Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga (0)

Tallinna Ülikool
Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus
Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga
Referaat
Koostaja : Jana Veršinina
Juhendaja : Jelena Helemäe, Ellu Saar
Tallinn 2016

Norra haridussüsteem

Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole ).1
Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava .
Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist:

• Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12)
  
• Põhiharidus etapp nii öeldud põhikool: klassid 8-10 (vanuses 13-16).
  

Teadmiste edendamine on viimane reform 10-aastase kohustuslikus põhihariduses. Reform tutvustab mõningaid muudatusi aine struktuuris ja organisatsioonis esimesest klassist kuni 10. klassini .
Üks peamine eesmärk teadmiste edendamisest on aidata kõiki õpilasi arendada oma põhioskusi, mis võimaldavad nendele aktiivselt osaleda teadmiste põhises ühiskonnas. Norra kooli süsteem on kõikehõlmav; seal peab olema ruumi kõigile. Igaüks annab samad võimalused arendada oma võimeid. Teadmiste edendamise eesmärk on aidata ja tagada kõikidele õpilastelle, et nad saavad adapteeritud haridust.2
Õpilased üldse ei saa hindeid algklassides. Põhikooli õpilased saavad ainult hindeid kohustuslikkes ainetes enne jõulupühadest ja kooliaasta lõpus. Põhikooli lõpetamisel saavad õpilased tunnistust, kus on loetletud nende hinded. Pärast põhikooli lõpetamist, õpilastel on õigus õppida gümnaasiumis kuni kolm aastat.
Keskharidus ehk gümnaasium koosneb üldisest programmist või proffessioonalsest programmist, mis valmistab õpilasi edaspidiseks õppimiseks. Hariduse eesmärk on töö või kõrghariduse saamine õpilaste jaoks.Enamike keskhariduse koolis on 2 suunda: akadeemiline sund ja professioonalsete oskuste sund. Norra gümnaasiumises eksamid toimuvad õpilaste valikute järgi. See tähendab, et pärast esimest aasta lõpetamist, eksamit sooritavad ainul 10% õpilastest, pärast teist aastat on 25%, aga gümnaasiumi lõpetamisel on 50% õpilastest. On olemas ainete nimikiri , mille järgi õpilased hakkavad sooritama eksameid. Selline ainete nimikiri on muutmatu. Need ained on arvutiõpetus , majandus, matemaatika (kirjalik ja suuline osa) ja inglise keel. Sellisest nimikirjast tavaliselt, õpilased valivad kas üks või kaks ainet. Peale seda, gümnaasiumi lõpetamisel on lisatud kohustuslikud ained. See on norra keel ja veel üks aine, mis õpilased võivad valida. Pärast gümnaasiumi lõpetamist, 80% õpilastest astuvad siise ülikoolidesse, et edasi õppima, ülejäänud 20% lähevad õppima kolledžisse, mis kõneleb kõrgest koolitaseme haridusest.
Kindlasti Norras eksisteerib kutseharidus. Norras on enam kui 100 kolledži, millised on olemas igas suures linnas või igas paikkonnas. Need on inseneersed, majandused, pedagoogilised ja mesitsiinilised kolledžid. On levinud kolledžid Norras, kus õpetatakse tulevasi juhatajaid ja sotsiaaltöötajaid. Tegelikult, need õppeasutused pakkuvad erinevaid programmi, mille järgi peab õppima üks kuni kolm aastat. Kolledži diplom annab võimaluse edasi õppida isegi ülikooli asperantuuris. 3
Kõrghariduse diplomi saavad inimessed nii pärast kolledži, kui ka ülikooli lõpetamist. Erinevus on selles, et kolledž on spetsialiseeritud ja professionaalne kõrgkool, aga ülikool Norras alati oli ja on nii öeldud uurimiskeskus.
Norras puuduvad sisseastumiseksamid kõrgkooli- ja ülikoolidesse ja sisseastumisel toimub konkurss lõputunnistuse järgi. Õppimine ülikoolis kestab 3,5-4 aastat. Tegelikult, humanitaarteaduste erialadel õpitakse pool aasta rohkem, kui loodusteadiste erialadel. Kõige pulaarsemad ametid tänapäeval Norras on arvutiõpetus, ajakirjandus , õigusteadus ja majandus.
Õppimise lõpetamises kõik õpilased kirjutavad diplomitööd ja sooritavad filosoofia eksamit. Pärast seda, kõik lõpetajad saavad Candidatus/candidata magisterii kraadi. Täiesti erinevalt on ehitatud ülikooli programmid meditsiinis, õigusteaduses, majanduses ja inseneeriteadustes. Need ametid on kõige prestiižemad ja heapalgalised. Et saada kraadi ühes etteantud teaduses ja peale seda saada õgust, et töötada selles valdkonnas, tuleb õppima eriprogrammi järgi 4,5-6 aastat. Loomulikult, et õppimine kõrg- ja ülikoolides toimub norra keeles. Ülikooli lõpetamise korral õpilased saavad erinevaid kraade: Sivilingenior (inseneerteadused), Sivilokonom (majandus), Candidatus a juris (Cand. jur., õigusteadus), Candidatus a medicinae (Cand. med., meditsiin ). 4
Riigi haridus Norras on tasuta, kus kuulub keskharidus. Vaatamata sellele, haridus tasu riigi ülikoolides Norras on liiga väike. 5

Eesti haridussüsteem

Eesti haridussüsteem koosneb neljast tasemest: alusharidus , põhiharidus, keskharidus, kõrgharidus . Igale haridustasemele on kehtestatud nõuded, mis on esitatud riiklikes õppekavades.
Õppimine on kohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
Eestis on lubatud koolikohustust täita ka koduõppe vormis.
Eesti koolides toimub õppetöö enamikes põhikoolides ja gümnaasiumides eesti keeles, kuid on ka vene õppekeelega põhikoole- ja gümnaasiume. Ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes on üldjuhul õppekeeleks eesti keel. Kuid on ka ülikoole, kus õppekeeleks on inglise keel. 
Põhiharidus on riigi haridusstandarditega ettenähtud üldharidusmiinimum. Põhihariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Põhiharidust annavad Eestis põhikoolid, mis on tavaliselt ühendatud gümnaasiumiga. Põhikool on kool, mis loob õpilastele võimaluse põhihariduse omandamiseks. Põhikoolis on 9 klassi.
Keskharidus jaguneb Eestis üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. 
Üldkeskharidust annavad Eestis keskkoolid ja gümnaasiumid . Keskkool ja gümnaasium algab 10. klassist ja lõpeb 12. klassiga. Üldkeskhariduse omandamine loob võimaluse jätkata õpinguid kõrghariduse või kutsehariduse omandamiseks. 
Kutsekeskharidus omandatakse põhihariduse või üldkeskhariduse baasil, mis loob eeldused ja annab õiguse asuda tööle õpitud kutse-eri-ametialal või jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks. 
Eestis jagunevad kutsehariduskoolid lähtudes õpingute alustamiseks nõutavast tasemest. Eestis on põhihariduse baasil tegutsevad koolid ja keskhariduse baasil tegutsevad koolid ning koolid, kus on võimalik õppida nii põhikooli kui ka keskhariduse baasil.
Kutsekoole finantseeritakse riigieelarvest, kohaliku omavalitsuse eelarvest ning õppimine on õpilastele õppemaksuta. Koolis toimub õpe kutse-, eri- ja ametiala õppekava alusel.
Kutsekoolides toimub õpe päeva-, õhtu-ja kaugõppe vormis. Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikast, eksamiperioodist. Õppeaeg koos eksamiperioodi ja praktikaajaga on vähemalt 40 õppenädalat. 
Õppimisvõimaluste kohta kutsekoolides on võimalik leida lisateavet internetist.
Kõrgharidus jaguneb Eestis kaheks tasandiks: rakenduslik kõrgharidus ning akadeemiline kõrgharidus. Rakendusliku kõrgharidust annavad Eestis rakenduskõrgkoolid ning akadeemilist kõrgharidust ülikoolid .
Kõrgharidust pakuvad Eestis riiklikud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid ning erakõrgkoolid ja ülikoolid. Õppimine riiklikus rakenduskõrgkoolis või ülikoolis on üldjuhul õppemaksuta. Õppimine eraülikoolides- ja kõrgkoolides on tasuline . 6

Võrdlemine

Kui hakkame võrdlema Norra ja Eesti haridussteemid, siis kindlasti tuleb märgata erinevusi. Meie riigis, alati õppimine toimub 12 aastat (algkoool, põhikool ja gümnaasium), Norras aga 13 aastat. See on üks erinevus kahe haridusüsteemi võrdlemises.
Teine erinevus on selline, et näiteks kolledži diplom Norras annab võimaluse õppida isegi ülikooli asperantuuris. Eestis on selline, et, kui inimene lõpeb kutsehariduskeskust, siis ta saab kutsheharidust ja see ainult annab võimaluse sisse astuda ülikoolisse bakalaureuse kraadi õppimisele.
Näiteks kolmas erinevus kõrgharidusteel on selline, et kokku Eestis õpitakse 3+2 aastat (3 aastat – BA; 2 – MA), kindlasti sõltub sellest, mis eriala valib inimene. Norras on üldse erinevad kraadid ülikooli lõpetamisel. Ülikoolis õpitakse 3,5-4 aastat, ernevates valdkondades 4,5 aastat kuni 6 aastani.
Neljas erinevus on selline, et alates 2014. aastast Eesis kõrgharidus on tasuta, aga Norra riigi kõrgkoolides ja ülikoolides haridus on aga tasuline.

Haridussüsteemist varakult lahkunud

Tasemehariduses või koolitustel mitteõppivate kuni põhiharidusega 18–24- aastaste osatähtsus
Alates 20.11.2009 põhineb näitaja aastakeskmistel kvartaliandmetel (varem oli aluseks üks vaatluskvartal — kevad).
Mõiste „haridussüsteemist varakult lahkunud” viitab 18–24-aastastele järgmistel tingimustel. Tasemehariduses omandatud kõrgeim tase vastab ISCEDi astmele 0, 1, 2 või lühikesele 3C ja küsitletav ei osalenud õppetöös või koolitusel uuringule eelnenud nelja nädala jooksul. Osatähtsus on võetud sama vanuserühma kogurahvastikust (v.a küsimustele „kõrgeim omandatud haridustase” ja „õppetöös ja koolitusel osalemine” eitavalt vastanud).7
Sellisest tabelist me näeme erinevust Eesti ja Norra noorte vahel.
2012
2013
2014
2015
Eesti
10,3
9,7
11,4
11,2
Norra
14,8
13,7
11,7
10,2
Et oleks mugavam, tegin uue tabeli ja siit me näeme, et noorte protsent Norras hakkas langema ühe protsenti võrra alates 2012. aastast kuni 2015. aastani ja selline protsent enam ei suurenud. Eestis on teine situastioon. Eestis oli ainult 2013. aastast langus ja just järgmisel aastal protsent jälle suurenes. Väga hea, kui lahkunute noorte protsent vähendab iga aastaga.

Tööturg

Mis puudutab tööhõive seisukohalt, üle 75% inimestest vanuses 15 kuni 64 Norras, saavad palgalist töökohta, üle OECD tööhõive keskmiselt 65%, ja üks kõrgemaid OECD. Mõned 77% meestest on palgatööga võrreldes 74% naistest. Norras vaid 3% töötajatest töötab väga pikki tunde, palju vähem kui OECD keskmine 13%, 4% meestest töötab väga pikki tunde võrreldes vaid 1% naistega.
Hea haridus ja oskused on olulised eeldused töö leidmiseks. Norras 82% täiskasvanutest vanuses 25-64 on omandanud keskhariduse, mis ületab, kui OECD keskmine 75%. See on võrdne nii, meeste, kui ka naiste vahel. Seoses kvaliteedi haridussüsteemiga, keskmiselt õpilased said 496 punkti lugemisoskuse, matemaatika ja loodusteaduste järgi OECD programmi raamistikus, PISA rahvusvaheliseõ õpilase hinnangu järgi, natuke väiksem, kui OECD keskmine on 497. Keskmiselt Norras, tüdrukud edestavad poiste 16 punkti võrra, mis on keskmiselt kõrgem OECD (vahe 8 punkti).8

Kasutatud kirjandus

Kaljusto, Jaanus. (2013). Norra - ausalt ja avameelselt 12. Koolidest ja haridusest ja lastest
http://jaanuskaljusto.blogspot.com.ee/2013/04/norra-ausalt-ja-avameelselt-12.html

Single Structure Education ( Integrated Primary and Lower Secondary Education)
https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/eurydice/index.php/Norway:Single_Structure_Education_(Integrated_Primary_and_Lower_Secondary_Education)

Система образования Норвегии. (2015)
http://www.norge.ru/norgesuddannelsessystem/

Образование в Норвегии. (2015)
http://www.norge.ru/norsk_uddannelse/

Eesti haridussüsteem. (2016)
https://ec.europa.eu/eures/main.jsp?lang=et&level=0&acro=eures&showRegion=false&acro1=eures&catId=4406&myTitle=EURES&chatRoom=enter

Statistikaamet . Haridussüsteemist varakult lahkunud.
https://www.stat.ee/57299

Норвегия.
http://www.oecdbetterlifeindex.org/ru/countries/norway-ru/
1 http://jaanuskaljusto.blogspot.com.ee/2013/04/norra-ausalt-ja-avameelselt-12.html
2 https://webgate.ec.europa.eu/fpfis/mwikis/eurydice/index.php/Norway:Single_Structure_Education_(Integrated_Primary_and_Lower_Secondary_Education)
3 http://www.norge.ru/norgesuddannelsessystem/
4 http://www.norge.ru/norgesuddannelsessystem/
5 http://www.norge.ru/norsk_uddannelse/
6 https://ec.europa.eu/eures/main.jsp?lang=et&level=0&acro=eures&showRegion=false&acro1=eures&catId=4406&myTitle=EURES&chatRoom=enter
7 https://www.stat.ee/57299
8 http://www.oecdbetterlifeindex.org/ru/countries/norway-ru/