ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. § 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.
2. Millised on Riigikogu tähtsamad ülesanded? § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
Tegevusetus võib olla ametialane lohakus, mis väljendub teatud ametite juures. Tegu ja tegevusetus on paralleelne mõiste, nad mõlemad omavad tagajärgi. Teoga liituvad sellised mõisted nagu õigusvõime ja teovõime. Õigusvõime  kaasasündinud õigus. Teovõime  osalione teovõime alatest 7-st eluaastast (nt. Perekondlik lahutus) Täielik teovõime  alates 18-st eluaastast. Vaimsete hälvete korral ei saabugi täielikku teovõimet. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool 31. Riigikohtu ülesanded ja osa EV õigusloomes: Riigikohus mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. On ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Riigikohus tunnistab täielikult või osaliselt kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ning mõttega.
(tava-, moraali-, korporatsiooni-, religiooni jms normid) Õigusvälised sotsiaalsed normid- võivad olla samuti kirja pandud, aga nende täitmist ei tagata sunniga. Sotsialiseerumine  inimese muutumine ühiskonna ja selle erinevate gruppide liikmeks. Õiguse allikad - Põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus , tavaõigus nt tsiviilõiguses : tühine on tehing, mis on vastuolus heade kommetega, Riigikohtu lahendid, muud kohtulahendid (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid. Õigusharud  Õigus jaguneb  avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb  rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus. Eraõigus jaguneb  kaubandusõigus ja tsiviilõigus. Tsiviilõigus omakorda  võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus.
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras.
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras.
seadus. Ülesanded §65 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed; 9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed; 10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise; 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
tehes. Avaliku võimu kandjad peavad põhiõigusi järgima ka siis, kui nad tegutsevad eraõiguslikult. Riigikohus on rõhutanud, et avaliku võimu osalemisel eraõiguslikes suhetes peab viimane "arvestama põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega" Samuti peab füüsiline ja eraõiguslik juriidiline isik järgima põhiõigusi, kui ta kasutab mõnda avaliku võimu volitust. Näiteks on notar vastavalt NotS § 2 lg-le 1 avalik-õigusliku ameti kand- ja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid Riigi eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid julgeoleku tagamine sotsiaalne, majanduslik, kultuurne heaolu üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Oigus tegeleda ainult sellega mis on PS väljendatud Riigi mõiste rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised
esindajat. Kohtunikud Kohtunik mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õiguste ja vabaduste tagamiseks on oluline, et otsust langetades ei kuuletuks kohtunik täidesaatva võimu ja üksikisiku tahtele, vaid seadusele, mida kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning seda asjaolu loetakse kohtuniku sõltumatuse üheks põhitagatiseks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riiklik süüdistaja Riikliku süüdistuse esindamine kuulub prokuratuuri ülesannete hulka. Prokuratuuri ülesanded, prokuratuuri korraldus ja prokuröriteenistus on reguleeritud Prokuratuuriseadusega. Riiklikku süüdistust esindab prokuratuur üksnes kuriteoasjade arutamisel kohtumenetluses
......................................................10 18. Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemide ja õigusemõistmise peamised erinevused.................................................................................................................... 10 19. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus – maa-, haldus- ning ringkonnakohtute pädevused. ..................................................................................................................................... 11 20. Riigikohtu ülesanded............................................................................................... 11 21. Tsiviilasi, kriminaalasi ja väärteoasi kohtus – osalised ja erinevused.......................11 Tsiviilasi...................................................................................................................... 11 Kriminaalasi............................................................................................................... 12 Väärteoasjad.....
Kohtuniku ametikitsendused: · Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. · Kohtunik ei või olla Riigikogu liige ega valla- või linnavalitsuse liige, erakonna liige, äriühingu asutaja , äriühingu juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur jms. Kohtuniku immuniteet: Kohtunikku saab ametisoleku ajal võtta kriminaalvastutusele ainult · Riigikohtu ettepanekul ja · Vabariigi Presidendi nõusolekul. Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõudel. Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Kohtunikukandidaat peab läbima julgeoleku-kontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu riigisaladusele. I ja II astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President. Ettepaneku selleks teeb Riigikohtu üldkogu, kuulanud
kohtunikust koosnevas kohtukoosseisus Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaal- või halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Kui esimese astme kohus (maa- või halduskohus) on teinud kohtuotsuse, on poolel/pooltel õigus see edasi
läbi aegade; eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa; sisuliselt mittevajalik muudatus, sest sel pole regulatiivset sisu - 13. aprilli 2011 muudatus (jõust 22.VII.2011)  Kaitseväe juhtimiskorraldust käsitletavate sätete muutmine; muudatuses nähakse ette kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja väljajätmine Põhiseaduse tekstist, allutamaks kaitseväe juhtimise selgemalt Vabariigi Valitsusele. Põhiseaduse Riigikaitse peatükk koostati lähtudes 1938. aastal jõustunud Põhiseaduse vastavast peatükist, too aga sobis II Maailmasõja eelsesse aega ja poolpresidentaalsesse riiki, ei sobi aga NATO liikmesriigis, mille valitsemiskorraldus on parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil.
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
1.VV määrus - Vabariigi Valitsusel on õigus anda õigustloovaid akte  määrusi. Määruste andmisega teostab Vabariigi Valitsus sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja. Vabariigi Valitsus ja ministrid õigustatud andma intra legem (seadusi täpsustavaid) määrusi. Vabariigi Valitsuse ja ministrite õigus anda praeter legem määrusi on vaieldav. Siiski võib Riigikohtu seisukohtadest järeldada, et teatavatel juhtudel on lubatav praeter legem määrusi anda. Seadusega käsitlemata valdkonda reguleeriva määruse ehk praetar legem määruse volitusnorm peab sisaldama selget luba, et täitevvõim võib selle sätte alusel anda niisuguseid määrusi. Toimides praeter legem võtab valitsus üle osa seadusandja kompetentsist ning seda saab ta teha üksnes siis, kui seaduseandja on teda selleks expressis verbis volitanud
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
jõustumise edasilükkamine Põhiseadus annab EV Presidendile suspensiivse veto õiguse. Ta võib jätta Riigikogus vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega Riigikogule uueks arutamiseks. Kui Riigikogu võtab tagasisaadetud seaduse muutmata kujul vastu, President - kuulutab seaduse välja või - pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus ps-ga vastuolus olevaks Kui Riigikohus leiab, et seadus on ps-ga kooskõlas, tuleb Presidendil seadus välja kuulutada. 1 5) Seaduse avaldamine  seaduse kehtimise eeltingimuseks, kuna põhiseaduse kohaselt seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikud on üksnes avaldatud seadused.
EESTI VABARIIK PÕHISEADUSED Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib ühtviisi kõigi kodanike suhtes. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus sisaldab eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs.
rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda. 25. milliseid küsimusi ei tohi rahvahääletusele panna? Eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukoha kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi (§106). 26. kas euro kasutuselevõtu oleks saanud panna rahvahääletusele? Jah. 27. kas ESM asutamislepingu ratifitseerimise seaduse oleks saanud panna rahvahääletusele? Ei, rahvahääletusele ei saa panna välislepingute ratifitseerimise küsimusi. 28. kas rahvahääletuse võib määrata ajale peale järgmisi RK valimisi? 4 Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu või muu riigielu küsimuse
avalikes huvides ja isikule vähim kahjulikul viisil, see on proportsionaalsuse põhimõte. Isikul peab olema võimalus aru saada, millised õigused ja kohustused tal suhetes avaliku võimuga on, see on õigusselguse põhimõte. 4. Kas PS lubab Eestis Rootsi tüüpi heaoluriiki? V: 5. Mitu põhiseadust on Eestil olnud? Mis aastail kehtinud? Presidentaalne või parlamentaarne? 1933. a põhiseaduse muutatuste sisu. V: 3 põhiseadust. 1920.a põhiseadus (parlamentaarne), 1938.a põhiseadus(presidentaalne) ja 1992.a põhiseadus(parlamentaarne). 1933.a põhiseaduse muudatus: Riigikogu kosseisu vähendati 50 liikmeni, valimisperioodi pikendati 4 aastani, varasema puhta nimekirjavalimise asemel ette oli nähtud teatud isikuvalimise momendid. Riigipeaks jäi nimetuse järgi küll riigivanem, kelle pidanuks valima rahvas viieks aastaks, valitsuse etteotsa pidid saama peaminister
märts 1990 – 15. september 1992 • Eesti Vabariigi presidendid • Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust • Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16) • Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19) • Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist • Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist • Armuandmise ega armuandmisest keeldumise otsust ei põhjendata Vabariigi Presidendi funktsioonid • PS § 78 sätestab 20 presidendi pädevust • Kolm põhilist funktsiooni:
 kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi
 -uurimis  -ja kontrollikomisjonide moodustamise õigus ( PS §71 lg 1)  -riigieelarve täitmise aruande kinnitamine (PS §65 p 6)  -umbusaldamise avaldamise õigus (PS §65 p 13, §97) Valimisfunktsioon  -valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79(PS §65 p 3)  -annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks (PS §65 p 5)  -nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri (PS §65 p 7)  -nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed (PS §65 p 8)  -Nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed(PS §65 p 9) Osalemine Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis  -mis annab mandaadi Vabariigi Valitsuse seisukohtadele Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta ning Eesti
koosnevas kohtukoosseisus (vastavalt ringkonnakohtu kriminaal-, tsiviil- ja halduskolleegium). Eesti kohtusüsteem Riigikohus vaatab nii kriminaal-, tsiviil- kui haldusasju läbi vastavas vähemalt kolmeliikmelises kohtukoosseisus (kolleegiumid). Riigikohtus on 19 kohtunikku, kes kõik kuuluvad kas tsiviil-, kriminaalvõi halduskolleegiumisse. Lisaks on Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, kuhu kuulub 9 riigikohtunikku, esimees on Riigikohtu esimees. Riigikohtus on ka üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud. Riigikohtu üldkogu: vaatab läbi kohtulahendeid, teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks jms. Riigikohtu üldkogust on õigus sõnaõigusega osa võtta justiitsministril, v.a juhul, kui vaadatakse läbi kohtulahendeid. Kohtumenetlus ja asjaajamine kohtus toimub eesti keeles ning kohtumenetluse seaduses sätestatud juhtudel muus keeles. Eesti kohtusüsteem
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia  on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia  selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia  on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; Vabariigi Valitsuse seadus; Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; riigieelarve seadus; Eesti Panga seadus; riigikontrolli seadus; kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; erakorralise seisukorra seadus; rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus; neid seadusi saab vastu võtte ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi. Riigikogus on lihtseaduse vastuvõtmiseks vajalik poolt häälte enamus. Mittenormatiivsed aktid ehk üksikaktid Seadlus Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja.
See võib aga ka puududa kui samad põhimõtted on fikseeritud preambulis. 9. Kuidas liigitada riigiõiguse norme nende ajalise kestuse järgi? Ajalise kestuse järgi jagatakse riigiõiguse normid alalisteks ja ajutisteks. Alalised normid on kehtestatud määramata ajaks ja kehtivad kuni muudetakse või tunnistatakse kehtetuks. Valdav enamus norme on alalised. Mõnes riigis on põhiseadusesse lülitatud nn igavesi norme, mida põhiseadus ise selgesõnaliselt keelab muuta (Nt Saksamaal föderaalriikluse põhimõte). Ajutistest normidest eristatakse: Üleminekuaja normid, mis reguleerivad üleminekut vanalt põhiseaduselt uuele. Nn Murranguaja normid e eelkonstitutsioonilised normid - kehtestatakse olukorraks, kus vana põhikord on oma kehtivuse kaotanud ja uut põhiseadust pole jõutud vastu võtta. Erakorralised normid - nende kehtestamise võimalus on harilikult antud põhiseadusega sõja ajaks ja
jaanuaril 1938. 1940 a. juunis langes Eesti NSV liidu mõju alla. Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.Peale seda muudeti põhiseadust kahel korral: 25. veebruaril 2003 kui KOV volitused pikenesid 4-le aastale ja enne Euroopa liiduga liitumist. Parlamentaarne riigikord -esindusdemokraatia väljendus -jooksev asjaajamine ja riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindajate poolt. Põhiseaduse kohaselt on selleks Riigikogu, kelle ülesandeks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine. Riigikogu on peamine koht, kus toimub poliitiline võitlus ning poliitiliste otsuste tegemine.
1) Koostab seaduseelnõusid. 2) Kuulutab välja seadusi. 3) Algatab põhiseaduse muutmist. 4) Nimetab Riigikogu ettepanekul kohtunikud. 5) Võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad. 6) Annab süüdimõistetutele nende palvel armu. 7) Annab riiklikke autasusid ja auastmeid. 8) Otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele. 9) Kuulutab katastroofi korral riigis välja eriolukorra. 10) Juhib Eesti Politseid. 11) On riigikaitse kõrgeim juht. 12) Nimetab/ vabastab ametisse/ ametist Vabariigi Valitsuse liikmed. 13) Nimetab ametisse/ vabastab ametist Eesti diplomaate. 14) Esitab Riigikogule seaduste muutmise ettepanekuid. 7. Millised tegevused kuuluvad Vabariigi Valitsuse ja millised Riigikogu pädevusse? Riiklike autasude kehtestamine (RIIGIKOGU) Põhiseaduse muutmine (RIIGIKOGU) Eriolukorra väljakuulutamine looduskatastroofi korral (VABARIIGI VALITSUS) Riigieelarve koostamine (VABARIIGI VALITSUS)
ïƒ Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3 2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1 3) EL põhiõiguste harta art 39 4) Euroopa inimõiguste ja põhivabanduste kaitse konventsiooni 1.lisaprotokoll art 3 * Riigikohtu lahendid, Euroopa inimõiguste lahendid – hoiab aega kokku, oluline teada kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse (RKPJKo 01.09.2005, 3-4-1-13-05, elektroonile hääletamine / RKÃœKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09, poliitiline välireklaam / RKÃœKo 01.07.2015, 3-4-1-2-15, Erik ja Kalda / Hirst vs Ãœhendkuningriik / Yumak ja Sadak vs Türgi) VALIMISÕIGUSE PÕHIMÕTTED
Enamasti on kandidaadiks enim hääli saanud erakonna esimees. Eesti president valitakse 5 aastaks. Peab olema sünnijärgne Eesti kodanik 40+ aastat vana. Ülesanded  esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises, nimetab ametisse ja vabastab Eesti diplomaate, kuulutab välja seadusi, juhul kui pole vastavses Põhiseadusega, saadab need muutmiseks Riigikogule tagasi, Nimetab ametisse ja vabastab ametist Valitsuse liikmeid, kaitseväe juhtkonna jt., annab riiklike autasusi ja auastmeid, on riigikaitse kõrgeim juht  eesti vastase agressiooni korral kuulutab välja sõja olukorra ja mobilitsiooni, annab süüdimõistetutele nende palvel armu. presidendi valimine  Kandidaadi esitamis õigus on vähemalt 21 liikmelisel erakonnal (1/5 riigikogust). Presidendi valimine riigikogus tohib toimuda kõige rohkem 3-korda. Selleks et kandidaat saaks valitud kandidaadiks, peab saama 68 häält (2/3). Kui riigikogus jääb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
