Paljunemine ja areng (0)

1 Hindamata

Paljunemine ja areng
Mitoos
Rakutsükkel on raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni
Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud.
Mitoos toimub kõigis keharakkudes ning jaguneb kaheks:

Karüokinees – tuuma jagunemine

tsütokinees – tsütoplasma jagunemine
Inimese kehas on 46 kromosoomi.
Kromotiidid on ühendatud tsentromeetri abil.
Üks kromotiid koosneb ühest DNA molekulist.
Replikatsioon on koopia valmistamine olemasolevast DNA- ahelast .
Kui DNA replikatsiooni käigus tekkinud vigu ei suuda ensüümid parandada, siis tekivad mutatsioonid.
Mitoosi faasid :

Interfaas
→ selgelt näha rakutuum, aga mitte kromosoomid
→ DNA replikatsioon
→ tsentrisoomid kahekordistuvad
→ suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv
→ ATP süntees

profaas ( ettevalmistav faas)
→ on näha kromosoomid (keerduvad kokku)
→ tsentrioolid liiguvad raku poolustele
→ algab kääviniidistiku (nende ülesanne on jaotada kromosoomid tütarrakkude vahel) kujunemine
→ tuum suureneb
→ tuumakesed kaovad
→ tuumamembraani lõhustumine

metafaas (rändamisfaas)
→ kromosoomid koonduvad ritta taku ekvatoriaaltasandile
→ kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele

anafaas (eraldumisfaas)
→ eraldub kõige rohkem energiat
→ kääviniidid lühenevad
→ kromotiidid liiguvad raku poolustele

telofaas (rekonstrueerimisfaas)
→ kääviniidid kaovad
→ tekivad tuumakesed
→ sünteesitakse tuumamebraanid
→ kromosoomid keerduvad lahti
→ moodustatakse tuumakesed
→ tsütoplasma jagunemine (tsütokinees)
→ loomrakul plasmomembraan sopistub sisse, taimerakul kujuneb vahesein
→ telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku
Mitoosi tähtsus:

toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel
tütarrakud on geneetiliselt identsed
ainuraksete organismide paljunemine
embüronaalne areng
suureneb rakkude arv, millega tagatakse organsimi kasv
surnud ja hukkunud rakkude rakkude arenemiseks

Meioos
rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.
Meioosil on kaks jagunemist, Meioos I ja Meioos II (sarnaneb mitoosile )
Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed.
Etapid:

I interfaas
→ DNA replikatsioon
→ tsentrioolid kahekordistuvad

I profaas
→ toimub kromosoomide ristiire
→ tuumamembraanid lagundatakse
→ tuumaksed kaovad
→ kromosoomid pakitakse kokku
→ tsentrioolid liiguvad raku poolustele ja nende vahele moodustuvad kääviniidid

I metafaas
→ homoloogilised kromosoomid liiguvad raku ekvatoriaaltasandile
→ tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid

I anafaas
→ kääviniidid tõmbavad homoloogilised kromosoomid üksteisest lahku

I telofaas
→ Rakumembraan nöördub sisse
→ moodustub kaks tütarrakku

II profaas
→ kromosoomid pakitakse kokku
→ tsentrioolid liiguvad poolustele

II metafaas
→ kromosoomid paiknevad ekvatoriaaltasandil
→ kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele

II anafaas
→ kahekromotiidiliste kromosoomide kromatiidi lahknevad teineteisest ja liiguvad raku poolustele

II telofaas
→ kromosoomid pakitakse lahti
→ moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed
→ moodustub neli tütarrakku
Sugurakkude areng
tunnused:
→ haploidse kromosoomistikuga (kromosoomistik, kus kõiki kromosoome on üks)
→ pärilikelt omadustelt erinevad
→ küpsed sugurakud ei jagune enam
→ sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse
Spermid :
→ varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid
→ DNA on tihedalt kokku pakitud
→ peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks
Spermatogenees – spermide areng
→ moodustuvad munandite väänilistes torukestes
→ spermatogoonid (spermide eellasrakk) jagunevad mitoosi teel kaheks erinevaks spermatogooniks.
→ esimesed jäävad spermatogoonideks ega arene edasi, nendest areneb edasi teisi spermatogeene
→ teised spermatogoonid jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed seemnerakud ehk spermid
→ igast spermatogoonist moodustub 4 spermi.
→ pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril
→ spermide küpsemine kestab umbes 10 nädalat.
→ liiguvad munandimanustesse, seal on spermid 2-3 nädalat.
→ munandimanustes küpsevad nad viljastamisvõimeliseks
Munarakud
→ suuremõõtmelised
→ toitaineterikkad
→kaetud kestadega
Ovogenees
munarakkude areng
→ ovogeneeside paljunemine lõppeb looteeas.
→ Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes.
→ moodustub 2 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad
→ tsükliline küpsemine
→ ovulatsioon on küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse.
Viljastumine
ontogenees on organismi inviduaalne areng
3 etappi:

viljastumine – spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine
embrügenees – loote areng
postembürogenees – lootejärgne areng

Ovulatsioon
→ munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse
→ toimub 14 päeva enne menustratsiooni
→ peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östogeeni ja progesterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda.
→ kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub
Munarakk
→ munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi
→ seemnerakk kuni 72 tundi
→ viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu
→ tekib sügoot ehk viljastatud munarakk
→ edasi toimub lõigustumine (mitoos)
→ munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva
Viljastumine
→ Munarakku jõudmiseks liiguvad spermid läbi emaka munajuhadesse
→ munarakuga kohtudes eraldavad spermid lagundavaid ensüüme, et tungida läbi munarakku katva kihi.
→ spermi peaosa sulab kokku munarakku ümbritseva membraaniga ning spermi tuum liigub munarakku.
Kunstlik viljastamine
naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritakse toiminguid , mille käigus:

sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku
kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk

Embrüosiirdamise etapid:
→ munarakud võetakse peenikese nõelaga munasarjast
→ võetakse seemnerakk (tavaliselt sama päeva oma)
→ viljastumine toimub katseklaasis
→ in vitro viibib embrüo ainult 2-5 päeva
→ emakasse siirdamiseks valitakse välja 1-3 embrüot
→ enne siirdamist ning pärast siirdamist saab naine hormoonravi
→ embrüot saab külmutada
Lõigustumine
→ tavaliselt vahetult viljastumisele järgnev protsess
→ kõik loote rakud poolduvad üheaegselt (ehk täielik lõigustumine)
Bioloogiline tähtsus

hulkraksuse taastamine
rakkudevaheliste kontaktide tekitamine
tuuma/tsütoplasma suhte taastamine

Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode ehk moorula
Umbes 7 päeva peale viljastumist areneb moorulast seest õõnes blastosüst ehk põisloode
Blastosüst pesastub emaka limaskesta,
Kui blastosüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus
Lootekestad
ajutised organid , mis kindlustavad normaalse lootelise arengu
Ülesanded:

Kaitse põrutuse eest
kaitse veekaotuse eest
vähendab raskusjõu mõju
kaitse temperatuurimuutuste eest
tagab stabiilse sisekeskkonna
on joogi- ja urineerimiskeskkond

Platsenta ehk emakakook
(kujuneb välja kuu vanusel embrüol)
ülesanded:
→ ainevahetuslik
→ platsentaarbarjäär
→ loote varustamine antikehadega
→ toodab hormoone
Gastrulatsioon
kujuneb karikloode ehk gastrula

ektoderm (seedenäärme looteleht )

→ seedenäärmed : maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre , kilpnääre
→ hingamisteede epiteel ja kopsud

entoderm (välimine looteleht)

→ kesknärvisüsteem ja meeleelundid
→ epidermis: marrasnahk

mesoderm (keskmine looteleht)

→ skelett
→ lihased
→ sidekoed
→ kuse- ja suguelundkond
→ ringelundkond
Rakkude diferentseerumine
näiteks: närvirakud, maksarakud, lihasrakud , leukotsüüdid
→ kõik rakud on genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud
→ seejärel kudede teke ehk histogenees
→ lõpuks toimub organogenees (tekivad organid)
Loote väärarengu põhjused:
→ teratogeenid

bioloohilised teratogeenid
→ pärilikud haigused
→ haigusetekitajad
→ toitumisega seotud

keemilised teratogeenid
→ ravimid
→ alkohol ja narkootikumid
→ olmekemikaalid

füüsikalised teratogeenid
→ mehhaanilised traumad
→ alajahtumine ja kuumarabandus
→ kiirgused
Sünnitus

lõppeb looteline areng

algab emakakaela avamisega ja seejärel emakalihaste rütmiliste kokkutõmmetega

Paljunemine
→ jaguneb suguline paljunemine ja mittesuguline paljunemine
Mittesuguline
→ pärilik info tuleb ainult ühelt vanemalt
→ enamasti taimed

pooldumine : bakterid, kingloom , amööb
pungumine : pärmseened, käsn
risoomidega : piparmünt , orashein, maikelluke
mugulatega : kartul
sibulatega : sibul , tulp
võsunditega : maasikas, hanijalg
võrsikutega : karusmari , mustsõstar
lehtedega : aas-jürilill, hanisaba

Vegatatiivne paljunemine
→ evolutsiooniliselt vanim
→ vaja ühte vanemorganismi
→ lühikese ajaga palju järglasi
→ järglased on ühesugused
→ pärilikku muutust põhimõtteliselt pole
Fragmentatsioon ehk hulgijagunemine
→ vanemorganismi keha jaguneb mitmeks osaks, areneb uus organism
→ näiteks: okasnahksed , meritäht
Suguline paljunemine

kehaväline viljastumine

→ kahepaiksed ja kalad

kehasisene viljastumine

→ rohkem kaitstud
→ imetajad , roomajad , linnud

iseviljastumine

→ viinamäetigu, kaanid, vihmauss (mõlemasugulised)

partenogenees

→ erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust.
→ näiteks lehetäid , mesilased
Postembrüonaalne areng
kasvamine on organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine.
Piiramatu kasv – kasvab elu lõpuni, näiteks puudel
piiratud kasv – saavad kasvada vaid kindlate mõõtmeteni, näiteks inimesed ect
areng – protsess, mille käigus organismi ehitus ja elutegevus keerustuvad
→ otseareng – sündides on järglased oma vanemate sarnane: imetajad, linnud, roomajad
→ moondeline areng – organism koorumisel ei sarnane vanematele, ning läbi moondumis etappide hakkab vanematele sarnanema: kalad, kahepaiksed,
vaegmoone – muna → vastne → valmik
nt: prussakad , täid, tutikad
täismoone - muna → vastne → nukk → valmik
nt: liblikad , kärbsed
Vananemine
vananemine algab inimesel viljastumise hetkest ning haarab organismi tervikuna.
Geneetiliselt on määratud väiksed mõjutused.
Keskkonna poolt:
→ päevitamine
→ haigused
→ toitainete vaesus
→ kehavõõraste ainete kuhjumine
Surm
organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine
agoonia – tadvushäired, südame rütmihäired, kosuturse, krambid
kliiniline surm (5-7min)
→ teadvus puudub, südametöö – ja hingamise seiskumine.
→ Inimest on võimalik elustada
Bioloogiline surm ehk ajusurm
→ hapniku puudus nii suur, et ajurakud surevad
→ kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine , pehmete kudede lagunemine.

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ilvest Õppematerjali autor

tbh ei oska nagu midagi öelda

bioloogia paljunemine ja areng paljunemine areng konspekt gümnaasium 10.klass kromosoomid rakud munarakk mitoos spermid embrüo munajuha kromotiid kokkutsentrioolid liiguvad tuumamembraanid

Sarnased õppematerjalid

docx

Rakutsükkel, lootekestad, lootelehed, paljunemine

Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas 2.Metafaas 3.Anafaas 4.Telofaas · Tsütokinees e. tsütoplasma jagunemine - Rakumembraan nöördub keskosast sisse ja tsütoplasma jaguneb kaheks

Bioloogia

doc

Bioloogia - Paljunemine

Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine.

Bioloogia

docx

Meioos, mitoos

I Profaas Homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku. Seejuures vahetavad kromatiidid omavahel fragmente(võrde pikkusega otsi) Toimub kromosoomide ristsiire ehk krossinover See suurendab pärilikku muutlikus Meioosi tähtsus Emarakus moodustub neil haploidset tütarrakku, milles igaühes on kromatiid algpaarist Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Suguraku areng Sugurakkude iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburitega, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustunud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes

Bioloogia

docx

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Paljunemisviiside põhijaotus:  mittesuguline  suguline Mittesuguline paljunemine Kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemas, seeoga on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse:  Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne.) – vanim paljunemisviis, vajab ühte vanemorganismi, lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond, järglased on pärilikelt omadustelt vanematega ühesugused. Pärilik muutlikus on väga väike ja evolutisoon toimub aeglaselt. o POOLDUMINE - DNA kahekordistumine, rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. o PUNGUMINE – (hüdra, pärmseened, käsn) o RISOOMIGA – maaalune juur (orashein, piparmünt)

Bioloogia

doc

Paljunemine ja areng

Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine Uus organism saab alguses eosest/keharakust Uus organism saab alguse viljastatud munarakust- sugurakud ühinevad Pole vaja spetsiaalseid rakke On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke ehk Eoseline- eoste ehk spooride abil (seened, gameete) samblad, sõnajalgtaimed) Seemnerakk e sperm

Bioloogia

doc

Organismide paljunemine ja areng

Organismide paljunemine ja areng Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühninevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vane- malt (ristviljastumine). Viimasel juhul ühendab järglane mõlemalt vanemalt pärit geneetilise info. Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. Kui see juhtub, on järgased steriilsed. Näiteks: hobune + eesel = muul Sugulise paljunemise eripärad Järglased on geneetiliselt erinevad

Bioloogia

rtf

Paljunemine ja areng

entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega Embrüogenees - organismi looteline areng, kestab munaraku viljastamisest sündimiseni/koorumiseni/idu moodustumiseni seemnes. Entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. Fülogenees - liigi ajalooline areng Gameet - organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Gastrula ehk karikloode Haploidne kromosoomistik/Haploidsus ühekordne kromosoomistik Interfaas - vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite

Bioloogia

docx

Bioloogia konspekt - rakutsükkel, suguline paljunemine

Bioloogia KT 2 I Mitoos 1. Mitoosi - mittesuguline paljunemine e tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Mitoosi rakutsükli jagunemise faasid Rakutsükkel - raku eluring ühest jagunemisest teiseni Interfaas - jagunemistevaheline aeg rakutsüklis, kus toimub DNA replikatsioon e kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, raku mõõtmete suurenemine, ATP süntees Karüokinees - mitoosi käigus toimuv rakutuuma jagunemine Tsütokinees - tsütoplasma (ning rakuorganellide) jagunemine mitoosis tekkiva kahe rahu vahel 2

Molekulaarbioloogia

Rohkem sarnaseid