NÜÜDISÜHISKOND (0)

NÜÜDISÜHISKOND - tööleht.
Ühiskonna mõiste. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Avalik ja erasektor . Riigi mõiste. Tsiviilühiskond. Majandussfäär. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid. Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus .
ESIMENE TASE
Defineeri ühiskond.

• Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis.
  

Nüüdisühiskonna tunnused ja kujunemisaeg.
Nüüdisühiskonda iseloomustavad:
1. Tööstuslik kaubatootmine
2. Rahva osalemine valitsemises
3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
Nüüdisühiskond kujunes 19. saj - 20. saj lõpuni ja see areneb ning muutub pidevalt.
Millal ja kus algas tööstusrevolutsioon.
Tööstusrevolutsioon algas 18. saj lõpul Inglismaal.
Defineeri kodanikuühiskond, kuidas seotud riigiga.
Kodanikuühiskond - kõiki inimesi huvide ja võimete kohaselt kaasav osalusühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavad ühendused, võrgustikud ja institutsioonid . Kodanikuühiskond tähendab suutlikku avalikku sektorit , tugevat erasektorit ja aktiivset kolmandat sektorit.
Defineeri poliitika, poliitik , politoloog .
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Poliitik on inimene, kes on aktiivselt tegev poliitikas, kuuludes kas mõnda parteisse või poliitilisse rühmitusse või väljaspool neid sõltumatu poliitikuna .
Politoloogid on teadlased, kes tegelevad politoloogiaga. Poliitikateadus e politoloogia on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid , et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda.
Defineeri demokraatia.
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Millega tegeleb sotsioloogia, millal tekkis.
Sotsioloogia on sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid .
Pluralismi mõiste.
Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid , omandivormid,
kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks.
Poliitiline ökonoomia.
Poliitiline ökoloogia on käsitlus poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete tegurite suhtest keskkonnaküsimuste ja keskkonna muutumisega.
Mis on heaoluühiskond.
Heaoluühiskonnas on heaolu pakkumise kohustus jagatud riigi, tööandjate, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel.
TEINE TASE
Milliseid muutusi tõi ühiskonnas tööstusrevolutsioon.
18. sajandil hakkas seni valitsenud manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega. Järjest rohkem kasutati inimese tööjõu asemel masinaid. Uute masinate leiutamine ning nende kasutuselevõtmine ongi tööstusliku pöörde peamine tunnus.
Uute masinate kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Raha, mida vajati uute ettevõtete – vabrikute – rajamiseks, saadi peamiselt kaubandusest. Masinate kasutuselevõtt, ka põllumajanduses, vabastas aga hulgaliselt inimesi, kes leidsid rakendust uutes vabrikutes. Nemad muutusid palgatöölisteks, kes pidid enda ja oma perekonna elatamiseks oma tööjõudu müüma.
Masintootmine suurendas oluliselt kaupade tootmist. Ühiskonnas pidi aga olema vajadus selliste kaupade ostmiseks . Nii hakkas turg tootmist üha enam mõjutama. Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents . See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada.
Agraarühiskonna tunnusjooned.
Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus , rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks.
Tööstusühiskonna tunnusjooned.
Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine.
Postindustriaalühiskonna tunnusjooned.
Postindustriaalne ühiskond e. tööstusjärgne ühiskond on kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud.
Info- ehk teadmusühiskonna tunnusjooned.
Infoühiskond – arenenud postindustriaalne ühiskond. Info on kujunenud oluliseks kõigis elusfäärides. Avardunud on teabe edastamise võimalused. Rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele jne.
Teadmusühiskond on terviklik ühiskonnakorraldus, mida iseloomustab tegutsemis- ja otsustuskultuur, kus ühiselt püstitatud ja aktsepteeritud eesmärkide saavutamine toetub ennekõike teadmistele , analüüsile ja tagasisidele. Kõrgeltarenenud ühiskond, oluliseks muutub teadus; uurimisasutused ja leiutiste rakendamine; oskus teavet valida ja rakendada. Hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust. Nii majanduslikud kui ka poliitilised otsustused peaksid põhinema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele. Muutub töö iseloom jne. See on ühiskond, milles elupideva õppe, õppiva organisatsiooni ja tõendipõhise otsustamise põhimõtted on juurdunud ühiskonna kõikidel tasanditel ja kõikides sektorites. Oluline on loovus , oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi.
Loetle heaoluühiskonna mudelid ja iseloomusta neid.
Konservatiivne - korporatiivne . Korporatiivsuse põhimõtte järgi varieerub kindlustushüvitiste suurus ja ulatus elualade kaupa ning kvalifikatsiooni järgi. Kõrgemapalgalised saavad suuremaid väljamakseid, sest nende panus kindlustusfondi on suurem. Konservatiivsust väljendab suhtumine perekonda ja naisesse. Naist nähakse pigem koduhoidjana kui võrdse konkurendina tööturul, seetõttu pole rõhku pandud laste riiklikule päevahoiule. Samuti on vanurid oma suguvõsa hoolitseda või elavad tasulistest hooldekodudes. Seega seda tüüpi HÜ iseloomustavad kõrge kvalifikatsiooniga ja pika tööstaažiga töötajaid.
Eesmärk:
1) riigi truuduse tugevdamine ja töövõime säilitamine eriti riigile vajalike elukutset esindajate hulgas.
2) revolutsioonilise meeleolude lämmatamine tööliste hulgas
3) riigile lojaalsete sõdurite kasvatamine
4) naise kui ema ülesande rõhutamist koduhoidjana ja lastekasvatajana. (saksamaa, belgia)
Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel - tekkis peale II maailmasõda, sai alguse Suurbritanniast ja levis põhjamaades. Sotsiaalseid hüvesid pakutakse kõigile kodanikele hoolimata nende sissetulekutest ja ühiskondlikust staatusest . Kapitalistlik riik, mis maksab tervishoiusüsteemi teenused täielikult kinni. Riik on kehtestanud väga kõrged maksud , see saab kehtida vaid rahvusliku üksmeele korral. Jõukamad nõustuvad suurema maksukoormusega, nad saavad piisavalt tulu ja ka tasuta sotisaalhüvesid. Iga laps saab toetust, olenemata pere majanduslikust seisust ja iga vanur saab rahvapensioni ise kui ta pole palgatööl käinud ega makseid teinud. Sellist solidaarsuspõhimõtet ei poolda konservatiivne ega liberaalne heaolumudel.
Liberaalne heaolumudel - levis USAs ja lähtub liberaalsetest põhiväärtustest, vabadusest, võrdõiguslikkusest. Seda mudelit iseloomustab vanasõna „igaüks on oma õnne sepp “. Eesmärgiks on kõrge tööhõive tagamine kõigis sfäärides ka hariduses, tervishoius . Pooldatakse väikseid makse nii saavad inimesed lõviosa oma palgast kätte, kuid neil on ka suurem vastutus oma elu korraldamise ees. Igaüks peab mõtlema, kas kulutab raha argimõnudele või laseb end ravida, kindlustab vanaduspõlve, või hariduse lastele. Karjäär ja läbilöögivõime on väga olulised, sest mida paremad kutseoskused, seda kõrgem palk. Paljud terviskindlustuslepingud sõlmitakse töökohtade kaudu. Lastetoetus põhineb vaesustestil, kõik lapsed ei saa lastetoetust.. Liberaalne heaolumudel pole suutnud vaesust leevendada, kuid edukatele pakub mitmekesiseid võimalusi oma elustandardi kindlustamiseks.
Rõhutab:
1) tööhõive tagamist
2) konkurentsi kindlustamist
3) madalaid makse, mis peavad siiski tagama raha laekumise riigieelarvesse
4) inimeste vastutust oma elu korraldamisel
5) karjääri ja läbilöögivõimed
6) heade kutseoskuste omandamist, et saada head palka.
Siirdeühiskond.
Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp , mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Põhimõtteliselt vaid 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine .
Siirdeühiskonna probleemid.
- soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.
- populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid.
- nn šokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust.
- reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aeglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid).
Ühiskondliku revolutsiooni ja ühiskondliku reformi erinevused.
Revolutsioon: Reformimine:
algatavad dissidendid (teisitimõtlejad) algatavad võimulolijad
osalevad massid osalevad poliitikud ja ametnikkond
kulg etteaimamatu, stiihiline kulg planeeritud ja oodatav tulemus
vägivalla kasutamine rahumeelne
võimu ülesehitus ja valitsemissuhted muutuvad võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad
põhiliselt samaks
KOLMAS TASE
Max Weber
Max Weber (21. aprill 1864 Erfurt – 14. juuni 1920 München) oli saksa sotsioloog, jurist ja filosoof.
Weberi mõjukaimaks panuseks sotsioloogiasse on tema teos "Die protestantische Ethik und der 'Geist' des Kapitalismus" (" Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"), kus ta esitas hüpoteesi, et 16. sajandil toimunud reformatsiooni tagajärjel kujunenud protestantlik eetika, eriti kalvinistlik tööeetika, aitas olulisel määral kaasa kapitalismi võidukäigule.
Poliitilises filosoofias oli Weberi oluliseks panuseks 1919. aastal Münchenis peetud loeng " Politik als Beruf" ("Poliitika kui elukutse ja kutsumus"), milles ta avaldas seisukoha, et kaasaja poliitika on langemas bürokraatlike valitsemisstruktuuride kontrolli alla, mis muudab selle ideoloogiatuks ning väärtustab ainult võimu. Väljapääsu sellest nägi Weber karismaatilise juhi esilekerkimises, kes suudab rahvahulgad enda taha koondada ning bürokraatlikku süsteemi elustada. Selle ettekandega haakub ka Weberi 1917. aastal peetud loeng "Wissenschaft als Beruf" ("Teadus kui elukutse ja kutsumus"), kus ta esitas seisukoha, et teadus peaks end täielikult eraldama igapäevaelust, eriti poliitikast ning olema rangelt väärtusneutraalne.
Karl Marx
Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija.
Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli Jumal see, kes meid kapitalismi juhtis, siis Marx väitis: "Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks". Marxi kuulus väljend on: " Religioon on oopium rahvale." Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes Vanas Roomas omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste töö arvel. Kas see ei anna töölistele suurt eelist oma õigusi nõuda? Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel , et omanike klass tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne.
Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx küsis, miks peaksime kinni pidama omanike poolt respekteeritud moraalist ja seadusandlusest? Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal -tehniline baas. Marxil ei tulnud Venemaa meeldegi, ta pidas oma eluajal isegi revolutsiooni Saksamaal ennatlikuks, kuna ainult 4% meestest töötas tootmissfääris. Revolutsioon pidi alguse saama Inglismaalt, levima Prantsusmaale ja alles sealt Saksamaale
Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon . Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast.
Pärast kahte aastat majandusalaste materjalide läbitöötamist Briti Muuseumis ilmus 1867 esimene osa " Kapitalist ", millele hiljem järgnes veel kaks osa.
Adam Smith
Adam Smith (ristitud 5. juuni 1723 Kircaldy – 17. juuli 1790) oli šoti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane. Kuigi ta oli filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele majandusteadusele ning liberaalsele turumajandusele.
Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu : majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi.
Juba enne "Rahvaste rikkuse" avaldamist sai Smith kuulsaks oma 1759 avaldatud teosega eetilisest käitumisest, milles ta esitas moraali põhimõtete teooria. Smith arutles, kuidas inimene, keda huvitab ainult tema ise, saab kujundada selliseid moraalipõhimõtteid, mis arvestaksid ühiskonnaga, ehk kas on võimalik, et inimene, kes nagu päike on oma süsteemi keskpunkt, laseb ennast mõjutada sellest, mida väikesed planeedid tema ümber mõtlevad.
David Ricardo
David Ricardo (18. aprill 1772 — 11. september 1823), tuntud Inglise majandusteadlane. Tuntud kui klassikalise majandusteaduse rajaja.
1817 aastal avaldas Ricardo oma esikteose Poliitilise ökonoomika ja maksustamise põhimõtted, mis sisaldas nii ülevaate Smithi kirjutistest, kui ka päevakohastest majandusküsimustest.
Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et spetsialiseerumine aitab kogutoodangut tõsta isegi siis, kui ollakse igal alal vähemproduktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu , seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam.
Francis Fukuyama
Francis Fukuyama (sündinud 27. oktoobril 1952 Chicagos ) on ameerika politoloog.
Fukuyama on kõige enam tuntud oma teose "Ajaloo lõpp ja viimane inimene" poolest, milles ta väidab, et ajalugu kui ideoloogiate võitlus on maailma jõudmisega liberaalse demokraatiani pärast Berliini müüri langemist ja külma sõja lõppu suuremalt jaolt lõppenud.
Daniel Bell
Daniel Bell (10. mai 1919 - 25. jaanuar 2011) oli Ameerika sotsioloog, kirjanik, toimetaja ja Harvardi Ülikooli emeriitprofessor, tuntud oma panuse poolest post-industrialism uurimisse .
Robert Dahl
Robert Alan Dahl (17. detsember 1915 - 5. veebruar 2014) oli politoloogia emeriitprofessor Yale Ülikoolis, kus ta sai oma doktorikraadi politoloogias 1940.