Paljunemine (1)

Tartu Ülikool - Bioloogia - Üldbioloogia

3 KEHV

Paljunemine
Eesmärk järglaste taastootmine liigi säilitamiseks.
Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks.
Vegetatiivne

Ühest rakust lähtuvalt.

rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele.

amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid , protistid, kasvajate rakud .

pungumine . Ebavõrdne mitoos , kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt .

hulgijagunemine . Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad ( malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad).

Lähtuvalt hulkraksest struktuurist

Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid , hulkharjasussid. 2. pungumine - hüdrad. 3. fragmentatsioon - vanem organismikeha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks, millest tek uued organismid. Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid , millega tagatakse vegetatiivne paljunemine. Nt imiussid. 5. polüembrüonid - ühemunaraku mitmikute teke. ! 1 munarakk rikastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb kaheks kaksikuks! Nt vöölased (nelikud), ka inimene vahel.

Taimeriigis - püsikud. 1. paljunemine vegetatiivsete organitega. Juurtega (umbrohud (ohakad ja võililled), haab, kirss , ploom). 2. paljunemine lehtedega (aas-jürilill, pegoonia). 3. paljunemine võsudega ( puitunud võsud - sõstrad, pajud; rohulised võsud - vesikatk ) 4. paljunemine võsunditega. Nt maasikas, hanijalg , rohtliilia. 5. paljunemine sigitaimedega (tekivad vahetult taime pinnale). Nt kalanhoe, pung -kirburohi, maksasamblad ( vanadel lõkkeasemetel). 6. toimub ka muundunud võsudega. Sibulatega - tulp , küüslauk, nartsiss . Mugulad - kartul , maapirn, daalia. Risoomiga - orashein , võhumõõk, maikelluke .

Seeneriigis. 1. seene hüüfitükikestega 2. seeneniidistiku osadega
Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära.

Kõige ürgsem paljunemisviis, aga säilinud tänapäevani ka kõrgematel organismidel. Inimene saab ka loomulikult vegetatiivselt paljuneda - ühemunaraku mitmikud.

Vajatakse vaid üht vanemorganismi

Järglased saadakse kiiresti.

Teatud juhtudel on järglaskond arvukas, mitte alati.

Üldjuhul on järglased omavahel ja vanematega geneetiliselt identsed. Nad moodustavad klooni.

Harva esineb pärilik muutlikkus. Selleks on mutatsioonid keharakkudes.

Vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt, sest pärilik muutlikkus on aeglane.
Vegetatiivne paljunemine raku tasandil. Rakutsükkel, mitoos.
Rakutsükkel = interfaas + mitoos. Interfaas - ajavahemik , mis jääb kahe raku jagunemise vahele. Mitoos - päristuumse raku jagunemisviis.
G1 -vahetu jagunemisjärgne faas. Rakkude põhiülesanne on kasvamine - intensiivne valgusüntees.
Peale mitoosi võib tulla ka G0- faas - rakud kaotavad jagunemisvõimetuse a) pöördumatult - südamelihasrakud, närvirakud
b) rakud hakkavad jagunema erandolukorras (silmavigastuse korral)
Kontrollpunkt nr 1. - lubab raku järgmisse faasi - enne S-faasi
S- faas - DNA kahekordistumine. Selle lõpuks on ühekromatiidilised kromosoomid muutunud kahekromatiidilisteks. Suurenevad tuuma mõõtmed.
Kontrollpunkt nr. 2 - kontrollitakse raku olukorda väga põhjalikult. Vigade esinemisel -

kontrollsüsteem käivitab rakus enesehävitus süsteemid ( apoptoos ); või

tulevad tapjarakud ja tapavad raku, kui too pole ise endast lahti saanud; või

muutunud

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla