Konkurentsi esineb nii liigi sees kui ka eri liikide vahel. Sümbioos võib olla kahe vabalt elava organismi vahel või elab üks organism teise sees. Koloonialisuse eelis on parem kaitse vaenlaste vastu. Parasitismis elav parasiit elab peremehe arvel pikka aega ja kurnab teda, aga tavaliselt ta peremeest ei hävita, sest siis kaoks ära toiduallikas. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid. Toiduvõrgud annavad toitumissuhete kohta rohkem informatsiooni kui toiduahelad. Mida keerulisem on toiduvõrk, seda püsivam on ökosüsteem. Kui mõni liik ökosüsteemist kaob, võib kaduda ka ökoloogiline tasakaal. Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil: liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus, geneetiline mitmekesisus. Elurikkuse kasulikkus Looduses: Inimesele:
2. AINE JA ENERGIA LIIKUMINE ÖKOSÜSTEEMIS Aineringe- on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. Eristatakse: 1) Väike geoloogiline aineringe see hõlmab: a) Maa pinna kivimite murenemise; b) Murenemissaaduste (liiva, savi) kandumise tuule ja veega veekogudesse ning c) Settimise, tihenemise ja kivistumine settekivimeiks, mis hiljem geoloogiliste välisjõudude mõjul uuesti murenevad. 2) Suures geoloogilises aineringes sattuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvates osades suurde sügavusse ja moonduvad seal )metamorfism), aga moondekivimid satuvad hiljem jälle Maa pinnale ja murenevad. 3) Bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad selle mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineteks, milles...
mõistetest moodustada sisukas lause (jutuke). 2. Aine ja energia liikumine ökosüsteemis, inimese mõju aine ja energia liikumisele, avatud ja suletud aineringed; süsiniku, lämmastiku, fosfori ringe; veeringe. Mürkide (kloororgaanilised ühendid nagu dioksiinid, DDT; raskemetallid, taimekaitsevahendite jäägid) liikumine ökosüsteemis (mööda toiduahelat) maismaal ja vees, bioakumulatsioon. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Karjamaa- parasiit- ja laguahel. Põhjus-tagajärg seosed. Kriteerium: Osata kirjeldada mõne aine, energia või mürgi liikumist ökosüsteemis, tuua välja peamised iseärasused, osata tuua välja inimese mõju antud süsteemile. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist
Ühegi troofilise taseme organismid ei suuda kogu eelneva troofilise taseme biomassi muuta enda biomassiks (kasvuks), nö kasulikuks energiaks: palju omastatavat toiduenergiat kulub liikumisele, eraldub soojuskiirgusena, väljutatakse seedimatute jääkidena. Üldistades moodustab ökosüsteemi mingi troofilise taseme biomass ca 10% eelmise taseme biomassist. Seda seaduspärasust on hakatud nimetama ökoloogilise püramiidi reegliks. 11. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Reastades ökosüsteemi organismid toitumissuhte alusel saame toiduahela. Toiduahelad moodustavad toiduvõrgustiku, kuna reeglina toitub liik mitmest teisest liigist. Toiduahelas märgitakse energia (toidu) liikumise suund noolekesega, näiteks: sarapuu (pähkel) orav nugis kotkas, või fütoplanton zooplankton viidikas haug. Toiduahel algab enamasti tootjaga (taimega), kuid näiteks putuktoiduliste taimede
II aste- Lihasööjad kasutavad toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. PARASIIDID-Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. REDUTSENDID- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. DETRIDOFAAGID- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) 21. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi. 22. Ökoloogilised püramiidid. Biomassi, energia ja arvukuse püramiidid. Bioakumulatsioon. Ökoloogiline püramiid e
lahustuvad ja raskesti lagundatavad. Seega nad kogunevad organismi ja talletatakse rasvkoes. Seepärast ongi nii, et kui inimene on oma elu jooksul palju selliseid mürkaineid saanud ja ta hakkab kaalust alla võtma, siis need mürgid vabanevad organismi ja tekitavad mürgistust. · bioakumulatsioon. o Maismaa ökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, vees 35korda. · Toiduahelad ja toiduvõrgud. o Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela I tase autotroofid; II tase fütofaagid; III ja järgnevad tasemed zoofaagid o Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel.
käsitleta, st. sealt puuduvad lagundajad. Ahela alguseks on enamasti mõni produtsent (autotroof), edasi tuleb esimese astme konsument (herbivoor), teise astme konsument (karnivoor), kolmanda astme konsument (karnivoor) ja vahel neljanda astme konsument (karnivoor). Enamasti pole toiduahelatel rohkem astmeid kui viis. Sest peamiseks põhjuseks on toidunappus. Iga astme ülalpidamiseks on kasutada järjest vähem toitu. 74. Toiduvõrgud kui toitumissuhete mudelid koosluses? Toiduvõrk koosneb omavahel põimunud toiduahelatest. Nad võimaldavad kujutada organisme, kes toituvad erinevate troofiliste tasandite organismidest. Toiduvõrgud ei kujuta enamasti omnivoore, ka kiskjad toituvad sageli nii rohusööjatest kui ka teistest kiskjatest. Enamasti ei kujuta toiduvõrgud ainete voogusid ja erinevate ahelate osatähtsust. 75. Ökoloogilised püramiidid: arvukuse ja biomassi püramiidid?
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
kliima muutuse korvavad. W. Reegli erijuht on ennetamis e. Aljohhini reegel. Aljohhini reegel e. ennetamisreegel- seaduspärasus mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist: põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvul leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimekattevööndile omaseid kooslusi, lõinanõlval lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid kooslusi. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel – organismidevaheline toitumissuhestik.Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele
Redutsendid-bakterid, kes lagundavad toitaineid koostisosadeks, mis oleksid taimedele kergelt kättesaadavad nii mullast, veest kui õhust. Detridofaagid- surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. 1 21. Toiduahelad ja toiduvõrgud. 2 Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid.
Moodustavad kividele. Austrid ja rannakarbid Sammalloom Harjasussid liidavad liivaterad kokku 2013 02.04 Soolamered: Kaspia ja Surnumeri Veeskasvavad vetikad ja globaalne soojenemine: Veeskasvavad vetikad seovad süsihappegaasi. Polaarpiirkondade kohale tekkinud osooniaugud on tekkinu kloorühendite kasutamisel inimese poolt külmikutes. Isegi piirkonnad, mis inimtegevusest jäävad kaugele, ka nende toiduvõrgud on saastunud DDT jt mürkainetega. Mereandide kunstlik kasvatamine Jaapanlased ja koreaalased on alati kasvatanud kunstlikult. Siin kavatatakse kunstlikult lõhe. Kollased söövad vetikaid. Krevette kasvatakse Vietnamis ja mujal lõunaaasias. Kunstlik kalakasvatus: meil põhilised lõhnased ( lõhed , forellid). Vahemere ääres austrid. Kasvatatakse ka mitmesuguseid lehtadrusid. 16.04.2013
Lisaks on ära toodud taimed ja mullas elavad bakterid ning seened. Surnud organismidest ja väljaheidetest saavad energiat lagundajad: seened, bakterid ja kõdutoidulised organismid, nt vihmaussid. Lagundamise tulemusel tekivad lihtsamad anorgaanilised ühendid, mida taimed saavad uuesti kasutada. Lagundajad seovad aineringes looduse elus- ja eluta osa. * Mille poolest erineb toiduahel toiduvõrgust? --- 91 Arvukuse püramiid Kuigi toiduvõrgud annavad toitumissuhete kohta rohkem informatsiooni kui toiduahelad, näitavad ka need vaid seda, kes keda sööb. Kumbki neist ei anna infot selle kohta, kui palju on organisme või kui suur on organismide mass. Seepärast esitatakse toitumissuhteid ka püramiidina, milles organismid paigutatakse eri astmetele vastavalt nende kohale toiduahelas: alumisel astmel asuvad tootjad, teisel taimtoidulised loomad ja kõrgematel loomtoidulised loomad.
annaabi.ee 
