Tartu Kasvamine referaat terviseõpetuses 2007/08 õppeaasta KASVAMINE Kasvamine on keha välimõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Kuni täiskasvanuks saamiseni on kasvamine aluseks igasugusele arengule. Seega on kasvamine füüsiliste muutuste järgnevus, mis esineb organisimi eostumise ja täiskasvanuks saamise vahel. Need muutused, nagu näiteks pikkuse ja kaalu suurenemine, on suures osas otseselt jälgitavad. Kasvamise puhul on seega tegemist kvantitatiivsete (st suuruse) muutusega. Inimese kasvamine algab juba enne sündi. Kõige kiiremini kasvavad väikelapsed. Teismeliseea lõpuks on kasvamine peaaegu lõppenud. Erinevad kehaosad kasvavad erineva kiirusega
Lehed on kaherealiselt ümber jämeda varre. Väetamist vajab see taim 1 kord kuus veebruari lõpust oktoobrini. Brassada õitseb paar korda aastas, tavaliselt suve lõpus ja pärast puhkeperioodi kevadel. Katleia õied on mitmevärvilised, säbrulised ning paljude hübriididega. Sellel on paar nahkjat lehte varremugula tipus. Väetada tuleb õitseperioodil 1-2 korda kuus. Pärast õitsemist vajavad nad lühikest, kuiva puhkeperioodi. 1.1. Orhidee kasvamine Kasvades puuoksal, on orhidee harjunud väga madala toitainete tasemega, saades süüa vaid puukoorel leiduvast ja ülemistelt võradelt alla pudenevates vihmapiiskades sisalduvast. Puuoksal kasvavad orhideed on harjunud lühema või pikema läbikuivamisega. Selleks on nende juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud ning paljudel liikidel on välja arenenud ka mugulaid meenutavad varrepaksendid. Niisuguse sukulentse kehaehituse juures ei suuda nad taluda pikemalt seisvat liigvett
docstxt/15182705476599.txt
KASVAMINE FÜÜSILINE ARENG. ARENEMINE VAIMNE/EMOTSIONAALNE/FÜÜSILINE ARENG. GENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TEGURITE KOGUM. FENOTÜÜP VANEMATELT SAADUD PÄRILIKE TUNNUSTE AVALDUMINE. FLUIIDNE INTELLIGENTSUS KAASASÜNDINUD; SEOSTUB NÄRVISÜSTEEMI ERIPÄRAGA (LIIGUTUSTE KIIRUS, MÄLU, ÜLDISTUSVÕIME). KRISTALLISEERUNUD INTELLIGENTSUS OMANDATAKSE HARIDUSE JA IGAPÄEVAELU KAUDU (VÕIME LEIDA SEOSEID, ANALÜÜSIDA JA LAHENDADA PROBLEEME). ISELOOMUSTA INIMESE SÜNNIEELSET ARENGUT (ARENGU 3 PERIOODI) 1) EOSTUMISPERIOOD (VILJASTUMISEST KAKS NÄDALAT): 36H PÄRAST HAKKAB VILJASTATUD MUNARAKK E. SÜGOOT JAGUNEMA; ESIMESE NÄDALAGA MOODUSTUB ALGSEST RAKUST 100-RAKULINE KOGUM; PERIOODI LÕPUKS KINNITUB SÜGOOT EMAKA LIMASKESTA KÜLGE, 2) EMBÜRONAALPERIOOD (3.-8. NÄDAL): HAKKAVAD KUJUNEMA KNS, SÜDA JA KEHAOSAD (KÄED, JALAD, SILMAD, KÕRVAD ), 3) LOOTEPERIOOD (9. NÄDAL SÜND): ÜHEKSANDAKS NÄDALAKS ON EMBRÜOL OLEMAS KÕIK ORGANID JA KEHAOSAD NING TA MEEN...
Maailmas on 6,3 mljr. Inimest, eestis 1,33 milj. Demograaf-rahvastikugeagraaf, maailma ja selle eri paigu rahvastiku uurimisega tegelevad teadlased nt. Suremus, sündimus, rahvaarvumuutumine, immigratsioon, selle põhjused. Maailmas on üle 6800 keele, kõige rohkem mandariinihiina, hispaania, inglise, hindu, araabia. II keel on inglise, prantsuse, vene, portugali. Ing. On eesti keelde slängi jne. Rassid: Europiidne-balkani-kaukaasia, kesk- euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: pea...
Banaan Marju Zupsmann. Vana kultuurtaim, troopikamaade üks tähtsamaid toiduataimi. ..on üheiduline ..kuulub banaaniliste sugukonda (220 liiki) Banaanid ise selles sugukonnas moodustavad 60 liiki Sordid. Kultuurbanaanid on saadud kahe liigi risamisel. Musa Acuminata + Musa balbisiana Dessertbanaanid e. Puuviljabanaanid. Need sisaldavad 1520% suhkruid. Ja 7 % tärliklist. Kuivatatult sisaldavadl üle 50% suhkrut Jahubanaanid 3538%süsivesikuid. Väga tärklise rikkad. ..sordid Kiubanaanid e. Kanepbanaani ( musa textilis), kasvatatakse manillkanepi saamiseks. Saadud manillakanepist tehakse väga vastupidavaid köisi, nööre ja kotte. Banaan on maailma suurimaid rohttaimi Lehed on umbes 0,5 m laiad ja 4m pikad. Varred on 2030 cm, ja kultuursortidel 24 (6) m. Ühe puu kobaras on 100300 vilja. Kobar kaalub 30kg. Roots on käsivarre jämedune. Banaani vili metsikute banaanide vili kaalub ligi 3080g ja sisaldab rohkem kui ...
EKSPONENTSIAALNE KASVAMINE JA KAHANEMINE Harjutus 1. Youth For Understanding (YFU) on mittetulunduslik organisatsioon, mis pakub haridusliku eesmärgiga kultuurivahetusprogramme enam kui 60 riigis. Aastal 2002 osales programmis YFU Eestiga 36 õpilast. Aastaks 2007 oli see arv aga kasvanud juba 146ni. Mitu protsenti keskmiselt kasvas vahetusõpilaste arv aastas? Harjutus 2. Rootsi jalgpallur Zlatan Ibrahimovic on mänginud 11 täispikka hooaega proffijalgpallurina, alustades Amsterdam Ajax'st. Viimasel hooajal lõi ta 59 väravat kõikides liigades kokku ning ta väravate arv hooajasthooaega on kasvanud keskmiselt 5%. Mitu väravat lõi Zlatan Ibrahimovic kolmandal hooajal? Harjutus 1 lahendus Andmed A=146 a=36 n=5 p=? Vastus: Vahetusteõpilaste arv kasvas aastas keskmiselt 32.3% Harjutus 2 lahendus Andmed A=59 p=5% n=11 a=? Vastus: Zlatan Ibrahimovic lõi kolmandal hooajal 39 v...
Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine Õppematerjal 11. klassile Eksponentsiaalne kasvamine Kasutatakse siis kui arv suureneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1+ 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent n on ajavahemik Näidisülesanne 1 Kevade suurvee ajal suureneb järve veetase 2% päevas. Mitu liitrit vett on järves 3 päeva pärast, kui järves on algselt 170 000 liitrit vett. Eksponentsiaalne kahanemine
Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine Martin Jaan Leesment XIA Eksponentsiaalset kasvamist ja kahenemist iseloomustab järgmine võrrand n Kus p A = a 1± · p on protsent · n on ajavahemik 100 · a on algväärtus · A on lõppväärtus Näiteks lahendan kaks ülesannet 1) Spordiklubi MASU eelarve oli 2005. aastal 12 300 krooni. Tänu uuele investorile Iljits Uljanov tõusis kuni 2009. aastani eelarve iga aasta 40%. Kui suur oli eelarve 2009. aastal ? Kasutan võrrandit n p A = a 1 ± 100 3 40 A =12300 1+ 100 A =12300 1, 43 A = 33751, 2 EEK Vastus: Eelarve oli 2009. aastal 33751,2EEK 1) Restoraniketis ,,Kirp ja Sõsar'' töötas 2005. aastal 160 k...
docstxt/135274270643.txt
Eksponentsiaalne kahanemine Perekond ostis aastal 2005 maja 213 567 euro eest. Üheksa aasta vältel on maja hind igal aastal vähenenud 0,4%. Kui palju maksab maja praegu aastal 2014? A= a(1 ± ) a = 213 567 eurot n=9 p = 0,4% Leian praeguse maja hinna A = 213 567 (1-) = 206 000 eurot Vastus: Ostetud maja maksab praegusel aastal 206 000 eurot. Ülesanne 2. Eksponentsiaalne kasvamine Lapsed alustasid 2010. aastal annetuste kogumist, et lasta ehitada enda kodude lähedale mänguväljak. 2012. aastaks oli neil koos juba 1274 eurot ning 2014. aastaks on neil kogutud 1871 eurot. Mitu protsenti said lapsed igal aastal keskmiselt kogutud? A = 1871 eurot a = 1274 eurot n = 4 aastat Leian mitu protsenti keskmiselt lapsed aastas kogusid p = 1274 (1+) = 1871 (1+) = 1871 ÷ 1274 (1+) = 1,46860
Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine Aliis Uudelt Paula Rõuk TPL 2013 Alustuseks kui mingi suuruse esialgne väärtus a kasvab / kahaneb igas teatavas ajavahemikus p protsendi võrra ajavahemiku alguses olnud väärtusest, siis nnda sellise ajavahemiku lõpus avaldub selle suuruse lõppväärtus A. Alustuseks A suuruse lõppväärtus a algväärtus p kasvamise või kahanemise protsent n kasvutsüklite arv Kasvamine: Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Kahanemine: Fifth level Algväärtuse avaldamine: Näidisülesanne Katil on 3aastane poeg Mart, kelle jaoks soovis Kati raha koguda, et 15 aasta pärast täisealiseks saaval Mardil oleks iseseisvaks eluks stardiraha. Ta otsustas hoiusele panna 5000. Kui palju raha on hoiusele kogunenud Mardi täisealise...
katsetatud Moskva Ülikooli Botaanikaaia juures asuva instituudi professor Trofimovi juhtimisel aretatud uusi haiguskindlaid ja kõrgviljakaid astelpajusorte, ristates siberi sortide emastaimi balti ehk königsbergi isastaimedega... Katsetulemused näitavad, et nende meie kliimasse sobivate sortide kasvatamine Eestis on majanduslikult tulus: sordid on kõrge ja stabiilse viljakusega, keskmine saak kuue aasta vältel 1990-1996 oli 12,64 t/ha. Kasvamine Astelpaju on tuultolmleja, kuiv ja tuuline ilm õitsemise ajal soodustab oluliselt viljakust. Üldlevinud istutuskeem näeb ette isastaimede vahedeks 12-16 m, üks isastaim suudab efektiivselt tolmeldada 6-8 m kaugusele. Pungade puhkemise algus varieerub Peterburi lähistel 20. aprillist kuni 14. maini, tavaliselt 1.-8
docstxt/13646410661801.txt
Põllumajandus Holland I osa • Korrapärane, ristkülikukujulised, enam-vähem sama suured, värvilised põllud. • Asutus on hõre, ühe talu kohta umbes kolm maalappi. • Põldude ümber on suurteed aga põldude lähedale saab minna mööda kõrvalteid. • Lauge maastik ja viljakad mullad. • Holland on peamine riik, mis kavatab tulpe. • Merelise kliima tõttu on palju tuuleparke. • Lisse linn- maailma suurima sibullillede kollektsiooniga ainulaadne Keukenhofi lilleaed. Peale tulpide kasvatatakse ka nartsisse ja hüatsinte. • Amstedramis on palju kanaleid, teda kutsutakse „Põhjamaade Veneetsiaks“. II osa ● Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mere pealetungiga, ehitades tõkketamme ja kuivenduskanaleid. ● Hollandis hõivatakse aga ka järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatav...
Funktsiooni kasvamine ja kahanemine Õpikust lk 61 Tunni eesmärgid Tänase tunni lõpuks Sa... ... tead mõistete "ekstreemumkoht", "kasvamisvahemik" ja "kahanemisvahemik" sisu ning graafilist tähendust. ... oskad kasutada matemaatilisi sümboleid ekstreemumkohtade ning kasvamis ja kahanemisvahemike välja kirjutamiseks graafiku põhjal. ... oskad määrata ekstreemumi liiki. Funktsiooni kasvamine Funktsiooni y = f(x) nimetatakse kasvavaks vahemikus (a;b), kui selles vahemikus argumendi väärtuste suurenedes ka funktsiooni vastavad väärtused suurenevad. Kui x1 < x2, siis ka f(x1) < f(x2) Funktsiooni kahanemine Funktsiooni y = f(x) nimetatakse kahanevaks vahemikus (a;b), kui selles vahemikus argumendi väärtuste suurenedes funktsiooni vastavad väärtused vähenevad.
ELU TUNNUSED HELVE RUUL 2011 Selles tunnis saad teada. RAKULINE EHITUS Kõik elus- organis- mid koosnevad rakkudest! Ühest rakust ainuraksed (bakterid, algloomad, mõned vetikad) Mitu rakku hulkraksed. Reageerib keskkonna muutustele! Otsene areng Kasvab ja areneb. järglane on ema sarnane, aga mõõtmetelt väiksem Moondeline areng järglane ei sarnane vanemorganis- mile. Toimub ainevahetus. Paljunemine. LOOMAD TAIME D ED EN SE ALGLOO -MAD BAKTERID
2. Vastsündinutel võib eristada kolme temperamenditüüpi kerged beebid, rasked beebid ja aeglaselt reageerivad beebid. Kerged beebid kohanevad kergelt ning huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi, on häiritud uutest olukordadest. Aeglaselt reageerivad beebid vajavad rohkem aega kohanemiseks, vähem aktiivsemad. 3. Esimese eluaasta jooksul toimub väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng on väga olulised. Väikelapseeas (esimesed kaks eluaastat) hakatakse juba ka iseseisvalt kõndima (üldiselt pooleteiseaastaseks saamiseni) , kaheaastased juba kõnnivad, jooksevad jms. Koolieelikueas täiustub ka motoorne areng ning võib sooritada juba keerulisemaid tegevusi nagu saapapaelte kinnisidumine, joonistamine jms. 6. kuni 11. eluaastal jätkub koordinatsiooni areng ning õpitakse kirjutama jms. Alates 10.-12
TALLINNA ÜLIKOOLI Rakvere Kolledz Sotsiaalpedagoogika RSP I kõ Merilin Uder KASVAMINE LASTEKODUS, MEELEMÜRGID JA VÄÄRKOHTLEMINE Referaat Juhendaja: Elmo Medar MAARDU 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5
Ristija Johannes Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Piiblilugu Ristija Johannesest 3 1.1. Ristija Johannese sündimise ettekuulutus 3 1.2. Maarja külastab Eliisabeti 3 1.3. Ristija Johannese sünd 4 1.4. Ristija Johannese kasvamine 4 1.5. Ristija Johannese jutlus 4 1.6. Jeesuse ristimine 4 1.7. Ristija Johannes satub vangi 5 1.8. Jeesus vastab vangistatud Ristija Johannesele 5 1.9. Ristija Johannese surm 5 2. Ristija Johannese kujutamise traditsioonid 6 2.1
apse jalgade areng Mida kujutab endast lapseas o-ja x-jalgsus? L Normaalselt areneva lapse põlve asendis toimuvad erinevad muutused. Esialgu on vastsündinul o-jalad e genu varum, seda tingib üsasisene asend (lapse jalad on painutatud asendis ning vastu kõhtu). Sealt edasi hakkavad lapse jalad tasapisi sirgenema ning on täiesti sirged umbes 20ndaks elukuuks. Edasi hakkab põlve asend muutuma vastupidiseks, kujunema hakkab x-jalgsus e genu valgum, see saavutab tipu (kuni 15 kraadi) kui laps on 2,5-aastane. Pärast seda sirgenevad põlved järk-järgult, kuni muutuvad sirgeks. Jalad on muutunud sirgeks 4–6-aastaselt. Kui deformatsioon püsib, tuleb last jälgida, et deformatsioon ei progresseeruks. X-jalgade üheks põhjuseks võib olla rahhiit, siis on vaja arsti konsultatsiooni ja ravi. Missugune on mängu olulisus lapse arengul? Mängu roll Mäng on lapse elus kasvatuse ja arenguvahend, laps õpib pe...
• Harilik lääts-ainus viljeldav liik • Peamiselt toiduteravili, enim Indias Toiteväärtus • Maitseomadustelt ja toiteväärtuselt esikohal kaunviljade seas • 24-35% valke, süsivesikuid 48-53%, rasvu 0,6-2%, mineraalaineid 2,3-4,4% • B rühma vitamiinide allikas • Soodustavad seedetegevust, aitavad kontrolli all hoida kolesteroolitaset, soovitav tarbida diabeedi korral ning veresuhkru taseme tasakaalustamiseks Kasvamine • Alustab kasvamist +3 kuni +5°С juures • Kui 10 cm paksune mullakiht on +7 kuni +10°С soe, ilmuvad tõusmed 7-10 päevaga • Öökülmi -5 kuni -6°С taluvad tõusmed hästi • Peale tõusmete ilmumist kasvab ja areneb normaalselt temp. +17 kuni +19°С juures • Lääts ei vaja tolmeldajaid, vaid tolmlemine toimub suletud õie sees • Seemnete valmimise ajal on vajalik +19+20°С • Seemnete paisumise ja idanemise ajal on lääts niiskuse suhtes nõudlik
korrastamine jms) kui uute teadmiste suhestamine lapse seniste teadmistega (suunab otsima vaadeldu-kuulatu erinevaid omadusi ning aitama kõike seda, mida teame, korrastada. Koostanud Lehte Tuuling Õppimise alusoskused Modelleerimine (joonistamine, meisterdamine, jutustamine, musitseerimine, mängimine jne) kui teadmiste kasutamine (teadmiste ja muljete rakendamine erinevates tegevustes. Koostanud Lehte Tuuling Lapse arengu toetamine Areng ja kasvamine toimub: 1.Mängu kaudu mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mis vastab parimal moel tema vajadustele ja toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma tunnetuse kaudu omandada mõtlemis- ja probleemilahendamisoskusi, eneseväljendus- ja suhtlemisoskusi, samuti empaatiavõimet ja iseseisvust jms. 2.Vastavuses lapse arengu ja individuaalsusega iga lapse arengu ja õppimise soodustamiseks
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Kasvatusteaduste osakond Minu kasvatust ja haridust puudutavate vaadete analüüs Essee Õppejõud: T.Kuurme Tallinn 2010 Kui inimene sünnib siia ilma, siis on ta justkui puhas leht, süütu inglike, kellele antakse võimalus elada, areneda ja mis kõige tähtsam- isiksuseks saada. Kohe pärast sündimist satub beebi sotsiaalsete suhete võrgustikku ja tema elu hakatakse mõjutama. Tema aga ei tea seda ning areneb tänu oma lähiümbruskonnale ja vanematele. Mida väiksem laps, seda helgemana ta oma tulevikku näeb. Päris väikse plikatirtsuna ei näinud ma enda ees iial ühtki nii tumedat pilve, mida ma ise või mu vanemad hajutada ei saaks. Elu paistis imeilus, igavesti turvaline ja oli alati kellegi poolt nii hästi lahti seletatud. Ebapiisavad teadm...
~ KORGEMA ¨O MATEMAATIKA EKSAMITO ¨ 1. variant1 Perekonnanimi, nimi, kuup¨ aev.......................... 1. Antud 2 LVS laiendatud maatriksit 2 Milline LVS on lahenduv 1 0 15 3 5 1 0 5 3 · esimene 5 0 1 5 0 5 ja 0 1 - 45 0 1 5 · teine 0 0 1 0 0 0 0 0 0 1 · mitte u ...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne
1. Arengupsühholoogia põhiküsimus 2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 5. Kuidas määratletakse vastsündinute temperamenti 6. Reflekside tähendus vastsündinu elus 7. Kognitiivne areng J.Piaget 8. Sotsiaalne areng E.Erikson 9. Mehe ja naise erinevused võimetes, käitumises ja kõnelemises Arengupsühholoogia põhiküsimus uurib inimest viljastumise momendist surmani
vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng- inimese süstemaatilised muutused alates munaraku viljastumise hetkest kuni inimese surmani. Kasvamine- inimese füüsiline areng. Genotüüp ja fenotüüp: V: Genotüüp- vanematelt saadud pärilike tegurite kogum. Fenotüüp- genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul. Teaduse seisundid V: Spontaansed seisundid-unistamine, uni ja unenäod. Tahtlik seisund- hüpnoos, meditatsioon. Narkootikumid ja sõltuvus:
Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud eu jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Paljunemisperioodil jagunevad tüvirakud ja neist pärinevad eellasrakud mitootiliselt Kasvamine Küpsemine-meioos, mille saadakse haploidse tütarrakud- spermatiidid Nendest haploidsetest tütar...
5. Muutumispiirkond funktsiooni (y-i)väärtuste hulk. 6. Nullkohad nim. neid argumendiväärtuseid, mille korral funktsiooni väärtus on 0. Xa=f(a)=0 jooniselt x-i väärtused, mille korral graafil puutub või lõikab x-telge. 7. Positiivsuspiirkond argumentide väärtuste hulk, mille korral funktsiooni väärtus on positiivne. 8. Negatiivsuspiirkond argumentide väärtuste hulk, mille korral funktsiooni väärtus on negatiivne. 9. Kasvamine funktsioon y=(f) on kasvav, kui argumendi väärtuste (x-i) kasvades funktsiooni väärtused (y) kasvavad. 10.Kahanemine funktsioon y=(f) on kahanev, kui argumendi väärtuste (x-i) kasvades funktsiooni (y) väärtused kahanevad. 11.Ekstreemumkohad nimetatakse neid argumendiväärtuseid, mille korral funktsiooni kasvamine läheb üle kahanemiseks või vastupidi. Maksimumkoht ekstreemumkoht, kus kasvamine läheb üle kahanemiseks.
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elusloodust 2. Nimeta elu tunnused. rakuline ehitus aine- ja energiavahetus reageerimine keskkonnamuutusele ja ärritusele kasvamine ja areng paljunemine stabiilne sisekeskkond kõrge organiseerituse tase 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli tase Raku tase Koe, elundi ja elundkonna tase Organismi tase Liigi tase Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Biosfääri tase 4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine
Inimese areng sünnist surmani. Imikuiga: · Esimene eluaasta · Väga kiire kasvamine ja arenemine · Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus · Õpib imikuea lõpuks seisma ja suudab astuda mõned sammud · Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused · Ilmuvad esimesed hambad. Lapseiga: * 2.kuni 12.13. eluaasta, poistel 13.15.eluaasta · Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema. · Piimahambad asenduvad jäävhammastega.
Funktsiooni pöördfunktsiooni leidmiseks tuleb a.) vahetada muutujad x ja y b.) saadud avaldisest avaldada y Funktsiooni graafik ja tema pöördfunktsiooni graafik on sümmeetrilised y=x suhtes. Liitfunktsioon: y=f[g(x)] f välimine [g(x)] sisemine ____________________________________________________________________________________________ Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine. Kasvamine a algsumma | p intressimäär | n aastaarv Kahanemine ____________________________________________________________________________________________ Eksponentfunktsiooniks nim. funktsiooni , c kuulub hulka R, a > 0, a 1 x kuulub hulka R Kasvamisvahemikuks nim. argumendi väärtuste hulka, mille korral iga x2 > x1 korral f(x2) > f(x1). Kahanemisvahemikuks nim
Füüsiline ja motoorne areng Kert Sakkeus, Sten Marc Teresk, Jürgen Rajasalu, Kert Pärkna 10b Esimene eluiga ja väikelapseiga Esimene eluaasta: Intensiivne areng ja kasvamine. Kasv 25cm ja kaal kolmekordistunud. Tunnetuslik ja sotsiaalne areng. Väikelapseiga: Motoorne käitumine piiratud. Mida laps on suuteline tegema 4;6;8 kuuselt ning 1; pooleteist ja 2 aastaselt. Koolieelikuiga ja kooliiga Koolieelikuiga: 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täiustub. On suuteline sooritama keerulisemaid tegevusi (nt: saapa paelade sidumine). Kooliiga: 6. kuni 11. eluaastani. Kordinatsiooni areng. Õpib joonistama ja kirjutama.
Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne Mõisted Sotsialisatsioon on protsess, mille käigus saab üksik indiviidist ühiskonna teovõimeline liige interaktsiooni käigus. Kasvamine on kasvatuse objekt ja eesmärk Kasvatustegevus on kasvatustingimuste teadlik tekitamine Kasvamise ja kasvatuse mõisted on osaliselt kattuvad Mõtisklemiseks Inimlik kasvamine on oma olemuselt eesmärgipärane protsess. Kasvamise eesmärk kõigile inimestele ühise liigiolemuse saavutamine; - mõnele inimesele omaste isikupäraste joonte saavutamine. Käitumine vastavalt lapse eale jonnimine kolme aastaselt ja jonnimine üheksa aastaselt Tooge näiteid! Küpsemine tähendab ka sisemiste jõudude arendamist, mis võimaldavad meil valitseda oma emotsioone. Küps või ebaküps käitumine Kognitiivne areng mõtlemine, tajumine, probleemide lahendamine
3. Lahendage logaritmvõrrand ja kontrollige saadud lahendeid: ( log x ) 2 - 6 log x + 7 = 0 4. Leidke koonuse telglõike pindala, kui moodustaja on 15 cm ja kõrgus 12 cm. 5. On antud funktsioon y = 2x3 + x 2 · Leidke funktsiooni nullkohad X0 · Leidke funktsiooni positiivsus- ja negatiivsuspiirkond X+, X- · Leidke funktsiooni tuletis · Leidke funktsiooni kasvamine ja kahanemine X , X · Leidke ekstreemumpunktid · Skitseerige funktsiooni graafik Matemaatika proovieksami ülesanded aastal 2008/2009 3. kursus Variant II 1. Lahendage juurvõrrand ja kontrollige saadud lahendeid: x - 6 = 5 x -38 2
(õnnetus, haigus vms). Traumaatiline kriis on vägivaldne muutus elu ennustatavas kulus, seetõttu reeglina akuutsema kuluga. 3. Mille kaudu avalduvad pere ja kodu mõju lapse arengule? Suhete kaudu – ema ja isa omavahelised suhted (ka suhted lapse endaga, keda on vaja tunnustada ning kellega tegeleda). Igapäevaelu kaudu – väärtushinnangud, traditsioonid, õigused, õdede- vendadega koos kasvamine. 4. Mis juhtub kui üks lapsevanematest lubab ja teine keelab? Laps õpib manipuleerima, tal tekib segadus, sest peab ise saama mis on õige ja mis vale Ühe vanema prestiiž saab kannatada Laps hakkab tulevikus oma lapsi sama moodi kasvatama 5. Kirjelda laste positsioone ja suhteid kolmelapselises peres. Tekib konkurents - esik on harjunud tähelepanuga ning pere suurenedes tekib armukadedus ja suureneb vastutus väikesemate õde-
Õpimapp loodusõpetuses Mapi koostamine 1. Uuri imetajaid, linde, kalu, kahepaikseid, roomajaid. (valikusse ei kuulu pruunkaru) 2. Igast loomarühmast vali üks esindaja, kelle kohta otsi andmeid raamatutest ja internetist. Vali selline imetaja, lind , kala, roomaja, kahepaikne kellest sa tead vähe, aga tahaksid rohkem teada saada. 3. Tee kindlaks valitud loomade teised nimetused, välimus, toitumine, kasvamine ning elupaigad. 4. Vormista kogutud materjalidest, iga esindaja kohta kokkuvõte. Pane kirja tema teised nimetused, välimus, kasvamine ja elupaigad (vaata näidet). 5. Kõik valitud loomaesindajad joonista eraldi paberile ning kirjuta juurde kehaosade nimetused (kokku tuleb 5 eraldi lehte). 6. Iga looma kohta joonista mõistekaart toitumise kohta. 7. Töö lõppu eraldi lehele kirjuta pealkirjaks Enesehinnang ning vasta järgmistele küsimustele:
Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan hõõrdub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus toimuvat tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nim. Tsütokineesiks. 3. Mitoosi tähtsus: · Toimub kromosoomide võrdne jaotumine tütarrakkude vahel · Tütarrakud on geneetiliselt identsed · Organismi kasvamine toimub mitoosi teel, sest rakkude arv suureneb · Kasvamine toimub kuni täiskasvanueani (loomadel). Taimed kasvavad elu lõpuni. Mida vanem, seda aeglasemalt/vähem. · Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude arendamiseks. 4. Meioosi tähtsus: · Ühest diploidsest (2n) rakust tekib 4 haploidset rakku
2. Uurimismeetodid: longituudne, ristlõike- ja kaksikute meetod kuidas nende abil inimest uuritakse Longituudne katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga Kaksikute ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3. Küpsemine ja kasvamine kui arengu mõisted Kasvamine - füüsiline areng(kasv, kaal) Küpsemine - seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. 4. Kõikide arenguperioodide iseloomustus alates sünnieelsetest kuni hilise täiskasvanueani 1. Eostumisperiood - kaks nädalat alates viljastumise hetkest. Moodustub algsest ühest rakust lõpuks umbes 100-rakuline kogum. 2. Embrüonaalperiood - 3ndast nädalast 8nda nädala lõpuni
1.Määramispiirkond = katkevuskohad 2.Nullkohad X 0 : y=0 murru korral mõlemad osad 0-ga võrduma -¿ <0 murru korral korrutiseks ¿ 3.Pos/neg piirkond +¿ : y >0 X + joonis X¿ 4.Ekstr.kohad X e : y ´ =0 , murru korral ülemine osa nulliga võrduma 5.Ekst.punktid- asendad ekstr. kohad alg v-sse 6.Kasvamine/kahanemine X : y ´ > 0 X : y ´ < 0 murru korral korrutiseks+ joonis ,max,min ekstr. 7. Käänukoht X K = y ´ ´ =0 murru korral ülemine osa 0-ga võrduma 8.Käänup. asendad käänukohad algv-sse 9.Kumerus/nõgusus X : y ´ ´ < 0 X : y ´ ´ > 0 murru korral korrutiseks + joonis pos-nõgus, neg- kumer 10.Asümptoodid: PA-katkevuskohad f (x ) b1,2 = lim [ f ( x )-kx ] KA- y=kx+b k =xlim ± x x ± Määramisp...
oma vanemaga - Pooldumine(bakterid/protistid) - Pungumine(pärmseened/hüdrad) - Risoomiga(vaarikas/iiris/ülane) - Võsud(maasikad) - Sibul(nartsiss/tulp/sibul) - Mugul(kartul/pataat) Mitoos-Somaatiline rakkude jagunemisviis, millega tagatakse kromosoomide arvu säilimine tütarrakkudes Rakkude elutsükkel koosneb 2st osast interfaas ja mitoos. Mitoosis toimub raku jagunemine ja interfaasis toimub raku kasvamine ja ettevalmistamine järgmiseks mitoosiks. Interfaasi lõpus kromosoomide arv kahekordistub e. kromosoomid muutuvad 2-kromatiidseteks. Mitoos jaguneb kaheks rakutuuma kromosoomide jagunemine e. karüokinees ja raku TP jagunemine e. tsütokinees. Mitoosis eristatakse 4 faasi: 1)Profaas- Tuumamemb. lõhustub, kormosoomid hakkavad ennast kokku pakkima ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad raku poolustele. Seal hakkavad mood. kääviniite
Leidmine: võrratus+intervallimeetod 6) Funktsiooni kasvamisvahemikuks nim. Argumendi x väärtuste hulka, mille korral x-i väärtuste kasvades y-i väärtused kasvavad. Tunnus: f´(x)>0 7) Funktsiooni kahanemisvahemikuks nim. Argumendi x väärtuste hulka, mille korral x-i väärtuste kahanemisel y-i väärtused kahanevad. Tunnus: f´(x)<0 8) Funktsiooni ekstreemumkohaks nim. argumendi x väärtusi, mille korral funktsiooni kasvamine asendub kahanemisega või vastupidi. Tunnus: 9) Funktsiooni ekstreemumiks nim. funktsiooni maksimumi ja miinimumi (y-i väärtused). Leidmine: 10) Funktsiooni maksimumkohaks nim. argumendi x väärtusi, mille korral kasvamine asendub kahanemisega. 11) Funktsiooni miinimumkohaks nim. argumendi x väärtusi, mille korral kahanemine asendub kasvamisega. 12) Funktsiooni maksimum on funktsiooni väärtus maksimum kohal.
Eoselist paljunemist iseloomustab osaline kombinatiivne muutlikkus. Eostega paljunevad samblad ja sõnajalad. Mittesuguline vegetatiivne paljunemine-uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, pärilik info on samane vanemate omaga. 2.Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegatatiivselt? Kuna vegetatiivselt paljundatud taimede järglased on identsed algse organismiga. 3.Mis on mitoosi eesmärk? Rakkude arvu suurenemisega tagatakse organismi kasvamine ja areng. Mitoos on vajalik ka surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 4.Missugused protsessid toimuvad rakutsükli interfaasis? 1)Väga aktiivne ainevahetus. 2)Moodustub juurde organelle. 3)Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse. 4)DNA kahekordistumine tuumas 5)Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsentriooliga tsentrosoom. 5.Miks eelneb igale mitoosile DNA kahekordistumine? DNA kahekordistumise tulemusena on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised
Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritud geenide kogu Intelligentsuskvoot e IQ on intelligentsustesti tulemus Kasvamine on keha või selle osade muutus Keskkond kõik ümbritsev Kognitiivne areng Piageti arenguteooria. ''Miks lapsed samas eas teevad samu vigu?'' Konkreetsete operatsioonide staadiumis Arengu eesmärgiks on asjadevaheliste suhete ja klasside(kategooriate) mõistmine, struktuuri loomise oskus Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud teadmisi ja nende ärakasutamist
enesearengule, eneseharidusele täiustamaks positiivseid ja kõrvaldamaks negatiivseid isiksuse omadusi. Formeerumine (formation)- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena. Hindamine (evaluation)- seotud väärtuste, kultuuri, konteksti ja ajaga. Võib mõista protsessina, mille jooksul valitud objekti süstemaatiliselt analüüsitakse Kasv (growth)- on mitmetahuline st, et kasvamine toimub eri valdkondades (füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne, emotsionaalne, kõlbeline). Kasv on aeglane ja eeldab kaasaaitamist, milles on vajalikud positiivsed kasvustiimulid (nt kasvukeskkond, täiskasvanu eeskuju). Kasvamisel iseseisvaks inimeseks on lapsepõlves vajalik täiskasvanu hoolitsus. Seetõttu polegi kasvamine võimalik ilma keskkonnalt saadava materjaalse ja vaimse toeta, kaasa arvatud kasvatuse abita. Täiskasvanul on lihtsam kasvatust teostada kui ta teab
õiglusühiskonnale. Inimene, kes on haritud tunneb seadust ning suudab seda mõista olles samal ajal suuteline eristama õiget valest ja head halvast. Nii moraali kui ka seaduste järgi. Teisalt arvab Ameerika pragmatist John Derwey, et haridus tähendab kasvatamist, arenemist ning kogemuste omandamist. Tema arvates pole haridusel kindlat eesmärki ega pole ka vaid vahend, millegi saavutamiseks. Oma raamatus "Democracy and Education" ( Demokraatia ja Haridus) näitab ta, et kasvamine on vaid kasvamise jaoks ning haridus vaid hariduse jaoks. Leian, et mingil määral on ka J.Derwey´l õigus oma väites, et haridus on kasvamine nii arenedes kui ka kogemuste omandamise teel, kuid ei leia, et kasvamine oleks vaid kasvamise tarvis ega haridus vaid hariduse tarbeks. Kirjandi autor M. Volberg võtab oma kirjandi kokku sõnadega: ,,Mulle tundub, et haridus on hoopis eesmärk ja selle poole igikestev püüdlemine, püsiv ja aktiivne
I SLAID Tervitamine :D In case you forgot. II SLAID Vabakasvatus on täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist. Vabakasvatuse juhtmõtteks on: lapsed jäetakse rahule, aga neid ei jäeta üksi. Lapse käitumist ja mõtlemist ei soovita eesmärgipäraselt, oma mugavuse huvides muuta. Lapsega jagatakse oma elutee kogemust, väärtusi, elu ja maailma ilu. Koos kasvamine see on ühine maailma tõlgendamine ja kujundamine, sügav lugupidamine lapse ja temas peituvate võimaluste vastu. See eeldab, et vanemad tegelevad pigem enesekasvatusega kui lapse kasvatamisega, sest laps jäljendab täiskasvanuid ja kasvatus on järgimist vääriva eeskuju pakkumine. Õiget eeskuju saab anda kõiges, kasvõi viisakas eneseväljenduses näiteks ei parandata või keelata last juhul kui ta ei ütle "palun" vaid korratakse ise lapse soovi koos sõnaga "palun". III SLAID
Turvalise keskkonna säilitamine Näiteks: kodus tule valvamine, mürgiste ainete hoidmine turvalises kohas Eesmärgiks tulevastele põlvedele turvalise keskkonna loomine Suhtlemine Inimesed on sotsiaalsed olendid Lisaks sõnalise keele kasutamisele kõnes ja kirjas on ka näoilmed ja liigutused Elamistegurid 2 Hingamine on elutähtis Rakud saavad hapnikku Kõik teised elutoimingud sõltuvad täielikult hingamisest Söömine ja joomine Ilma imemisja neelamisoskuseta oleks elamine ja kasvamine mõeldamatu Elamistegurid 3 Eritamine Reflektoorne reageering organismi poolt, kus uriin koguneb kusepõide ja rooja soolestikku Äärmiselt privaatne tegevus Isiklik puhtus ja riietumine Neis peegeldub kultuuri ja traditsioonide aspekte Seksuaalne tähendus Sõnatu kommunikatsiooni vahend Elamistegurid 4 Kehatemperatuuri kontroll Inimesel on võime säilitada kehatemperatuuri konstantsena Koed ei kannata väga kõrget või madalat temperatuuri (kuumarabandus, hüpotermia)
Perioodi lõpuks hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taanduma. ELATANU IGA- kuni 75a. kahaneb õppimisvõime ja nägemine. VANURIIGA(RAUGA)- kuni 90a. taandareng süveneb veelgi SURM- 1. AGOONIA- vahetu surma eelne seisund, elutähtsate elundite töö on nii aeglane, et pole märgatav. 2. KLIINILINE SURM- 3-5 min elundite talitlus on lakanud aga elustada on võimalik 3.BIOLOOGILINE SURM- elundite talitlus on lakanud ja elustada pole võimalik. 1)imikuiga-toimub organismi kiire kasvamine ja arenemine. Imikul on suur pea ja lyhikesed jäsemed. Nahk on õrn, 1eluaasta lõpuks õpib imik seisma,suudab astuda ja öelda liktsamaid sõnu. 2)lapseiga-jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng.alguses õpib laps kõnelema ja liikua,arenevad fantaasia,iseloom ja tahe. Lapsed muutuvad aktiivseks ja asjalikuks,suureneb vajadus tõsise tegevuse järele. 3)murdeiga-algab sugukypsuse saaabumisega,kujunevad hrmoonide mõjul ka teisesed sugutunnused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
