Majandusmõtte areng (0)

Majandusmõtte areng
Füsiokraadid olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes uskusid majandusteooriat, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Kõige populaarsemad olid nad 18. sajandi teisel poolel. Tegemist oli esimese väljaarendatud majandusteooriaga.
Füsiokraadid ülistasid talupoeglikku elulaadi ning halvustasid linnade kunstlikkust.
Nimetus "füsiokraat" on tuletatud vanakreeka keelest ja lähtub mõistest "füsiokraatia" ('looduse võim'). Füsiokraadid ise nimetasid end ökonomistideks économistes.
François Quesnay (4. juuni 1694– 16. detsember 1774 ) oli Prantsuse majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast. Ta oli ameti poolest kirurg . 1758 avaldas ta teose Tableau économique, mis pani aluse füsiokraatide ideedele. See oli võib-olla esimene üritus kirjeldada töötavat majandust.
Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas ( Holland , Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund.
Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad .
Klassikaline koolkond
Adam Smith (ristitud 5. juuni 1723 Kircaldy – 17. juuli 1790) oli šoti filosoof , ühiskonna- ja majandusteadlane. Kuigi ta oli filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele majandusteadusele ning liberaalsele turumajandusele. Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu : majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Niinimetatud nähtamatu käsi saab Smithi õpetuse sümboliks. Selleks nähtamatuks käeks on vaba turumajandus, mille vundamendiks on hinnad. Tõepoolest, turg ja konkurents sunnivad inimesi tegema seda, mida ei vaja mitte nemad ise, vaid hoopis teised. Turg kehtestab ka hinna, millega võib ettevõtja toota ja mille eest on tarbija nõus ostma.
Selgub , et turg kui nähtamatu käsi reguleerib ka tööjaotust, millel on Smithi arvates kolm positiivset väljundit:
Sama töö tegemine annab inimesele suurema vilumuse ja osavuse teha oma tööd.
Otsides selleks täiendusi ja uuendusi, leiutab inimene järjest uusi masinaid ja seadmeid ning rakendab uusi tehnoloogiaid.
Inimesel pole vaja töökohta vahetada ning ta hoiab sel viisil kokku aega.
David Ricardo (18. aprill 1772 — 11. september 1823), tuntud Inglise majandusteadlane. Tuntud kui klassikalise majandusteaduse rajaja. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest, siis David Ricardo suhtelise eelise seadus näitas, et spetsialiseerumine aitab kogutoodangut tõsta isegi siis, kui ollakse igal alal vähemproduktiivne. Osade kaupade tootmisest loobumine on alternatiivkulu , seega spetsialiseerutakse kaupadele, mille alternatiivkulu on madalam.
Ricardo panus majandusteadusesse
Teos “Poliitiline ökonoomia ja maksustamise põhimõtted” (1817).
Uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust.
Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised.
Kaitses tööstuskodanluse huve.
Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest.
Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust.
Ühiskondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum.
Kasum tähendab progressi ja selle vaenlased on aga maaomanikud.
Thomas Robert Malthus FRS (14 February 1766 – 29 December 1834) oli Briti õpetlane, kes populiseeris majanduse teooriat rentimise kohta.
John Stuart Mill (20. mai 1806 London – 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli kuulsaim töö oli "Poliitilise ökonoomia alused" ("The Principles of Political Economy "). Mill rajas selles oma teooriad inimeste omakasule. Mill väitis, et
majandusteadus nagu iga ühiskonnateadus ei saa olla päris täpne ja deduktiivne ,
sest inimesed seda alati ei ole.
Mill uuendas arusaamu majandusest, samas on tema tulemused väga laialiulatuvad. Teda peetakse viimaseks , kes suutis haarata majandusteaduse kõiki valdkondi, kaasates ka filosoofilised tagamaad.
Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end marksistideks ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Nagu Smith ja Ricardo, nii ka Marx näitas, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. Kasutades Marxi termineid: konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist lisaväärtusega. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu.
Alfred Marshall (26. juuli 1842 - 13. juuli 1924) oli inglise üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi. Tema raamat "Principles of Economics " (1890) oli Inglismaal pikka aega oluliseim majandusõpik.
Marshalli kõige olulisem pärand majandusteadusele on klassikalise tootmisteooria ühendamine nõudlusteooriaga, mille tulemusel on meieni jõudnud Marshalli rist ning [[ neoklassikaline väärtusteooria]], kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalupunktis ning mille kujunemisel võetakse arvesse nii piirtootlikust kui ka piirkasulikkust. Marshall oli esimene majandusteadlane, kes võttis kasutusse Ceteris paribus eelduse, mis hõlbustas kontsentreeruda vaid analüüsis käsitletavatele faktoritele. Ta tõi majandusteadusesse lühi- ja pikaajalise perioodide mõiste.
John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) silmapaistev inglise majandusteadlane, ajakirjanik, Inglismaa rahandusministeeriumi nõustaja. Teda peetakse ka tänapäevase makroökonoomika rajajaks.
Kaks põhilist arusaama:
Turumajandus ei jõua reeglina täishõiveni;
Valitsuse tegevus võib selle puudujäägi kõrvaldada.
Keynes kummutas klassikute tõestused majanduse iseregulatsiooni jõust ja pani uskuma majandustegevuse kiire languse võimalikkusest.
Oma põhiteoses The General Theory of Employment , Interest and Money ühendas Keynes rahvatulu (ehk kogutoodangu), säästlikkuse, kapitalimahutused ja tarbimise suletud süsteemiks, mis tema arvates pidi tagama majanduse tasakaalu. Kategooriaid siduvaks lüliks pidas Keynes raha. Ta võttis oma uurimise keskpunktiks tööpuuduse ja püüdis selgeks teha selle põhjused. Peamiseks vahendiks sellega võitlemisel nägi Keynes riigi majanduslikku sekkumist.
Keinsismi põhimõtted:
Suurendada avaliku sektori töötajate palkasid
Seega suureneb nende ostujõud
See suurendab nõudlust ja tarbimist
Põhjustab tootmise kasvu
Töökohtade teke, suurem tööhõive
Sten - Erik Anderson