Taimedest on fosforirikkamad eeskätt kõikvõimalikud seemned ja viljad. Seemnetest on rohkesti fosforit just ubades, hernestes, läätsedes, samuti päevalille-, seesami-, kõrvitsa- ja piiniaseemnetes. Viljadest on fosforirikkamad teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, eriti kuivpärmis, aga ka tavalises presspärmis, pärmiekstraktis ning muudes pärmipreparaatides. Fosforiküllusega hiilgavad ka suuremad seened (puravikud, tatikad, šampinjonid). Fosfori biorollide hulk inimese kehas on suur. Erinevad fosforiühendid on vajalikud inimkeha energiamajanduses, mineraalsooladena koos kaltsiumiga luukoe ehituses, ehituslikus ja stabiliseerivas rollis nukleiinhapete struktuuris, biomembraanide ehituses. Et üldjuhul puudub vajadus fosforit spetsiaalselt tarbida, siis pole praeguseks ka piisavalt inimorganismi põhiseid teaduslikult tõestatud andmeid, määramaks ohutut päevast üldkogust.
a) kottseened - eosed valmivad rakusiseselt eoskotis, kus on 4 või 8 eost. Nt pärmid, mürklid, kogritsad, liugikud b) kandseened - eosed moodustuvad rakuväliselt, täpsemalt tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 Rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad kokku eoslava, 3 tüüpi: 1. esineb eoslehekestena (altpoolt nagu raamatud), nt riisikad ja pilvikud 2. esineb eostorukestena, nt puravikud ja tatikad 3. esineb ogajate narmastena, nt narmikud, põdramokk. Uus seen tekib: kahe erineva seene niidistikud segunevad, ühinevad. Eostega paljunemine eostaimedel. 1. Sammaltaimedel (paberil joonis) 2. Sõnajalgtaimedel (paberil joonis) Eostega paljunemise bioloogiline eripära 1. eosed on erilised üherakulised paljunemisstruktuurid 2. eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3. eoste idanemisvõime säilib kaua - kuni tuhandeid aastaid, seda tänu paksudele
Filmiparoodiad keskenduvad pigem kontrastiga stseeni, dialoogi ja kadreeringu lõhkumisele kui sujuvale stiilijäljendusele . Lauluparoodiad ja salmikuluule Me kolmekesi tuleme Kooli kantseleist, Meil päevikud on punased Ja paps see koolis käis *** Võt-võt-võt-võtan uue viha, @, @, @ äigan üle piha Verijärves palju kalu, Osa neist on latikad. Meie klassis palju poisse, Osa neist on tatikad. *** Sõprus on kui klaas Kerge purustada, Raske parandada! Netinalju *10 võimalust rannas igavust peletada: 1. Seisa mureliku näoga rannas ja räägi möödujaile midagi liiva sisse kaotatud kuldkellast, vanaisa hammastest ja vana-vanaisa mündikogust. Usinalt liivas tuhnivaid inimesi vaadates ei hakka kunagi igav. P.S. Ei ole mõtet rääkida kaotatud meremiinidest ja uraanikamakatest. 2
Kuigi, kui nüüd ääretult aus olla, siis mõnikord tundub mulle selline ohkimine mulle üsna silmakirjalik ka. No vaadake, on olemas näiteks raamatuid, kus koolilapsed terve oma klassi vastu taevast lasevad, aga sellistele antakse Bookeri auhindu ja värke. Mõnedes raamatututes kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas inimesi saega juppideks hakitakse ning nendest meisterdatakse Hollywoodi kassafilme. Siis on veel raamatuid, milles tõesti põhjalikult haiged tatikad tänavatel ringi käivad ja inimesi vägistavad või igavusest auguliseks teevad, kuid selliseid peetakse (õigustatult kusjuures) väärtkirjanduseks ja avaldatakse Päevalehe raamatusarjas. Aga siis, kui mõni kohalik autor paneb noore raamatutegelase maailmavalu ja ühiskonnaviha ühte roppu sõnasse kokku ja paiskab selle mustvalgel paberile trükituna rahva hulka, teevad mõned inimesed nägusid.
Eoseid on eoskotis 4-8. kottseente näideteks pärmseened, kübarseened (viljakihi moodustavad seened). Kübarseenest kuuluvad kottseente hulka: mürklid, kogritsad. 3) HÕIMKOND: kandseened eosed valmivad spetsiifilistel rakkudel eoskandadel. Eosed valmivad rakuväliselt. Eoskannad moodustavad eoslava ja see paikneb kübara alaosas kolmel erikujul. Esiteks eoslehekesed pilvikud, riisikad. Teiseks- eoslava moodustab torukesed puravikud, tatikad. Kolmandaks eoslava esineb narmasja kihina: narmikud ja põdramokk. Selleks, et tekiks mütseel, mis annaks viljakehi peavad liituma kahest erinevast eoses pärinevad hüüfid ehk seeneniidid ja tekivad kahetuumalised struktuurid ja nendest tuleb mütseel, millest arenevad viljakehad. Eostega paljunemine eostaimedel. SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL: Eos (n) eelniit (n)(põlvnemine vetikatest) sammaltaimed (vars, lehed, risoidid), arenevad