjale)   ja   abstraktsiooniprintsiip   (käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest): TsÜS § 6 lg 3 ja 4. Tarbijalemüügileping: mõiste § 208 lg 4 (+ § 1 lg 5 ja 6). (4) Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu   alusel,   mille   puhul   tarbijale   müüb   vallasasja   müüja,   kes   sõlmib   lepingu   oma majandus- või kutsetegevuses. Tarbijalemüügi  regulatsiooni   olulisus  §  237  lg  1.  (1)  Tarbijalemüügi  puhul   on  ostja  kahjuks käesolevas jaos sätestatust ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Tarbijalemüügilepingul peab olema spetsiifiline objekt.  Müügilepingu objekt: klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese ehk asi (TsÜS § 49: (1)   Asi   on   kehaline   ese. (2)   Seaduses   sätestatud   juhtudel   kohaldatakse   õigusele   asja   kohta sätestatut.   (3)   Loomadele   kohaldatakse   asjade   suhtes   kehtivaid   sätteid,   kui   seaduses   ei   ole sätestatud teisiti.). Müügilepingu   esemeks   ei   pruugi   siiski   olla   alati   asjad   §   208   lg   3   kohaselt   kohaldatakse müügilepingu sätteid vastavalt ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümisele. Eseme


definitsioon  TsÜS  §  48:  esemeks  on  asjad,  õigused  ja  muud  hüved,   mis   võivad  olla  õiguse objektiks. Müügilepingu eristamine sarnastest lepingutest: eristamine võõrandamislepingutest- müük ja kinge   (kui   asja   eest   makstakse   raha,   siis   müügileping);   müük   ja   vahetus   (asi   asja   vastu   on vahetus). Müügilepingu eristamine teenuste osutamise lepingutest, eelkõige töövõtust, § 208 lg 2:  eristamisprobleem tekib lepingute puhul, mille sisuks on teatava asja valmistamine ning valmistatud asja võõrandamine  müüja poolt juba valmistatud asja võõrandamise leping on müügileping  valmistatava asja suhtes sõlmitud lepingu kvalifitseerimine: üldpõhimõte § 208 lg 2 1 lause;   erand   1:   materjali   asja   valmistamiseks   annab   teine   pool;   erand   2:   suurem   osa kohustustest seotud töö tegemise või muu teenuse osutamisega (2 lause). Nt. Kui lepingu puhul on domineeriv osa materjali maksumus, mitte töömaksumus, siis tegemist müügilepinguga. Kataloogist tellides tellid liigitunnustega asja, mis läheb samuti müügilepingu alla. Segatüübiline   leping   VÕS   §   1   lg   2   on   juhul,   kui   võõrandamisleping   ja   töövõtuleping   pole eristatavad.   Kinnistu   ostmine   allub   müügilepingule   ning   maja   ehitamise   leping   allub töövõtulepingule. Lepingud peavad olema selgelt eristatavad.  Müüja kohustused:  müüja põhikohustused VÕS § 208 lg 1: müügilepingu objekti üleandmise kohustus (lõpptulemusena on võimalik ostjal ese oma valduse alla saada); müügilepingu objekti omandi üleandmise kohustus (lisaks valdusele ka õigusliku omanduse tagamine). Muud müüja kohustused ehk kõrvalkohustused: §§ 210, 211, 212. Asja üleandmise kohustus Üldine sisu: müüjapoolsete toimingute tegemine, mis võimaldavad ostjal saada müügilepingu objektiks olev asi oma valdusesse (AÕS § 32 mõttes). Üleandmiskohustuse täitmiseks on kolm peamist viisi:


 Müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlaks määratud kohas (teistest samaliigiliste tunnustega asjadest eraldi), ostja peab sellele ise järgi minema (§ 209 lg 1).  Müüja peab müüdud asja ostjale kätte toimetama (§ 209 lg 4 1 lause, tarbijalemüük 3 lause).  Müüja ei pea asja ostjale kätte toimetama, kuid peab hoolitsema selle ostjani toimetamise korraldamise ehk veo eest (§ 209 lg 4 2 lause). Kohustus saab täidetud siis, kui ta annab selle vedajale üle. Üleandmiskohustuse täimine ja valduse üleandmine ostjale, üleandmine VÕS § 209 ja AÕS § 92 mõttes. Üleandmiskohustuse täitmise ajahetke olulisus:  Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek ostjale (§ 214): riisiko ülemineku ajahetk (§ 214 lg, erandina ostja vastuvõtuviivituse korral ka lg 3); riisiko ülemineku tähendus (§ 214 lg 1); asja „juhusliku“ hävimise või kahjustumise eeldused. o Juhuslik eeldab, et see on müüjast sõltumatu asjaolu  Üleantud asja lepingutingimustele vastavuse kontrollimise hetk (§ 218 lg 1). Millisel viisil tuleb üleandmiskohustus konkreetse müügilepingu (kas rakendub § 209 lg1 või § 209 lg 4 1 või 2 lause; tuleb selgitada asja üleandmise koht. Kui kokkulepe puudub, siis peab ostja järgi minema § 85 lg 2 p 4 alusel) puhul täita § 85:   Üldpõhimõte § 85 lg 1 1 lause.  Erikokkuleppe puudumisel kehtiv reegel § 85 lg 2 p 2 või 3.  Kui müüja kohustub toimetama asja ostja asukohta, siis kas on tegemist § 209 lg 4 1 või 2 lauses nimetatud juhtumiga?


o Nt. Müügileping sõlmitud ja kokku lepitud, et kaup toimetatakse ostjani, muud täpsustused puuduvad. Sellele rakendub § 209 lg 4. See kas rakendub 1 või 2 lause, sõltub sellest kas üleandmisekoht oli müüja või ostja juures. Kahtluse korral rakendub 2 lause § 85 lg 2 p 4 alusel. Tuleb eeldada, et üleandmisekoht oli müüja juures. Kui müüja teostab ise vedu, siis rakendub 1 lause. o § 209 lg 4 lause 1 vs 2 erisused seisnevad riskide kandmises. Enne, kui kaup jõuab ostjani, saab see kahjustada. Lg 2 alusel riisiko läks ostjale üle, kui müüja andis terve kauba vedajale. Kuidas mõjutab M-O suhteid? Ostja saaks midagi teha, kui müüja oleks müügilepingut rikkunud, kuna kaubaseisukord oli üleandmise hetkel korras,   siis   ostja   peab   müüjale   hinna   tasuma,   sõltumata   sellest,   et   sai   kätte kahjustatud kauba. Ostjal on nõuded vedaja vastu sõltumata sellest, et ta ei ole ise lepingut sõlminud. Veoleping on leping kolmanda isiku kasuks (§ 788 lg 4). Sama teema on lg 1 puhul, kuid sel juhul rikkus müüja lepingut, kui andis rikutud kauba ostjale edasi. Ostjal tekivad nõuded.  Tarbijalemüügi puhul kehtivad erisused § 209 lg 4 3 ja 4 lause. Lepingu täitmise kulud: poolte kohustused ning lepingu täitmise kulude kandmine- üldpõhimõte § 90, millised kulud kaasnevad müügilepingu täitmisega; üleandmiskohustuse täitmisega seotud kulud:  § 215 lg 1  Üleandmise kulud § 209 lg-s 4 nimetatud üleandmisviiside puhul § 215 lg 2 o § 209 lg 4 2 lause: kas müüja peab kandma veolepinguga seotud kulud ise või võib seda ostjalt nõuda? Kui asja üleandmise koht on kokku lepitud müüja juures ning ostja soovib kaupa saada enda kätte, siis saab müüja nõuda lisaks veotasu.   Erisused tarbijalemüügi korral § 215 lg 3 Omandi üleandmise kohustus


Omandi üleandmise kohustuse all tuleb mõista kõiki neid toiminguid, mida müüja peab tegema, et võimaldada müüdud asja omandi üleminekut ostjale.  Vallasasjad:   omandi   üleandmiseks   vajalik   kokkulepe   omandi   üleandmise   kohta   ning otsese valduse üleandmine ostjale (AÕS § 92 lg 1).  Kinnisasjad:   omandi   üleandmiseks   vajalik   kokkulepe   omandi   üleandmise   kohta   ehk asjaõigusleping ning ostja omanikuna kinnistusraamatusse kandmine (§ 118).  Kui   müügilepingu   esemeks   on   õigus,   on   müügilepingu   täitmiseks   vajalik   õiguse ülekandmine müüjalt ostjale, mis toimub vastavalt §-le 174, nõudeõiguse puhul §-le 164.  Omandi üleandmine muude müügilepingu objektide puhul. Omandi üleandmine ja omandireservatsioon (§ 233). Ostja  müügilepingust   tulenevad   põhikohustused   sisalduvad   §   208   lg   1   lõpuosas:   kohustatud tasuma   müüjale   ostuhinna;   kohustatud   müüdud   asja   vastu   võtma.   Ülejäänud   on kõrvalkohustused. Lepingulise vastutuse üldpõhimõtted VÕS   kohaselt   on   lepinguline   vastutus   üldjuhul   nn   garantiivastutus.   Vastutus   tähistab   õkv kohaldamise võimalust lepingu rikkumise korral. Garantiivastutus tähendab, et lepingupool võtab lepingu   sõlmimisega   garantii,   et   täidab   lepingut   nõuetekohaselt.   See   tähendab,   et   lepingu rikkumise   fakti   esinemine   on   üldjuhul   piisavaks   eelduseks   vastutuse   tekkimisele   ja   õkv kohaldamisele. Õkv eeldused: 1) kehtiv leping; 2) lepingu rikkumine; 3) vastutus lepingus/seaduses; kokkulepete puudumisel § 103 lg 1 (garantiivastutus). Vastutust välistavad asjaolud: § 103 lg 2 (§ 105), § 101 lg 3 (kinnitab kohustuse rikkumist). Müügilepingu puhul erisätted rikkumise ja vastutuse osas.  Garantiivastutuse ja süülise vastutuse eristamine müügilepingu näitel:


 Müüja vastutus müügilepingu alusel puudustega asja üleandmise korral. Süülise vastutuse puhul peab rikkumine olema rikkujale etteheidetav (tahtlus vs hooletus).  Garantiivastutuse põhimõtte rakendamine tähendab lihtsustatult, et müüja vastutab ka varjatud puuduste eest ning sõltumata sellest, kas ta sellisest puudusest teadis või pidi teadma.  Nt. Varjatud puudusega (õlireostus; pärandus) eseme müük ehituseks. Garantiivastutus: kohustuse rikkumine-> mittekohase täitmise kvaliteet § 77; vastutus-> § 103 lg 2 (rangelt objektiivne   komponent   „ei   saa   mõjutada“).   Kuna   tal   oleks   olnud   võimalus   asjaolu mõjutada,   siis   VJ   puudub.   Seega   on   vastutus   olemas.   Süüline   vastutus:   kohustuse rikkumine->   sama;   vastutus->   kas   tegu   süülise   rikkumisega,   kas   müüja   on   süüdi?? „Sarnane mõistlik isik“ antud juhul võtab süülise vastutuse ära. Vastutus müügilepingu rikkumise eest
Ostja vastutus Müüja ÕKV eeldused ostja poolse rikkumise korral:  ML rikkumine O poolt (eelkõige viivitus ostuhinna tasumisel).  O vastutus (§ 103, ML ptk-s erinormi pole). Müüja ÕKV-d ostja vastu: § 101 lg 1 (ML ptk-s erinorme pole):  M kohustuste täitmisest keeldumise õigus (§ 111).  Täitmisnõue § 108 lg 1 (nt. ostuhinna tasumise kohustus).  Viivise nõue § 113.  Kahju hüvitamise nõue § 115 (ostuobjekti hilinenud vastu võtmine, sellest keeldumine, kui müüja ei saa seda ise hoiustada ning sellest tekib kahju). Leppetrahv kinnitab KH, kus tegeliku kahju tõendamine on raskendatud.


 Lepingust taganemine § 116 (oluline rikkumine-> täiendav tähtaeg, raha maksmise puhul pigem lühem, garanteerib). Müüja vastutus Selle puhul tuleb eristada müüja poolset ML-u mittetäitmist ja täitmisega viivitamist ning ML-u müüjapoolseid   rikkumisi,   mis   seisnevad   ostjale   lepingutingimustele   mittevastava   asja üleandmises.  ML   müüjapoolse   mittetäitmise   (ka   omandiõiguse   mitte   üleandmine,   hilinenud üleandmine)   ja   täitmisega   viivitamise   puhul   puuduvad   ML   ptk-s   müüja   lepingulist vastutust reguleerivad erinormid, ostja poolt ÕKV kohaldamise eeldused ning ostja ÕKV on seega reguleeritud VÕS üldosas.  ML müüjapoolse rikkumise puhul, mis seisneb ostjale lepingutingimustele mittevastava asja   üleandmises   sisaldub   ML   ptk   §-des   217-229   rohkesti   erinorme   VÕS   üldosa üldpõhimõtete suhtes. tegu on mittekohase täitmisega § 100. Mittetäitmise ja viivituse korral:  Ostja ÕKV eeldused müüjapoolse rikkumise korral: o ML rikkumine ostja poolt: müüja ei täida õigeaegselt asja üleandmise kohustust; müüja ei anna ostjale üle omandit. Müüja vastutus (§ 103, ML ptk-s erinorme pole). VJ elementi ei saa kasutada, kuna vastutab oma tarneketi eest.  Ostja ÕKV-d müüja vastu: § 101 lg 1 (ML ptk-s üldjuhul erinorme pole) o Ostja kohustuste täitmisest keeldumise õigus (§ 111). o Täitmisnõue § 108 lg 2. o Kahju hüvitamise nõue § 115 (hinnavahe; viivituse korral peaks kokku leppima leppetrahvi, muul juhul KH kasutada keeruline).


o Lepingust taganemine § 116, tarbijalemüügi puhul ka § 209 lg 5 (täiendav tähtaeg ei tohi olla algsest tarnetähtajast pikem). Asja olemusest tingitud taganemine või kokkuleppena, sellistel juhtudel saab kohe taganeda! Viivitusega täitmise korral taganeda ei saa.  Lepingutingimustele mittevastava asja üleandmine:  ML-u müüjapoolse mittenõuetekohase täitmise puhul tuleb ostja ÕKV-de kontrollimisel vastata kolmele küsimusele: o Kas   müüdud   asi   vastab   lepingutingimustele   ehk   kas   on   tegu   ML-u mittenõuetekohase täitmisega müüja poolt? o Kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ehk kas müüja suhtes saab üleüldse kohaldada teatavat sanktsiooni ehk ÕKV-d? o Millised konkreetseid ÕKV-sid saab ostja müüja suhtes kasutada?  3 küsimuse osas ML ptk-s erinormid üldosa suhtes: o Müüdud asja vastavust lepingutingimustele, s.t seda, kas tegu on nõuetekohase täitmisega, hinnatakse §-de217 ja 77 alusel. o Müüja vastutuse osas sisaldavad §-d 218-221 erinorme § 103 suhtes. o Ostja ÕKV-de osas eksisteerib §-des 222-225 erinorme §-de 108 jj suhtes.  Müüja   vastutus:  kui  müüdud   asi   ei   vasta   lepingutingimustele,   siis  VÕS   §   218   lg   1 kohaselt   vastutab   müüja   selle   eest   põhimõtteliselt   alati,   tegemist   on   erisättega   §   103 suhtes. o Erandid: ostja teadis või pidi teadma lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest  §   218   lg   4;  ostja   ei   teata   müüdud   asjal   esinevast   puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist § 220 (erand § 221 lg 1); pooled


võivad kokku leppida müüja vastutuse piiramises võrreldes seaduses sätestatud üldise vastutusrežiimiga. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas kokkulepe välistaks müüja vastutuse- kui jah, siis kas kokkulepe kehtib (§ 106 lg 2, § 42, § 221 lg 2, § 237 lg 1) Ostja ÕKV eeldused lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral:  Asja vastavus lepingutingimustele § 217 o Üldpõhimõte lg 1 o Üksikud alused, kui asi ei vasta lepingutingimustele lg 2  Asjal ei ole kokkulepitud omadusi p1.  Kokkulepe asja omaduste suhtes puudub p2:  ostja soovib asja kasutada spetsiifiliseks   otstarbeks,   millest   müüja   on   teadlik  (asi   on   ostja   poolt silmaspeetud   kasutuseesmärgiks   sobiv;   ostja   võib   tugineda  müüja erialastele teadmistele või oskustele); müüja ei ole teadlik asja kasutamise soovist spetsiifilisel eesmärgil (asi on selle tavapärase kasutusviisi raames otstarbekohaselt   kasutatav;   3-2-1-115-04);  asi   on   vähemalt   keskmise kvaliteediga § 77 lg 1 tähenduses  (tuleb eristada uusi ja kasutatud asju; negatiivsed   omadused   nagu   sarnastel   kasutatud   asjadel,   mh   asja vastupidavus). Hind mõjutab keskmise kvaliteediootust.  § 217 lg 2 p-d 3-6. o Lepingutingimustele vastavuse kontrollimise hetk: § 218 lg 1.  Ostja ÕKV-d: o Lepingu täitmisest keeldumise õigus § 110, 111


o Lepingu   täitmise   nõue  §   222:   ostja   võib   nõuda  kas   asja   parandamist   või   asja asendamist samalaadse uue asjaga.  Asja   asendamise   nõude   eeldused:   ostja   valikuõigus   tavalise   ja tarbijalemüügi puhul.  Asja   parandamise   nõude   eeldused:   müüja   õigus   asendada;   parandamise kulude ebamõistlikkus. o Lepingust taganemise õigus § 116, § 223 (kui asja asendamine, parandamine ei õnnestu). o Ostja kahju hüvitamise nõue § 115 o Hinna alandamise õigus § 112, § 224 Müüja vastutuse ajalised piirid-  müügilepingu rikkumisest tulenevate nõuete aegumistähtajast tuleb   eristada   tähtaega,   mille   jooksul   ilmnenud   müüdud   asja   puuduste   eest   müüja   üleüldse vastutab. Vt. selles osas § 218 lg 2 1. lause Müügilepingust tulenevate nõuete aegumine:  Aegumistähtaegade osas vt. TsÜS § 146  Aegumise alguse osas vt. TsÜS 147. Sellest kehtestab olulise erandi VÕS § 227 Tõendamiskoormuse jagunemine müüja ja ostja vahel • Üldpõhimõte: igaüks peab tõendama talle kasulikud asjaolud • Ostja peab tõendama, et:  Asi on puudusega  Puudus või selle põhjus eksisteeris asja talle üleandmise hetkel (erandite osas tarbijalemüügi puhul vt § 218 lg 2 2. lause)


• Müüja   peab   sellisel   juhul   oma   vastutuse   (§   218   lg   1)   vältimiseks   tõendama   teatava erandlikult müüja vastutust välistava asjaolu esinemise. Müügigarantii  (vt   §   230,   §   231)  on   oma   üldise   juriidilise   struktuuri   poolest   sarnane võlaõigusseaduse   üldosas   reguleeritud   garantiile   kui   kõrvalkohustusele   (vt   §   155). Müügigarantiist   tulenevad   õigused   on   põhimõtteliselt   sõltumatud   müüja   seadusest   tuleneva vastutuse olemasolust või sellest, kas ostja ka seaduse alusel selliseid õigusi kasutada saaks – garantiis ettenähtud õiguste teostamise võimalus sõltub üksnes garantiis endas sätestatud eelduste täitmisest. • Müügigarantii ja tõendamiskoormus:  Mis on müügigarantii sisuks  Kuidas jaguneb tõendamiskoormus  Müügigarantii tarbijalemüügi puhul Kasutuslepingud Üürileping Üürilepingu mõiste osas vt § 271. Üürilepinguga sarnaneb rendileping, mõiste osas vt § 339 Üüri- ja rendilepingu eristamine:  Erisused objekti osas: o Üürilepingu esemeks on ainult kehalised esemed e. asjad
o Rendilepingu   esemeks   võib   olla   mistahes   ese   s.t   ka   õigused   ja   muud mittekehalised esemed  Kui lepingu esemeks on kehaline ese, tuleb lepinguid eristada lähtuvalt nende eesmärgist: o Üürilepingu   eesmärk   piirdub   asja   reaalse   kasutamise   võimaluse   tagamisega üürnikule. o Rendilepinguga   tegemist   siis,   kui   asja   soovitakse   kasutada   selleks,   et   seda korrapäraselt majandades saada asjast vilja ehk rendilepingu eesmärgiks pole mitte lihtsalt asja kasutamise võimaluse tagamine, vaid asja kasutamise eesmärgiks on asjast selle vilja näol reeglipärase tulu saamine. 


 Loodusvilja andvad asjad  Asjast õigusvilja saamine rendilepingu eesmärgina Üürilepingu erinevad liigid: Sõltuvalt üüritavast objektist võivad üürisuhtele kehtida erinevad õiguslikud reeglid.  Erireeglid kehtivad:   Kinnisasjade üürimise kohta (kinnisasja mõiste osas: TsÜS § 50 + AÕS). Vt § 272 lg 2 vastavaid   sätteid   kohaldatakse   ka   üksnes   kinnisasja   osaks   oleva   (elu-  või   äri)ruumi üürimise puhul.  Eluruumide üürimise puhul: def § 272 lg 1 1. lause, regulatsiooni olulisus vt § 275  Äriruumide üürimise puhul: def § 272 lg 1 2. lause  VÕS   ei   sätesta   üürilepingule,   sh   eluruumi   üürilepingule,   kohustuslikku   vormi.  Seega   võib üürilepingu sõlmida vormivabalt, so suuliselt, kirjalikult, fakside, e-posti teadete vahetamise teel. Poolte õigused, kohustused ja rikkumised: Üürileandja kohustused ja rikkumised:  Asja üleandmise kohustus: Üürilepingu objektiks oleva asja üleandmise kohustus (§ 276 lg 1 1. pool). Millises seisundis peab asi üleandmise hetkel olema:  Asjal peavad olema kokku lepitud omadused o Kui üürnik on asja enne lepingu sõlmimist üle vaadanud, loetakse tavapärasel välisel vaatlusel tuvastatav seisund kokku lepituks  Kokkuleppe  puudumise  korral  peab  asi  olema  “lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis” (§ 276 lg 1 1. pool) ning sellel ei tohi olla “puudusi” (vt § 277 lg 1): o Asi peab olema kasutatav “vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti” (vt § 276 lg 2) s.t eesmärgipäraselt kasutatav.


o Asi peab olema vähemalt keskmise kvaliteediga § 77 lg 1 tähenduses, s.t sellel ei tohi olla puudusi, mida üüritud asjaga sarnastel asjadel tavaliselt ei esine.  Asja vastuvõtmise tagajärjed kui asjal on äratuntavaid puudusi: vt § 277 lg 2 – kui üürnik puudustele vastu ei vaidle ning ei reserveeri endale ÕKV-te kasutamise õigust, loetakse äratuntavad puudused üürniku poolt aktsepteerituks ning ta ei saa neile hiljem tugineda.  Asja lepingujärgses seisundis säilitamise kohustus: o Üürilepingu objektiks oleva asja lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis hoidmise kohustus (§ 276 lg 1 2. pool):  Asi   peab   kogu   lepingu   kehtivuse   aja   kestel   säilima   ülalkirjeldatud seisundis s.t seisundis, milles asi oli selle üürnikule üleandmise hetkel  Lepingu   rikkumiseks   ei   loeta   siiski   asja   lepingujärgsest   kasutamisest tingitud   hariliku   kulumise,   halvenemise   ja   muutustega   kaasneva   asja seisukorra halvenemist eest (vt § 334 lg 2 2. lause), ent üürileandja peab sellised tagajärjed regulaarselt kõrvaldama, kui ei ole kokku lepitud teisiti. o Tulenevalt   asja   lepingujärgses   seisundis   säilitamise   kohustusest   on   asja korrashoiukohustus   lepingu   ajal   seega   teistsuguse   kokkuleppe   puudumisel üürileandjal:  Üürileandjal   on   seega   kohustus   asja   korras   hoida   ja   kõrvaldada   selle puudused.  Üürnikul   lasub   korrashoiukohustus   teistsuguse   kokkuleppe   puudumisel üksnes pisipuuduste ulatuses, vt § 280.  Korrashoiukohustuse   ja   sellega   seotud   riskide   teistsugune   jagamine   on kokkuleppel võimalik ent mitte eluruumi üürilepingu puhul (vt § 275).  Üleandmiskohustuse rikkumine:


o Seondub kahe asjaoluga: üürileandja ei anna asja valdust üle; üleantud asi ei vasta lepingu tingimustele. o Vastutus:   hilinenud   üleandmise   korral   §   103;   mittevastavuse   korral   (kui   võtab vastu) § 278. o Üürniku   ÕKV-d:   hilinenud   üleandmise   korral   või   juhul,   kui   asjal   esinevad puudused välistavad selle eesmärgipärase kasutamise või piiravad seda olulisel määral,   võib   taganeda   §   227   lg   1.  Vastu   võtmisel   saab   hilinenud   üleandmisel nõuda kahju hüvitamist § 115; § 278 ÕKV-d, kui § 277 lg 2 eeldused on täidetud.  Lepingujärgse seisundi säilitamise kohustuse rikkumine: o Eriregulatsioon §-d 278-282  Üürniku ÕKV-de eeldused (§ 278 preambula):  Lepingu rikkumine: o Üüritud   asjal   tekib   puudus   (§  227   lg  2)   või   esineb   muu takistus. o Üürnik ei pea puudust omal kulul kõrvaldama § 280.  Vastutus lepingu rikkumise eest, üldjuhul § 103, erandid: o Vääramatu   jõud     §   105   (avaliku   tee   näide,   kus   teed remonditakse ning üürnik ei vastuta, aga saaks nõuda üüri vähendamist sellel ajal). o Puuduse eest vastutab üürnik § 101 lg 3  Üürniku ÕKV-d (§ 278 p 1-5):


 Täitmisnõue § 278 p 1 (puuduse või muu takistuse kõrvaldamine), § 108 lg 2, § 279  § 278 p2  Kahju hüvitamine § 278 p 3, § 115  Üüri alandamine § 278 p 4, § 296; hinna alandamise alaliik § 112. võimalus on keelduda maksmisest (ei saa lepinguobjekti kasutada), üüri   alandamise   õigus   proportsionaalselt   (eesmärgipärane kasutamine takistatud).  Üüri hoiustamine § 278 p 5, § 298, § 120. Raha tuleb hoida III isiku juures,   mida   loetakse   kohaseks   täitmiseks,   kui   üürileandja kohustuse   täidab   (notari   juures).   Väldib   vastuvõtuviivituse situatsiooni. Ei välista lisaks üüri alandamist.  Üürilepingu lõppemisel tuleb vaadelda § 334 lg 2, kus peab tõendama, et puudus on tekkinud temast mitte tulenevast asjaolust. Üürniku kohustused:  Üüri maksmise kohustus  Asja sihtotstarbekohase kasutamise kohustus § 276 lg 2  Asja isikliku kasutamise kohustus § 278, § 279 o Üldpm: § 288 lg 1 o Asja allkasutusse andmine, allüürileping. Tuleb eraldi kokku leppida. Üürilepingu lõppemisel lõppeb ka allüürileping, mis toob kaasa AÜL rikkumise.  o Perekonnaliikmete majutamise õigus § 289


 Hoolsuskohustus § 276 lg 2. Kohustus tagada asja säilimine seisundis, milles see oli üürnikule üleandmise hetkel ( v.a. tavapärane kulumine § 334 lg 2).  Asja tagastamise kohustus üürilepingu lõppemisel § 334 lg 1  Asja korrashoid ja hooldamine: o Korrashoiukohustus üldiselt üürileandjal, üürnikul üksnes § 280 ulatuses o Üürileandja poolt tehtavate parenduste ja muudatuste talumine § 283, § 284 o Üürniku poolt tehtavad parendused ja muudatused ja nende hüvitamine § 285, § 286  Õigus, kui üürileandja nõusolek § 285 lg 1  Parenduste   ja   muudatuste   hüvitamine   §   286   ainult   siis,   kui   üüriruumi väärtus tõusis. Üür ja „kõrvalkulud“ § 292, § 293. Üür peaks katma kõik kulud, mis üürnik selle kasutamise jooksul tekitab. Erikokkulepete puudumisel kannab kõrvalkulud üürileandja. Üürilepingu lõppemine ja lõpetamine: Tähtajaline üürileping  Lõpeb korraliselt tähtaja möödumisel § 309 lg 1 o Erandid seonduvad asja kasutamise jätkamisega pärast lepingu tähtaja möödumist § 310  Enne   tähtaja   möödumist   on   võimalik   lõpetada   üksnes   erakorraliselt,   s.t   erakorralise ülesütlemise teel. Selle spetsiifika: o Eeldab mõjuva põhjuse esinemist § 313


Teenuse osutamise lepingud Üldpõhimõtted: Kaks põhitüüpi: käsundus- § 619, töövõtuleping § 635. Ülejäänud on nende alaliigid (nt § 658 lg 2, § 670 lg 4, § 692 lg 2). § 619; pmst võiksid kõik lepingud olla KL-d. Töövõtulepingu   erinevus   seondub   eelkõige   asjaoluga,   et   töövõtuleping   on  tulemuse saavutamisele suunatud leping. Erinevus seisneb kohustuse sisu poolest (§ 24 lg 1, 2):  TVL-u   alusel  võlgnetakse  kokkulepitud   tulemus   e  töö   ning   lepingu   täitmise   fakti  ja täitmise nõuetekohasust kontrollimiseks hinnatakse üksnes vastavat lõpptulemust.  KL   on   suunatud   teenuse   osutamisele   kui   protsessile,   s.t   KL-u   täitmiseks   peab käsundisaaja   tegema   lepinguga   silmaspeetava   eesmärgi   saavutamiseks   mõistlikke jõupingutusi lg 2 mõttes. Täitmist ja nõuetekohasust kontrollitakse, küsides kas tegu on nõuetekohase täimisega. Käsunduslepingu sätted on maaklerilepingu sätete jaoks peamised. Lisaks spetsiifilistele sätetele § 658, kohaldatakse maaklerilepingutele § 619 jj norme. Lisaks agendileping, komisjonileping, tervishoiuteenuse leping, ekspedeerimisleping. Töövõtulepingu alla kuulub makseteenuse leping, veoleping, pakettreisileping, hoiuleping. Eristamine:  Mis on lepingu objektiks: o Asja valmistamise või muutmisega seotud tööd teostatakse reeglina TVL-u alusel. o Kas teenusel on selgel mõõdetav lõpptulemus, kui mitte on üldjuhul tegu KL-ga.  Kas teenusega silmaspeetud tulemuse saavutamine sõltub peaasjalikult teenuse osutaja püüdlustest või tema jaoks välistest asjaoludest, mida ta ei saa mõjutada, eelkõige teise lepingupoolega seotud asjaoludest (§ 24 lg 3 p 4, 5)


Töövõtt §635 Töövõtt   on   alati   tasuline,   mitte   nagu   käsundusleping,   mis   võib   olla   tasuta   või   kokkuleppel tasuline.   Müügileping   ja   töövõtuleping   on   sarnased,   sest   müügileping   on   ka   tulemuse saavutamisele suunatud leping. Tarbijatöövõtulepingu (635 lg 4) puhul peab olema  ettevõtja, tarbija ja vallasasja suhtes teenuse osutamine. Töövõtja kohustused Põhikohustuseks on kokkulepitud tulemuse saavutamine, st „töö“ tegemine (§ 635 lg 1). Töö peab valmima õigeaegselt ning vastama lepingutingimustele, st olema vaba „puudustest“. Lisaks on tööprodukti (tulemuse) üleandmise ja võõrandamise kohustus (§636) jm kõrvalkohustused. Tellija kohustused Esmane on tasu maksmise kohustus, mis on kokkulepitud suuruses. Kokkuleppe puudumisel § 637 lg 1 nimetatud tasu (selliste teenuste puhul tavaline, sarnane § 28 lg-ga 2, kuid erisäte on ülimuslik). Töövõtjal on õigus nõuda tasu suurendamist tööde mahu või maksumuse suurenemise korral:  tasunõude ja „tööde eelarve“ (§ 639 lg 1) seos;
 siduv   ja   mittesiduv   eelarve;   mittesiduv   eelarve   tekib   siis,   kui   on   kirjas,   et   tegu   on mittesiduva eelarvega või kui sisaldab klausleid, mis lubavad lepingu punkte muuta.  tasu suurendamise nõue mittesiduva eelarve puhul (§ 639 lg 2) on võimalik, kui eelarve suurenemist ei olnud töövõtjal võimalik ette näha. See on väga erandlik, kuna töövõtja kannab   ise   seda   riski,   kuna   ta   sõlmis   lepingu   sellisena   kindlas   summas   kindla lõpptulemusega. EE-s on väga tavaline ehituses tasu suurendamise nõue. Töövõtjal on õigus keelduda lisatööde tegemisest, nt peab valama 24 m2 põrandat, kuid tegelikkuses on 26 m2, siis ta võib keelduda 2 m2 valamisest ja tellija võib küsida lisateenust ja maksta lisaraha. Tellija vastutus Töövõtja ÕKV eeldused tellijapoolse rikkumise korral:  TVL rikkumine T poolt: o Eelkõige viivitus töövõtjale tasu maksmisel
o Tellija viivitus (§ 652)  Tellija vastutus (§ 103, ML ptk-s erinormi pole)


Töövõtja ÕKV-d tellija vastu: § 101 lg 1  Tööde teostamise peatamise õigus § 111
 Täitmisnõue § 108 lg 1 (tasu maksmisega viivitamise korral)  Viivise nõue § 113 (tasu maksmisega…)
 Kahju hüvitamise nõue § 115, § 652 lg 1 (tellija viivituse korral)  Lepingu lõpetamine o Taganemine § 116 (tasu maksmisega…)
o Ülesütlemine tellija viivituse korral, § 652 lg 2, 3 Töövõtja vastutus Tuleb eristada töövõtjapoolset TVL mittetäitmist ja täitmisega viivitamist ning töövõtjapoolseid TVL rikkumisi, mis seisnevad lepingutingimustele mittevastava töö tegemises.  TVL   mittetäitmise   ja   täitmisega   viivitamise   puhul   puuduvad   TVL   ptk-s   töövõtja lepingulist vastutust reguleerivad erinormid, tellija poolt ÕKV kohaldamise eeldused ning tellija ÕKV on seega reguleeritud VÕS üldosas. o Tellija ÕKV eeldused töövõtja poolse rikkumise korral:  TVL rikkumine töövõtja poolt: töö ei valmi õigeaegselt, st kokkulepitud tulemust ei saavutata lepingujärgseks tähtajaks  Töövõtja vastutus § 103, TVL ptk-s erinormi pole o Tellija ÕKV-d töövõtja vastu: § 101 lg 1  Tasu maksmisest keeldumise õigus § 111  Täitmisnõue § 108 lg 2  Kahju hüvitamise nõue § 115  Lepingust taganemine § 116, tarbijaTVL puhul ka § 636 lg 4  Lepingutingimustele mittevastav töö: o Tellija ÕKV eeldused töö lepingutingimustele mittevastavuse korral:  TVL rikkumine TV poolt:  Kontroll vastavalt §-le 641
 Alternatiivselt § 77 lg 1  TV vastutus:  Üldpõhimõte: § 642 lg 1 (erinorm § 103 suhtes, vt 3-2-1-80-08 p 22)  Erandlikud vastutuse äralangemise juhud: o § 641 lg 3
o § 644 lg 3 (erand sellest § 645 lg 1, 2)
o Erikokkulepped   vastutuse   kohta   (üksikjuhul   kontrollida erikokkuleppe kehtivust § 645 lg 3, § 108 lg 2, § 42) o Tellija ÕKV-d


 Tasu   maksmisest   keeldumise   õigus   (§   111)   koos   töö   vastuvõtmisest keeldumise õigusega (§ 110)  Lepingu täitmise nõue (§ 646): töö parandamist või uue töö tegemist:  Uue töö tegemise nõude eeldused: o Tellija valikuõigus tavalise ja tarbijaTV-u puhul § 646 lg 2
o Uue töö tegemise kulud ebamõistlikud § 646 lg 1  Parandamise nõude eeldused: o Töövõtja õigus teha uus töö
o Parandamise kulude ebamõistlikkus  Parandamiskulude hüvitamine § 646 lg 5  Lepingust taganemise õigus § 116, § 647  Kahju hüvitamine  Tasu vähendamise õigus § 112, § 648 Käsundusleping Poolte õigused ja kohustused Käsundisaaja kohustused  Käsundisaaja hoolsuskohustus (§620)  Hoolsuse määr, mida käsundisaajalt oodata saab sõltub tema enda isikust  Reegeljuht: § 620 lg 2 1. lause.  Kui   tegemist   on   professionaaliga   kehtib   §   620   lg   2   2.   lause,   mis   kehtestab objektiivse vastutusstandardi. Sisuliselt saab § 620 lg 2 standardi abil kontrollida, kas on tegemist kohustuste rikkumisega käsundisaaja poolt.  Käsundisaaja lojaalsuskohustus (§ 620 lg 1):  Lojaalsuskohustus ja huvide konflikt: § 623  Lojaalsuskohustus käsundiandja esindajaks oleva käsundisaaja puhul ja TsÜS § 131  Kohustus järgida käsundaja juhiseid (§ 621),  Käsundisaaja kõrvalkohustused: (§ 624, 625)  Käsundisaaja väljaandmiskohustus (§ 626)


Käsundiandja kohustused  Käsundisaajale tasu maksmise kohustus (§ 627)
 Käsundisaaja kulutuste hüvitamise kohustus (§ 628)  Üldpõhimõte: § 628 lg 1 1. lause
 Kulutuste hüvitamine tasumise käsunduslepingu puhul, vt § 628 lg 1 2. lause Käsunduslepingu rikkumine  Eriregulatsioon §-de 619-634 juures puudub  Seetõttu kohalduvad üldosa §-d 100 jj.


Seminar Normikoosseis tuleb seostada faktiliste asjaoludega. Üldine skeem: 22.09.2016 Kellelt nõuda mida, millisel alusel? ÕKV-de kasutamise eeldused: 1. Kehtiv leping-> määrab ära, mis on poolte kohustused.
2. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumine-> miks rikuti, pole oluline. See on faktiküsimus, kas on rikutud ja millal rikuti. 3. Vastutus   lepingu   rikkumise   eest->   kas   isik   saab   kasutada  ÕKV-d,   mis   on   vastutuse mastaap/standard  ja kas see on täidetud? Standard on § 103, § 104, § 119 § 218 lg 1 (mittekohase täitmise vastutus sõltumata vääramatu jõu asjaolust). Oluline on küsida, kas esineb mõni  välistus, mis tuleneb § 101 lg 3, § 103 lg 2, § 218 lg 4. Lisaks küsida kokkuleppe kohta § 106 lg 2, § 221 lg 2,  § 42 lg 3 p1. 4. ÕKV->   täiendavad  eeldused,   seejuures   tuleb   vaadelda   nii   üld-   kui   eriosa.   Siis   tuleb vaadelda sisu ja tagajärgi. Müügilepingu   rikkumise   puhul   tegu   tavaliselt   mittekohase   täitmisega.   Oluline   on   teada,   mis ajahetkel rikkumine olemas oli. Riisiko üleminek ostjale-> § 214 lg 2, ta ei saa nõuda, et temale antaks uus asi. Vastutuse puhul lasub see müüjal alati, kui mittevastavus on olemas juba asja üleandmise hetkel. Siis tuleb kontrollida vastutust välistavad asjaolusid § 218 lg 4, § 219, § 220, § 221 lg 1 ja § 101 lg 3. Kokkulepet reguleerib § 221 lg 2, § 106 lg 2, § 42 lg 3 p 1. Ostja ÕKV-dele võib olla kokkuleppeliselt tehtud piirangud.  Võõrandamislepingud Kaasus nr 1 Küsitakse O nõuete järgi M vastu. Mis tüüpi nõudega on tegemist ja millisel alusel võiksid need tekkida? 


Müügilepingu järgsed põhikohustused ostjal on maksta § 208 lg1 ja asja vastu võtta; müüjal on kohustus anda asi üle ning võimaldada omani üleminek ostjale. Ostjal on täitmisnõue § 108 vs § 222. § 222 ei tule kõne alla, kuna tegu on mittetäitmisega.  Täitmisnõude aluseks on § 108. Kas O-l on võimalik nõuda ML täitmist. Alternatiivina soovib O tema poolt makstu tagastamist või uue asja asendamist. Taganemisõiguse aluseks on § 116 + § 223. § 223 ei saa olla iseseisev nõudealus.  1. Kehtiv leping: müügileping § 208 lg 1, täpsemalt tarbijalemüük lg 4.
2. Rikkumine: a. Kohustuse sisu: rikutud on asja üleandmise kohustust § 209 lg 4 mõttes, M-l on kätteviimisvõlg. (liigivõlg liigitunnustega asjadel vs tükivõla puhul võlgnetakse see konkreetne asi § 77 lg 3). Sellest tulenevalt on liigitunnustega asi muutunud tükivõlaks, kuna M tegi kõik endast oleneva kohustuse täitmiseks. b. Kas kohustus on nõuetekohaselt täidetud: kohustus ei ole täidetud VÕS § 100 tähenduses. 3. Vastutus:  a. Standard:   tegu   on   garantiivastutusega   §   103   lg   1   mõttes,   kuna   tegu   on mittetäitmisega   (tuleb   kontrollida   vääramatu   jõu   ja   võlausaldajast   sõltuvat rikkumist). Kuna M on vastuvõtuviivituses O tõttu, siis rakendub § 119 lg 2. Kas tegu on üldse viivitusega lahendab lg 1, kus O ei tee vajalikku muud tegu või koostööd. Valdusesse andmine tähendab reaalselt kätte andmist, ukse taha ei oleks saanud jätta. Kas M vastutab, tuleneb § 104 lg-st 2. Kuna veoauto keeras ette ootamatult, on tegu hooletusega lg 3 mõttes, sest M ei olnud avarii põhjustaja. b. Kas saab ÕKV-d kasutada: kuna esinevad vastust välistavad asjaolud, ei saa nõuda täitmist.   Tuleks   vaadelda   §   105,   mis   ei   kohaldu,   kuna   antud   juhul   on vastutusstandard § 119 lg 2 ja sellest tulenevalt § 104 lg 3. Variandi  puhul tegu liigivõlaga, kuna tekkis uus kohustus. Vastuvõtuviivitust pole tekkinud § 103 mõttes. Seega võlgneb M O-le liigitunnustega asja. Saab nõuda nii täitmist kui taganemist. Kaasus nr 5 29.09.2016 1. Kehtiv leping: müügileping § 208 lg 1
2. Rikkumine:


a. Kohustuse sisu: rikutud on asja vastavust lepingutingimustele § 217 lg 1 mõttes, täpsemalt § 217 lg 2 p 2- I alt müüja teadmine, kasutamine eriliseks otstarbeks (elamine eluruumi puhul ei ole eriline otstarve), ostja tuginemine. II alt tavapärane + § 77 lg 1 (3-2-1-115-04) b. Kohustuse nõuetekohane täitmine: kohustus ei ole nõuetekohaselt täidetud § 100 alusel (mittekohane täitmine). Visuaalsel vaatusel ei näinud probleemi, seega tegu varjatud puudusega. § 214 lg 2 sätestab ajahetke.  3. Vastutus:  a. Standard: müüja vastutab § 218 lg 1 (eelduseks mittekohane täitmine) alusel, kui mittevastavus   on   olemas   riisiko   ülemineku   ajal   ostjale.   Kaasusest   tuleneb,   et mittevastavus oli olemas enne riisiko üleminekut, kuna M elas seal pikaajaliselt enne müüki sees. b. Välistus: Ostja pidi teavitama puudusest § 220 lg 3 alusel mõistliku aja jooksul. Kaasusest saab järeldada, et see klausel on täidetud. § 219 lg 1 sätestab ostjale ülevaatamise kohustuse, mis kohaldub ainult majandus- ja kutsetegevuses. Müüja vastutuse välistus tuleneb § 218 lg-st 4, kus ostja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest. Antud juhul O ei olnud sellest teadlik, seega välistust ei eksisteeri (O pidi puudused ülevaatuse käigus tuvastama, varjatud vs. äratuntav, varjatud on puudus, mida eriteadmisi mitteomav isik ei avastas asja tavapärase välise ülevaatuse käigus. c. Täiendav kokkulepe: § 106 O ja M leppisid kokku, et M ei vastuta asja võimalike puuduste eest. § 221 lg 2 alusel on selline kokkulepe tühine, kuna M teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest. 4. ÕKV: a. § 222 lg 1 alusel saab O nõuda asja parandamist või asendamist (täitmisnõue, v.a, kui see ei ole M-le põhjendamatult ebamõistlik. Antud juhul ei ole parandamine võimalik,   sama   asendamisega,   kuna   see   eeldaks   uue   korteri   ostmist.   Kui   M asendamisest keeldub, võib O seda ise teha või lasta kellelgi teha ja siis § 222 lg 5 alusel nõuda kahju hüvitamist (samane hinnaalandamisega § 112). taganemine § 116 mõttes on lubatud, kui tegu on olulise rikkumisega § 223 mõttes. b. O kaotab õiguse nõuda täitmist § 222 lg 6 alusel, kui ta ei esita nõuet üheaegselt asja   lepingutingimustele   mittevastavusest   teavitamisega,   v.a   juhul,   kui   M käitumine oli vastuolus HUP-ga. Antud juhul oli M käitumine vastuolus HUP-ga, kuna ta jättis M-i teadmatusse oluliselt korteri puudusest.


c. Täitmisnõude   täiendavad   eeldused:   puuduse   kõrvaldamine   on   võimalik   ega põhjusta ebamõistlikke kulusid ega põhjendamatuid ebamugavusi. Asendamine / uue   töö   tegemine   on   võimalik   ega   põhjusta   ebamõistlikke   kulusid   ega põhjendamatuid ebamugavusi, kulude võrdlus teiste ÕKV-ga. Kontroll § 221 lg 1 d. Hinna   alandamise   täiendavad   eeldused:   tahteavaldus,   mittekohane   täitmine   on vastu võetud, M ei ole rikkumist enne avaldust heastanud (§ 224 seab piirangu). Mittekohase   täitmise   väärtus   korda   müügihind   jagada   kohase   täitmise   väärtus. Tagajärg tuleneb §-st 112 lg-st 3. e. Kahju hüvitamise täiendavad eeldused: O-l on õigus nõuda puuduse kõrvaldamist (§ 222 lg 5) ja ta satub sellega viivitusse s.t O on andnud täiendava tähtaja või M on täitmisest põhjendamatult keeldunud. Siin tuleb kõne alla § 115 lg 2 suur nõue. Ka täitmisnõue peab eksisteerima. Eeldusteks on täiendav tähtaeg. Saab nõuda otsest varalist kahju. O tulu tuleb maha arvestada.  f. Taganemise täiendavad eeldused: oluline rikkumine, täiendava tähtaja andmine heastamiseks § 116 lg 4 (asendamine, parandamine),  puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemise nõue on välistatud ebamõistlike kulude tõttu (§ 116 lg 2 p 1). Täitmisnõue oleks kõige efektiivsem, et saada 5000 eurot tagasi. Võrreldes teiste ÕKV-ga on täitmine ebamõistlikult kulukas, seega seda ei saa kasutada. O-l on võimalus hinda alandada, kahju hüvitamist nõuda või taganeda.  Kaasus nr 13 1. Kehtiv leping: Tegemist on müügilepinguga § 208 lg 1 alusel. 2. Rikkumine: a.   Kohustuse   sisu-   Tegemist   on   §   217   lg   1   p   1   mõttes   mittevastava   asjaga, täpsemalt   mittevastava   kogusega.   Ligikaudu   tähendab   parimal   juhul   10%-list kõikumist b.   Kohustuse   nõuetekohane   täitmine-   Tegemist   on   §   100   mõttes   mittekohase täitmisega.   §   219   tuleneb   ülevaatamiskohustus   majandus-   ja   kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul. Metsale andis hinnangu M poolt tellitud ekspert. § 220 lg 1 alusel peab teatama puudusest mõistliku aja jooksul. 4 kuud on metsamüügi puhul mõistlik aeg. 3. Vastutus:


a. Standard- Müüja vastutab § 218 lg 1 alusel. Mittevastavus esines enne riisiko üleminekut kuna ka 4 kuud hiljem ei olnud seal lepingus nimetatud hektarites metsa. b. Välistus- § 220 lg 3- § 219 lg 1 ja § 220 lg 1. § 218 lg 4   annab võimaluse välistamiseks. Antud olukorras ei olnud M kui ostja sellest teadlik ega pidanud ka teadma. § 101 lg 3. 4. ÕKV: a. Täitmisnõue: võimalikkus ja ebamõistlik koormavus § 221 lg 1. b.   Hinna   alandamine:   saab   alandada   tulenevalt   §-st   112.   x= (480*80*44800)%(576*80)=37333. § 112 lg 3 tuleb tagasinõue. c. Kahju hüvitamine: § 115 lg 2 suur nõue, § 128 lg 4 alusel tegu saamata jäänud tuluga 576*110=63360 – 44800 – 5760= 12800. d. Taganemine: oluline rikkumine, olulisel määral jääb ilma sellest, mida ta lootis. Tuleb põhjendada, miks huvi ära kaob, kui ta ei saa 25% kätte. Tegemist on §223 mõttes olulise rikkumisega, kuna metsa parandamise või asendamine ei ole võimalik. See annab eelduse lepingust taganemiseks. Taganemine § 116 mõttes on lubatud, kui tegu on olulise rikkumisega § 223 mõttes. Samuti võib nõuda hinna alandamist §112 mõttes. Hinna alandamise täiendavad eeldused: tahteavaldus, M ei ole   rikkumist   enne   avaldust   heastanud.   Taganemise   täiendavad   eeldused:   oluline   rikkumine, täiendava tähtaja andmine heastamiseks (asendamine, parandamine), puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemise nõue on välistatud ebamõistlike kulude tõttu (§ 116 lg 2 p 1). VÕS § 222 lg 6, mille järgi ostja kaotab õiguse nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui ta ei nõua seda müüjalt üheaegselt teatega asja lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui müüja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kaasus nr 6 06.10.16 1. Kehtiv leping: müügileping 208 lg 1, täpsemalt tarbijalemüük 208 lg 4.
2. Rikkumine: a. Kohustuse sisu: asi ei vasta lepingutingimustele § 217 lg 2 p 2, 6 + §77 mõttes.
b. Kohustuse nõuetekohane täitmine: tegu on mittekohase täitmisega § 100 mõttes. 3. Vastutus:


a. Standard: vastutusstandardiks on § 218 lg 1, kus müüja vastutab tarbijalemüügi puhul lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas ostjale üleandmisel. Antud juhul ei saa öelda, et mittevastavus esines ostjale üleandmise hetkel,   kuna   ekspertiis   tuvastas   teleri   süttimise   ülepingest.   Lg   2   2   lause „ekspertiisiakti“ tõenduslik väärtus? M ei suuda oma tõendamiskohustusi täita. b. Välistus: § 218 lg 4 vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.
c. Täiendav   kokkulepe:   täiendavaid   kokkuleppeid   ei   esine.   §   220   lg   3   piirab vastutust, kuid antud juhul teatas O mõistlikul ajal. 4. ÕKV: 1) Lepingust taganemine § 116, kus tuleb vaadelda täiendavaid eeldusi: a. Oluline lepingurikkumine (miks) § 116 lg 2 p 1.
b. Tahteavaldus.
c. Täiendav tähtaeg § 116 lg 4 (viitab § 114), mida antud juhul ei pea andma, kuna M keeldus kohustust täitmast. d. Tagajärjed:  tagasitäitmise võlasuhe,  kus tuleb üleantu  tagastada  § 189 lg 1. O peaks väärtuse hüvitama, kuna tagastamine ei ole võimalik § 189 lg 2 p 3. ent § 190 lg 1 p 2 näitab, et O ei pea midagi tegema, aga M peab raha tagastama. 2) Kahju hüvitamine § 115, tegu on suure nõudega.  a. Kahju tekkimine
b. § 127 lg 4 põhjuslik seos
c. § 127 lg 3 tagajärje ettenähtavus: JAH, kuna teleri põlemisel võib tekkida selline kahju, kuna telerit ei hoita eraldatud kohas. d. § 127 lg 2 eesmärgipärasus: EI, müügilepingu eesmärgiks ei ole kahju hüvitada ega tagada teleri ohutus, vaid lepingutingimustele vastavus, võimaldada telerit vaadata (ekvivalentne teooria, kus kahju hüvitamist saab nõuda lepinguvälisel alusel). e. § 225 ütleb, et O võib nõuda teleri eest kahju hüvitamist, aga saab selle juba taganemisega, seega seda ei kontrolli. f. Kulud: laud 80, lagi ja sein 250, kardin 100
g. §   1044   lg   2   alusel   saab   nõuda   muude   kulude   hüvitamist.   Kahju   on õigusvastane § 1045 lg 1 p 5 alusel. § 1050 tuleneb süü vastutus. Tekib tootja vastutus, millega see ei kohaldu. M ei pea kahju hüvitama.  Kaasus nr 15 1. Kehtiv leping: müügileping § 208 lg 1
2. Rikkumine: M-poolne müügilepingu rikkumine. Anti üle lepingutingimustele mittevastav asi § 217 lg 1 mõttes. Rikuti lepingueelseid läbirääkimisi: § 14 lg 1 tõerääkimise kohustus


ja   lg   2   olulistest   asjadest   teavitamine.   TsüS   §   95.   Need   kohustused   muutuvad lepingulisteks   kohustusteks,   kuna   leping   sõlmiti.   Seega   rikkumist   analüüsitakse lepingulise   kohustuse   rikkumise   sätetega.   Rikkumine   ei   seisne   mittevastava   asja üleandmisel. 3. Vastutus: § 103. Vääramatu jõuga ei ole tegemist lg 2 mõttes. Piiravad lepped puuduvad.
4. ÕKV:  a. Täitmine § 108 lg 2: ei tule kõne alla, sest täitmine on võimatu p 1.
b. Hinna alandamine § 112: ei, sest tegemist ei ole mittekohase täitmisega.
c. Kahju hüvitamine § 115 lg 1: tegu on negatiivse ehk usalduskahjuga. Positiivne kahju on kahju, mille puhul leping jääb kehtima. Sel juhul tuleb vaadelda, kas ostja  oleks  ostnud   teistel  tingimustel.  Kahju  on  väärtuse  vähenemine   ja  muud kulutused, mis tehakse kahju hüvitamiseks (kohus jne). d. Lepingust taganemine § 116: eeldab olulist rikkumist lg 1, mis tuleneb p-st 1, 3. Kaasus nr 3 13.10.16 3-2-1-17-12   p.   14:   25%   osaluse   müümisel   äriühingus   ei   saa   üldjuhul   hinnata   müüdud   osa lepingutingimustele mittevastavuse raames äriühingu enda majanduslikku seisundit, kui müüja äriühingu tegevust ei kontrolli. 1. Kehtiv leping: müügileping § 208 lg 3 annab aluse kohaldada õigusele müügi sätteid.
2. Rikkumine: a. Aktsiad  ei vasta müügilepingu tingimustele  § 217 lg 2 p 1 alusel. Hind ei ole omadus! Seega ei saa p 1 kohaldada, kuna omadustes polnud kokku lepitud. § 217 lg 2 p 2 keskmine kvaliteet tuleneb ÄS § 226. P 2 jj ei kohaldu. Seega asi vastab lepingutingimustele ja selles osas rikkumine puudub. (§ 77 lg 1). b. Müüja   müügieseme   omaduste   kohta   antud   kinnitused   (eseme   omaduste   kohta antud lubadused) peavad VÕS § 14 lg 1 2. lause järgi olema  tõesed  sõltumata müügiesemest. Kui kinnituse tõesus ei ole müüja jaoks ilmne, tuleks kinnituse andmisest hoiduda. Müügieseme kohta lepingueelsetel läbirääkimistel  asjaolude avaldamise      kohustuse  ulatust täpsustavad VÕS § 14 lg 2 ja TsüS § 95.  Mida väiksem   on   protsent,   seda   väiksem   on   avaldamiskohustus.  Seega   ei   ole avaldamiskohustust rikutud ning tõerääkimise kohustus samuti. (111-07). 3. Vastutus: puudub, kuna rikkumist ei olnud.
4. ÕKV: a. VÕS § 101 õkv-d ei saa kasutada, kuna rikkumist ei olnud.
b. Pettusega ei olnud samuti tegu, kuna ei tuvastanud M teadmist maksupettusest ja O tahtlikku eksimusse viimist.


c. Eksimus: TsüS § 92, mis annab aluse tühistamiseks. Oluline eksimus tuleneb TsüS §   92   lg   3   p   3,   kus   mõlemad   pooled   olid   eksimuses.   Lg   5   välistab   eksimuse kasutamise, kui O kannab riisikot. Antud juhul O kandis riisikot, kuna ta ostis ja võttis sellega riski. Riski vähendamisel oleks võinud O ise uurida, küsida rohkem infot. Seega O ei saa tehingut tühistada. Kaasus nr 4 1. Kehtiv leping: müügileping § 208 lg 1, 3.
2. Rikkumine: VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning   müügilepingu   puhul   peab  VÕS   §   217   lg   1   esimese   lause   järgi   vastama   ostjale üleantav   asi   lepingutingimustele.   Asi   ei   vasta   VÕS   §   217   lg   2   p-de   1   ja   4   järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi või kui kolmandal isikul   on   asja   suhtes   nõue   või   muu   õigus,   mida   ta   võib   esitada.   Kuna   asjas   müüdi osaühingu 100%-line osalus, saab osa lepingutingimustele vastavust hinnates arvestada ka osaühingu omadusi, sh osaühingu kohustusi. Kui osaühingu 100%-lise osa müüja kinnitab müügilepingus, et osaühingul ei ole rohkem kohustusi, kui on ostjale teada antud, kuid hiljem esitab võlausaldaja osaühingu vastu nõude, millest ostjat müügilepingut sõlmides ei teavitatud, on müüja andnud ostjale üle lepingutingimustele mittevastava osa ning on sellega põhjustanud ostjale kahju VÕS § 225 mõttes, kuna ei teavitanud ostjat kõigist osaühingu kohustustest. Sellisel juhul võib kahju suuruseks olla ka varjatud kohustuse suurus, kui kohustuse täitis 100% osaluse ostja. 3. Vastutus: VÕS § 14 lg-st 2 ei tulene kohustust teavitada teist lepingupoolt kõigest, mida teine pool otsuse tegemiseks või tingimustest arusaamiseks võiks vajada. TsÜS § 95 järgi tuleb lepingu sõlmimisel teavitamiskohustuse juures eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused. VÕS § 14 lg 2 kohaldamisel arvestada sellega,   kas   ostja   võinuks   saada   andmeid   (mh   avastada   puudusi)   temalt   eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt müügieset ja müüja esitatud andmeid üle vaadates ehk kas puudused, mida ostja oleks saanud ise avastada, olid varjatud puudused või mitte. Variant 1: 1. Rikkumine: 


a. Mängu tulevad ettevõtte omadused. Kas rikkumine seisneb § 217 lg 2 punktides? Eriomadustes   kokkulepitud   polnud.   Eriline   otstarve   ettevõte   puhul   puudub (kasumi teenimine), keskmine kvaliteet on olemas (maksujõuetus puudub). Seega rikkumine puudub. b. Teavitamiskohustust   rikuti   §   14   mõttes.   Lg   2   avaldamiskohustuse   rikkumine? Tegu   on  threshold’ga,   kus   ostja   välistas   väiksemate   kui   75000   eurot   nõuete vaatamise.   Seega   ei   ole   tegu   avaldamiskohustuse   rikkumisega.   Lg   1   2.   lause tõekohustuse rikkumine? Bilansiaruanne jäeti näitamata, andis ebaõiget infot T1 ja T2 osas. Kuna leping sõlmiti, on tegu lepingulise rikkumisega. 2. Vastutus: standardiks on § 103. Vääramatut jõudu ei esine, teadma pidamine oli olemas.
3. ÕKV: a. Kahju   hüvitamine:   §   115.   Kahju   on   tekkinud   AS-le   E.   Kahju   ei   ole   võrdne ettevõtte väärtusega. Tegu on O kahjuga, kus M hüvitab selle summa, kui lepingus selline klausel sees on. Kahju hüvitamist on raske tõendada, sest siis oleks O pidanud tõendama, et M-i teadma pidamisel oleks müügihind väiksem olnud.  b. Hinna alandamine: § 112. Tegu ei ole mittekohase täitmisega, siis ei saa alandada.
c. Taganemine: § 116. Tegu ei olnud olulise rikkumisega, seega ei saa taganeda. Variant 2: 1. Rikkumine: aktsiad ei vastanud lepingutingimustele § 217 lg 2 p 1. T2 ei oleks pidanud kajastuma, aga T1 pidi. 2. Vastutus: standardiks § 218 lg 1. Lg-st 4 tuleneb see, et O ei pidanud T1 ja T2 aruandeid tähtsaks,   seega   M   ei   pidanudki   neid   nõudeid   kajastama,   kuid   M   oleks   pidanud avalikustama õige bilansi. Seega M vastutab igal juhul. 3. ÕKV:  a. Kahju hüvitamine: § 115. Kahjuks on ettevõtte väärtuse vähenemine.
b. Muul juhul tuleks kõne alla taganemine, aga oluline rikkumine on välistatud. Teisiti   on   aga   olukord   enamusosaluse   müümisel,   millega   kaasneb   kontroll   äriühingu majandustegevuse   üle.   Kui   osalust   võõrandades   võõrandatakse   ka   äriühingu   ettevõtet   kui majandusüksust, mille kaudu äriühing tegutseb, saab ettevõtte omadused lugeda müüdava osaluse omadusteks ja hinnata neid osa lepingutingimustele mittevastavuse hindamisel.


Kasutuslepingud Kaasus nr 3 20.10.16 Üürileandja   eseme   kvaliteedi   määrab   see,   milline   oli   ese   üleandmise   hetkel   §   277.   Kasu   ja kasutuseelis (üürilepingus) ei ole samased (A ja B vahel rendileping, B ja C vahel üürileping). 1. Kehtiv leping: üürileping § 271 (ML-ga võrreldes mittekohane täitmine).
2. Rikkumine:   puuduse   ilmnemine   §278.   Üüritud   asja   lepingujärgse   kasutamise võimaldamise   kohustuse  rikkumisega   on  tegemist,  kui   üüritud  asjal  tekib  pärast   selle üürnikule üle andmist puudus või ilmneb muu takistus, mis takistab asja lepingujärgset kasutamist: Puuduseks on mistahes üüritud asjal ilmnev negatiivne omadus, mis toob kaasa asja seisundi halvenemise võrreldes üleandmise hetkega ja mille tõttu ei ole asjal kokku lepitud  omadusi,  seda  ei  saa  enam  eesmärgipäraselt  kasutada,  asi ei  ole  enam vähemalt keskmise kvaliteediga § 77 lg 1. Antud hetkel ei saa enam ruume kasutada eesmärgipäraselt,   sest   on   toimunud   tulekahju   ja   ruumid   ei   vasta   enam   keskmisele kvaliteedile. a. Sulgemine 1. nädalaks + kahjustused: asjal tekib puudus
b. Keskuse seisund pärast selle taasavamist: puudus
c. Puudus, mida A ei pea omal kulul kõrvaldama: tegemist ei ole pisipuudusega. 3. Vastutus:  a. Üldpõhimõtte kohaselt § 103 lg 1 toob lepingu rikkumine kaasa vastutuse, kui ei esine   erandlikke   vastutust   välistavaid   asjaolusid,   eelkõige   rikkumise vabandatavust § 103 lg 2. Kohvimasina süttimist ei saa omanik otseselt mõjutada ega arvestada ega vältida. Seega on tegu vääramatu jõuga omaniku suhtes. A-l on võimalik kasutada teatud ÕKV-d lähtuvalt §-st 105. b. §   276   tagab   üürileandja   kohustuse   säilitada   üüripindade   kvaliteet.   §   103   lg   3 kohustab üürileandjat parandama asja kvaliteeti, kui vääramatu jõu mõju on üle läinud. Vääramatu jõu kestuse jooksul oleks K pidanud taastama keskuse endise olukorra. c. Tulekahjule järgneva kahe nädala jooksul sai A kasutada kõiki ÕKV-d, mis on kirjas §-s 105, pärast seda kõiki ÕKV-d. d. Vabandatavus: 1) üürniku poolt puudusest teadlik olek § 277 lg 2, mida hetkel ei esine,   kuna   pinna   üleandmisel   puuduseid   ei   esinenud.   2)   teatamiskohustuse rikkumine § 282, mis ei kohaldu hetkel, kuna andmed selle kohta puuduvad 3) vastutust piirav kokkulepe, hetkel ei esine ühtegi vastutust piiravat kokkulepet. A täidab   oma   negatiivset   tõendamiskoormist   sellega,   et     ta   näitab   oma


hoolsuskohustuse  täitmist  §  276 lg  2. Ta  on kõik  teinud  nii  nagu  on pidanud tegema. 4. ÕKV:  a. Puuduse   või   takistuse   kõrvaldamise   nõue   ehk   täitmisnõue   §   278   p   1,   nõude aluseks § 108 lg 2, kus A saab nõuda oma pinna ja kogu keskuse taastamist. Sellisel kujul täitmisnõue puudub, kuna A on ise oma pinna taastanud. Võib nõuda hüvitamist. b. Parandamiskulude hüvitamise nõue (§ 279 lg 3): A võib praegusel juhul nõuda ainult oma pinna kahju hüvitamist, kuna tegi sinna kulutused, mitte keskusele. c. Kahju hüvitamise nõue (§ 115 lg 1): võiks § 278 lg 3 alusel tekkida. Eeldused on täidetud, kuid kasutada saab pärast vääramatu jõu kadumist. Nõude sisuks § 127 saamata  jäänud  tulu.  Kauba  hävinemise  hüvitamist  ei  saa  nõuda, kuna  see  jäi vääramatu jõu mõjusfääri alla. d. Üüri maksmisest keeldumise õigus (§ 296 lg 1): 1 nädal ei saanud kasutada, kui vääramatu jõud esines sel ajal. Võib aga üüri alandada nullini. e. Üüritasu alandamise õigus (§ 296 lg 2): Ei peaks maksma üüri ajavahemiku eest, mil A ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada, puudusele vastaval määral, mis praegu on 50%, kuna selliselt vähenes tulu. Kui A otsustab saamata jäänud tulu hüvitamise kasuks, siis ei saa üüri enam alandada (§ 112 lg 5). f. Üüri hoiustamine (§ 278 p 5): § 298 alusel võib hoiustada üüri, kuni K on keskuse endise olukorra taastanud (hoiustab alandatud üüri). g. Üürilepingu   ülesütlemise   õigus   (§   279   lg   1   või   §   314):   §   313   alusel,   kus   K tegevusetus keskuse taastamisel näitab olulist lepingurikkumist. Kaasus nr 6 1. Kehtiv leping: üürileping § 271
2. Rikkumine: § 276 lg 1, kus A ei ole kasutanud üüriasja hoolikalt, st on selle lasknud ära varastada. 3. Vastutus: § 334 lg-st 2 tuleneb A vastutus
4. ÕKV: hoolimata A vastutusest lubab § 278 1 lause 2 pool esitada nõudmisi, kuna asja lepingujärgne kasutamine on takistatud.  a. P 1 ei saa täita, kuna see on võimatu.
b. P 2 ei kohaldu selles kaasuses.
c. P 3 kahju hüvitamine: i. B soov: § 115 lg 1 alusel suur nõue; lg 3 sätestab viisi. § 127 lg 4 põhjuslik seos +; lg 3 ettenähtavus, kuna auto kasutamise juhendis oli punkt kirjas,


siis pidi seda ette nägema +; lg 2 +. Seega on B-l õigus nõuda A-lt auto maksumuse hüvitamist (ka § 132). ii. A soov: § 115 alusel suur nõue.  d. P-d 4 ja 5 ei kohaldu selles kaasuses. Kaasus nr 5 27.10.2016 1. Kehtiv leping: üürileping § 271. OÜ Ladu võõrandas AS-le KV. Nõude alus § 286 lg1: a. Kehtiv üürileping: kas on üle läinud § 291 alusel, kus eeldused täidetud. +
b. Parenduste   hüvitamise   nõude   üleminek:   on   läinud   üle,   kuna   nõue   ei   olnud ülemineku ajal sissenõutav 128-03 p 27-28. + c. Üürileandja nõusolek kulutuste osas: +
d. Üürileping on lõppenud: i. Võis lõppeda § 312 lg 1 alusel +. Form eeldused +. SEEGA nõude alus + 2. Nõude sisu: vastavalt lepingule +.
3. Hüvitamisnõude alus: leping ise +
4. AS KV nõuded OÜ Ladu vastu a. ML mittekohane täitmine
b. Rikkumine: § 217 ei anna head alust rikkumisele, p-d 1, 4 -. § 14 annab aluse sellele, et Ladu rikkus teavitamiskohustust (oluline asi).  c. Vastutus: § 103, ei ole välistatud.
d. ÕKV: i. Hinna alandamine: võimatu, pole tegu mittekohase täitmisega ii. Kahju hüvitamine § 115 iii. Taganemine: pole oluline rikkumine Kaasus nr 8 X –> M –> O (ML 01.10.08) M – Ü (ÜL, mis lõppeb 01.03.09) X – Ü (ÜL + lisakokkulepe) 1. Kehtiv leping: müügileping § 208 lg 1
2. Rikkumine: asja vastavus lepingutingimustele § 217 lg 2 p 4, kuna asi on büroohoone tervikuna,  kuid nõue  on ainult  ühe boksi vastu, ei  saa p 4 rakendada. P 1 alusel on kokkulepitud   omadused   üürilepingud.   Lisakokkulepe   on   osa   lepingust.   Selleks,   et üürilepingud üldse läheksid müügilepinguga üle, tuleb vaadelda selle eeldusi § 291 lg 1 alusel, kus tuleb vaadelda ka § 272 lg 2 (erandid lg 4). Tegu peab olema kinnisasjaga, peab   toimuma   võõrandamine   pärast   kinnisasja   üürniku   valdusesse   andmist,   kehtiv üürileping. Kohaldamise eeldused on täidetud, seega läks üürileping üle ostjale. Kuna lisakokkulepe on üürilepinguline kohustus, mis on tavapärane, läheb ka see üle. Seega saab öelda, et müügileping oli täidetud mittekohaselt, kuna sellel ei olnud kokkulepitud omadusi. 


3. Vastutus: a. Standard: § 218 lg 1
b. Välistused: § 218 lg 4 ei kohaldu, kuna ostja ei oleks pidanud tegema eraldi iga üürniku   juures   kontrolli   lisalepingute   kohta.   M-i   teadmise   puudumine lisakokkuleppest   ei   välista   tema   vastutust.   Lepingus   sisaldub   vastutust   piirav kokkulepe, mis piirab üksnes kahju hüvitamist saamata jäänud tulu eest. 4. ÕKV:  a. Täitmisnõue § 222 lg 1: võimatu, kuna puudust ei saa kõrvaldada. Teoorias saaks heastada, aga O ei saa seda nõuda, kuna täitmine sõltub üürnikust, mitte M-st. b. Hinna alandamine § 112: kohane täitmine see, et üürileping ei oleks pikenenud. Mittekohane täitmine see, et peab aasta võrra madalama hinnaga välja üürima. See on   O   jaoks   saamata   jäänud   tulu.   Seega   on   hinna   alandamine   poolte   poolt välistatud. Kas vastutust piirav kokkulepe on üldse kehtiv? § 106 lg 2 3 alust ei anna alust. c. Kahju hüvitamine § 115: kahju on saamata jäänud tulu, nagu eelmiselgi ei saa kasutada. d. Taganemine     116:   oluline   rikkumine   sõltub   üüritava   pinna   suurusest.   Praegu eeldab, et ei ole olulist rikkumist. SEEGA O ei saa kasutada ühtegi ÕKV-d. Kaasus nr 9 K õigus ÜL § 271 erakorraliselt üles öelda:  Materiaalsed eeldused: konkreetne ülesütlemise alus.
 Formaalsed eeldused: avaldus, vorm § 325.  Erakorraline saab toimuda mõjuva põhjusel olemasolul: erikokkulepped, siis §-d 314-319 (spetsiifiline) ja viimaks § 313 lg 1 (üldine, kus tuleb kaaluda poolte huvisid). o Erikokkulepped   ülesütlemise   kohta   puuduvad,   tuleb   vaadelda   seadusest tulenevaid. o Spetsiifilised alused puuduvad. Spetsiifiline alus on lisaks § 97 lg 5, kui lepingu muutmine   ei   ole   võimalik.   Sellel   alusel   võiks   saada   leping   üles   öelda.   §   97 eeldusteks on see, et tegu on vastastikuse lepinguga +, lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud on muutunud (K huvi on muutunud) +, asjaolud muutunud pärast lepingu   sõlmimist   +,   lepingupoolte   kohustuste   oluline   muutumine   (määr   või vahekord   muutub   oluliselt,   hind   muutub   üle   50%   majandussurutis   kehtib kõikidele) -. Isegi kui lg 1 oleks täidetud, siis peaks olema ka lg 2 kõik punktid


täidetud: p 1 -, p 2 +, p 3 -, p 4 +. Seega ei saa §-i 97 kasutada (muidu saaks nõuda üüri alandamist, mitte ülesütlemist). o Üldiselt peab olema mõjuv põhjus: kas K saaks rohkem kahju, kui ta ei lõpeta lepingut,   kui   O,   kes   soovib   lepingut   jätkata   (mõjuv   põhjus   võib   tuleneda üürileandjast; või mida kumbki pool ei saa mõjutada; põhjus tuleneb ülesütlejast endast). Kahtluse korral eeldatakse, et põhjus ei ole mõjuv. Antud juhul on. ÜÜ on lepingurikkumine ja K peab hüvitama sellest tekkinud kahju.  Ülesütlemisavaldus:   §   325   lg   1,   vorminõuete   puudusest   ei   tea   midagi,   seega   on üürilepingu kohaselt üles öelnud. ÕKV: 1. Kahju hüvitamine § 115: saamata jääv üüritulu. O peab kahju vähendama § 139 kohaselt. Eelduslikult oleks kahju suurus 4 kuu üür ja alates sellest lepingujärgse üüri ja turuüüri vahe kuni lepingu lõppemiseni. 2. O pandiõigus ja selle teostamine § 305: kahju hüvitamise nõude tagamiseks. Võib pidada üüritud pinna esemed või kauba kinni, mida K ei või sealt välja viia. Kaasus nr 12 (kasutuslepingute lisakaasused) 03.11.16 1. Kehtiv leping: üürileping § 271
2. Rikkumine:   üüriraha   maksmata   jätmine   ehk   lepingu   mittetäitmine.   O   arvates   leping kehtib, T arvates on leping üles öeldud. Tuleb kontrollida, kas ja mis ajal leping üles öeldi. a. T-poolne ülesütlemine: i. Ülesütlemine peab vastama formaalsetele eeldustele § 325 mõttes. Avaldus on tehtud nõuetekohaselt, § 325 ei kohaldu (pind pole äriruum). ii. Ülesütlemise  materiaalsed  eeldused:   mõjuv  põhjus  –  §  313  lg   1  annab aluse T-le erakorraliselt leping üles öelda, kui põhjus on selline, mis puhul ei saa eeldada, et osapool tahaks lepingut jätkata. Mõjuv põhjus tuleneb § 314 lg-st 1, kus T-l on asja kasutamise võimalus piiratud oluliselt, mis ei kohaldu. Lg-st 2 tuleneb eriline põhjus, mida ka ei esine. Kui mõjuv põhjus ei tulene §-st 314, saab kontrollida ka § 279-t, kui piiramine olulisel määral puudub. iii. Peab   tuvastama   O-st   tuleneva   rikkumise,   mis   T   väitel   oli   veekraani puudumine ehk pind ei vasta lepingutingimustele § 277 lg 1 mõttes. Kui T teadis või pidi teadma asja puudusest § 277 lg 2 mõttes, siis ta kaotab


taganemisõiguse. Praegusel juhul käis T üüripinda üle vaatamas ning ka lepingu   sõlmimine   toimus   seal,   seega   tal   oli   võimalus   tutvuda   asja omadustega. T pidi teadma asja puudusest, ta aktsepteeris seda. Seega ei öelnud T kehtivalt lepingut üles § 277 lg 1 järgi ja leping kehtib edasi. b. O-poolne ülesütlemine: i. Ülesütlemise formaalsed eeldused: +; materiaalsed eeldused § 316 (lg 1 p 2) +, täiendav tähtaeg § 196 lg 2 – kuna T keeldus täitmast, siis täiendavat tähtaega pole vajalik anda § 116 lg 4 järgi, § 116 lg 2 p 4. Al 1. augustist leping ei kehti. c. T   nõue   üürihinna   alandamiseks   oli   põhjendamatu,   kuna   puudus   ei   esinenud lepinguesemel, müük ei sõltunud O-st § 278 p 4. Hinna alandamine veepuuduse tõttu on välistatud, kuna T pidi sellest teadma § 277 lg-st 2 tulenevalt. Järelikult T rikkus üürilepingut.  3. Vastutus: § 103 lg 1, vabandatavusele viitavad asjaolud puuduvad § 103 lg 2 mõttes.
4. ÕKV: a. Täitmisnõue: O üürivõla võla väljamõistmise nõude aluseks on üldiselt VÕS § 108 lg 1. Saab nõuda 4000 eurot. Üüri maksmise kohustus on üürnikul VÕS §-st 271 tulenevalt. Seda kohustust ei välista VÕS § 296 lg 3 järgi see, et T üüripinnalt juba varem lahkus. b. Kahju   hüvitamine   VÕS § 115   lg 2   järgi   saamata   jäänud   tulu   osas   (lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tõttu tekkinud kahju) i. Kui   üürnik  jätab  üüri   maksmata,  saab  üürileandja  valida,  kas  ta   jätkab lepingu täitmist ja nõuab võlgnetava üüri maksmist või ütleb lepingu üles.
Lepingu ülesütlemine ei muuda üürniku rikkumist olematuks ega välista
üürileandja   nõudeid   üürilepingu   rikkumisega   põhjustatud   kahju
hüvitamiseks. Lepingu üüri maksmata jätmise tõttu ülesütlemise järel saab
ta   nõuda   üürnikult   kahju   hüvitamist   kohustuse   täitmise   asemel § 115
mõttes.   Sellisel   juhul   on   nõude   sisuks § 127   lg 1   ja   § 128   lg 4   alusel
üürilepingust teenimata jäänud üüri kui saamata jäänud tulu hüvitamine.
Üüri   maksmise   kohustuse   rikkumine   on   § 127   lg 4   mõttes   põhjuslikus
seoses sellega kaasnenud lepingu ülesütlemisest tekkinud kahjuga. Samuti
on selline kahju hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga § 127 lg 2
mõttes. Sellise kahju hüvitamise kohustus pidi üüri maksmata jätnud ja
üürilepingu   ülesütlemise   põhjustanud   üürnikule   olema § 127   lg 3
tähenduses ka ettenähtav. ii. Kahjunõude arvutamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid. Nii § 127 lg 5, § 128   lg 4   kui   ka   § 139   lg 2   järgi   tuleb   hüvitise   määramisel   arvestada
üürileandja võimalust üüripinda muul viisil ise kasutada ja sellega kulusid
kokku hoida või anda üüripind muule isikule mõistlikel tingimustel üürile
ja sellega kulusid kokku hoida ja tulu teenida. Vähemalt üldjuhul saab


eeldada,   et   majandustegevuses   üüritud   ruum   antakse   peatselt   üürile
sarnastel tingimustel, st mitte oluliselt madalama üüri eest. Nii koosneb
saamata üürinõue nõudest uue üürniku leidmiseni mõistlikult kuluva aja
eest ja võimalikust negatiivsest üürivahest uue üürniku makstava üüriga.
Kui üürnik on leitud, tuleb hüvitise arvutamisel vähemalt üldjuhul eeldada,
et vähemalt samasugustel tingimustel on võimalik üürieset kasutusse anda
kogu algse üüritähtaja kestel. iii. Saamata jäänud üürist tuleb maha arvestada uue üürniku üür. c. Viivisenõue VÕS § 113 lg 1, kus viivisemäär tuleneb seadusest 8%. Tegelikult ei oleks O pidanud T-ga üürilepingut üldse lõpetama § 296 lg 3 järgi. T oleks saanud sel juhul teha mahaarvestust oma üürilt. Lisaks saaks T kasutada HUP-i või § 296 lg 1 vv-t. Kaasus nr 13 (lisakaasused) A – C: üürileping läks § 291 alusel C-le üle. Nõuded võiksid tekkida A ja B vahel sõlmitud üürilepingust (§ 271). ÕKV-de kasutamise põhjuseks võiks olla C poolt üürilepingu rikkumine, kuna soovis õigustamatut üürilepingu ülesütlemist ja A takistamist üüritud asja valdamisel. 1. Kehtiv leping: üürileping § 271
2. Rikkumine: Kas ülesütlemine oli kehtiv? (Tegemist on tähtajalise lepinguga 5-ks aastaks ehk ei pea olema mõjuvat põhjust ülesütlemiseks, aga tuleb 3 kuud ette teatada. Siin on tegemist   siis   n.ö   erakorralise   ülesütlemisega.   Kõne   alla   saab   tulla   vaid   §   313,   kus kaalutakse poolte huvisid. Kuna peale juulit 2015 ei ole enam A üüri tasunud, siis võib nüüd eeldada, et kui on möödas 3 kuud, siis § 316 alusel võib erakorraliselt üürilepingu üles öelda tasumisega viivitamise tõttu.) a. Ülesütlemise alus tuleneb §-st 323, kus C võib üles öelda, kui vajab asja tungivalt ise. Kuna tegu ei ole ruumide üürilepinguga, pole vaja C omavajadust. § 324 annab aluse ülesütlemise keeluks, kui on märge kinnistusraamatus. Antud juhul pole A nõudnud märget, see on pigem isegi koormav. Seega on alus täidetud. b. Avaldus: § 325 ei kohaldu, seega on formaalsed eeldused täidetud. C on kinni pidanud § 323 lg 1 etteteatamise tähtajast, milleks on § 312 lg 1 kohaselt 3 kuud. Seega on üürileping kehtivalt üles öeldud 1, juulil.  3. Vastutus: A-l puudub võimalus kasutada C vastu ÕKV-d, kuna C ei vastuta.
4. ÕKV: a. Kulutuste   hüvitamine   §   286   alusel   parenduste   osas.   Nõude   eelduseks   see,   et kinnistu   väärtus   oleks   üürileandja   nõusolekul   tehtud   kulutuste   tõttu   oluliselt suurenenud. Saab öelda, et väärtus ei tõusnud, kuna C tahab sinna büroomaja


ehitada,  seega   peab  parkla   jaoks  tehtud  parandused   hoopis  üles  võtma   (asfalt, parkimissildid jne). b. § 323 lg 2 või § 291 lg 4 alusel saaks A nõuda B-lt kahju hüvitamist, kui C on lepingut rikkunud. Antud juhul C-poolset rikkumist ei esine, seega lg 4 ei rakendu. § 323 lg 2 alusel saab A nõuda kahju hüvitamist B-lt, kuna eeldused on täidetud. Nõude sisuks on saamata jäänud tulu 62 500 euro väärtuses (diferentsihüpotees). c. Vastutust piirav kokkulepe: piirab üksnes lepingu rikkumise eest, aga lepingut ei ole   rikutud.   §   323   lg   2   nimetatud   kahju   hüvitamise   nõude   aluseks   ei   ole üürilepingu rikkumine B poolt. Kokkulepe piiraks C vastutust ja selle kaudu ka § 291 lg 4 alusel solidaarselt B vastutust (antud juhul ei eksisteeri). Järelikult saab A nõuda B-lt 62 500 euro hüvitamist § 323 lg 2 alusel (iseseisev nõude alus, ei puutu lepingusse). Teenuse osutamise lepingud Kaasus nr 2 10.11.16 1. Kehtiv leping: käsundusleping § 619, § 24 lg 3 p 4, 5 (ei saa 100%-lt tagada tulemust). 
2. Rikkumine: rikkumine sõltub poolte kohustusest. V ei täitnud hoolsuskohustust olulisel määral § 620 lg 1, 2 mõttes, kuna jättis testi tegemata, kuigi see osutus vajalikuks. St tekkis A-le varaline kahju. Täitis kohustuse mittekohaselt § 100 mõttes. Lg 2 l 2 üldine kutseoskuse   tase   tuleb   kaasusest,   kus   „tavapäraselt   selgitatakse   testiga   välja“.  ALATI tuleb kontrollida standardit.  3. Vastutus: garantiivastutus § 103 lg 1 alusel, vabandatavaid asjaolusid ei esine. Piirang piirab üksnes kahju hüvitamist, mitte vastutust. Vastutust välistavaid asjaolusid § 101 lg 3 mõttes ei esine.  4. ÕKV:  a. Täitmiskohustus § 108 lg 1: pole võimalik, ei rikutud raha maksmise kohustust, täitmine võimatu, kuna loomad tapetud. b. Kahju hüvitamine § 115: i. Piirang on tüüptingimus §-d 35-40.  ii. Kas tüüptingimus on saanud lepingu osaks? § 37 + iii. Kas on tühine? § 42 lg 3, kus § 44 viitab, et sätted kohalduvad. P 1 oleks kohane, kui § 104 lg 4 mõttes oli V tegu raske hooletus.  iv. Tõlgendamise küsimus § 39 lg 2 vs. § 29 lg 8 (§106). Tingimus on tühine. v. 117 000, lg 3 alusel saab nõuda. § 127 lg 4+; lg 3 +; lg 2 +. 


c. Hinna alandamine § 112: saaks nõuda, kuna A võttis vastu mittekohase täitmise. Võimalik   oleks   0   alandada.   Vajalik   tahteavaldus,   arvutuskäik.   Kui   summa   on makstud, siis saab lg 3 alusel nõuda enammakstu tagastamist.  d. Taganemine või ülesütlemine ei omaks soovitavat efekti § 116. Kaasus nr 4 1. Kehtiv leping: Tellija ja Ehitaja vahel töövõtuleping § 635 lg 4. Tellija ja Projekteerija vahel on töövõtuleping § 635 lg 4. Ehitaja ja Garandi vahel on garantii § 155 lg 11,mis on käsundusleping § 619. Garandi ja Tellija vahel on garantiileping § 155. a. T nõuded G vastu: i. Garantiitähtaja jooksul ii. Garantiijuhtumil saaks nõude esitada. T ja E vahelisele lepingule ei saa tugineda, seega saab T igal juhul nõuda G käest garantiid. 2. T ja E suhe (tagatav leping): i. Kas esineb rikkumist? § 641 keskmine kvaliteet oli madal lg 5 kohaselt. ii. Töövõtja vastutus: § 642 lg 1. Välistused: eeltöö ehitamisele tähendaks siiski   ehitamist   ise,   st   projekteerija   tööd   ei   saa   siin   puhul   kritiseerida. Tugev kontrollikohustus ei saa olla.  iii. T   ja   P   võiksid   koos   vastutada,   sest   ekspertiisid   tuvastasid   asjaolud erinevalt. iv. Tekkida   võiks   kahju   hüvitamise   nõue   koos   täitmisega.   §   138   annab põhjusliku seose lõdvenemise reegli.  3. G nõuded E või T vastu: § 155 lg 5 alusel saab E-lt tagasi nõuda + § 628 lg 2 1 lause. Kui E ei rikkunud siis, E saab nõuda T käest raha tagasi kahju hüvitamisega.  4. P käest saab T nõuda kahju hüvitamist § 115 alusel. 
5. T nõue G vastu- garantiijuhtum: Eeldused sätestab garantiileping. Tõendamiskohustus on võlausaldajal.   Peab   täitma   vorminõuded   nõude   esitamisel.   Vastuväited:   Võib   esitada vastuväite   garantii   tagastamiseks   alusetu   rikastumise   tõttu,   õiguste   kuritarvitamise vastuväide,   kohus   on   keelanud   garandil   garantii   alusel   väljamakse   tegemise.   2) Regressinõuded   garantiisumma   väljamaksmise   korral   garandi   poolt:   NB!   Neid   ei   teki müügi- ja töövõtugarantiide puhul. Tuleb eristada garandi regressinõudeid põhivõlgniku vastu   ja   võlausaldaja   vastu.   Garandi   regressinõuded   põhivõlgniku   vastu:   Tulenevad sisesuhtest, kohaldamisele kuuluvad käenduslepingu sätted. Tavaliselt saab seeläbi nõuda kulutuste hüvitamist. Kui eriregulatsioon puudub, on nõude aluseks §628(2). Garandil on hoolsuskohustus esitada vastuväited, mis tal on võimalik esitada väljamaksmise vastu. Kui ta seda ei tee, ei ole ka regressinõue õigustatud. Kui hoolsuskohustust rikuti, saab


põhivõlgnik garandi kulutuste hüvitamise nõude tasaarvestada oma hoolsuskohustusest tuleneva   kahju   hüvitamise   nõudega.   Põhivõlgniku   regressinõuded   võlausaldaja   vastu: Eelkõige seotud formaalsete eeldustega. Kõne alla tuleval alusetu rikastumise ja kahju hüvitamise nõuded.
a) Alusetu rikastumise nõuded: §1028 soorituskondiktsioon
b) Kahju hüvitamise nõuded: Garantii kuritarvitamise puhul. Nõuete alus on sellisel juhul §115 eelkõige tulenevalt rahuldada garandi regressinõuded.
c) Tõendamiskoormus: Põhivõlgnik peab tõendama, et ei ole garantiiga tagatud kohustust rikkunud ning et võlausaldaja seetõttu garantiinõude esitanud alusetult.
d) Dispositiivsus: garantii saab anda vaid majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsev isik. Kaasus nr 10 (17.11.16) 1. Kehtiv   leping:   segatüüpileping   §   1   lg   2-   sööda   väljatöötamine   sh   proovipartii töövõtuleping § 635 lg 1 ja sööda müümine müügileping § 208 lg 2 (liigitunnustega asja välja töötamine on pigem müügileping ja individuaaltunnustega toote välja töötamine on pigem TVleping). a. Töövõtuleping: i. Rikkumine: töö ei vastanud lepingutingimustele. Kokkulepitud omadused puuduvad. Järgnevalt kontroll § 641 lg 2 p 2 (keskmist kvaliteeti ei pea juurde vaatama § 77 mõttes, kuna keskmine kvaliteet tuleneb p-st 2). ii. Vastutus: § 642 lg 1 järgi, kus mittevastavus esines töö üleandmise hetkel. 1. Välistused § 641 lg 3 alusel (kui lisandi „z“ kasutamine oli F juhis S-le   ja   S   seda   piisavalt   kontrollis.   Kuna   S   teadlikum   ning   ei kontrollinud, siis ei rakendu.). § 644 ja § 643 ei kohaldu. iii. ÕKV: 1. Täitmisnõue:   §   646   lg   1   S   peaks   tegema   teise   koostisosaga lisasööda ehk parandama. Nõue on võimalik, pole liiga koormav.  2. Hinna   alandamine   (156-11   kui   hinna   alandamine   on   kõvasti suurem,   kui   kulu,   mis   tekiks   viga   parandades,   on   see   HUP-ga vastuolus, sh § 107): § 112 + § 648. Hinda oluliselt alandada ei saa, kui puudus kõrvaldatakse ning lepingust taganeda ei saa.  3. Kahju   hüvitamine:   §   115.   Hävitamisele   läinud   liha   turuhinna hüvitamist   ja   liha   kokkukogumise   kulude   kompenseerimist. Lepingupartneritele   makstud   trahvide   ja   kompensatsioonide hüvitamise välistab § 127 lg 2 ja 3 (eesmärk ei ole tulevasi kahjusid


hüvitada, vaid praegusi, mis on TVL eesmärgiks). F ja partnerite suhted on eraldiseisvad.  4. Taganemine: § 116 lg 4 alusel ei saa taganeda. § 647 järgi pole olulist lepingurikkumist.  b. Müügileping: i. Rikkumine:   lepingutingimustele   mittevastavus   §   217   lg   2   p   2 (otstarbekohasus). ii. Vastutus: § 218 lg 1 1. Välistused:  § 218 lg 4  kas S-i vastutus välistatud, kuna F teadis sööda   koostist?   Kuna   S   pidi   teadma   lepingutingimustele mittevastavusest,   siis   välistus   ei   rakendu.  §   101   lg   3  S   ei   saa tugineda   F-i   rikkumisele   juhiste   osas,   kuna   ta   põhjustas   ise rikkumise olukorra.  iii. ÕKV: 1. Täitmisnõue: § 222 lg 1, kus rakendub lg 3 ehk asendamine. Sisuks tarnitud sööda asemel sama koguse nõuetekohase sööda tarnimine. 2. Hinna alandamine: § 112, F võttis vastu mittekohase täitmise, seega saab hinda alandada 0-ni puudustega sööda eest. 3. Kahju hüvitamine: vt eelmine.
4. Taganemine   või   ülesütlemine:   taganeda   ei   saa,   sest   §   195   lg   3 alusel tegu kestvuslepinguga. § 196 lg 1 ja 2. § 116 lg 2 oluline rikkumine, mis kehtib tuleviku osas.  Kaasus nr 12 1. Kehtiv leping: töövõtuleping § 635 lg 1
2. Rikkumine: 6 lisasamba ehitamine ei ole kohustuse rikkumine. 1) Primaarnõuded töö tegemine ja tasu maksmine. E võiks TVL tulenevat tasu, § 635 lg 1 mõttes, maksmise nõuet kasutada T vastu (lisaks § 637 lg 1). Hinnapakkumine on saanud lepingu osaks, kuna liideti lepinguna (Lisa 1).  Töövõtjal oleks erandina võimalik nõuda tasu maksmist 6 posti eest tuginedes § 639 lg-le 2, sest tõi kaasa eelarve olulise ületamise (7200). Siiski saab kaasusest eeldada, et eelarve oli siduv, seega tuleb § 639 lg 1 2 lausest eeldada siduvust ja ei saa lg 2 alusel nõuda 7200 euro tasumist. Lisa 1 on lepingu objekt, kogu olemus, milles kokku lepitakse. 6 posti lisandumisel lepingu objekt   muutub.   Lisa   1  summad   ei   käi   lisanduvate   tööde   kohta.   §   637  lg   1   kohaselt   kuulub


tasumisele   tavaline   tasu,   milleks   ongi   hinnapakkumises   sisaldunud   1200   eurot   posti   eest. Turuhind § 28. 2) § 113 millal muutus sissenõutavaks ja mis summas tasu nõue eksisteerib?  T   tasu   maksmise   nõue   muutub   §   637   lg   4   alusel   sissenõutavaks   töö   vastuvõtmise   või   töö vastuvõetuks lugemisega, § 638 2 lause annab eeldused:  Töö on valmis, kuna kõik postid püsti, kuid ei vasta lepingutingimustele prao tõttu.
 E on andnud T-le täiendava tähtaja, mis on mõistlik.   Küsitav see, kas T on valmis töö vastuvõtmisest alusega keeldunud. Selline õigus võib tekkida,   kui   töö   ei   vasta   lepingutingimustele.   Praegu   on   lepingutingimustele mittevastavus,   kuid   see   ei   ole   oluline   ning   ei   takista   lepingu   objekti   eesmärgipärast kasutamist. Pragu, mille sai betooniga lihtsalt parandada, ei ole oluline puudus.  St töö T poolt täiendava tähtaja möödumisel 1. augustil vastu võetud. E tasu maksmise nõue T vastu sissenõutav al. 1. augustist. Tasunõude suuruseks oli 13000 + 7200 eurot. T-l oli siiski § 111 alusel õigus puuduse ulatuses keelduda tasu maksmisest. Max-lt võinuks T viivitada 1 posti maksmisega, st 1200 euro ulatuses. Seega oli T viivituses 13000 + (7200 – 1200) suuruses summas ja al 1. septembris 7200 euroga. VÕS § 639 lg 1 esimese lause järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on
töövõtjale kas siduv või mittesiduv. VÕS § 639 lg 1 teise lause järgi on eelarve eelduslikult siduv.
Töövõtja,   kes   väidab,   et   töövõtulepingu   eelarve   oli  VÕS § 639   lg 1   mõttes   mittesiduv,  peab
eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama. VÕS § 639 lg 2 sätestab: „Mittesiduva
eelarve   olulisel   ületamisel   võib   töövõtja   nõuda   eelarvet   ületava   tasu   maksmist,   kui   eelarve
ületamist   ei   olnud   võimalik   ette   näha.   Sel   juhul   peab   töövõtja   eelarve   olulisest   ületamisest
tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat
nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. ˮ Kohtud leidsid, et lepingu näol ei ole   tegemist   siduva   eelarvega   töövõtulepinguga,   kuid   see   pole   ka   mittesiduva   eelarvega
töövõtuleping. Tööde   vastuvõtmine   või   vastuvõetuks   lugemine   ei   mõjuta   iseenesest   kostja   õigust   tugineda
lepingurikkumisele   ja   kasutada   sellest   tulenevalt   õiguskaitsevahendeid.   Küll   peab   kostja
arvestama,   et   need   asjaolud   on   tema   tõendada,   st kui   ta   ei   suuda   tõendada   tehtud   tööde
lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi
kasutamist   (mh   selle   kasutamise   eeldusi),   peab   ta   hagejale   kokkulepitud   tasu   maksma.
Kokkulepitud   tasu   maksmisest   saab   tellija   keelduda   üksnes   juhul,   kui   tal   on   rahaline   nõue


töövõtja vastu kahju hüvitamiseks § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5
järgi   ulatuses,   milles   tellija   tasaarvestab   selle   tasunõudega.   Lisaks   võib   tellija   keelduda   tasu
maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel,
hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel
lepingust taganedes. Kaasus nr 22 (24.11.16) 1. Kehtiv leping: käsundusleping § 619, § 24 lg 3 (eriti p-d 4 ja 5) aitab tuvastada.
2. Rikkumine:   mittekohane   täitmine.   §   620   lg   2  hoolsuskohustuse   rikkumine. Hoolsuskohustuse sisu täpsustab ka § 24 lg 2. Kuigi VÕS § 620 lg 2 esimese lause järgi peab käsundisaaja otsesõnu ära hoidma kahju tekkimise üksnes käsundiandja varale, võib käsunduslepingu olemust ja sisu arvestades tuleneda viidatud sättest koosmõjus VÕS § 2 lg-ga   2   (kaitsekohustus)   ka   käsundisaaja   kohustus   hoida   ära   käsundiandja   muude õigushüvede,   sh   elu   ja   tervise   kahjustamine.   Seega   võib   käsunduslepingust   tuleneda kõrvalkohustusena mh käsundisaaja kohustus kaitsta käsundiandja elu ja tervist. 3. Vastutus: Eeldatakse VÕS § 103 lg 1 järgi, et lepingu rikkumine ei ole vabandatav ning vastutusest vabanemiseks peab käsundisaaja tõendama, et talle ei saa käsundiandja tervise kahjustamises midagi ette heita, kuivõrd ta järgis VÕS § 620 lg-s 1 ja lg 2 teises lauses sätestatud hoolsusstandardit. § 101 lg 3 välistab vastutuse, kui kahju tekkis B tõttu.  Kuna eelnev instruktsioon puudus ning B oli algaja, siis ei saa sellist viga talle heita. Lepiti kokku vastutust piiravas sättes, mis oli tüüptingimus. See on automaatselt tühine, sest tõlgendamise kaudu ei tohi talle anda tähendust nagu säte kehtiks § 39 lg 2 mõttes. Seega ei ole vastutust piiravaid kokkuleppeid.  4. ÕKV: a. Käsundiandja saab nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 kahju hüvitamist. i. Nõutakse ravikulusid ja töölt puudumise tasu. Kui rikkumine ära mõelda, siis   kahju   poleks   tekkinud   §   127   lg   1   mõttes.   Seega   on   lg   4   mõttes põhjuslik   seos   olemas.   Tuleb   vaadelda   §-i   130   alusel   saab   nõuda   nii saamata jäänud töötasu, taastusravi ja ravimite summasid. ii. Mittevaralist kahju ei tohi dokumendi järgi üldse nõuda. Vastutust piirav kokkulepe § 42 lg 3 p 1 kohaselt tervise kahjustamist piiravad kokkulepped on   tühised.   Tervise   kahju   puhul   peab   alati   vastutama.   Seega   saab mittevaralist kahju ka nõuda. § 134 lg 2 alusel peab C maksma ka 5000 £. 


iii. Vv: § 139 lg 1, mille kohaselt tekkis kahju B-st tulenevatel asjaoludel. Lg 3   välistab   vv,  kuna   B   ei   olnud   kahju   tekkimisel   tahtlusega   või   raskelt hooletu.  b. Hinna alandamine § 112: B võttis mittekohase täitmise vastu. Tuleb vaadelda palju mittekohane täitmine väärt oli. B jaoks oli väärtus 0. Kuna rikkumine oli oluline, saab B nõuda § 112 lg 3 alusel C-lt 100 euro tagastamist. c. Muud: B ei saa esitada täitmisnõuet, kuna see ei ole võimalik ning B-l puudub huvi lepingu ülesütlemise (ajalise kestvuse iseloom) vastu. Käsunduslepingu   korral   peab   käsundisaaja   tegutsema   käsundi   täitmisel   VÕS § 620   lg 1   järgi
käsundiandjale   lojaalselt   ja   käsundi   laadist   tuleneva   vajaliku   hoolsusega.   Käsundisaaja   peab
täitma käsundi VÕS § 620 lg 2 järgi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks
parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale, sh peab majandus- või
kutsetegevuses   tegutsev   käsundisaaja   lisaks   sellele   toimima   üldiselt   tunnustatud   kutseoskuste
tasemel. Seega lasub käsundisaajal seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda,
et   käsundisaaja   peab   tegema   kõik   endast   oleneva   käsundiandja   huvides   parima   võimaliku
tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks. Kuigi VÕS § 620 lg 2
esimese lause järgi peab käsundisaaja otsesõnu ära hoidma kahju tekkimise üksnes käsundiandja
varale,   võib   käsunduslepingu   olemust   ja   sisu   arvestades   tuleneda   viidatud   sättest   koosmõjus
VÕS § 2 lg-ga 2 ka käsundisaaja kohustus hoida ära käsundiandja muude õigushüvede, sh elu ja
tervise kahjustamine. Seega võib käsunduslepingust tuleneda kõrvalkohustusena mh käsundisaaja
kohustus kaitsta käsundiandja elu ja tervist. Kuna praegusel juhul on tegemist käsunduslepinguga, mille täitmine kätkeb ohtu käsundiandja
elule ja tervisele, siis on VÕS § 2 lg-st 2 tulenevalt kostja kui käsunditäitja üheks lepinguliseks
kohustuseks VÕS § 100 mõttes ka lepinguline kaitsekohustus mitte kahjustada käsundit täites
hageja vara, elu ja tervist. Kui käsundisaaja rikub oma lepingulisi kohustusi, sh kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda
VÕS § 101  lg 1  p 3   ja   § 115  lg 1  järgi   käsundisaajalt   kohustuse  rikkumisega   tekitatud   kahju
hüvitamist. Sellise nõude rahuldamiseks tuleb kontrollida, kas käsundisaaja on lepingut rikkunud
(VÕS § 100 ja § 115 lg 1) ja kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb
hinnata, kas rikkumine ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav, kas käsundiandjale on tekkinud või
tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-
eesmärgiga   (VÕS § 127   lg 2),   kas   kahju   oli   rikkumise   võimaliku   tagajärjena   käsundisaajale
lepingu   sõlmimise   ajal   ettenähtav,  v.a   kui   kahju   tekitati   tahtlikult   või   raske   hooletuse   tõttu
(VÕS § 127 lg 3) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Sama   kehtib   ka   juhul,   kui   langevarjuhüppe   korraldaja   kui   käsundisaaja   rikub   lepingulist
kaitsekohustust,   s.o  kohustust  mitte   kahjustada  käsundiandja  tervist.  Sellisel  juhul  eeldatakse
VÕS § 103 lg 1 järgi, et lepingu rikkumine ei ole vabandatav ning vastutusest vabanemiseks peab
käsundisaaja   tõendama,   et   talle   ei   saa   käsundiandja   tervise   kahjustamises   midagi   ette   heita,
kuivõrd ta järgis VÕS § 620 lg-s 1 ja lg 2 teises lauses sätestatud hoolsusstandardit.


Lepingupooled võivad langevarjuhüppe teenuse osutamise lepingus VÕS § 106 lg 1 järgi kokku
leppida, et lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral ei vastuta teenuse osutaja tekkinud
kahju eest, või piirata teenuse osutaja vastutust. Seega saavad lepingupooled iseenesest kalduda
kokkuleppel kõrvale VÕS § 103 lg-s 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt vastutab võlgnik
lepingu rikkumise eest igal juhul, v.a kui see ei ole vabandatav, kuid eeldatakse, et rikkumine ei
ole vabandatav. Seejuures tuleb aga arvestada, et kokkulepe, millega välistatakse vastutus või
piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul
täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil
ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda, on VÕS § 106 lg 2 järgi tühine. Samuti on
VÕS § 42 lg 3 p 1 järgi tarbijaga sõlmitud lepingus tühine tüüptingimus, millega välistatakse
tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks, kui põhjustatakse teise
poole surm või kahjustatakse tema tervist või kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse
tõttu. Seega ei saa langevarjuhüppeteenust pakkuv isik lepingu rikkumisest tulenevat vastutust
kokkuleppel   kehtivalt   välistada   ega   seda   ebamõistlikult   piirata   ning   olukorras,   kus   teenust
pakutakse tarbijale, ei saa teenuse pakkuja tüüptingimustes oma seadusest tulenevat vastutust
üldse piirata juhuks, kui lepingut rikkudes põhjustatakse tarbija surm või kahjustatakse tema
tervist. Kaasus nr 23 1. Kehtiv leping: töövõtuleping § 635 lg 1, kuna töö tulemuseks on 95% töökindlus.
2. Rikkumine: Töö ei vasta lepingutingimustele § 641 lg 2 p 1 ja § 77 lg 1 mõttes, kuna I rikkus lepingu lisaks olevat spetsifikatsiooni, kus platvormi töökindlus pidi nädala jooksul olema vähemalt 95%.  3. Vastutus: § 642 järgi vastutab siis, kui töö puudus ilmneb riisiko ülemineku ajal. Välistus § 641 lg-st 3, kui I piisavalt kontrollis, siis ei vastuta.   Kuna ta oli professionaalne IT- mees, oleks ta pidanud rohkem kontrollima operatsioonisüsteemi vahetusega seotud riske. Seega ei vabane vastutusest § 641 lg 3 alusel. Oleks pidanud K-d hoiatama, siis poleks vastutanud. a. Lepingus sisalduv kokkulepe on kohaldatav üksnes kahju hüvitamise nõude puhul saamata jäänud tulu hüvitamise osas ega välista vastutust tervikuna. Seega vastutab I osutatud teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest 3, 4 ja 5 nädalal.  4. ÕKV:  a. Täitmisnõue § 646: (lg 1, 2) pole võimalik, kuna puudus on parandatud. 
b. Taganemine § 116: pole võimalik, kuna tegu kestvuslepinguga § 195 lg 3 mõttes,
c. Üles ütlemine § 196: mõjuvaks põhjuseks on 3000 euro suurune varaline kahju. „…kõiki   asjaolusid   ja   mõlemapoolset   huvi   arvestades…“   alusel   ei   saa   K  üles


öelda,  kuna I taastas  töökindluse  ning vähemalt  I-l on huvi lepingu jätkamise vastu. Seega ei saa K lepingut üles öelda. d. Hinna alandamine § 112: K võttis vastu mittekohase täitmise, seega saaks hinda alandada. Lg 1 kohaselt: 3. nädala tasu võiks alandada 40% võrra (400 £), 4. nädala eest makstavat tasu 30% (300 £) võrra ja 5. nädala eest makstavat tasu 20% võrra. e. Kahju hüvitamine § 115: vastutust piirav kokkulepe oli tüüptingimus, mis § 42 lg 3 p 1 alusel kehtib ja p 2 kehtib, kuna pole ebamõistlik piiramine. K saab kogu raha kätte, st 3000 £, kuna I saab kuus 40 £. Seega kahju hüvitamine toimib, kuid 4000 £ piires. 

Document Outline

• Lepinguõigus
• Võõrandamislepingud
  • Müügileping
  • Lepingulise vastutuse üldpõhimõtted
    • Vastutus müügilepingu rikkumise eest
• Kasutuslepingud
  • Üürileping
    • Üürilepingu erinevad liigid:
    • Poolte õigused, kohustused ja rikkumised:
• Teenuse osutamise lepingud
  • Üldpõhimõtted:
  • Töövõtt §635
    • Töövõtja kohustused
    • Tellija kohustused
    • Tellija vastutus
    • Töövõtja vastutus
  • Käsundusleping
    • Poolte õigused ja kohustused
• Seminar
• Võõrandamislepingud
  • Kaasus nr 1
  • Kaasus nr 5 29.09.2016
  • Kaasus nr 13
  • Kaasus nr 6 06.10.16
  • Kaasus nr 15
  • Kaasus nr 3 13.10.16
  • Kaasus nr 4
    • Variant 1:
    • Variant 2:
  • Kasutuslepingud
    • Kaasus nr 3 20.10.16
    • Kaasus nr 6
    • Kaasus nr 5 27.10.2016
    • Kaasus nr 8
    • Kaasus nr 9
    • Kaasus nr 12 (kasutuslepingute lisakaasused) 03.11.16
    • Kaasus nr 13 (lisakaasused)
  • Teenuse osutamise lepingud
    • Kaasus nr 2 10.11.16
    • Kaasus nr 4
    • Kaasus nr 10 (17.11.16)
    • Kaasus nr 12
    • Kaasus nr 23