Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Austria- Ungari kuulutas aga Saksamaa survel Serbiale sõja. Venemaa kuulutas seejärel välja mobilisatsiooni aga Saksamaa käskis Suurbritannial ja Venemaal mobilisatsioonikäsu tühistada. Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale. Seejärel astus sõtta Suurbritannia sest rikuti Belgia neutraliteeti. Ühiskond Nüüdisühiskonna arengumudelid: agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond sealhulgas info- ja teadmusühiskond. Agraarühiskond hõimud jäid paikseks, inimeste ja loomade tööjõud, põlluharimine, esimeste riikide teke, elati maal. Industriaalühiskond tehastes töötas sama palju või rohkem inimesi kui põlluharimisega, tööstuslik pööre Suurbritannias 18. sajandil, tekke eelisteks olid teaduse ja tehnoloogia areng (aurumasina leituamine), üha suurema osa inimeste igapäevatööst tegid ära masinad, linnastumine, lihttöölised.
1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiresurss Masinad Teadmised Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd
jaotus, muutus maa ja lisaks tööle ka füüsilist linnaelanike arv linnaelanike koormust. kasuks. 4)Linnastumine 5) Tööhõive muutus 6) muutub leibkonna mudel (inimesed kes majandavad koos), kaovad ära suurpered. 2) Postindustriaalühiskond 1) teeninduse sfääri osatähtsuse 1) väga tugev tsentraliseeritus kasv 2) teaduse ja tehnoloogia 2) massitootmine, osakasv majanduses 3) massitarbimine, massimeedia, inseneride hulga suurenemine massikultuur. On alguse saanud tööjõu hulgas 4) kesklassi globaliseerumine. tekkimine
1)Nüüdisühiskonna mõiste ja tunnusjooned. Tänapäeva arenenud ühiskond mida iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kauatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (tööstusühiskond, postindustriaalühiskond ja teadmusühiskond) 2) Mille poolest erinesid tööstust ja postindustriaalühiskond? Tööstusühiskond 17 saj lõpp kuni 20 saj. esimene pool. Majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine. Olid suured vabrikud, töö oli korraldatud konveieritel, kõike määras vabriku töörühm. Töötegemine oli väga ratsionaalne ning omanik pidas ranget arvestust. Infoühiskond sai alguse 20 saj. viimasel veerandil. Valdav kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. Majandus ja tehnoloogia osa majanduses, insenertehnilise personali ja
18. Võrrelge erinevaid ühiskonnamudeleid-agraar-, industriaal-, postindustriaal- info- ja teadmusühiskond- millist tööjõudu vajatavad need ühiskonnad? Agaarühiskond- Odavat ning väga palju, sest tehnika pole arenenud ning tootlikus on madal. Industriaalühiskond Odavat tööjõudu, sest masinad muutsid tootimse effektiivsemaks, kuid inimesi oli endiselt vaja palju, sest masinatega töötamise eesmärgiks oli kasumi teenimine. Postindustriaalühiskond Haritud tööhõudu, sest info töötlemiseks on vaja haritud inimesi. Info- ja teadusühiskond Haritud tööjõud, sest tehnoloogia on väga arenenud ning info töötlemine oleks ülimalt keeruline ilma vastava väljaõppeta. 19. Võrrelge erinevaid ühiskonnamudeleid-agraar-, industriaal-, postindustriaal- info- ja teadmusühiskond- mis on nende ühiskondade kapitaliks? 1) agraarühiskond- maa 2) industriaalühiskond- tooraine, raha, tööjõud
NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE Agraarühiskond Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Teadmusühiskond Inimesed elavad valdavalt ... Maal Linnastumine e. urbaniseerumine Linnas Linnas Rikkuse aluseks on .... Suured maavaldused Tootmiskapital, masinad Info kiire levik + UUS info Infotehnoloogia Otsuseid teevad ...
2. Iseloomusta erinevate ühiskondade mudeleid? · Agraarühiskond Suurem osa hõivatud põllumajandusega. Tootmine pole üldjuhul mehhaniseeritud. Ühiskonna tootlikus madal, jaguneb seisustesse. · Industriaalühiskond Ühiskond on tootmise üle võtnud. Tootmine mehhaniseeritud, suur osa ühiskonaast tööstustöölised, Elekter, Kanalisatsioon, Televisoon. · Postindustriaalühiskond Teenindussektori osakaal suur, Teaduse osa suureneb, massiline kõrgtehnoloogia, koolitatud spetsialistid. · Teadusühiskond Laialdane info vahendamine, teadus kõrgelt arenenud, paindlikus töö organiseerimises. 3. Mis on heaoluriigi eesmärk, ning milliste valdkondade kaudu üritab riik seda tagada? · Heaoluriigi eesmärk on tagada ressursside jaotamise kaudu elamisväärne
Põllumajandusühiskond (agraar ühiskond)-hõimud jäid paikseks,hakati tegelema karja kasvatuse,põlluharimisega,kujunesid esmased riigid,hiljem arenesid ka käsitöö ja kaubandus Tööstusühiskond-kui tööstuses hõivatud rahvastiku osatähtsus jõuab põllumajandusega tegelejatega võrreldavasse suurusjärku või ületab selle,vajab hulgaliselt lihttöölisi Tööstusliku pöörde eelduseks olid teaduse ja tehnika areng(nt aurumasina leiutamine)ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu Postindustriaalühiskond-tööstusjärgne ühiskond,isel kõrgtehnoloogia kasutamine,vajab haritud spetsialiste Info-ehk teadmusühiskond-ühiskond, kus majandustegevus tugineb teadusuuringutele,oluliseim tulemus on maailmamajanduse globaliseerimine, inimesed globaalselt väga liikuvad ja nende tegevus piirideülene
Jaguneb: 1) Infoühiskond 2) Postindustriaalühiskond 3) Teadmusühiskond 4) Heaoluühiskond 1) Agraalühiskond 2) nööstusühisk. 3) Nüüdisühisk. tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus Linna/maainimeste suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal põlluharimine ja arv suurenes karjakasvatus põllupidajate arv vähenes 50%/50% Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere läks rohkem peresid, mindi töökäsi linna tööle majandusliku jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass, ...
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1
sajandi lõpus. Kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Teaduse ja tehnoloogia tähtis osa majanduses Vajab haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Pidev tehnoloogiline progress Massimeedia ja massikultuur on põhilisteks väärtuse kujundajateks Kõige rohkem inimesi kuulub keskklassi Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus: Tunnus Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid,ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, kuid turumajandu mõõduka riigipoolse
ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikindiviidid ja rühmad teevad koostööd selleks, et edendada oma huve ja väärtusi. 5. Agraarühiskond põllumajandus Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond linnatsivilisatsioon; kasum, masintootmine, parlamentaarne monarhia/ demokraatlik vabariik, tuumpere, tooraine/ raha/ tööjõud, Argentiina; masinad/ firma/ ärimehed/ omand. Postindustriaalühiskond tööstusjärgne; heaolu, masintootmine, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, info/ energia/ maavarad, teadmised/ ülikool/ eksperdid/ oskused. Info- ja teadmusühiskond heaolu, infotehnoloogia, demokraatlik vabariik, mittetäielik pere, teadmised/ tehnoloogia, Jaapan. 6. Polüarhia pluralistlik valitsemine; kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga. 7
stabiilselt kõrge palk 3. Teadmus- ehk infoühiskond 1. teaduse kiire areng 2. 1. Loovus uurimisasutuste massiline 2. meeskonnatöö tekkimine 3. avastuste ja leiutiste rakendamine 3. Industriaalühiskonna ja postindustriaalühiskonna võrdlus Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond 1. Suur osatähtsus hankival sektoril 2. ühiskonna 1. Suur osatähtsus teenindussektoril 2. ühiskonna jätkusuutlikkuse hindamisel lähtutakse jätkusuutlikuse hindamisel lähtutakse tootmisvõimsuset ja toodangu hulgast 3. vajadus teenindussektoris töötavate inimeste arvust 3. vajadus tööstustööliste järele, mis omakorda ei soodusta haritud spetsialistide järele 4. suur tähelepanu hariduse andmist 4. ühiskonna juhtimine oli väga haridusel 5
Nimeta industriaalühiskonnalt postindustriaalühiskonnale ülemineku eeldused. (industriaal-ja postindustriaalühiskond). Postindustriaalsele ühiskonnatüübile ülemineku eelduseks oli teadus-tehniline pööre, mis algas 20.sajandi keskpaigas. Analüüsi allolevat graafikut. Millised muutused toimuvad ühiskonnas 20. ja 21. sajandil? Miks? Loodusvarade järk-järguline vähenemine tänu nende aktiivsemale kasutamisele Rahvastiku kasvamine 20.sajandil, kuid vähenemine 21. sajandi teisel poolel. Toidu kasvamine 20 sajandil, kuid järsk langemine 21. sajandil Tööstusliku toodangu järsk kasv 20
I. Riikidevaheline kaubandus (eksport, inport) II. Rahvusvaheline rahandus Piirangud väliskaubanduses · Tollimaksud · Kvoodid · Standardis Majandusorganisatsioonid WTO Maailma kaubandusorganisatsioon IMF rahvusvaheline valuutafond Nüüdisühiskond Tööstusühiskond Linnastumine, selgelt eristuvad klassid (kodanlus, töölised), reglementeeritud töö, suurim hõivatus tööstuses. Postindustriaalühiskond Klassipildi hägustumine, teenindussektori ülekaal, kvantiteedi asemel kvaliteet, massikultuur, massimeedia Infoühiskond IKT laialdane levik, (info ja kommunikatsiooni tehnoloogia), Teadusühiskond Moderne ühiskond · Organiseeritus · Kuuluvus (rahvusriik, klassid, töökollektiiv) · Optimism, progress, tuleviku suunatus · Ratsionaalsus, raha, võim · Tööaja domieerimine puhkeaja üle
Nüüdisühiskonna kujnemine ehk genees lõppes umbes XX sajandi viimasel veerandil. See ei tähenda, et ühiskond praegu ei areneks, kuid XX sajandi lõpuks oli peamiseks riigikorraks saanud demokraatia ja majandus oli muutunud tugevalt seotuks teadusliku arenguga. Nüüdisühiskonna iseloomustamiseks kasutatakse ning kõrvutatakse niisuguseid termineid nagu: · Kapitalism ja demokraatia · Agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond · Industriaal- ja postindustriaalühiskond · Heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond MÕISTED: · Ühiskond Inimeste olemasolu vorm, mille olemuse moodustavad inimeste omavahelised suhted. Ühiskond saab muutuda, kui suhted muutuvad, aga suhted on väga püsivad. Ühiskond on alati seotud sügava kultuuri mõistega. (H. Toynbee ,,Uurimus ajaloos") · Mowglid - Inimesed, kes on kasvanud ja arenenud tsivilisatsioonist eraldatuna ning ei
· Ühised väärtused.(Mida kõvem tümm seda parem bemm) · Personaalne ehk isuksuslik identiteet-MINAPILT Nüüdisühiskond · 19.saj. rahvusriigid, -ühiskonnad · Ühiskonnasektorite ERISTATVATUS ja VASTASTIKUNE SEOSTUS, -tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine · Majandus ja tehnoloogia(tööstus ehk industraalühiskond, postindustriaalühiskond, info- , teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modersus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik. Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürokraatia · Töö ja puhkeaja eraldmine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond
Euroopa ja globaalses kontekstis 2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. Usupühadest 4. Pidutseti tavaliselt tööperioodi lõpus, mis oli jätk töisele tegevusele 5. Käsitsi tootmine 6
inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu. Eesti, tedlasi kasutatakse otsuste tegemisel. Teadmusühiskond- ühiskond, mis tugineb uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, tööl domineerib innovaatilisus ja loovus. Tööhõive, väärtused ja perekond on samad, mis
Tööga proovib autor põhjendada, miks on sisekliendi väga hea teenindamine tähtis organisatsiooni, klientide ja töötajate seisukohast? Kõrvutada sisekliendi teeninduse teoreetilisi aspekte oma organisatsioonis toimuvaga ja tuua esile, milliseid sisekliendi teeninduse printsiipe organisatsioonis rakendatakse, miks ja kuidas? Teha ettepanekuid sisekliendi teeninduse parendamiseks oma organisatsioonis. 2. Teoreetiline ülevaade Postindustriaalühiskond ehk teenindusühiskond on suhteliselt noor mõiste, mida mainiti esimest korda alles 20. sajandi keskel. Enne seda valitses maailma industriaalühiskond, mis oli orienteeritud vabrikutes masstootmisele, inimesed töötasid aastaid ühel ja samal ametipostil ning töö oli kindel ja plaanipärane. 1950-ndatel algasid muutused- rohkem inimesi asus tööle teenindusvaldkonda, kasvas informatsiooni kättesaadavuse vajadus, tehnika areng kiirenes ning inimesed asendati masinatega. C
1) turumajandus 2) valitsussektor 3) kodanikuühiskond 63 Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune 64 seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, 65 vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 66 Pärast tööstuslikku pööret (17.saj) kujunes välja tööstus ehk industriaalühiskond -> 67 postindustriaalühiskond -> infoühiskond -> teadmusühiskond 68 Tööstusühiskond 69 Tööstuslik tootmine -> konveier -> range arvestus -> tööaja otstarbekas 70 kasutamine(time is money) -> ratsionaalsus 71 bürokraatia kasv(ametnike võim) 72 pikk tööpäev 73 hakkab esile kerkima puhkeaja tööstus 74 muutus tööhõive -> üha rohkem inimesi suundus tööstusse -> 75 muutus maa ja linna elanike suhtarv 76 muutusid leibkonnad 77 Postindustriaalne ühiskond
Kindel tööaeg. Leibkonnad muutusid tekivad väikesed pered, kes elavad linnas. Toimub linnastumine. Tekivad inimesed, kes enam tööd teha ei saa, näiteks vanurid ja lapsed. Majandusmudeli toimimiseks pidi riik hakkama inimesi toetama. Sotsiaalse stratifikatsiooni vorm on varanduslik, oluliseks saab raha. Bürokraatia, sest pidi hakkama pikemalt ette mõtlema. Kanveiermeetod tööstuses. Võeti kasutusele leiutisi. Töö tootmisprotsessi parandamiseks. Postindustriaalühiskond oli 20. sajandi viimane veerand. Peamine hõive teenindavas sektoris. See on etapp industriaalse ja teadmusühiskonna vahel. Põhiressurss on teadmised, mitte masinad. Põhiliseks institutsiooniks saab ülikool, mitte firmad. Tekivad ärikorraldajad, sest paljud firmad muutuvad rahvusvahelisteks. Riigi rolliks saab kordineerida majandust, mitte luua majanduskeskkonda. Tugevneb keskklass, inimeste eluolu paraneb nad ei ole rikkad, aga elavad hästi
teisel poolel 60-65% 3) leibkonnamudel: mitut põlvkonda ühendavad suurpered asenduvad väikeperedega, milles alaealised lapsed ja nende vanemad 4) majandusliku jõukuse jagunemine: tööstuspöördega võitsid a) tööstusettevõtete omanikud ja b) neid finantseerivad pankurid; c) linna keskklass, kaotasid a) maa- aristokraatia ja b) käsitöölised 5) valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel b) postindustriaalühiskond - massitootmine ja -tarbimine, massikultuur ja -meedia. kasvas teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. - suur osat teenindus sektoril,lähtutakse teenindus sekto töötajatae osakaalust töötajate üldhulgast, vajab suurel hulgal haritud spetsialis, on kordineeritud kuid sellesse suhtutakse loovalt. tekib keskklass c) infoühiskond - muutub töö iseloom. teaduse areng, tähtsad on uurimisasutused e instituudid. Arenenud postindustriaalne ühiskond mis iseloomustab info-ja
* Rahvastikupüramiid * 15-19 aastaste hulgas on ligi 2000 poissi rohkem, meeste ülekaal väheneb alates 60a. * Vinaku vakelevu, ni sa moce Linnastumine urbaliseerumine * Linnastumise järgud -) agraarühiskond: elasid käsitöölised/kaupmehed; kauplemine, põllumajandus saaduste müük; kaitserajatised, linnakoda; 1-2% rahvastikust elas linnades; Vahemere ääres. -) industriaalühiskond: klassühiskond; eeslinnastumine; linnastud; miljonilinnad. -) postindustriaalühiskond: arenenud riikides uusi linnu juurde ei teki; vaimne töö, kodus töötamise võimalus; palju inimesi kolib linnast veidi eemale; renoveeritakse vanu linnaosi. * Arenenud riikide ja arengumaade linnastumise erinevus: Iseloomustav tegur arengumaad arenenudmaades 1. Linnas elab % Alla 50% Üle 50% (üle 70%) 2. Kasvutempo Kiiresti kasvab Aeglaselt kasvab 3
Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil · töö oli korraldatud konveieritel · tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga · tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle · linnad arenesid kiiresti
Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest Inglismaal 17. sajandil • töö oli korraldatud konveieritel • tootmine muutus ratsionaalsemaks tänu konveieritöö kasutuselevõtuga • tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle • linnad arenesid kiiresti
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine)
-politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb juhtimisega) ● erasektor(eesmärk teenida raha)(ettevõtted) ● kolmas sektor (pakub teistele täiendust) (SA, MTÜ) 3. Agraarühiskond, industriaalühiskond, postindustriaalühiskond ja infoühiskond? Mille alusel paigutatakse ühiskondi ühe või teise eelpoolloetletud kategooria alla? Millised on majanduselu kolm põhivaldkonda? agraarühiskond (peamine hankiv/primaarne sektor) ● Rikkuse allikaks maavaldus ● Pärisorjuse kriis( saadi aru, et olenemata töö kvaliteedist endi elu ei parane) industriaalühiskond (peamine töötlev/sekundaarne sektor) ● Teaduse ja tehnika areng
na on d ad V pa Nüüdisühiskond · 19.saj. ravhusriigid, - ühiskonnad · Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, Tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. · Majandus ja tehnoloogia (tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info -, teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond
1. Agraarühiskond - Enamus inimesi tööga hõivatud põllumajanduses, suurem osa elanikkonnast elab maal, elati koos suurperedena(mitu põlve ühe katuse all), poliitilised õigused puuduvad(mõisa ja talu suhe). Absoluutne monarhia. 2. Tööstusühiskond(18-19saj) - Enamus inimes töötasid tööstustes. Linnainimeste osakaal tõusis, Leibkonnatüübiks oli väikepere. Põllupidajate arv vähenes. Teenuste pakkumine(meelelahutus, toitlustamine) 3. Postindustriaalühiskond - Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti. Teadus & tehnoloogia majanduses, tööjõuks on vaja haritud spetsialiste(Kutsehariduse teke). Keskklassi teke - Inimesed, kes on rahul enda elu- ja valitsusega riigis. Massimeedia teke(ajalehed, ajakirjandus). Kodanikuõiguste nõutamine ja sotsiaalpoliitika teke. Kapitali omamine. Pere osatähtsuse vähenemine ja väärtuskriis. 4. Infoühiskond - Info kättesaadavuse & tähtsuse kasv, Kommunikatsioonivahendite
saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mis muutsid ühiskonna sotsiaalset jaotust- (LK 6) - tööstuspööre ja kapitalism
osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tänapäeva ühiskond on mitmetahuline, mistõttu kasutavad teadlased selle iseloomustamiseks mitmesuguseid oskussõnu. Kui huviorbiidis on valitsemine, räägitakse demokraatiast ja diktatuurist. Kui uuritakse majandust ja tehnoloogiat, kasutatakse mõisteid tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond. Sotsiaalset võrdsust ja õiglust analüüsitakse heaoluriigi mõiste varal. Sotsiaalfilosoofid tarvitavad mõisteid modernsus ja postmodernsus, seades sellega tähelepanu keskmesse väärtused, maailmatunnetuse ja inimsuhted. 3 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned 1. Tööstusühiksonnast teadusühiskonda 1.1 Tööstusühiskonna põhijooned
Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal
postindustriaalne ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine.
Mänedzerism põhitegevus on juhtimine, määrajateks juhid d. Pluralistlik demokraatia poliitiline konsensus, mitmeparteilisus, pole parteisid, kes sooviks kehtestada diktatuuri e. Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne f. Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Postindustriaalühiskond valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine. Tootmise uus tehnoloogiline alus on oluliselt muutnud töö iseloomu ja sisu. Tähtsal
· Võidukäiku jätkas 19.sajandil sündinud jalgpall, võeti 1908 olümpiamängude kavasse jne, aadlikud mängivad golfi, panustatakse hobuste võiduajamisse. · Spordiüritused polnud tsirkusest veel lahutatud, näiteks esitas Georg Lurich oma jõuvõtteid veel tsirkuses. 3. Linnastumine ehk urbaniseerumine Agraarühiskondpõllumajandusühiskond (1800 Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa) Tööstusühiskond industriaalühiskond, postindustriaalühiskond (järeltööstusühiskond) Infoühiskond Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Linnastumise alused: 1. Tööstuslik revolutsioon 2. Üleminek masinalisele tootmisele KOSPEKT: EESTI VENE IMPEERIUM KOOSSEISS 20 SAJ. ALGUL 1. Taustad. 1. Vene impeeriumi kiire majandusareng algas 19.saj. lõpul 20.saj algul. Väljavedu: teravili, nafta jt loodusvarad. Import: prantsuse kapital saksa tööstustoodangu (eriti masinaehitus)
Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine.
Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne h. Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi, äri, tootmis jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest
Mudelõpe, jäljendamine · Kognitiivne arenguteooria Piaget, Kohlberg Mõistmine, kognitiivne skeem Võgotski rõhutas sotsiaalse interaktsiooni olulisust kognitiivses arengus (keel ja mõtlemine) Sotsialiseerimine lapsepõlves · Ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite omandamine · Kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) Sõltuvad nt ühiskonnatüübist (põllumajandus ja karjakavatus, jahipidamine, tööstusühiskond, postindustriaalühiskond) Kasvatusstiilid (Baumrind, 1967) Vanema stiil Lapse stiil Autokraatne Tagasitõmbunud, iseseisvusetu, agressiivne Autoriteetne-retsiprookne Iseseisev, kompetentne, vastutustundlik Kõikelubav Iseseisvusetu, agressiivne, ebaküps, vastutustundetu Koosmõju
Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine
sooviks kehtestada diktatuuri Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine
ühiskond? Traditsiooniline ühiskond rohkem allutatud traditsioonidele kui muutustele. Selline ühiskond on püsiv, valdavalt agraarse tootmisviisiga ning tööjaotuselt ja kutsealaselt vähe diferenteeritud. Industriaalühiskond kujunes pärast tööstuslikke revolutsioone. Kaasaegse industriaalühiskonna kontseptsiooni loomise aluseks on ühelt poolt 1950tel ja 1960tel toimunud totaalne industrialiseerimine ja tehnika imbumine ka tavaelu valdkondadesse. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine.
e. Ühiskonnaelu avalik deideologiseerimine tuginetakse arvestustele, konstitutsioonilisele õigusele jne f. Korporatiivsed ühendused kui rahvusriikide ,,väline" arenguvorm poliitilised, sõjalised, majanduslikud liidud, blokid jms Moodsat industriaalühiskonda iseloomustab ,,korporatiivsete tegutsejate" (riigi-, äri-, tootmis- jt suured organisatsioon id) domineerimine väikeettevõtjate üle. 3. Postindustriaalühiskond kujunes 1970ndatel, ühiskonnas on valdavaks teenindus ja esikohal on teadus. Kaubatootmiselt üleminek teenindusele, muutusid inimeste vahelised sotsiaalsed suhted ning töökorraldus. Infotehnoloogia rakendamine ühiskonna põhivaldkondades tööstuses, sõjanduses, poliitikas, teaduses, kultuuris. Töötegemisvõimalused on kõikidel inimestel hoolimata rassist, rahvusest, soost ja vanusest. Naiste võimaluste suurenemine
reeglipärasused). Tsivilisatsioon on hästi korraldatud kõrge kultuuriga ühiskond. Kasvav tsivilisatsioon on ühiskond, kes jätkab kasvamist juhul kui ta on edukas vastama väljakutsetele, mis provotseerib uue väljakutse, muutes liikumise kestvaks protsessiks. Tunnus: enesemääramine; Eeldus: väljakutsetele vastamine. Agraarühiskond: püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused. Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond: püsiv, suurlinnad. Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond: püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine. Teenused, oskused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodangut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust Tänapäeval: 1) avatud ühiskond demokraatlik, kus riik moodustab vaid ühe sektori 2) suletud ühiskond korralduselt totalitaarne. Avatud ühiskond ka kodanikuühiskond : - vabatahtlikud kodanikuühendused; (tsiviilühiskond) - kõige aluseks on kodanikuaktiivsus
Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine Teenused, oskused Ühiskonna mudelite võrdlus: Ühiskonna mudel: Agraarühiskond Industriaalühiskond Teabeühiskond Nappus: maa , riskikapital ,oskusteave Võim: maaomanik, kapitalist. teabeeliit Siht: ellujäämine, heaolu, eneseteostus Tarbimus toit, asjad ,elamused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standardtoodnagut Teabeühiskonna eesmärk : suurendada individuaalset loovust
Kujunemine inimkarjast riigini: Inimkari sugukond(matriarhaat-patriarhaat) hõim naaberkogukond(rahvas) riik Ühiskonna ajalooline kujunemine: Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused Kõige olulisem on maaomand Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba liikumine Teenused, oskused Ühiskonna mudelite võrdlus: Ühiskonna mudel: Agraarühiskond Industriaalühiskond Teabeühiskond Nappus: maa riskikapital oskusteave Võim: 2 maaomanik kapitalist teabeeliit Siht: ellujäämine heaolu eneseteostus Tarbimus toit asjad elamused Industriaalühiskonna eesmärk: suurendada standard toodnagut
annaabi.ee 
