Norra hariduskorralduslik süsteem Pedagoogika alused Ene Põldaru, Helen Leikmaa, Jaak Timberg Tartu 2011 Norra haridussüsteem Egalitaarne Multukultuurne Avatud ja paindlik Detsentraliseeritud Vastutus Norra parlament (Storting) ja valitsus panevad paika eesmärgid ja määravad haridussektori raamid Haridus- ja teadusministeerium vastutab riikliku hariduspoliitika täideviimise eest Seadusandlus, õppekavad, määrused Maavanemad vastutavad järelvalve ja kvaliteedi eest Lasteaed Pakub hoolitsust, kasvatust, mängu ja õppimist
Haridussüsteem Eestis Maailm on ehitatud üles taibukusele ning haridusele; inimene on aastasadu arenenud ning areneb ka edasi. Mida parem haridus inimestel, seda parem tulevik. Hetke seisuga oleme jõudnud Eesti Riigis sinnamaani kus oleme sunnitud panustama tulevikule ning paremale heaolule. Kõike seda saame teha parandades haridussüsteemi. Haridusreform on ümberkorraldus, mis mõjutavad paratamatult kogu haridussüsteemi ning mille eest vastutab valitsus. . On ju teada, et haridusreformidel on sügav poliitiline tähendus, mis määrab riigi arenguvõimalused tulevikus
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 atlex@atlex.ee www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
......85 11.1.5. Difusiooni näiteid:....................................................................................... 86 11.1.6. Innovatsioon................................................................................................ 86 11.1.7. Globaliseerumine.........................................................................................87 11.1.8. Globaliseerumise tunnused majanduses:.....................................................88 12. Haridus ......................................................................................................................89 12.1.1. Hariduse roll tänapäeva ühiskonnas:...........................................................89 12.1.2. Hariduse kujunemine...................................................................................90 12.1.3. Hariduse funktsioonid..................................................................................90 12.1.4
(põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid
Inimene ja tema ühiskond on kahetpidises suhtes. Tähendused, märgid on inimese poolt loodud ja need mõjutavad omakorda inimest. Ühiskond on pidevas muutuses. "Minerva öökull alustab lendu alles hämaras" -Antipositivism 20 sajandi alguse Saksamaal -Karl Marx (1818-1883): vaatas tööstusrevolutsiooni. Ei olnud positivism, aga majanduslik determinist. Väga mõjukas tänapäeva mõtlemise alus. Kolm ühiskonna mõtestamise võtit: · Orgaaniline terviklikkus - erinevad osad koos. Haridus, usk, poliitika, majandus, perekond on seotud. Iseseisvus? · Majandusliku sektori tähtsus: baas ja pealisehitus. Kas on niipidi, kuidas Marx arvas? Kelle ideed kontrollivad? Valitsev klassi ideed on selle ajajärgu valitsevad ideed. Väärteadvus. · Konflikti roll ühiskonna ajaloo kujundamisel -Emile Durkheim (1858-1917) Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana.
Samas see, mis “parem” on, pole üheselt mõistetav. Universalismilt relativismi?! Progressi konstrukt tänapäeval: -Ettevaatlikult kasutatav, sageli ideoloogilises kontekstis, kaotanud varasema sära ja võitlusliku hoiaku -Areng – avatud suunaga konstrukt, progress – kirjeldatava suunaga areng -(Progressiivse, soovitava) arengu kriteeriumid: vabadus, võrdsed võimalused, inimõigused, sallivus ... Moderniseerumine: liikumine hea elu suunas: tehnoloogiline areng + haridus + ratsionaalne ühiskonnakorraldus. Tööstusühiskond. Tarbimisühiskond. Ilma olulise ideoloogilise sisuta. Kas moderniseerumine tähendab läänestumist? Postmoderniseerumine: eesmärgitu, paljusubjektne, palju tõdesid, ei liigu kuskile, ei usu midagi?! Innovation - may refer to both radical and incremental changes in thinking, in things, in processes or in services (Mckeown, 2008). Invention that gets out in to the world is innovation. In many fields, something
teiste rahvaste kultuurist, tutvustab erinevusi eestlaste ja taanlaste kommete ja traditsioonide vahel. Näiteks kõik intervjueeritavad, kelle käest küsida mõnda erinevust Eesti ja Taani vahel, tõid peamiseks erinevuseks riigilipu kasutuse. Kõik väitsid kui ühest suust, et riigilippu lehvitatakse igal pool: sünnipäevad, riigipühad, lemmikloomade sünnipäevad, ülikooli lõpetajate aksesuaaridena, tortide peal ning aiakaunistustena. Võrreldes Eestiga on nende jaoks lipp suure au sees. Positiivseks aspektiks on kindlasti võimalus omandada uus keel ning ka erinevad huvitavad õppekavad, sest Taani haridussüsteem erineb Eesti omast mõnetigi. 1.1. Taani kuningriigi kultuur ja eluolu Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja 474 saarel ning tema pealinn on Kopenhagen. Taani pindala on 43 094 km². Taanis elab 5 602 600 inimest ning tervelt 130,3 inimest elab ühel km². Riigikeeleks on taani keel ning rahaühikuks on kroon
annaabi.ee 
50 punkti
~ 11 lehte
14 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid