Uurimistöö "Noorte väärtushinnangud" (4)

Rõuge Põhikool
Noorte väärtushinnangud
Uurimistöö
Siret Viks
VIII kl
Rõuge 2010
SISSEJUHATUS
Tsiteerides professor Lembit Õunapuu sõnu. Väärtuste kujunemine ja kujundamine, väärtuste muutumisproblemaatika on kahtlemata igihaljas valdkond, mille käsitlused elavad omas ajas, peegeldades selle mõtte ja meetodite küündivust, võimalusi ja võimatusi. Praeguses sotsiaalses situatsioonis on esile tõusnud vajadus võimalikult adekvaatselt prognoosida tänase tegevuse tagajärgi tulevikus. Abstraktsete ja täitumatute ideaalidega opereerimine kasvatusprotsessis toob kaasa laste pettumise reaalses elus. Kasvatusprotsessis osalejad peavad tundma tänapäeva noore väärtushinnanguid ja ideaale. Ideaalina mõistame teatava isiku poolt soovitud väärtust, mille poole püüdlemine tingib nähtus. Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesiseselt sotsiaalse suhtlemise käigus. Isiksusliku tähenduse omandanud väline väärtus osutub oluliseks reguleerivaks teguriks. Tuleb tõdeda, et lastele mõistetamatute ideaalide ja loosungite asjatundmatu levitamine toob kasu asemel kahju. Ideaalide püstituse vale ajastamine ja ebakompetentne kasutamine kasvatustöös tuleneb sellest, et ei tunta laste ideaalide kujunemise tegelikku loogikat või ei taheta seda arvestada.
Ma arvan, et on oluline uurida noorte väärtushinnanguid ja analüüsida nenede kujunemist ning muutumist aastate jooksul. Mida rohkem me teame inimestest ja tema väärtustest juba lapsest saati, seda lihtsam on meil aidata ja suunata teda tema unistuste poole. Inimesed on erinevad ja tänu sellele on ka nende väärtused erinevad, kindlasti saab teha teatavaid üldistusi inimeste jaoks olulistes asjades. Samas tuleb igale inimesele läheneda individuaalselt, sest me kõik oleme omamoodi erilised. Selleks, et teada eri põlvkondade inimeste eelistusi tuleb uurida neid ja nende väärtusi. Noorte väärtushinnangute uurimine on minu jaoks oluline selle pärast, et ma olen sama vana, kui minu uuritav sihtrühm ja tänu sellele ma saaks paremini mõitsa omavanuste inimeste mõttemaailma ja väärtusi. Uurides noorte väärtushinnanguid saaksid noortega tegelevad täiskasvanud koostada noortekesksemaid tegevusplaane. Saaks korraldada üritusi, mis oleks suunatud noortele, teades, et see pakub huvi. Väärtushinnangute uurimusi on Eestis tehtud juba alates 1920 – aastatest . Tuntuim neist on August Kuksi (1934) uurimus: „ Eesti koolinoorsoo ideaalid 1922. aasta ankeedi andmeil.“ Oma uurimusega tahan võrrelda Inge Mälzeri (2006) uurimust „Tänaste noorte väärtushinnangud Misso ja Rõuge noorte näitel.“ ning August Kuksi uurimust. Need uurimused on koostatud väga suure vahemikuga aastatel ja tänu sellele on hea võrrelda väärtuste muutumist aastate möödudes. Inge Mälzeri uurimusega saab võrrelda sama piirkonna noorte väärtusi, kuid August Kuksi uurimusel saab võrrelda ajalise vaheaga väärtuste muutumist. Selle teema uurimine on oluline just inimese, kui isiku seisukohalt. Selle uurimuse käigus tahaksin teada saada, kui palju on 70 aastaga noorte väärtushinnangud muutunud. Mis on praeguste noorte jaoks oluliseim elus ja mida tahetakse edaspidises elus saavutada. Arvan, et nende aastatega on noored muutunud iseseisvamaks ja enesekesksemaks. Olulisemad on isiklikud saavutused ja lähedased inimesed. Suuremat tähelepanu pööratakse enda harimisele ja heaolule. Elus edasi jõudmiseks on oluline saada piisavalt hea ja tulevikus kasu toov haridus . Noorte jaoks on oluline tegeleda sellega, mis on enda jaoks huvitav, aga samas ka tulutoov. Tänapäeva noored väärtustavad kül sõpru ja perekonda, aga samas on esikohal siiski mina ise. Paljude jaoks on ahvatlev välismaa, usutakse, et seal on lihtsam ja parem elus läbi lüüa. Uurimusega loodan vastused saada noorte väärtushinnanguid puudutavatele küsimustele.
NOORTE VÄÄRTUSHINNANGUTE ANALÜÜS
Noorte jaoks on kõige olulisem nende perekond, järgnevad sõbrad. Kui poiste puhul muutub aastatega perekond tähtsamaks ja sõbrad vähem olulisemaks, siis tüdrukute puhul on küll esikohal perekond, aga samas on ka sõpradel väga suur tähtsus. Iseenesest on igati loogiline, et iga inimese jaoks on oluliseim tema pere, sest pere on see kellega sa veedad koos suure osa oma elust ja nendega koos kasvad ning kujundad oma maailmapildi. Pere suunab ja õpetab sind tegema õigeid otsuseid. Ka sõprade olemasolu on väga oluline, sest enamasti on su sõbrad need kellega sa veedad koos koolipäevad ja vaba aja. Samamoodi nagu pere kujundab väärtusi teevad seda ka sõbrad. Kahjuks leidus ka üks tüdruk, kes vastas et tema jaoks pole mitte keegi oluline. Ma loodan, et see tegelikult nii pole ja ta võibolla pole ta veel lihtsalt aru saandud, kes on tema jaoks oluline, sest igal inimesel peaks olema keegi, kellele toetuda ja kellelt abi saada.
Suurem osa noortest ei teha sarnaneda kellegagi. Tahetakse olla omamoodi isiksus. Noorte jaoks on oluline olla tema ise, mitte keegi teine. Järgnevad sarnanemine sõprade, pere ja kuulsusega. Need andmed on sarnased August Kuksi ja Inge Mälzeri uurimistöö andmetega . Olenemate aastatest ei ole muutunud noorte soov olla tema ise, mitte keegi teine. Noored väärtustavad endaks olemist ja ei ürita olla niipalju keegi teine, kui tema ise.
Poiste seas oli populaarseim amet mõne asutuse juht, järgnesid kindel amet nagu näiteks ehitaja või politseinik , paljud valisid ka oskustöölise. Suur huk oli õpilasi, kes veel ei teadnud , mis ameti nad tahaksid tuleviks valida. See on igati loomulik, sest küsitluses osalesid põhikooli vanema kooliastem õpilased, kellele on veel aega mõelda neid köitvale ametile. Tüdrukute seas oli populaarne muusiku amet, kuid suurem osa tüdrukutest ei osanud veel öelda, mis alal nad tahaksid tulevikus tööle asuda .
Nii poiste, kui tüdrukute seas oli oluline jõuda elus kaugele ehk saada hea haridus ja tasuv amet. Väga oluline oli ka luua pere. Poiste jaoks oli oluline saada rikkaks, kuid samas tüdrukutest olid seda soovinud vaid väga vähesed. Ka Inge Mälzeri uuringus oli populaarseim vastus jõuda elus kaugele, aga pere loomine oli jäänud tahaplaanile. Kuksi uuringus selgub , et ka tolle aja noortele oli tähtsaim edu elus, pere loomist uuringus ei märgita. Nagu näha ei ole noorte väärtused selles küsimuses suuresti muutunud, aga väga positiivne on see, et tänapäeva noored on hakanud väärtustama perekonda. Kui Kuksi ja Mälzeri uuringust ei selgu, et noored oleks huvitatud pere loomisest, siis minu uuringus on selgesti näha, et noorte jaoks on väga oluline pere loomine.
Suurem osa noortest veedab oma vaba aja olles koos sõpradega, palju veedetakse aega ka olles arvutis või vaadates telerit. Kui poisid tegelevad pigem sporidga siis tüdrukud eelistavad lugeda. Mõned vastanud teevad vaba ajal tööd või tegelevad oma hobidega nagu ehete tegemine või ratsutamine . Ma arvan, et tänapäeva noored veedavad natuke liiga palju aega arvutis ja telerit vaadates. Ma ei usu, et see tuleb sellest, et neil poleks midagi muud millega tegeleda, pigem ei viitsita otsida endale muud tegevust, sest arvuti ja teler on lihtsad vaba aja sisustajad, nendega ei pea ennast eriti liigutama ja need ei too kaasa erilist mõttetööd.
Kuksi uurimuses on noored eelistanud füüsilist ja vaimset tööd. Mäzeri uurimuses on vastused sarnased minu uurimuse omadega. Ma usun, et need erinevused tulenevad sellest, et tänapäeva noored on muutunud mugavamaks ja laisemaks ning Kuksi uuringu teostamise ajal polenud arvutid ja telerid niivrd kättesaadavad, kui tänapäeval.
Enamus noortest investeeriks raha tulevikku. Tüdrukud eelistaksid raha kasutamist reisimisele või perele andmisele. Poisid seevastu kasutaksid raha tulevikus. Osad noored annetaksid raha heategevusse või hoiaksid seda juhuks, kui seda võib tarvis minna. Kuksi ja Mälzeri uurimustes on samamoodi toodud välja tuleviku kindlustamine. Kindlasti on väga hea, et noored mõtlevad tulevikule mitte ei teha raha kohe iga ettejuhtuva asja peale kulutada. See näitab, et noored on omandanud praktilise mõtlemise ja ei pea otstarvekaks raha kuluamist igasuguste mõttetute asjade jaoks.
Kui noorte võimuses oleks maailmas midagi muuta siis enamus neist lõpetaks sõjad ja muudaks inimesed võrdseks. Poisid muudaks ka seadusi, kuid tüdrukud on selle kohapealt pigem tagasihoidlikud. Mälzeri uurimuse vastused on praektiliselt samada, mis minu omal. Kuid tema uurimuses on tüdrukute jaoks olnud olulisem inimeste vaheline võrdsus, kui poistel. Minu uurimuses on nii poiste, kui tüdrukute jaoks oluline inimeste vaheline võrdsus.
Tüdrukute jaoks on hariduse omandamine olulisem, kui poiste jaoks. Üldiselt on peetud haridust väga oluliseks ja ainult mõni üksik õpilane ei ole seda oluliseks pidanud. Need tulemused on väga positiivsed ja kindlasti on oluline, et kõik inimesed väärtustaksid mingil määral haridust. Haridus on ju kogu elu alustala.
Hariduse omandamist peetakse oluliseks selle pärast, et see kindlustab tuleviku. Mõned poisid ei ole haridust oluliseks pidanud, sest elus saavat ka ilma selleta hakkama. Mõni vastanu, aga ei teadnud miks tema jaoks haridus oluline on. Üks õpilane tõi välja miks ta haridust oluliseks peab selle, et siis ei saavat firmade käest nöörida. Haridus on kindlasti oluline ja ma arvan, et ilma hariduseta on väga raske elus hakkama saada. Hariduseta ei taheta sind tööle võtta ja, kui sul puudub töökoht siis pole sissetulekut, ilma rahata, aga elus hakkama ei saa.
Poiste jaoks on kõige hinnatum asi elus karjäär, tüdrukute jaoks, aga haridus. Välja toodud on ka perekond, isiklik elu ning tervis. Mälzeri uurimuses on kõige hinnatumad olnud huvitav õnnelik elu ning raha ja asjad. Minu arvates on hea, et noored väärtustavad pigem karjääri ja haridust, kui raha. Elus on küll raha oluline, aga kindlasti ei tohiks see olla eesmärk omaette .
KOKKUVÕTE
Minu uurimuses osales 59 õpilast, 41 neist olid poisid ja 18 tüdrukud. Kõik vastanud olid vanuses 13 – 16 aastat.
Aastatega ei ole noorte väärtushinnangud suuresti muutunud. Muutused on toimunud ainult mõnes küsimuses, mis on seotud tehnoloogia arenguga. Tänu sellele arvan ma, et väärtused ühiskonnas ei muutu nii kiiresti. Need võivad muutuda tuhande aastaga, aga kindlasti mitte seitsmekümnega. Väärtused on siiski inimestesse ja ühiskonda niivõrd tugevalt sisse juurdunud, et neid muuta on väga raske. Põlvest põlve antakse edasi oma teadmisi ja tänu sellele ka väärtusi, mis võivad kül iga põlvkonna juures olla väikse eripäraga, aga üldiselt samad, mis aastaid tagasi. Minu arvatse on tänapäeva noorte väärtushinnangud igati head, sest väärtustatakse perekonda ja haridust. Noored teavad, mis on õige ja, mis vale, kuigi alati ei pruugita teadmiste kohaselt käituda.
Oma uurimusega sain vastused enne tööd püstitatud küsimustele. 70 aastaga ei ole noorte väärtushinnangud eriti muutunud. Noorte jaoks on oluliseim perekond ja haridus. Edaspidises elus tahetakse luua pere ja jõuda elus kaugele.
See uurimistöö oli minu jaoks väga huvitav ja andis kindlast juurde palju teadmisi. Ma oleksin valims ka tulevikus seda teemat uurima , sest minu uurimus oli väikse küsitletute arvuga ja selle põhjal ei saa teha väga üldiseid järeldusi. Kunagi teostaks ma hea meelega samal teemal suurema ja põhjalikuma uurimistöö.
KASUTATUD MATERJALID
Õunapuu, L. ja Goldman, B. Ideaalid õpilase enesekirjeldustes.//Nõukogude Kool. 1988, nr.4.