50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-06-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel
11. Milline on värskeim uudis EL-i kohta Vabariigi Valitsuse koduleheküljel? Reede, 6. veebruar 2015, Riias toimub ELi energeetikaministrite kohtumine ja konverents energialiidu loomise teemal. Loe lähemalt: https://eu2015.lv/events/political-meetings/the-energy-union- conference-of-the-eu-energy-ministers-2015-02-06 Loe palun läbi Juhan Kivirähk´i 2002. a.“ Sirbis“ ilmunud artikkel „Kõige raskem on inimese jaoks demokraatlik ühiskond“ ja vasta küsimustele. *Võrdle artiklis peegeldatavat 10 aasta tagust Eesti ühiskonda ja tänapäeva. Mida leiad sarnast, mida erinevat—üldsuse poliitikasse suhtumises, elanike kodanikuhariduses (arusaamine oma õigustest, kohustustest ja vabadustest, ühiskonnas kaasarääkimise võimalustest), kodanikuühiskonna arengus, erinevate sektorite omavahelises dialoogis, koostöös? Uskumatu on tõdeda, et tegelikult ei ole muutunud suurt midagi peale info
Vabariigi President Põhiseaduse V. peatükk • Vabariigi President • Konstantin Päts (1874–1956) – 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 • Peaministrid Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis • Jüri Uluots (1890–1945) – 21. juuni 1940 – 9. jaanuar 1945 • August Rei (1886–1963) – 9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963 • Aleksander Warma (1890–1970) – 29. märts 1963 – 23. detsember 1970 • Tõnis Kint (1896–1991) – 23. detsember 1970 – 1. märts 1990 • Heinrich Mark (1911–2004) – 1. märts 1990 – 15. september 1992 • Eesti Vabariigi presidendid • Lennart Georg Meri (1929–2006) – 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust •
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4
· Roomaõiguse mõistes: elanikkond teab õigusnorme ja jälgib neid vabatahtlikult. Eesti Vabariigis on kõik toimingud paljaõiguslikud. Käitumine on reguleeritud normidega. Üks komponente on nende kättesaadavus rahvale ja üheselt mõistetav ning kui need toimivad siis on tegemist õigusriigiga. Õigusriik riik, mille võimukorraldus ja tegevus on allutatud õigusele. Õigusriigi olulised tunnused: · Võimude lahususe põhimõtte rakendamine. · Inimõiguste ja kohtute sõltumatus. · Riigi õigusaktide vastavus rahvusvahelistele õiguse üldtunnustatud põhimõtetele. 39. Valitsuse funktsioonid: Täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus: viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; suunab kordineerb valistusasutuste tegevust; korraldav seaduste, Riigikogu otsuste ja Presidendi aktide täitmist; esitab
Istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud valitsuse töökorraldusküsimused sätestatakse valitsuse määrusega kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis. Valitsuse tööd reguleerivad olulisemad õigusaktid on: · Eesti Vabariigi põhiseadus · Vabariigi Valitsuse seadus · Vabariigi Valitsuse reglement 5. PRESIDENT Vabariigi President on Eesti riigipea. Üldjoontes on riigipeal piiratud poliitiline võim, tal on esindusfunktsioon ning ta on vahekohtunik ehk võimude tasakaalustaja rollis. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Üks isik võib olla Vabariigi Presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Vabariigi President peab olema sõltumatu ametialaselt kui ka erakonnapoliitiliselt. Ametisseastumisega lõpevad Vabariigi Presidendi
1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise viis otsustatakse
Paragrahvil 14 on kolm olulist tähendust: Kõigepealt määrab ta sõnaselgelt kindlaks põhi- õigussuhte kohustatud poole, põhiõiguste adressaadid. Termin "tagamine" ulatub aga kaugema- le. Paragrahv sisaldab seetõttu puhtast põhiõiguste järgimise kohustusest kaugemale ulatuvat põhiõiguste tagamise kohustust, sätestades sel viisil üldise põhiõiguse korraldusele ja menet- lusele. Kolmandaks sätestab § 14 võimude funktsionaalse lahususe põhimõtte, täiendades sel viisil § 4. 2. Paragrahvi 14 esimene funktsioon on sätestada põhiõiguste adressaadid. Selle järelduseni ei jõua puhtsemantilise tõlgendamise teel. Paragrahvi 14 sõnastuse järgi on kohustus tagada põhiõigusi eelkõige seadusandlikul, täidesaatval ja kohtuvõimul. Riigivõim jaguneb: seadusandlikuks täidesaatvaks kohtuvõimuks: § 4 järgi on jagatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid