KEEMIA Orgaaniline keemia · http://teadus.err.ee/artikkel?id=6766&cat=205& (CO2 ladestamine) http://teadus.err.ee/artikkel?id=5844&cat=205& (hapnikutuleku aegu) · http://teadus.err.ee/artikkel?id=5474&cat=205& (keemia-Nobel 2011) · Orgaaniline keemia on õpetus kõigist süsinikku sisaldavatest ühenditest, välja arvatud karbonaadid ja süsiniku oksiidid. · Orgaanilised ühendid erinevad anorgaanilistest: 1) sisaldavad süsinikku ja molekulmass on suur 2) põlevad 3) kuumutamisel lagunevad madalamal temperatuuril 4) molekulis on aatomite vahel kovalentne side 5) keemilised reaktsioonid toimuvad aeglaselt 6) vees ei lahustu Molekulvalem · Molekulvalem näitab, kui paljudest ja millistest aatomitest molekul koosneb. Näit. C2H6 etaan koosneb 2 aatomist süsinikust ja 6 aatomist vesinikust Struktuurvalem · Struktuurvalem näitab, millises järjekorras on molek...
Omadus või tunnus Anorgaaniline ühend Orgaanilinine ühend sulamistemperatuur Üle 350o Alla 350o keemistemperatuur Üle 750o Alla 750o Keemiline side Iooniline side Kovalentne side Lahustuvus: Üldiselt Üldiselt a) Vees lahustuvad Ei lahustu b) Orgaanilistes ühendites Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad (bensiin, alkohol) süttivus Ei sütti Süttivad Elektrijuhtivus Juhivad Ei juhi Anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete võrdlus 2.) süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid süsinik paineb 1. Perioodis ja 4A rühmas 6 p+= 6 anorgaanilistes ainetes on süsinik posiiivne, ...
Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 buta...
Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp. Tavaliselt üle 350oC Tavaliselt alla 350oC Keemistemp. Tavaliselt üle 750oC Tavaliselt alla 750oC Lahustuvus a) Vees Enamasti lahutuvad Enamasti ei lahustu (sarnane lahustub sarnases) b) mittepolaarsetes Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad ...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...
SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE. Süsiniku erilisus: Aatomi ehitus: C: +6 2) 4) 1s22s22p2 C= 2 valente Süsinik ergastub to (kuumutamisel) C= 4 valente Süsiniku valentsolekud: 1) Kaks üksik-, üks kaksikside 2) Neli üksiksidet 3) Üks üksik- üks kolmikside 4) Kaks kaksikside Struktuurivalemid: 1) Sumaarne valem C3H8 2) Tasapinnaline 3) Lihtsustatud CH3-CH2-CH3 4) Ruumiline 5) Graafiline Sirglõik tähistab sidet kahe aatomi vahel Isomeeriaks nimetatakse nägtust kus sama kvalitatiivse ja kvantitatiivse ainetel on erinev ehitus ja omadused. Nt: C4H10 Butaan CH3-CH2-CH2-CH3 Isomeer: Hüdrofiilsus ja Hüdrofoobsus: Hüdrofiils...
Kordamisküsimused üleminekueksamiks ja riigieksamiks keemias. 1. Mis on: · Orgaaniline aine ehk süsinikühend. Koosnevad enamasti süsinukust, vesinikust, hapnikust ja läppmastikust. · Orgaaniline keemia keemia haru, mis tegeleb C-H sidemete uurimisega. (enamasti on tegu elusa loodusega) · Isomeeria ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeerida olemasolu. · Süsivesinik aine, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. · Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult bi sidemeid. (üksikside) · Alkeen süsivesinik, mille molekulis sisaldub kaksikside. · Alküün süsivesinik, mille molekulis esineb kolmikside. · Alkohol süsivesinik, milles on hürdoksürühm (OH) · Ald...
Orgaaniline keemia 1. Orgaanilise keemia olemus · Orgaaniline keemia tegeleb orgaaniliste ainetega o Elusorganismidest pärinevate ainete keemia · Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Nende molekulid võivad sisaldada ka hapnikku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C, H, O, N, Hal 2. Süsiniku erilisus · C võime moodustaa pikki ahelaid · Seotud C ühendis teise kihi S ja P elektronid võrdsed o o Väga püsiv 8 elektronist koosnev konfiguratsioon 3. Süsinik · Sp3 tetraeedriline süsinik o Nurk on 1090 o 4 üksiksidet, kõik on sigmasidemed · Sp tasandiline ehk planaarne süsinik 2 o Nurk on 1200 o Üks kaksik side ja kolm üksiksidet ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium (konspekt) Koostas: Riho Rosin Klass: 11A Juhendas: Helgi Muoni Tartu 2004 Created by Riho Rosin 1 13666324649407.doc.doc Orgaaniline keemia Süsinikuühendeid nimetatakse orgaanilisteks ühenditeks, süsinikuühendite keemiat aga orgaaniliseks keemiaks. Vitalism ehk elujõuõpetus. Kõik orgaanilised ained sisaldavad süsinikku ning nende molekulmass on tavaliselt suur. Anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite võrdlus: Omadus või tunnus Anorgaaniline keemia Orgaaniline keemia Keemiline side Paljudel ühenditel iooniline Peamiselt kovalentne side Sulamistemp...
Orgaaniline keemia Põhimõisted · Valents Mitu keemilist sidet elelemendid moodustavad (NB! AATOMI EHITUS!) · Süsiniku valents on 4 []1s[]2s[]2p[][] · Vesinikul on 1 · Hapnikul on 2 · Lämmastikul on 3 Valemite tüübid · Molekulvalem näitab molekuli elemendilise koostise · Struktuurvalem näitab molekuli ehituse e. Aatomite paigutuse · Lihtustatud struktuurvalem Näitab süsiniku aatomite paigutuse · Graafiline struktuur Näitab süsiniku aatomite vahelisi sidemeid ja nende asendeid Ainete koostis: C2H6O 78,4 C -23.7C Struktuuriteooria · Igal ühendil on kindel koostis ja temale omane ehitus · Ühendi omadused sõltuvad molekuli koostisest ja aatomite paigutusest e. Ehitusest · Aatomite paigutuse muutmine muudab järslult ainete omadusi Süsivesinikud C x+ Hy Alkaa...
Keemia 2012 Orgaaniline keemia - Keemia jaguneb anorgaaniliseks ja orgaaniliseks keemiaks. - Anorgaaniline keemia eluta looduse keemia. - Orgaaniline keemia elusorganismiest pärinevate ühendite keemia. - Orgaanilised ühendid sisaldavad kõik süsinikku. - Õigem definitsioon on elusorganismides olevate või elusorganismide elutegevuse tulemusena tekkivate süsinikuühendite keemia. Koostis: - Orgaanilised ühendid C; H; O; N; S. - Anorgaanilised ühendid kõik keemilised elemendid. - Anorgaanilised ühendid ca 100 tuhat. - Orgaanilised ühendid üle 10 miljoni ja pidevalt kasvab. - Orgaanilised ühendid sulamis temperatuur on reeglina madal. - Anorgaaniliste ühendite tuleohtlikus on madal, aga orgaanilistel ühenditel on tuleohtlikus väga kõrge. - Termiline püsivus on orgaanilistel ühenditel madal, ja anorgaanilist...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
ORGAANILINE KEEMIA Orgaaniline keemia: Orgaaniline keemia tegeleb süsinikuühenditega.Algul oli keemia kirjeldav teadus.Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest.Nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku,lämmastiku ja halogeenide aatomeid: C,H,O,N,Hal. Lisaks võivad sisaldada veel Si,P ja S metallide aatomeid.1808.a nim.kuulus rootsi keemik J.Berzeluis orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks.Esimene orgaaniline aine mis saadi sünteetiliselt- karbamiid e. kusiaine e. uurea.Süsiniku erilisus: Võimalike süsinikuühendite arv on põhimõtteliselt lõpmata suur.Selle põhjuseks on süsiniku võime moodustada tohutult pikki ahelaid mis omakorda võivad olla kas hargnenud, tsükliks sulgunud või teiste elementide aatomitega seotud jne.Süsiniku omadus moodustada väga püsivaid süsinik-süsinik sidemeid tuleneb selle elemendi aatomi ehitusest.Süsiniku sümbol on C, tema...
Tunnus Anorgaaniline ühend Orgaaniline ühend 1. keemiline side Iooniline side Kovalentne side 2. Sulamistemp. Üle 350 kraadi alla 350 kraadi 3. Keemistemp. Üle 750 kraadi alla 750 kraadi 4. Lahustuvus a)vees hästi halvasti b)orgaanilistes ainetes halvasti hästi 5. Süttivus halvasti süttivad 6. Elektrijuhtivus enamasti juhivad enamasti ei juhi Süsiniku aatomi ehitus: Asub II perioodis. IV A rühmas. Prootonite arv 6. Neutronite arv 6. Elektronide arv 6. Elektronskeem: C:+6 l 2)4) Isomeeria mõiste: On nähtus kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulaarmass, kuid erinev st...
Orgaaniline keemia on süsinikuühenidite keemia ja ühtlasi ka kovalentsete ühendite keemia (ei kuulu CO₂ ; H₂CO₃ ; CO ; süsihappesoolad ehk karbonaadid) Orgaanilised ühendid sisaldavad süsiniku(C)- ja vesiniku(H)aatomitest, sageli esinevad nende molekulides ka lämmastikku(N), hapniku(O), fosforit(P), väävlit(S) ja harvemini esinevad halogeenid ja metallid. Süsinik(C)- valents 4, valentsolekuid 3(4) Lämmastik(N) 3,3 Hapnik(O) 2,2 Vesinik(H) 1,1 Süsivesinikud on orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsivesinikud jaotatakse rühmadesse ja klassidesse (aluseks on võetud ahelate ehitus ja kordsus): 1. Hargnemata ahel 2. Hargnenud ahel 3. Kinnine ehk tsükliline ahel Süsiniku o.-a. Väärtused võivad ulatuda -4...+4 Org. Molekulide koostises esineb selliseid süsiniku aatomeid, mis on seotud ainult C aatomitega, siis on C o.-a. 0 Iga side H’ga alandab süsiniku o.-a. Väärtust 1 ...
ORGAANILINE KEEMIA ALKEENIDES ON KAKSIKSIDE ALKÜÜNIDES ON KOLMIKSIDE DIEENIDES ON KAKS KAKSIKSIDET. ALDEHÜÜD – CHO (nime lõpp -aal) KETOON – R-CO-R (-oon) NO2 - nitrorühm Amiin – sees on N Amiid – CONH2 ester – aat COO 2-metüül-2-buteen 4.metüül-1-pentüün 4-metüül-1,3-pentadieen 2,2,4-trimetüülpentaan etüülmetüüleeter 2-metüül-3-pentanool 3-metüül-1-pentanool 1,2,3-propaantriool ehk glütserool 3-metüül-pentanaal 3-pentanoon 3,4-dimetüülpentaanhape 2-aminopentaanhape 1-nitropropaan 3-hüdroksü-propaanhape trimetüülamiin 2-metüülpropaanamiid etüülpropanaat etüületanaat ELEKTRONEGATIIVSUS MUUTUB ALT ÜLES JA VASAKULT PAREMALE FÜÜSIKALISED OMADUSED Tahked ained toatemperatuuril : • ained, mis ei ole molekulaarsed. Molekulidest saavad koosneda ainult mittemetallilistest elementidest koosnevad ained. Ioonilised (metall-mittemetall, metallid). C, Si, B on tahked ained!!! • H2, Hcl,...
Orgaaniline keemia Aineklassid: Küllastumata ühendite Keemilised omadused Kordamiseks Aga tunneb ära, et molekulis on kordsed side(med), kas = või Kui = siis nimi on alkeen Kui siis nimi on alküün Sidemed koosnevad alkeenidel ühest - sidemest ja ühest -sidemest Alküünidel koosneb ühest -sidemest ja kahest -sidemest Vesinikhalogeniidi liitumine CH2=CH2 + HCl -> -CH2-CH2- -> CH3CH2Cl H Cl Moodustub halogeenühend Kordne side on alati küllastumata ühenditel reaktsioonitsentriks (nukleofiilne)! Kõik liitumised toimuvad kordsete sidemete arvelt, side lõhutakse ära ja seejärel toimub liitumine! Vee liitumine Tingimus katalüsaatoriks on hape CH2=CH2 + H2O (H+)-> -CH2CH2- ->CH3CH2OH H OH H OH Moodustub alkohol! Antud reaktsiooniga on võimalik toota etanooli! See reaktsioon on kallis! Halogeenimine Toimub ka ilma katalüsaatorita, selli...
ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid ...
Orgaaniline keemia Süsinikuühendite keemia põhineb süsinikuaatomi võimel moodustada piki ahelaid kovalentsete sidemetega. Süsinikuahel võib olla lineaarne, hargnenud, tsükliline. c-c-c-c-c (lineaarne) c c-c-c-c (hargnenud) c c c c (tsükliline) c c c Kehtib HONC reegel, mis ütleb et vesinik saab moodustada ühe kovalentse sideme,hapnik 2, lämmastik 3 ja süsinik 4. ALKAANID (süsivesinikud) Süsiniku ja vesiniku ühendid; küllastunud ühendid e. Süsinikuaatomite vahel on ainult üksik sidemed. -aan (peaahela lõpp) -üül (kõrvalrühm) 1-met 6-heks 2-et 7-hept 3-prop 8-okt 4-but 9-non 5-pent 10-dek Isomeerid Nähtus ,kus sama elementkoostisega ainetel on erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Süsinikuoksüdatsioonide määramine C oksüdatsiooni astmete summa C keskmine= sü sin ike arv Orgaaniline keemia Süsinikuühendite ke...
AMINOHAPPED Lisaks karboksüülrühmale sisaldab ka aminorühma (NH2). Aminorühm koosneb ühest lämmastiku ja kahest vesiniku aatomist. Organismis leidub paarkümmend aminohapet ning neid nimetatakse alfa-aminohapeteks. Nende ühiseks tunnuseks on see, et aminorühm paikneb süsiniku küljes, mis asub karboksüülrühma kõrval. 1. Aminohapete füüsikalised omadused: · värvuseta · kristalsed · lahustuvad vees (kuid mitte org. lahustites, nt. alkohol, benseen) · võrreldes teiste org. ühenditega sama süsiniku aatomite arvuga, on aminohapetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu · mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril · maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub 3. Aminohapete keemilised omadused: · aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut P-BROMOATSETANILIID Protokoll Karen Ofljan YAGB22 Õpetaja: Marju Laasik, Orgaanilise keemia õppetool, assistent Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. TEOREETILINE OSA.............................................................................................5 1.1 Reaktsioonide iseloomustus ja mehhanism........................................................5 1.1.1 Atsetaniliid...................................................................................................5 1.1.2 p-Bromoatsetaniliid......................................................................................6 1.2 Kasutat...
Eksamiküsimused: 1. Orgaanilise keemia põhisuunad, valemid ja struktuurvalemid, Lewise punktvalemid. Orgaanilise keemia põhisuunad: *Individuaalsete komponentide eraldamine looduslikest produktidest. *Ühendite süntees ja puhastamine.* Orgaaniliste ühendite struktuuri uurimine, struktuuri ja omaduste vahelise sõltuvuse selgitamine. Lewise punktivalemid: Aatomi valentselektronid on märgitud punktidena, mis on grupeeritud nelja võimaliku paarina ümber aatomi. Iga aatomi ümber tuleb moodustada oktett. 2. Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. Lewise struktuurid näitavad sidemete ja vabade elektronpaaride ligikaudset paiknemist molekulis. Lihtsamate ja keerukamate molekulide kuju kirjeldamiseks antakse sidemepikkused, nurgad sidemete vahel , nurgad tasandite vahel. Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); 3. Aatomorbitaalid, hüb...
Orgaaniline keemia II Kordamisküsimused I TK! 1 ) El ektronkihid a ato mi el e ktron katt e s ? El ektronkihtid e d e ja ota min e ala mikihtid e s s e , v õrdu b alakihtid e arv iga s el e ktronkihi s s ell e kihi j ärj e korranu m brig n. Iga alakihi tähi s e s a m ä r gitak s e k õi g e p e alt el e ktronkihi nu m b e r ja s e e j är el alakihi tüüp( mid a m ä r gitak s e va stava täh e g a ). * s alakiht: o n iga el e ktronkihi e si m e n e alakiht. S e e o n k õig e m a d ala m a e n e r gia g a alakiht va stava s el e ktronkihi s. A s u b vaid ük s k er akujulin e s or bita a * palakiht: jär...
Mesi Stella Narusson MJ110 Mesi Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Mee liigid kogumisviisi järgi Õite lt ja o kas te lt ko g utud me s i o n taims e pärito lug a, valmis tatud me s ilas te po o lt õ ite s t ko g utud ne ktaris t võ i kuumade ilmade g a o kka pinnale e rituvas t "kas te s t". Le he me s i võ ib o lla nii taims e kui lo o ms e pärito lug a. S e e tähe ndab, e t s arnas e lt o kkame e g a võ ivad me s ilas e d le he me tt to o ta kuumade ilmade g a le he pinnale e rituvas t "kas te s t" võ i putukate e ritis te s t. Mee kogumine ja valmistamine Ko g utud ne ktari kannavad me s ilas e d tarru me e põ ie s . Tarus tö ö tle vad me s ilas e d me tt, laadide s mitme n...
KEEMIA ARVESTUS 1. Orgaaniline keemia Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad kindlasti süsinikku (C). Lisaks võivad neis esineda teised keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid Orgaanilised ühendid jagunevad: – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides) – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest) Kasutatakse erinevaid valemeid – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem – Lihtsustatud struktuurvalem – Graafiline kujutis – Summaarne valem ehk brutovalem – Ruumiline kujutis Arvestatakse aatomite esinemisvorme (üksik-, kaksik- või kolmiksidemetega) 1) Klassikaline ehk täielik struktuurvalem Näitab kõiki aatomeid ja nendevahelisi sidemeid 2) Lihtsustatud struktuurvalem Näitab omavahel seotud aatomiterühmasid. Kasutatakse kahte erinevat tähistusviisi: ...
Orgaaniline keemia kordamine 1) Mis on orgaaniline keemia? Süsinikühendite ja kovalentsete sidemete keemia. 2) Millised elemnedid kuuluvad org. elementide koostisesse? Põhilised elemendid on hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. 3) Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. 4) Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. VIHIKUST?? 5) Mis on süsivesinikud? Keemilised ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. 6) Mis on isomeeria? Ühendid, millel on sarnane summaarne valem kuid erinev struktuur. 7) Mis on alkaanid? Süsivesinikud, mille molekulis süsinike aatomite vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. 8) Alkaanide füüsikalised omadused. Ve...
docstxt/15500586697757.txt
Ilona Juhanson, 123964YASB, 19.03.13 VANILLIINI SÜNTEES Elektrofiilne asendus aromaatses tuumas Organometalliline metoksüleerimine vask(I)bromiidi ja naatriummetoksiidiga. 50 ml Erlenmeyeri kolbi 8,3 ml Br2/MeOH lahust (1,96 g Br2 25 ml etanoolis). Jahutada kolbi vähemalt viis minutit jäävannis liigutades. Pane eelnevalt valmis 10 ml 5% naatriumbisulfiid. ...
KÜTUSED 1. Looduslikud kütused on kivisüsi, põlevkivi jm. ; nafta ; maagaas 2.Tehiskütused on turbabrikett, koks ; bensiin, kütteõli ; genraatorigaas 3.Taastuvad kütused on puit ja nn biokütused. 4.Milline on praeguse kütusemajanduse põhiprobleem? Kasutatakse liiga palju taastumatuid kütuseid 5.Millest on moodustunud nafta, maagaas ja ka põlevkivi? bakterite ja vetikate biomassist 6.Millest on moodustunud turvas, pruunsüsi ja kivisüsi. taimede tselluloosist ja ligniinist 7.Millised keemilised elemendid kütuses on keskkonnavaenulikud? 8.Kuidas on omavahel seotud kütuse vesinikusisaldus ja kütteväärtus? Mida enam vesinikke süsiniku aatomi kohta, seda suurem kütteväärtus NAFTA 1.Kuna ja kus rajati esimene naftapuurtorn? 1859 Pennsylvania USA 2.Mille saamiseks eeskätt hakati naftat destilleerima? lambiõli 3.Millised on tuntuma naftamaad? 4. Mis on OPEC ja milleks ta loodi. Naftat Eksportivate Riikide Organisatioon. loodi selleks, et kaitst...
ORGAANILINE KEEMIA II osa (Pildiallikas: http://crdp.ac-amiens.fr/edd/compression/bio/hevea.jpg ) 7.2 ALKEENID Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA JA NIMETUSTE ANDMINE Küllastumata süsivesinike homoloogilised read algavad süsiniku aatomite arvust kaks, sest mitmikside saab tekkida ainult kahe süsiniku aatomi vahel. Teades alkeenide homoloogilise rea üldvalemit, saame kirjutada selle alusel kõikide vastavate alkeenide valemid. ALKEEN ALKEENI NIMETUS ...
Matemaatiliselt kirjeldab elektronpilve Schrödingeri võrrand: hy=ey Orbitaali saab kirjeldada lainevõrrandiga = peakvantarv n (orbitaali kaugus tuumast, n-le vastab n2 orbitaali), orbitaankvantarv l (orbitaali kuju, igale l-le vastab alakiht, s=0), magnetkvantarv m (orbitaalide asend üksteise suhtes, 0, +-1..+-l). Elektronpaar vastasmärgiliste spinnidega elektonid Elektronvalem elektronide paigutus energia järgi aatomis MO-meetod keemiliste sidemete tekkimine lähtudes kvantmehaanika seadustest. Lõdvendav, mittesiduv, siduv Orbitaal piirkond, kus elektron(paar) saab aatomis või molekulis asuda Kvant energiaportsjon, et elektron saaks orbitaale vahetada Van der Waalsi raadius molekuli elektronpilvede poolt hõivatud piirkonna raadius s-orbitaalid ''ots-otsaga'', p-orbitaalid ''külg-küljega'' Lewis'e valem .. Kekule valem F formaalne laeng = ve valentselektronide arv se pool siduvate el.arvust mse mittesiduvate el. Arv For...
Elektrofiil-elektronvaene tsenter, mis võtab vastu elektrone keemilise sideme moodustamiseks. Nukleofiil- elektronrikas tsenter (harilikult vaba elektronpaar), loovutab elektrone keemilise sideme moodustamiseks. Bronstedi hape- aine, mis loovutab prootoneid. Loovutades prootoni, saab negattiivse laengu ja muutub konjugeeritud aluseks. Bronstedi alus- aine, mis seob prootoneid. Liites prootoni, muutub konjugeeritud happeks. Elektrofiilne tsenter-vabad ja osaliselt vabade orbitaalidega piirkonnad, mis on võimelised vastu võtma vabu või osaliselt vabu elektronpaare neile vabadele orbitaalidele. Nukleofiilne tsenter- vabad või osaliselt vabad elektronpaarid võivad hõivata teiste elementide vabasid või osaliselt vabasid orbitaale, seda piirkonda nimetataksegi nukleofiilseks tsentriks. Lewise hape-aine, mis on võimeline liitma elektronpaari. Lewise alus- aine, mis on võimeline looutama elektronpaari kovalentsesideme moodustamiseks. Orbitaal- ...
1. Kirjanduslik osa 1.1Sissejuhatus. Töö eesmärgiks oli sünteesida tert-aromaatset alkoholi üle bromoetaani. 1.2Bromoetaani sünteesimisel asendatakse hüdroksüülrühm OH halogeeniga, siinkohal broomiga. Reaktsioon toimub happelises keskkonnas. Tert-aromaatse alkoholi sünteesil kasutasin Grignardi reaktiivi. 1.3Töös kasutasin bromoetaani sünteesiks etanooli CH 3-CH2-OH, kaaliumbromiidi KBr ning veega lahjendatud väävelhapet H 2SO4. Kaaliumbromiidi ja väävelhappe omavahelisel reageerimisel tekkinud gaasiline vesinikbromiid HBr, reageeris etanooliga. Tert-aromaatse alkoholi sünteesiks kasutasin eelnevas etapis sünteesitud bromoetaani CH3-CH2-Br, magneesiumi, atseetofenooni ning kuiva dietüüleetrit. Reagentide ohtlikkus: Kaaliumbromiid- värvuseta , vees hästi lahustuv kristalne aine, mida kasutatakse rahustava toime tõttu ravimites, fotograafias, o...
· Orgaanilised ühendid tekivad: · Kovalentne side: ühe ja sama elemendi aatomite vahel - organismide elutegevuse käigus (rasvad, valgud) aatomite vahel, mille elektronegatiivsus pole - organismide elutegevuse jääkidest (nafta, kivisüsi) Paulingi skaalal väga suur · Orgaaniliste ühendite omadused: · Iooniline side: moodustub erinevate laengutega ioonide vahel - sisaldavad C ja H - suur molaarmass · H-side: annavad F, O, N, S, Cl jt kui on seotud H-aatomiga - aatomite vahel kov side H-F; O-H vees - vesilahused ei juhi elektrit täiendav side, mis põhjustab ainete sulamis- ja - keemilised reaktsioonid kulgevad aeglaselt ...
· Wan der Waalsi jõud molekulide vahelised jõud Dispersioonijõud (Londoni jõud) elektronide liikumisel tekkivate hetkeliste dipoolide nõrk vastastikune mõju. Orientatsioonijõud (Keesomi jõud) jõud polaarsete (püsiva dipoolmomendiga) molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime. (Mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini tõmbuvad nende erinimeliselt laetud poolused teineteise poole. Molekulide soojusliikumine vähendab tunduvalt kindla orientatsiooni võimalust. Seetõttu on vastastikune orientatsioon seda nõrgem, mida kõrgem on temperatuur.) Induktsioonijõud (Debye jõud) jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel (polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi). Samaaegselt orientatsiooniga toimub molekulide deformatsioon kõrvalekaldumine normaalsest sisemisest ehitusest. Deformatsioon põhjustab molekulide polarisatsiooni, s.o dipooli pikkuse suurenemist ja molekuli...
1. aineklasside definitsioonid(mis on alkaanid jne) Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult C ja H-st nimetatakse süsivesinikeks: võib jaotada 5 suurde klassi: Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsa...
Mis on orgaaniline keemia? Süsinikühendite ja kovalentsete sidemete keemia. Sinna alla ei kuulu CO, CO2, H2CO3 ja CaCO3. Millised elemnedid kuuluvad org. elementide koostisesse? Põhilised elemendid on hapnik, lämmastik, vesinik, väävel, halogeenid, fosfor, räni jt. Orgaanilistes ühendites on enamasti C-H side, lisaks süsiniku ja vesiniku aatomitele võivad orgaanilised ühendid sisaldada ka hapniku, lämmastiku, halogeenide ja teiste elementide aatomeid (fosfor, väävel, raud...). Põhielementide valentsid ja valentsolekud. C valents 4, valentsolekuid 3; N valents 3, valentsolekuid 3; O valents 2, valentsolekuid 2; H valents 1, valentsolekuid 1. Süsiniku o.a ja selle arvutamine. Süsiniku o.a väärtused ulatuvad -4 kuni +4. iga vesinik annab -1 juurde, iga süsinik annab 0 juurde ja hapnik ja kõik muu annab +1 juurde Keskmise arvutamine.NT: C5H12 H12=12 , et saad...
Stereokeemia Alkaanide, tsükloalkaanide konformatsioonid: Tsüklopropaan on: · tasapinnaline · varjestatud konformeer Tsükloheksaani konformeerid, nende üleminekud: Stereoisomeeria, stereogeensed tsentrid, absoluutne konfiguratsioon ja selle määramine. Enantiomeerid, diastereoisomeerid, meso-ühendid. Enantiomeersete ühendite saamine diastereoisomeeride lahutamise teel: Karbonüülühendid Aldehüüdid, ketoonid: Nukleofiilne liitumine karbonüülühenditele: Alkoholide, amiinide liitumise mehhanism: Atsetaalide, enamiinide, imiinide hüdrolüüsi mehhanism: Wolff-Kishneri, Wittifi reaktsioon, liitumine -küllastamata karbonüülühenditele: Keto-enoolne tautomeeria: Alus- ja happekatalüütiline enooli moodustamine: Karbonüülühendite -asendus: halogeenimine, alküleerimine: Maloonsüntees: Karbonüülkondensatsioon: Aldoolkondensatsioon (mehhanism): esterkondensatsioon (mehhanism): Michaeli liitumine: Süsivesikud Süsivesikute...
Orgaaniline keemia Iseseisev töö nr.1 1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad?Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest, nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lammastiku ja halogeenide aatomid. Orgaanilistes ühendites on süsinikul neli, lämmastikul kolm, hapnikul kaks ja vesinikul üks side. 2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3.Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? Keemilise reaktsiooni kiirendamiseks tuleb suurendada osakeste energiat (tõstes temperatuuri). 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemili...
Orgaaniline keemia: ehk süsinikuühendite keemia on elusorganismidest pärinevate ainete keemia Anorgaaniline keemia: eluta looduse keemia ehk õpetus ühenditest , mis ei kuulu orgaanilise keemia alla Eluslooduses leiduvatest orgaanilistest ühenditest: DNA, hemoglobiin, sahharoos Eluta looduses leiduvatest anorgaanilistest ühenditest: ammoniaak, vesi, naatriumkloriid VESI ja tema Omaduses: Koosneb vesinikust ja hapnikust Agregaatolek- aine vorm millel määrab tema molekulide soojusliikumise vorm Hüdrofoobsed ained : ained, mis ei lahustu vees . N: rasvad, õlid Hüdrofiilsed ained: ained mis lahustuvad vees . N: keedusool, fruktoos Turgor,- taimeraku siserõhk. Taimerakkude rakukestale mõjuv rõhk hoiab taime püsti Metabolism: on ainevahetus ehk sünteesi ja lagundamisprotsessid Termoregulatsioon: on soojusregulatsioon , organismi omadus mis hoiab tema temperatuuri kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist Elukeskkond: organismi v...
docstxt/15500587296028.txt
docstxt/15500585160816.txt
docstxt/15500587295212.txt
Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/2012 Sisukord Orgaaniline keemia....................................................................................................................4 Valemid orgaanilises keemias...................................................................................................5 Alkaanid..................................................................................................................................... 6 Hargnenud ahelaga alkaanide nimetamine:........................................................................6 Alkaanide oksüdeerumine..................................................................................................... 7 Isomeeria..............................................................................................................................
POLÜMEERID 1. Millest koosneb polümeer. kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest - elementaarlülidest 2.Looduslikud polümeerid on bioplümeerid, mis koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest või erinevatest monomeeridest. Nt. Tselluloos, kitiin, tärklis 3.Tehispolümerid on polümeerid, mida looduses ei leia, plastid, kautsukid ja kummid, liimid, vaigud 4. Mida näitab polümerisatsiooniaste? elementaarlülide arvu polümeeri molekulis 5. Mille poolest erineb plastmass polümeerist? 6.Milliseid aineid kasutatakse plastmasside täiteainetena? Puidujahu, tselluloosi, paberit või puuvillriiet, asbesti grafiiti, klaaskiudu, klaasriiet, kvartsi ja teisi materjale 7. Milleks kasutatakse a)stabilisaatoreid b)plastifikaatoreid: et parandada plasti töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või et vähendada vee hulka segus, ilma, et muutuks töödeldavus 8. Milleks kasutatakse polüetüleeni? veel ja rasval põhineva toidu ning jooki...
Sissejuhatus teemasse: Orgaaniline keemia ja süsinik Antud kontrolltöö raames peab õpilane mõistma, mis on orgaaniline keemia ja mis on süsiniku roll orgaanilises keemias. Omakorda selleks, et saada aru süsiniku rollist, on vaja mõista millised süsinikuühendid on orgaanilised ning millised on anorgaanilised. Süsinik esineb lihtainena näiteks teemanti või grafiidina. Teemant ja grafiit on anorgaanilised süsinikuühendid ja koosnevad ainult süsinikust. Teemanti ja grafiidi erinevus seisneb nende ehituses. Teemanti ja grafiidi ehituste erinevus väljendub nende omadustes - nad on hästi vastandlikud (vaata täpsemaid omadusi vihikust ja töövihikust). Seda nähtust, kus üks element esineb puhtal kujul erinevates vormides, nimetame allotroopiaks. Süsiniku puhul on teemant ja grafiit allotroobid. Kas süsinikul on veel allotroope? Otsi vihikust või tuleta meelde mis on hapniku allotroobid? Oskad sa veel mõnda näidet allotroop...
ORGAANILINE KEEMIA TÄNAPÄEVAL Marika Rodionova 11a Mis see on? • Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis käsitleb orgaanilisi ühendeid ja tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamiisviiside ja reaktsoonide uurimisega. • Varem käsitleti orgaanilist keemiat kui elusorganismidest pärnevate ainete keemiat. Siit tuleneski nimetus „orgaaniline,“ sest suurem osa orgaanilistest ainetest on seotud elusorganismidega. Orgaanilised ühendid • Orgaanilised ühendid tekivad kas organismide elutegevuse käigus (rasvad, valgud) või on tekkinud organismide elutegevuse jääkidest (nafta, kivisüsi). • Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad süsinikku, mistõttu võib orgaanilist keemiat nimetada ka süsinikuühendite keemiaks. • Peale süsiniku võib sageli orgaanilistes ühendites elementidest veel sisalduda vesinikku, hapnikku, lämmastikku, fosforit, väävlit ja halogeene. • Orgaaniliste ühendite arv...
Org keemia põhisuunad, valemid, Lewise punktvalemid. Alkeenid -een 2-side CH3-CH=CH-CH3 Alküünid -üün 3-side but-2-een - keemia haru, mis käsitleb org üh-d ja tegeleb nende ehituse, omaduste, Halogeeniüh Bromo- R-Hal CH3CH2Cl koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
