) struktuurivalem, näidata ära kõik reaktsioonitsentrid ja nende laengud. Milliste reaktsioonitsentrite osavõtul toimuvad reaktsioonid nukleofiilidega (OH- ; RO- ; Hal- jne), elektrofiilidega (Met+ ; H3C+ ; NO2+ jne.), vabade radikaalidega (Hal. ; H3C. jne.)? 11. Koostada võrrandid karboksüülahappe happeliste omaduste kohta (reageerimine alusega, aluselise oksiidiga , metalliga, soolaga, alkoksiidiga), anda saadustele nimetused. CH3COOH + NaOH = CH3COONa + H2O - naatriumetanaat + vesi 2CH3COOH + Na2O = 2CH3COONa + H2 - naatriumetanaat + vesinik 2CH3COOH + Na = CH3COONa + H2 - naatriumetanaat + vesinik 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2O + CO2 - naatriumetanaat + süsihappegaas + vesi ?CH3COOH + CH3ONa = CH3COONa + CH3OH - naatriumetanaat + metanool 12. Koostada karboksüülahappe nukleofiilse asendusreaktsiooni võrrand alkoholiga, anda saadustele nimetused. CH3COOH + CH3OH = CH3COOCH3 + H2O metüületanaat + vesi 13
Lahustuvad karboksüülhapped on mürgised. KARBOKSÜÜLHAPPEID 3 2 1 CH3 CH2 COOH propaanhape 4 3 2 1 CH3 CH CH2 COOH 2-klorobutaanhape ! Cl 6 5 4 3 2 1 COOH CH2 CH2 CH2 = CH2 COOH 2 hekseendihape CH3 COONa naatriumetanaat CH3 CH2 Ona - naatriumetanolaat ESINDAJAD Sipelghape H-COOH (metaanhape) leidub sipelgates ja kõrvenõgestes. Äädikhape CH3-COOH (etaanhape) Jää äädikhape (kui vesi on eraldatud, siis külmub +16 kraadi juures) Palmitiinhape C15H31COOH (heksadekaanhape) parfümeeriatööstus Steariinhape C17H35COOH (oktadekaanhape) seebitööstus Suure hulga süsinike ja vesinike aatomitega karboksüülhapped on rasvhapped.
mL), 2 lehtrit , filterpaber, plastpipett, katseklaaside komplekt, universaalindikaatorpaber. Kemikaalid ja reaktiivide lahused: 10% soolhape HCl, 5% naatriumfosfaadi lahus Na3PO4, 5% askorbiinhappe lahus, 0,2M ammooniummolübdaadi (NH4)2MoO4 lahus, 0,2M NaCl lahus, 0,1M hõbenitraadi AgNO3 lahus, 0,2M baariumkloriidi lahus BaCl2, 0,2M naatriumoksalaadi Na2C2O4 lahus, 0,2 M ammooniumtiotsüanaadi NH4SCN lahus, 0,2M naatriumsulfaadi Na2SO4 lahus, 0,2M kaltsiumkloriidi CaCl2 lahus, tahke naatriumetanaat CH3COONa, destilleeritud vesi. Kokkuvõte: töö käigus tuli läbi viia viie iooni tõestuskatsed tuhaga vees ja tuhaga soolhappes. Tuli vaadata, kuidas reageerib tuhk veega ja kuidas happega. Tõestusreaktsioonides tuli uurida, kas mingi kindel ioon sisaldub tuhalahuses või mitte.
11. Karboksüülhapete SOOLAD ja ESTRID O · Estrite üldvalem: R1 COO R2 . R C OR' · Funktsionaalrühm: COO. · Karboksüülhapete soolasid ja estreid nimetatakse vastavate hapete järgi, asendades lõpu · hape liitega aat. Created by Riho Rosin 4 13666326165046.doc.doc HCOONa naatriummetanaat CH3COONa naatriumetanaat CH3COOK kaaliumetanaat CH3COOCH3 metüületanaat · Estreid võib nimetada ka happe- ja alküülradikaali järgi, lisades sõna ester. CH3CH2COOCH2CH3etüülpropanaat, propaanhappeetüülester 12. HAPPEANHÜDRIIDID · Happeanhüdriite nimetatakse vastavate hapete järgi. · Anhüdriidi nimetus saadakse vastava happe nimetusest lõppliite hape asendamisel liitega anhüdriid. (CH3CO)O2 etaanhüdriid 13. AMIINID · Amiinide üldvalem: R NH2.
· Alkoholid on väga nõrgad happed. · Estri tekkimine: Orgaanilised happed reageerivad etanooliga, moodustades estreid. Reaktsiooni katalüüsivad tugevad mineraalhapped (HCl, H2SO4): CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Lenduvad (väikese molekulmassiga) estrid on meeldiva puuviljalõhnaga. · Estri hüdrolüüs: Leelise toimel ester hüdrolüüsub, andes karboksüülhappe soola ja alkoholi: CH3COOC2H5 + NaOH CH3COONa + CH3CH2OH (etüületanaat, naatriumetanaat) · Fenoolftaleiiniga on võimalik selgeks teha aluselist keskkonda. Ta hüdrolüüsub seal. 79. Destillatsioon: · Põhimõte: Destillatsiooni puhul kuumutatakse eraldatav segu keemiseni, tekkivad aurud juhitakse jahutisse, kondenseeritakse ja kogutakse destillaadina. · Ainete eraldamine: Orgaaniliste ainete eraldamine destillatsioonil põhineb üksikühendite keemistemperatuuride erinevusel. Kui segu komponentide keemistemperatuurid erinevad vähe
NH2 ONH 4 O e) CH3 CH2 C NH CH2 CH3 Happelisel hüdrolüüsil moodustuvad: a) etaanhape ja butaan-1-ool, b) butaanhape ja propaan-2-ool, c) pentaanhape ja ammooniumi- sool, d) butaanhape ja ammooniumisool, e) propaanhape ja etüülamiin. Aluselisel hüdrolüüsil (näiteks reaktsioon NaOH-ga) moodustuvad: a) naatriumetanaat ja butaan-1-ool, b) naatriumbutanaat ja propaan-2-ool, c) naatriumpentanaat ja ammoniaak, d) naatriumbutanaat, ammoniaak ja vesi, e) naatriumpropanaat ja etüülamiin. 5 2. Nimetused: a) metüülheksanaat, b) N-isopropüülpropaanamiid, c) etüül-2-aminobutanaat, d) butüületanaat, e) dimetüülpropaandiaat, f) pentaan-1,5-dikarboksüülhappepoolamiid (4-karbamoüülbutaanhape).
tabelis 6.1.. Siin on antud e-aine tähis, nimetus, lisamise põhjus, kust teda leidub ning mis on nende kõrvalmõjud. Tähis Nimetus Aine omadus ja Milles leidub Kõrvalmõjud lisamise põhjus E250 Naatriumnitrit säilitus ja värvaine vorst, liha, valmistoit nõgeslööve, soolestiku probleemid, peavlu E262 Naatriumetanaat Säilitusainena või pH- Kasutatakse ei teata regulaatorina. konserveerimisel E300 Askorbiinhape C- Joogid, jahud, leivad, Eriti suured vitamiin,sünteetiliselt marja-, puuvilja- ja üleannustused võivad valmistatud. taimepooltooted, liha, tekitada Antioksüdant. lastetoidud
Üldvalem: -COOMet (Met = metall) Nimetamine käib vastavalt karboksüülhapetele. Kõige esimeseks pannakse metall, seejärel süsinikuahel. Lõppliitena kasutatakse karboksülaat. On lubatud kasutada ka asendust, kus hape asendatakse lõppliitega aat (-oaat). Eesliitena kasutatakse karboksülato- (eesliidet kasutatakse vaid juhul, kui antud funktsionaalrühm ei ole pearühm ehk pole kõige vanem rühm). Näiteks CH3COONa naatriumetanaat. 2. Karboksüülhappe derivaadid Karboksüülhappe funktsiooniderivaat ühend, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga (Cl, NH2, OR), mis pole hüdroksüülrühm (OH). Näiteks: 2.1. Karboksüülhappe haliid Happe haliidid on karboksüülhapete derivaadid, kus hüdroksüülrühm on asendatud halogeeni aatomiga. Nimetustes on hape asendatud lõppliitega oüülhaliid või kui nimetuses on kasutusel karboksüülhape, siis on see asendatud karbonüülhaliidiga
2-aminopropaanhape Karboksüülh -aat ENNE VT TAGUMI apete -amiid etüülpropanaat Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. derivaadid: R-COO-R naatriumetanaat RÜHM LÕPP TÄHIS NÄIDE Estrid R-CO- etaanamiid Alkaanid -aan R- parafiin Amiidid NH2 Eetrid -eeter R-O-R CH3CH2-O-CH3 etüülmetüüleeter Orgaanilises keemias eristatakse kahte erinevat liiki keemilisi sidemeid:
pH=5,8. Need väärtused ei tohi palju kõikuda. Kõige täpsemalt peab olema paigas vere pH=7,36±0,03. Lahuse pH säilitamiseks kasutatakse puhverlahuseid. Nende pH ei muutu oluliselt väikeste (mõõdukate) hulkade tugeva happe või aluse lisamisel. Kõige lihtsamad puhvrid koosnevad kas nõrgast happest ja nõrga happe soolast või nõrgast alusest ja nõrga aluse soolast. On ka mitmekomponendilisi süsteeme. Etanaatpuhver: etaanhape + naatriumetanaat (CH3COOH + CH3COONa) Kuna happe Kd on jääv suurus, määrab puhverlahuses [H+] väärtuse happe ja soola kontsentratsioonide suhe. Lahuse lahjendamine ei muuda H+-ioonide kontsentratsiooni. pH väärtust määrav H+ tekib CH3COOH dissotsiatsioonil: CH3COOH ⇄ CH3COO‾ + H+ Kd=[H+]·[CH3COO‾] → [H+]=Kd· [CH3COOH] = Kd·Chape [CH3COOH] [CH3COO‾] Csool
annaabi.ee 
