Paljunemine (1)

Tartu Ülikool - Bioloogia - Üldbioloogia

3 KEHV

Paljunemine
Eesmärk järglaste taastootmine liigi säilitamiseks.
Jaguneb: suguline ja mittesuguline, viimane omakorda jag. vegetatiivseks ja eoseliseks.
Vegetatiivne

Ühest rakust lähtuvalt.

rakkude jagunemine mitoosiga. Iseloomulik päristuumsetele.

amitoos. Omane eeltuumsetele ja erandkorras päristuumsetele. Nt bakterid , protistid, kasvajate rakud .

pungumine . Ebavõrdne mitoos , kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt .

hulgijagunemine . Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad ( malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad).

Lähtuvalt hulkraksest struktuurist

Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid , hulkharjasussid. 2. pungumine - hüdrad. 3. fragmentatsioon - vanem organismikeha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks, millest tek uued organismid. Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid , millega tagatakse vegetatiivne paljunemine. Nt imiussid. 5. polüembrüonid - ühemunaraku mitmikute teke. ! 1 munarakk rikastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb kaheks kaksikuks! Nt vöölased (nelikud), ka inimene vahel.

Taimeriigis - püsikud. 1. paljunemine vegetatiivsete organitega. Juurtega (umbrohud (ohakad ja võililled), haab, kirss , ploom). 2. paljunemine lehtedega (aas-jürilill, pegoonia). 3. paljunemine võsudega ( puitunud võsud - sõstrad, pajud; rohulised võsud - vesikatk ) 4. paljunemine võsunditega. Nt maasikas, hanijalg , rohtliilia. 5. paljunemine sigitaimedega (tekivad vahetult taime pinnale). Nt kalanhoe, pung -kirburohi, maksasamblad ( vanadel lõkkeasemetel). 6. toimub ka muundunud võsudega. Sibulatega - tulp , küüslauk, nartsiss . Mugulad - kartul , maapirn, daalia. Risoomiga - orashein , võhumõõk, maikelluke .

Seeneriigis. 1. seene hüüfitükikestega 2. seeneniidistiku osadega
Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära.

Kõige ürgsem paljunemisviis, aga säilinud tänapäevani ka kõrgematel organismidel. Inimene saab ka loomulikult vegetatiivselt paljuneda - ühemunaraku mitmikud.

Vajatakse vaid üht vanemorganismi

Järglased saadakse kiiresti.

Teatud juhtudel on järglaskond arvukas, mitte alati.

Üldjuhul on järglased omavahel ja vanematega geneetiliselt identsed. Nad moodustavad klooni.

Harva esineb pärilik muutlikkus. Selleks on mutatsioonid keharakkudes.

Vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt, sest pärilik muutlikkus on aeglane.
Vegetatiivne paljunemine raku tasandil. Rakutsükkel, mitoos.
Rakutsükkel = interfaas + mitoos. Interfaas - ajavahemik , mis jääb kahe raku jagunemise vahele. Mitoos - päristuumse raku jagunemisviis.
G1 -vahetu jagunemisjärgne faas. Rakkude põhiülesanne on kasvamine - intensiivne valgusüntees.
Peale mitoosi võib tulla ka G0- faas - rakud kaotavad jagunemisvõimetuse a) pöördumatult - südamelihasrakud, närvirakud
b) rakud hakkavad jagunema erandolukorras (silmavigastuse korral)
Kontrollpunkt nr 1. - lubab raku järgmisse faasi - enne S-faasi
S- faas - DNA kahekordistumine. Selle lõpuks on ühekromatiidilised kromosoomid muutunud kahekromatiidilisteks. Suurenevad tuuma mõõtmed.
Kontrollpunkt nr. 2 - kontrollitakse raku olukorda väga põhjalikult. Vigade esinemisel -

kontrollsüsteem käivitab rakus enesehävitus süsteemid ( apoptoos ); või

tulevad tapjarakud ja tapavad raku, kui too pole ise endast lahti saanud; või

muutunud rakk hakkab kontrollimatult jagunema, tagajärjeks kasvaja .
G2 - vahetu mitoosieelne faas, kus varutakse

ATP-d,

RNA molekule

kromosoomide jaotust tagavaid valke
Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, milles tek samaploidsusega geneetiliselt identsed rakud. Tinglikult jaguneb kaheks

karükonees ehk tuuma jagunemine

tsütokinees - tsütoplasma jagunemine
4 faasi: pro-, meta -, ana-, telofaas .
Profaasis

kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi.

kaob tuumaümbris

kaob tuumake (tekkis kromosoomi lõikud kattumisel)
Metafaasis

kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa

kromosoomide arv on selgelt eristatav.
Anafaasis

toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine

poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid
Telofaasis

algab ühekromatiidiliste kromosoomide lahtipakkimine

toimub tuumaümbriste kujunemine

ilmnevad tuumakesed

algab tsütokinees
Inimese keharakk
Faas/Kromosoomide arv /DNA molekulide arv
G1
46
46
S
46
92
G2
46
92
Pro
46
92
Meta
46
92
Ana
92
92
Telo
46
46
Tsütokinees

Kestaga rakud - kahe tulevase raku vahele tek vaheplaat, millele mõlemalt poolt ladestuvad rakukestad .

Loomarakkudel - rakumembraan keskosas nöördub sisse (tänu tsütoskeletile), membraaniosad kohtuvad ja 2 rakku eralduvad.
Tavaliselt tsütoplasma rakustruktuurid jaotatakse võrdselt, ainsaks erandiks pungumine.
Mitoosi bioloogiline regulatsioon .
Põhjus - organism kontrollib rakkude jagunemist. Võtteid 3:

ööpäevase rütmiga regulatsioon - päevase aktiivsuse korral on mitooside maksimum öösel ja vastupidi.

neurohumoraalne - neuro -närvid; humoraalne - hormoonid.
Teatud hormoonid kiirendavad, teatud aeglustavad mitoosi.

valkudega

kasvufaktorid kiirendavad

kaloonvalgud pidurdavad
Mitoosi bioloogiline tähtsus

suureneb rakkude arv, organism kasvab

surnud, vigastatud, hukkunud rakkude asendamine ehk haavade paranemine ( luumurrud , haavad jt)

pärilikult identsete rakkude teke

teatud juhtudel paneb mitoos aluse rakkude eristumisele. Nt kambiumirakkude jagunemine (puu sees): 1 rakk jääb kambiumirakuks, teine rakk eristub a) tihti puiduossa b) harva niineossa. Inimesel punasel luuüdil sarnane põhimõte.
Eoseline ehk sporogoonne paljunemine
Seentel ja eostaimedel
Seentel
Esineb

hallikutel ehk alamatel seentel

eosed on sporangiumis ehk nutis - korraga lendavad kõik eosed laiali.

eosed on lülistunud kandjatel ehk koniidikandjatel

Kübarseentel ehk kõrgematel seentel

kottseened - eosed valmivad rakusiseselt eoskotis, kus on 4 või 8 eost. Nt pärmid, mürklid, kogritsad, liugikud

kandseened - eosed moodustuvad rakuväliselt, täpsemalt tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 Rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad kokku eoslava, 3 tüüpi:

esineb eoslehekestena (altpoolt nagu raamatud), nt riisikad ja pilvikud

esineb eostorukestena, nt puravikud ja tatikad

esineb ogajate narmastena, nt narmikud , põdramokk.
Uus seen tekib: kahe erineva seene niidistikud segunevad, ühinevad.
Eostega paljunemine eostaimedel.

Sammaltaimedel ( paberil joonis)

Sõnajalgtaimedel (paberil joonis)
Eostega paljunemise bioloogiline eripära

eosed on erilised üherakulised paljunemisstruktuurid

eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega

eoste idanemisvõime säilib kaua - kuni tuhandeid aastaid, seda tänu paksudele kestadele ja vähesele vabale veele .

eostel esineb pärilik muutlikkus kahel alatasandil

mutatsioonid eostes

geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus
Suguline paljunemine
Sugulise paljunemise erijuhud

Partenogenees - neitsisigimine - organismi areng viljastamata munarakust. Esineb taimedel (võilill, kortsleht ), selgrootutel ( mesilased , lehetäid) ja selgroogsetel ( kalad , kahepaiksed , roomajad ) ja lindudest ainult teatud kalkunitõugudel.
Isend
Sugu
Ploidsus (kromosoomistiku kordsus)
Viljakus
Emamesilane
emane
2n
Töömesilased
emased
2n
Isamesilased ehk lesed
isased
n (partenogenees)
+
Emamesilase munemine

viljastatud munad - neid muneb palju

viljastamata munad - vähesel määral (100 - 200)
Kas tuleb emamesilane või töölismesilane, tehakse vahe peale vastsestaadiumit: vastseid toidetakse erinevalt: töölised saavad toitu, mis teeb steriilseks. Töölised kaitsevad emamesilase vastseid vana emamesilase eest, kes tahab noored emad tappa.
Partenogeneesi bioloogiline tähtsus

Levib hõredates väheasustatud piirkondades, kus teise sugupoole kohtamine on vähetõenäoline (kõrbed, kõrgmäestikud).

Võimaldab olulist energeetilist kokkuhoidu paaritumise arvelt.

Võimaldab liigil eksisteerida vaid emastena (just selgroogsete seas: kalad, kahepaiksed ja roomajad)

Võimaldab kiiret põlvkondade vaheldumist soodsates tingimustes, nt lehetäid (suvel partenogenees, sügisel emased ja isased)

Ühiselulistel putukatel väljendab keerulisi rollijaotusi (mesilased, sipelgad , termiidid)
Inimesel pole!
Tagajärjel tekivad haploidsed enamasti, aga vahel ka diploidsed (emaste ainueksisteerimisel, areng algabki diploidsusest).

Günogenees
Toimub viljastumine, kuid uue isendi areng lähtub munaraku infost, sperm on ainult arengu aktivaatoriks. Tagajärjel tekivad emased isendid. Nt hõbekoger, kellel isaseid esineb väga väikses koguses, emased kasutavad kõigi karplaste sperme, hübriide ei tule, sest genoomid ei segune.

Androgenees
Toimub viljastumine, kuid uus isend areneb spermi info baasil, munarakk on vaid arengukeskkond. Esineb tubaka- ja maisisortidel, loomadest siidiliblikatel.
Sugurakkude valmimine inimesel
Spermatogenees

Koht - munandites, väänilistes seemnetorukestes, spermatogeenses epiteelis.

Algus - lõpp. Algab looteeas (munandi algmete eristumisega ), siis pidurdub, taaskäivitub suguküpsuse saabumisega vanuses 11 - 16 aastat. Lõppeb häirete puudumisel surmaga (enamikel esinevad enne häired).

Tsükli kestvus (ajavahemik eerakust spermide tekkeni). Meestel 70 - 80 päeva.

Kulg.

Eritingimused

kehatemperatuurist 2-3 C madalam temperatuur - munandid laskuvad kõhuõõnest munandikotti (7-8 arengukuul). Eriline verevarustus - verdtoovad ja verdviivad veresooned on tihedas kontaktis , toimub soojusülekanne.

Spermid on kehale võõrad rakud, mis ei tohi verega kokku puutuda, kogu verevarustus toimub läbi biobarjääri. Immuunsüsteem hävitaks muidu spermid ja neid tootva epiteeli. Nii juhtub spordi- ja löögitraumadega.

Tervistkahjustavad harjumused tulevaste spermide kvaliteeti ei riku, kuna spermid on pidevas uuenemises.

Häirete põhjused

Kõrge temperatuur

Niiskest, külmast kliimast põhjustatud põletikulised protsessid

Häiritud verevarustus (istuv eluviis ja ebakohased, kitsad riided)

Naissuguhormoonide või nende analoogide tarbimine

Stress ja elukoht (linnas kahjulikum elada)

Mehed kui nõrgem sugupool

Tulem - ühest seemnerakust 4 spermi.
Ovogenees (oogenees)

Koht - naise organismis paarilistes munasarjades

Algus - lõpp. Algab looteeas, mil on ka kõige rohkem munarakkude eelrakke. Looteeas ovogenees seiskub, taaskäivitub suguküpsuse saabumisel, selleks ajaks on munarakkude eelrakkude arv kahanenud miljonilt paarisaja tuhandeni. Suguküpsus vanuses 11-16. Naistel suguküpsus ei kesta elu lõpuni vaid lõppeb menopausi ehk klimakteeriumiga vanuses 50-55.

Tsükli kestvus - ühest ovulatsioonist teiseni - kesmine 28 päeva, võib kõikuda 7 päeva.

Kulg

Eritingimused

eelrakud on sünnist saadik organismis olemas, neid juurde ei tule. Tervistkahjustav eluviis võib rikkuda kõikide munarakkude pärilikkuse.

ovogenees ei kesta elu lõpuni - mida vanem naine, seda rohkem mutatsioone on munarakkudega aset leidnud

ühest eelrakust tuleb 1 munarakk - välditakse mitmikute rasedusi

toitained koonduvad ühte rakku

viljastatakse meioosis olev munarakk, alles siis läheb meioos lõpuni

Häired

põletikulised protsessid munasarjades - naba paljastav riietus

mikrobioloogilised põletikud (klamüüdia)

meessuguhormoonide või nende analoogide kasutamine (tavasportlastel lihasjõu tõstmiseks).

Tulem: 1 munarakk ja 3 polotsüüti, kes hukkuvad (neid vaja, et võimaldada DNA molekulide õiget arvu)
Meioos
See on rakkude jagunemise viis, mille käigus

kromosoomide arv väheneb poole võrra

pärilikkusstruktuurid kombineeritakse ringi
Enne meioosi on rakkudes DNA kahekordistunud
On 2 jagunemist:
I
1. Profaas

kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi

homoloogilised kromosoomid seostuvad paariti omavahel (üks homoloog on saadud emalt ja teine isalt).

moodustuvad 4 kromatiidilised struktuurid (2+2), kus eri vanemate homoloogide vahel toimub vastastikune osade vahetus - crossingover ehk ristsiire

sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse esimene alatasand (organismis kombineeritakse ringi vanemate geneetiline materjal sugurakkude jaoks)
2. Metafaas

neljakromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskossa, on seotud crossingoveri toimumiskohtades
3. Anafaas

toimub neljakromatiidiliste kromosoomide lahknemine

poolustele jõuavad ümberkombineeritud kahekromatiidilised kromosoomid

lahknemine on sõltumatu - toimub kahendfaasis iga kromosoomipaari jaoks eraldi. Iga lahknemine on sõltumatu sündmus, ei tea kuhupoole jaguneb iga paari osa eraldi.

Sellega tagatakse kombinatiivse muutlikkuse teine alatasand
4. Telofaas

kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse osaliselt lahti, tekivad tuumaümbrised ja rakk jaguneb kaheks.

Edaspidi kogu jutt mitmuses : kahes rakus paralleelselt.
Siia vahele jääb lühike kontrollperiood.
II
1. Profaas

rakkudes on kahekromatiidilised kromosoomid transportvormis
2. Metafaas

kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad rakkude keskossa
3. Anafaas

rakkudes toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine

poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid
4. Telofaas

ühekromatiidilised kromosoomid pakitakse lahti

moodustuvad tuumad (4 tk)

rakud jagunevad
Meioosi bioloogiline tähtsus

Tekivad haploidsed rakud

Ühest rakust tekib 4

Tagatakse kombinatiivne muutlikkus

Ovogeneesi käigus saab parandada DNA vigu

vigased geenid suunatakse polotsüütidesse
Meioosi vormid

Gameetne meioos ( gameet - sugurakk), tagab haploidsete sugurakkude tekke

Spoorne meioos, tagab haploidsete eoste tekke

Sügootne meioos, tagab haploidsete keharakkude tekke.
Sugurakud
Sugurakkude omadused

on haploidsed

neis on muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe (spermides 1:1; munarakus ligikaudu 1:1000)

sugurakud ei jagune, nad on minetanud jagunemisvõime

sugurakkudes on allasurutud ainevahetus , et ei tuleks mutatsioone

sugurakud on kehavõõrad rakud - ei tohi otse kehaga kokku puutuda

sugurakud on vabad rakud - ei kuulu ühegi koe koostisse

nende eriosade bioloogiline väärtus ja saatus on erinevad

sugurakkudes on DNA väga tihedalt kokku pakitud
Spermid

Ehitus: pea, keha ja saba.

peas on tuum, kus on kromosoomid; veidi tsütoplasmat; muundunud Golgi kompleks (akrosoom), mis sisaldab lõhustavaid ensüüme (mille abil saab munaraku sisse)

kehas on põhiliselt mitokondrid, mida on ligikaudu 10 (toodavad energiat, aga sellest ainult ei jätku, enamus energiat tuleb glükoosi osalise lõhustamise teel)

saba - tüüpiline päristuumse raku vibur - sõudev liikumine (mitte pöörlev)
Sabade arv:

1 sperm, 1 vibur - levinuim, ka inimesel.

1 sperm, 2 viburit - opossum , kuukala, teatud tirtsuliigid.

1 sperm ja rohkem kui 2 spermi - vähkidel

ilma viburiteta sperm - puukidel, solkmetel

liitsperm mitmete viburitega - rändtirtsud
Munarakud

Ehitus

kestade olemasolu - vt rakubioloogiast rakukestad

munarakku isel. varuainete kogum ehk rebu , jagatakse
hulga alusel -

minimaalselt rebu - pärisimetajad (platsentaga), k.a inimene

väga vähe rebu - kukkurloomad

keskmine rebuhulk - kahepaiksed

väga palju rebu - need, kelle mune süüakse - kalad, linnud , roomajad ja putukad
paigutuse alusel -

rebu ühtlaselt üle kogu raku - imetajatel

rebu munaraku keskel - linnud, roomajad

rebu munaraku ühes otsas - kahepaiksetel , molluskitel

rebu munaraku kesk- ja ääreosa vahel - vesikirpudel
Viljastamine
See on spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb tuumade seostumine ja genoomide (haploidne kromosoomistik) kombineerumine.
Jaotatakse:

Kehasisene

Kehaväline
Koht
Energeetilised kulud
Tõenäosus
Näited
Kehasisene
Emase suguteedes
Väiksed ( sugurakke vähe, eriti munarakke)
Suur
Imetajad , linnud, roomajad
Kehaväline
Vees
Väga suured (sugurakke on palju)
Väike
Kahepaiksed, kalad, sõõrsuud

Monospermia
Munarakku siseneb ja tuumade ühinemises osaleb 1 sperm, nt imetajad

Polüspermia
Munarakku siseneb u 1000 spermi, tuumade ühinemises osaleb 1, ülejäänud lagundavad rebu. Vaid reburohketel - linnud, kahepaiksed, roomajad.
Viljastumine inimesel

Koht - munajuha

Spermide eluiga - max kuni 72 tundi naise suguteedes

Munaraku viljastumisvõime kuni 36 tundi

Viljatus - olukord, kus aastase kooselu vältel soovitavat rasedust pole toimud. Eestis 13-14% paaridest. Põhjused:

40% mehepoolsed põhjused (tõusev)

40% naisepoolsed põhjused

10% sobimatus

10% müstika

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 66 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

66 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

p2evakoer Õppematerjali autor

spermatogenees partenogenees günogenees

Sarnased õppematerjalid

doc

Bioloogia HTG loodus

pooles. Paljunemine ja areng Paljunemine ... elu üldomadus, mis seisneb endasamaste ( vegetatiivne) või endasarnaste ( eoseline, suguline) isendite moodustamises liigi säilitamise eesmärgil. Paljunemine jaguneb 1) Suguline 2) Mittesuguline a. Eoseline b. Vegetatiivne i. Ühest rakust lähtuv ii. Hulkraksusest lähtuv Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust 1) Rakkude pooldumine a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (2|4|8|16|32|64|...|256)

Bioloogia

doc

Paljunemine, areng, geneetika

PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:...............................................................................................

Bioloogia

doc

Paljunemine ja areng

Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm

Bioloogia

doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

Priionhaigused: · Hullulehmatõbi · "Naerev surm" Viirused ...bioobjektid, mis paiknevad elusa ja eluta looduse piirimail. Ei ole elus organismid Elusorganismidega seob: 1) Valkude ja nukleiinhappe olemasolu 2) Võime muteeruda (eriti kiire võime RNA-viirustel gripp, HIV) 3) Viirused evolutsioneeruvad (uute omadustega viirustüvede teke sars, linnugripp) 4) Viirustel parasiteeruvad viirused Elutuga seob: 1) Puudub rakuline ehitus 2) Puudub iseseisev paljunemine 3) Puudub iseseisev ainevahetus 4) Neil on kriitiliselt väiksed mõõtmed Viiruste ehitus ja elutegevus: Viiruse geenid esinevad DNA/RNA kujul. Mõlemad nukleiinhapped üksik- või kaksikahelas. Väikseim geenide arv 3, suurim üle 1000. Toimelt jagatakse viiruse geenid: 1) Geenid, mis mõjutavad peremeesraku elutegevust (programmeerivad viimase viirusosakesi tootma) 2) Geenid, mis määravad ära viiruse nukleiinhappe sünteesi

Üldbioloogia

docx

Bioloogia konspekt - rakutsükkel, suguline paljunemine

Bioloogia KT 2 I Mitoos 1. Mitoosi - mittesuguline paljunemine e tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Mitoosi rakutsükli jagunemise faasid Rakutsükkel - raku eluring ühest jagunemisest teiseni Interfaas - jagunemistevaheline aeg rakutsüklis, kus toimub DNA replikatsioon e kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, raku mõõtmete suurenemine, ATP süntees Karüokinees - mitoosi käigus toimuv rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma (ning rakuorganellide) jagunemine mitoosis tekkiva kahe rahu vahel 2

Molekulaarbioloogia

doc

Paljunemine ja areng

→ kääviniidid kaovad → tekivad tuumakesed → sünteesitakse tuumamebraanid → kromosoomid keerduvad lahti → moodustatakse tuumakesed → tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) → loomrakul plasmomembraan sopistub sisse, taimerakul kujuneb vahesein → telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku Mitoosi tähtsus:  toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel  tütarrakud on geneetiliselt identsed  ainuraksete organismide paljunemine  embüronaalne areng  suureneb rakkude arv, millega tagatakse organsimi kasv  surnud ja hukkunud rakkude rakkude arenemiseks Meioos rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosil on kaks jagunemist, Meioos I ja Meioos II (sarnaneb mitoosile) Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. Etapid: 1. I interfaas → DNA replikatsioon → tsentrioolid kahekordistuvad 2. I profaas

Bioloogia

doc

Diploidne kromosoomistik

Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine,mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel,seentel ja osal taimedel. Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Interfaas - päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv raku eluperiood. Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub.

Bioloogia

pdf

Bioloogia 3-kursus (Rakutsükkel, kromosoom, mitoos, meioos, ontogenees, menstruaaltsükkel)

Munaraku eellased on ovogoonid (diploidsed). Protsess, mille käigus ovogoon muutub ovotsüüdiks, on ovogenees. Ovogenees toimub folliikulis, mis toodab ka naissuguhormooni östrogeeni. Küpse munaraku korral folliikul lõhkeb ning munarakk liigub munajuhasse e. ovulatsiooniks nimetatakse folliikuli lõhkemist, mille käigus küpsenud munarakk liigub munajuhasse. Ovogenees algab munasarjas juba looteeas ning lõpeb 50-55 aasta vanuselt. Ovogoonide paljunemine lõpeb naisel juba looteeas. Alates puberteedist läbib igas kuus 1 ovogoon meioosi ja tekib vaid 1 ovotsüüt. Menstruaaltsükkel ja embrüogenees Menstruaaltsükkel - igakuine munarakkude tsükliline küpsemine. Munarakud valmivad vaheldumisi kummaski munasarjas keskmiselt 28-päevase intervalliga umbes 14 päeva enne oodatavat menstruatsiooni. Ovogoon läbib meioosi, tekivad 4 rakku: 1 viljastumisvõimeline ovotsüüt ja 3 polotsüüti

Bioloogia

Rohkem sarnaseid