Bioloogia konspekt - rakutsükkel, suguline paljunemine (0)

Bioloogia KT 2 I Mitoos
1. Mitoosi - mittesuguline paljunemine e tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia
 Mitoosi rakutsükli jagunemise faasid Rakutsükkel - raku eluring ühest jagunemisest teiseni
Interfaas - jagunemistevaheline aeg rakutsüklis, kus toimub DNA replikatsioon e 
kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, raku mõõtmete suurenemine, ATP süntees
Karüokinees - mitoosi käigus toimuv rakutuuma jagunemine
Tsütokinees - tsütoplasma (ning rakuorganellide) jagunemine mitoosis tekkiva kahe rahu 
vahel   2. Kahekromatiidiline kromosoom - moodustub DNA replikatsioonil
Kromatiidid - ühendatud tsentromeeride abil, kaks kromatiidi koosnevad kahest DNA 
molekulist
Kromatiin - interfaasis rakutuumas lahtipakitud DNA ja valkude segu


FAASID: 
1. Profaas e. ettevalmistav faas  ● Kromatiin ehk DNA pakitakse kokku
● DNA on juba interfaasis kahekordistunud ja kromatiidid on kahekaupa ühendatud  tsentromeeri abil (ehk kahekromatiidiline kromosoom) ● Tuum suureneb
● Tuumakesed kaovad
● Tsentrosoomid, mis koosnevad kahest tsentrioolidest, liiguvad rakus vastasuunas ja nende  vahele moodustuvad niitjad valkudest ühendused, mid nimetakse käävniitideks (mõnikord ka
mikrotuubuliteks). Käävniidi ülesandeks on jaotada kromosoomid tütarrakkude vahel 
võrdselt.  ● Tuumamembraan laguneb 2. Metafaas e rändamisfaas ● Käävniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomide tsentromeeride külge ja teise otsaga  tsentriooli külge. ● Kromosoomid liiguvad rakue ekvaatortasandile (keskele ühele reale). 3. Anafaas e edaldumisfaas ● Käävniidid lühenevad.
● Tütarkromatiidid eralduvad teineteisest (kahekromatiidile kromosoom muutub  ühekromatiidiliseks kromosoomiks) tänu interfaasis toodetud ATP arvelt. ● Anafaasi lõpuks jõuavad kromatiidid raku vastaspoolustele. 4. Telofaas e rekonstrueerimisfaas ● Käävniidid kaovad
● Sünteesitakse tuumamembraan
● Kromosoomid keerudvad lahti (ehk muutub tagasi kromatiiniks)
● Toimub tsütokinees - tsütoplasma koos organellidega jaotakse võrdselt kahe tütarraku vahel.
● Loomarakkudes nöördub rakumembraan keskosast sisse ja tsütoplasma jaguneb kaheks,  taimerakkudel moodustub nn. rakuplaat (membraan + kest). ● Telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku.


3. Mitoosi tähtsus ning näited inimese ja muu organismi peal: ● Tulemus: Kaks tütarrakku on geneeriliselt identsed, võrdväärne kromosoomide  jaotumine, kromosoomide arv ei muutu, diploidsed kromosoomid terve protsessi vältel ● Tähtsus: Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks, tagatakse  organismi kasv ● Nt: inimestel luuüdis, maksarakkudes jne. Taimerakkudes II Meioos
1. Meioosi - suguline paljunemine e kahe raku ühinemine -> uue geneetilisel materjaliga rakk. 
Erinevus mitoosiga:  ● Toimub ristsiire
● Kromosoomide arv väheneb 2x
● Tütarrakud ei ole geneeriliselt identse
● Meioos - 4 tütarrakku, mitoos - 2 tütarrakku Näited inimese ja muu organismi peal.
Tulemus: ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku
Tähtsus: Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed
2. FAASID:
Interfaas- tsentrioolid kahekordistuvad, DNA replikatsioon 
I Profaas (4K) ● Moodustub kääviniidistik, tuum lõhustatakse, toimub kromosoomide ristsiire,  kromosoomid pakitakse kokku, moodustuvad kahekromatiidilised kromosoomid I Metafaas (4K) ● Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvaatortasandile I Anafaas (4K) ● Kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid rakupoolustele e homoloogilised  kromosoomid eralduvad I Telofaas (2K) ● Toimub tsütokinees, tekivad 2 tütarrakku. Kromosoomid jõuavad raku poolustele


II Profaas (2K) ● Tsentrioolid liiguvad uuesti rakupoolustele, moodustub kääviniidistik.  II Metafaas (2K) ● Kahekromatiidilised kromosoomid paiknevad raku ekvaatortasandile /keskossa II Anafaas (2K) ● Kääviniidid tõmbavad kromosoomid raku poolustele, kromatiidid lahknevad raku  poolustele II Telofaas (1K) ● Moodustub 4 geneeriliselt erinevat haploidset rakku e 4 tütarrakku 3. Ristsiire - homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi, toimub 
sugurakkudes, profaas I, ülesanne tagada suur organismidevaheline varieeruvus
3. Homoloogilised kromosoomid - sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosiimid, kus
sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis
 Diploidne kromosoomistik - kahekromatiidilised kromosoomid (kõik inimese keharakud)
 Haploidne kromosoomistik - ühekromatiidilised kromosoomid(sugurakud)  III Sugurakud
1. Spermatogenees - spermide areng algab puberteedieas ja kestab kõrge eani välja. 
Spermatogoon- spermide eellasrakk(diploidne, 46 kromosoomi). Ühest spermatogoonist 
(diploidne; 2n) tekib neli haploidset(n) spermi.  Sperm - mehe sugurakk(haploidne, 23  kromosoomi). Spermi küpsemiseks kulub 3 kuud, kehatemp. madalamal. Omavad viburit - 


tagab liikuvuse. Mehe sugunäärmed ehk seemnesarjad (asuvad munandites) toodavad 
sperme. Meessuguhormoon - testosteroon.
2. Ovogenees - munarakkude küpsemine, ovogoonide arv looteeas, ovotsüütide e 
munarakkude küpsemine algab puberteedieas ja lõpeb 50. eluaastates. Ovogoon - 
munarakkude eellasrakk (diploidne, 46 kromosoomi). Ühest ovogoonist (dip, 2n) tekib 3 
viljastumisvõimetut polotsüüti ja 1 ovotsüüt e munarakk (n, 23). Viljastunud munarakk 2n, 
46kr)  Munarakud valmivad munasarjades. 
Foliilikul -põieke, kus munarakk küpseb, kogub varuaineid, toodab naissuguhormooni - 
östrogeen. Kollakeha - toodab progesteroomi (annab kehale teada, et keha võib rasestuda)
3. Apoptoos – rakusurm, toimub, et ei tekiks väärarengut
4. Menstruaaltsükkel - 28 päeva kestab. Algab päevadega e menstruatsiooniga, kestab 4-7 
päeva. Kui munarakk on küps, lõhkeb folliikul ja munarakk liigub munajuhasse - ovulatsioon. 
Munaraku eluiga: 12-24h. Kõige suurem tõenäosus rasedaks jääda: tsükli 12-16 päeval
5. Viljastatud munarakk: 2n, diplo, 46kr. Embrüogenees - loote areng
Sügoot -viljastunud munarakk, hakkab mitoosi teel arenema, hakkab toimuma lõigustumine
Moorula e kobarloode -mitmetest tüvirakkudest koosnev 
Blastotsüst e põisloode - kinnitub limaskesta külge, rakkude diferentseerumine
Gastrula e karikloode -  tekib kolm lootelehte, millest omakorda lootekestad 6. Ektoderm (välimine looteleht) - närvisüsteem, meeleelundid, nahk, nahktekised
Mesoderm (keskmine looteleht) - vereloome, luud, lihased, soo-organid
Endoderm (sisemine looteleht) - kopsud, maks, neerud, magu 7. Vesikest e amnion - kaitseb arenevat loodet
 Kusekott e allantois - sellest kujuneb loodet ja platsentat ühendav nabaväät, jääkainete 
kogumine, gaasivahetus
 Kõldkest e koorion - moodustub blastotsüsti seinast, moodustab platsenta
8. Biogeneetiline reegel - isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolised arengu etapid
9. Platsenta – emaka limaskest ja koorion (loote kõldkest) moodustavad platsenta.Selle kaudu 
liiguvad toitained, hapnik, antikehad, hormoonid. IV Mittesuguline paljunemine
Üks vanemorganism, järlased on sarnased vanematega, geneetiliselt identsed
1. Vegetatiivse paljunemine. Bakterid, käsnad - pooldumine. Ainuõõssed, käsnad, 
pärmseened, korallid- pungumine. Ainuraksed - mitoos, Pistiktaimed- taime osadega 
2. Eoseline - üherakuline, millest hakkab kasvama uus organism. Nt seened, vetikad, sammal, 
sõnajalgtaimed, kollad
Eelis: Kiire paljunemine, kogu populatsioon annab järglasi V Suguline paljunemine
Kaks vanemorganismi, järglased kombineeritud geenimaterjaliga, märksõna varieeruvus, 
vajalikud sugurakkude ühinemine meioos.
2. Sugulise paljunemise näited:  inimene, imetajad, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed, 
vetikad


Eelis: erinevus rikastab ja järglased on geneetiliselt erinevad, mis võimaldab erinevates 
keskkondes toime tulla. Suguline ja mittesuguline paljunemine: tulp, kastan, enamus katteseemnetaimi. Kehasisene ja kehaväline suguline paljunemine eelised ja miinused:  Kehaväline Kehasisene Sugurakud väljaspool munajuha Spermid viiaksee emase munajuhasse Vajalik suur sugurakkude arv Vajalik väike sugurakkude arv Suur osa järglasi hukkub Järglane kaitstud Nt: kahepaiksed konnad, kalad Nt: roomajad, imetajad, linnud 3. Neitsisünntamine ehk partenogenees - viljastamata munadest hakkavad arenema isendid nt 
vähilaadsed, mesilased, lehetäid, varaanid
Lahksugulised- imetajad, loomad, linnud, kahepaiksed
Hermafrotiit - tigud, vihmaussid, kaanid VI Ontogenees (organismi areng tema tekkest kuni surmani)
1. Täismoone – muna- vastne-nukkumine-valmik. Nt: lepatriinu, sipelgas, liblikas, mesilane
2. Vaegmoone –muna-vastne-valmik: Nt: prussakad, kalad, konnad, rohutirts, kiil
3. Postembrüogenees – lootejärgne areng. Juveniilne e. Noorjärk - kasvamine, 
Paljunemisvõimeline e generatiivne järk - järglaste saamine, Seniilne raugaiga e vananemisjärk 
-lõpeb surmaga.
4. Vananemine – on määratud geenidega. Telomeer- kromosoomi otstes, kaitseb kromosoomi. 
Telomeerid lühenevad - seda põhjustab keskkond.
Interfaas pikeneb. Raugaea lõpus tekib agoonia (surmale eelnev seisund). Kliiniline surm - 
hingamine ja süda seiskunud. Bioloogiline surm - ajurakud on saanud hapnikupuuduse tõttu 
kahjustada.