Asjaajamine 1. Dokumendi tunnusjooned a)autentsus- see on dokument, mis säilitab oma esialgse usaldusväärsuse ja tõestusväärtuse. Dokumendi algsete omaduste (struktuur, kontents, kuju, sisu) säilimise läbi aja. Päritolu võib usaldada. b)terviklikkus- tähendab, et dokument on täielik ja muutmata. c)Usaldusväärsus- dokument ei ole võltsitud, on tõene. d)kasutatavus- dokument, mida saab välja otsida, esitada ja interpreteerida. Dokumentide vahelised seosed sisaldavad infot, mida vajatakse toimingute mõistmiseks, mille käigus dokumente loodi ja kasutati. e)täpsus, vastavus, täielikkus- dokument peab veatult kajastama seda, mida edastati, otsustati või tehti. Dokument peab toetuma tegevust, millega ta on seotud või mida ta tõendab. 2. Asutuse asjaajamise eesmärgid- Iga asutus jälgib, et : *tema tegevuse käigus jäädvustataks tõene info (p...
23. Protokolli koostamise eesmärk ja sisu. 24. Milline kuupäev pannakse protokolli kuupäevaks? 25. Kus viidatakse protokolli lisadele? 26. Kes allkirjastab protokolli? 27. Mis on pitsat, pitser ? 28. Mis on tempel ? 29. Mis on viseerimine ? 30. Selgita resolutsiooni sisu. 31. Kui pikka säilitustähtaega peetakse dokumendil lühiajaliseks? 32. Milline dokument vormistatakse asutuses asjaajamise üleandmiseks - vastuvõtmiseks? 33. Milline haldusdokument tuleb arhivaalide hävitamiseks koostada? 34. Praktiline harjutus: kuidas koostada eraisiku avaldus? Jälgi kirja elementide paigutust. 35. Praktiline harjutus: e-kirja automaatvastuse koostamine. Vaata Moodle lisamaterjali: kuidas kasutada targasti e-posti automaatvastuseid?
Arhiiviseadus; avaliku teabe seadus; digitaalallkirja seadus; keeleseadus; isikuandmete kaitseseadus; märgukirjale ja selgitustaotsusele vastamise seadus 3. Millised on ettevõtte asjaajamist reglementeerivad sisemised normdokumendid? Asjaajamisekord; dokumentide loetelu ja dokumendihalduse kord; töövoogude (tööprotsesside kirjeldused); arhivaalide loetelu; sisekorraeeskiri; ametijuhendid 4. Milline haldusdokument tuleb arhivaalide hävitamiseks koostada? 5. Kuidas kujundada õigesti kontaktandmeid kirjaplangil? Alumises veerus on soovitatav paigutada plokkidena 6. Mitmes eksemplaris allkirjastatakse ametikiri? 2eksemplaris:originaal ja ärakiri 7. Mitu allkirjastajat on käskkirjal? 1 v.a viisad 8. Millisel kujul kirjutatakse käskkirja kuupäev? Kahekohalisena ja käsitsi, kuu nimetus sõnaga. 9. Mitmes eksemplaris vormistatakse üldjuhul käskkirja originaal?
printisiibist; 3)asukoha printsiibist; 4) tgevuskoha printsiibist; asutamisriigi printsiip. Juriidilisisele iskule kohaldatakse tema põhikirja v asutamislepingu registreerimise koha riigi õigust(REÕS§14 ,1) 6. Dokumendisuhtlus Selleks et ühes riigis väljastatud dokument kehtiks teises riigis, tuleb dokumendi koostamisel kasutada RV aktsepteeritud tõestusjõudu.. apostillikonvensiooni kohaselt on dokument: kohtudokument, haldusdokument,notariaaldokument. Nõude välisriigis väljastatud dokumentidele tulevad nt: tõestamiseadusest, konsulaarseadusest, apostillikonvensioonist jne. Rahvusv dokile antakse nõutav vorm: 1) doki legaliseerimise; 2)kinnitamise apostille kaudu; 3)formaalsuseta dokumendisuhtluse kaudu. Legaliseerimine on konsulaartoiming. Legaliseeritakse originaali, selle notariaalselt kinnitatud ärakirja, väljavõtet, millel kõik originaalandmed ja pitser.
Dokumendi plank Ametlikud dokumendid vormistatakse plankidel. Kehtib üks formaat A4 ( 210 x 297 mm) . Plangile trükitavate rekvisiitide järgi kasutatakse kahte liiki planke: 1 ) üldplank käskkirja, korralduse, otsuse, määruse, juhendi, tõendi, teatise, protokolli ja akti vormistamiseks 2) kirjaplank - ametikirja vormistamiseks. Dokumendiplangid kujundatakse käesolevale korrale lisatud näidisvormingute alusel (LISAD 1 2 ), mis vastavad Eesti Vabariigi haldusdokument ide vormistamise põhinõuetele (EV ST 3-92). Tänukirjade ja kutsete vormistamisel kasutatakse erivormistusega planke. Üldplangile trükitavad rekvisiidid on: · dokumendi autori nimi · väljaandmise koht · kuupäeva ja numbri ( indeksi ) koht Dokumendi vormistamne Käskkirja vormistamisel kasutatakse planki: · dokumendi autor · dokumendi nimetus KÄSKKIRI · väljaandmise koht · kuupäeva ja numbri koht
Haldusdokumendid Käskkiri, akt, protokoll Koostas: Pille Koit Haldusdokumendid Haldusdokumendid on õigusliku jõuga dokumendid, mis tõendavad vastuvõetud otsuseid, kinnitavad fakte ja toiminguid, fikseerivad seisukordi või sündmusi. Haldusdokument on dokument, mis koostatakse juhtimis-, täidesaatva- ja korraldava tegevuse dokumenteerimiseks Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid vormistatakse üldplangile ja pealkirjastatakse dokumendiliigi nimetusega trükitähtedega. Juhendid, eeskirjad, kord (nt.asjaajamiskord) vormistatakse valgele paberile. Haldusdokumendid Kõik haldusdokumendid tuleb registreerida dokumendiregistris. Kõik haldusdokumentide originaalid on varustatud originaalallkirja(de)ga.
surm, kui tal pole pärandvara; kustutakse võlg, kui selle sissenõudmine oleks ebaõiglane võlgniku suhtes, temast mitteolenevate põhjuste tõttu (määramatu jõud). 6. õiguse minetamine ei eristata tähtaegselt kaebust või avaldust; intressid ja maksuvõla tasumise ajatamine. * intressikohustus võib tekkida maksumaksjal ja maksuhalduril. Kui see tekib maksukohustuslasel, esitab maksuhaldur intressinõude, kui samaaegselt esitatakse mõni muu haldusdokument, võib intressinõude lisada sellele. Kui maksuhaldur on kohustatud arvestama intressi maksukohustuslase kasuks, siis peab maksukohustuslane samuti esitama intressinõude kahe aasta jooksul õiguse tekkimisest ja maksuhaldur peab selle rahuldama 15 päeva jooksul(0,06% päevas; 21,6% aastas). Maksuvõla tasumise ajatamine on maksu edasilükkamine: · maksuvõla ajatamiseks peab maksukohustuslane esitame haldurile motiveeritud taotluse koos omapoolse ajagraafikuga;
3)Sõnastuse lakoonilisus- küllalt täpne ja täielik, kuid ühtlasi ka võimalikult lühike ja napisõnaline. Sõnastuse trafalentsus tuleb sama mõtet edasi anda võimalikult samas sõnastuses, pole ilukirjanduslik stiil, mis varieeruva sõnastusega. 7. Halduse üksikaktide ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuded. Halduse üksikaktide liigid, neile esitatavad sisu ja vormi nõuded. Haldusdokumentidele esitatavad sisu ja vormi nõuded. 2t L Haldusdokument p.o lühike, täpne ja keeleliselt korrektne. Haldusdok koosneb kolmest põhiosast: *sissejuhatus *käsitletava põhiprobleemi põhiküsimuste formuleerimine *järeldused. Haldusdok liigid ja nõuded: *juhendid käitumisreeglid, kuid neil puudub õiguslik tähendus haldusorganiväliste isikute jaoks *põhimäärused ja põhikirjad neil sisuline vahe puudub. Põhikiri on juriidilistel isikutel nt OÜ, MTÜ, SA, põhimäärus aga kohaliku omavalitsuse üksustel (valdadel, linnadel)
Haldusorgan HMS § 8 on seadusega selle alusel avalikku haldust täitma volitatud isik või kogu asutus. Tegutseb tavaliselt halduse kandja avaliku-õigusliku juriidilise isiku nimel. Kui nt tegevusloa annab rahandusminister siis ta on haldusorganiks, ta on riigi nimel tegutsev isik. Kas õigusvastane haldusakt saab kehtida? –kehtida saab ka õigusvastane õigusakt. õiguspärasus ja kehtivus on kaks erinevat asja. Õiguspärasus on kui kvaliteet – ehk kas haldusdokument vastab kõikidele nõuetele Kehtivus on kui eluiga Õiguspärasus jaguneb formaalseks – pädevus, menetlus, vorm ja materiaalne ehk sisuline õiguspärasus – kas õiguslik alus on olemas ja kas seda rakendatakse või kohaldatakse õigesti. Haldusakt omandab kehtivuse ja jõustub teatavaks tegemisest selle adressaadile. Mõiste teatavaks tegemine on üldmõiste ja kätte toimetamine on alaliik, kui formaliseeritud teatavaks tegemine
ning teha õiguskindlust tagavaid ametitoiminguid. Täidab riigi poolt seadusega antud avalikku funktsiooni. Notar ei ole riigiametnik ega ettevõtja, ta on vaba elukutse esindaja, kes peab notariametit oma nimel ja vastutusel. Notar nimetatakse ametisse eluks ajaks. Notarite arvu ja tööpiirkonnad määrab kindlaks justiitsminister. Notari tööpiirkonnaks on maakond. 31. Avaliku dokumendi legaliseerimine ja apostilliga kinnitamine. Avalik dokument on: · haldusdokument (diplom, tunnistus, tõend, õiend, teatis vms); · kohtu või kohtuga seotud ametiasutuse väljastatud dokument (kohtuotsuse ärakiri, väljavõte registrist, kohtutäituri dokument vms); · notari või vandetõlgi dokument. Apostill on tunnistus, millega kinnitatakse dokumendile alla kirjutanud isiku pädevust. Apostill kinnitatakse püsivalt dokumendi külge. Apostillida võib avaliku dokumendi: originaali, notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja, väljatrükki või väljavõtet
Kehtib vaid teatud aja. Presidentaalses riigis (nt. USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused. Õigus anda seadlusi nim. Presidenti dekreediõiguseks. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka riigikogu esimees ja peaminister. 13. Määrus õigustloova aktina (üldiselt): Määrus on levinuim, erialane õigusakt, mille annab välja täidesaatev organ. Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. On haldusdokument, organisatsiooniline, korraldav dokument, mis on seaduse ja seadluse täitmiseks. Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse: Intra Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool legem õiguskorda järgivad ja kehtiva seaduse rakendamiseks antavad määrused, korraldab seaduse rakendamist; Praeter legem määrused, kus sisaldub uus õigus teatud ajani ainult eritingimustel; Contra legem Määrused mille vastuvõtmiseks peab olema kindlamast kindlam (lad.k
Tartu, 1935 28. Kliimann,A.-T. Õiguskord. Akadeemilise Kooperatiivi kirjastus. Tartu, 1939 29. Konstitutsioonikohtute organisatsioon ja tegevus. Euroopa Nõukogu; Riigikohus. Tartus 3.-5. mail 1995.a. korraldatud seminari ettekanded. Tartu, 1995 30. Konverentsi "Maakondlik ja regionaalne juhtimine" materjalid. Tallinnas 1.-2. juunil 1994. Eesti Haldusjuhtimise Instituut; Tampere Ülikool; Kohaliku Omavalitsuse ja Avaliku Teenistuse Instituut (Budapest) 31. Kull, R. Akt, normdokument, haldusdokument, säte, eeskiri. "Õiguskeel" nr 4, 1995 32. Kurs, O. Eesti piirid Euroopa riikide taustal. "Akadeemia" nr 3, 1993 33. Kurs, O. Poliitgeograafia arengulugu. "Akadeemia" nr 12, 1993 34. Laidoner, J. Kõne Tallinna juutkonnale 29. mail 1926. "Akadeemia" nr 11, 1993 35. Lehis, E. Rahvusvaheline Jugoslaavia Tribunal. "Juridica" nr 1, 1996 36. Luts, M. Sissejuhatus õigusfilosoofiasse. Õigusteabe AS Juura, 1997 37. Lõhmus, A.-E
annaabi.ee 
