Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Industriaalne ja postindustriaalne ühiskond (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed?
  • Missugused on heaoluriigi funktsioonid ja eesmärgid?
  • Mis on siirdeühiskond?

Lõik failist

  • Kirjelda tööhõive muutumist ühiskonna arenedes!
    • Teikib industriaalühiskond ja tööstusühiskond 1970-1980
    • Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus
    • Põllupidajate arv kahanes
    • Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed


  • Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed?
    • Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris
    • Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv
    • Leibkonnamudel  väiksed pered
    • Tööaeg domineerib puhkeaja üle
    • Tekib palgatööliste klass
    • Tähtsaks muutub haridus
    • Inimesed asuvad elama linnadesse
    • Perekonnad muutuvad väiksemateks


  • Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda!
    Industriaalne
    Postindustriaalne
    Riik ei sekku  toimub isevalik, piiranguteta
    Riik sekkub majandsse, reguleerib
    Firmad
    Ülikool
    Tootmiseks – masinad
    Tootmiseks – teadmised
    Otsused: firmajuhid
    eksperdid
    Suurem toodang
    Teenindus sektori osakaalu suurenemine
    Konveiertöölised
    Haritud spetsialistid
    Tähtsustatkse teaduse ja tehnoloogia osakaalu majanduses
    Tsentraliseeritud ja kooskõlastatud juhtimine
    Keskklass
    Massimeedia , -kultuur, -tootmine
  • Võrdle industriaalset ja teadmusühiskonda
    Industriaalne
    Teadmusühiskond
    Riik ei sekku  toimub isevalik, piiranguteta
    Paindlikum ja vabam töökorraldus
    Firmad
    Loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi
    Tootmiseks – masinad
    Ülemuse ja alluva suhte muutus
    Otsused: firmajuhid
    Eelistatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi, et saab muutuvates tingimustes kasutada
    Suurem toodang
    Mõju loodusele ja keskkonnatasakaalule
    Konveiertöölised
  • Iseloomusta A.Smithi põhimõtteid. Nimeta teoseid.
    • „Rahvastiku rikkus“ ?? - tööväärtus
    • „Kõlbeliste tundmuste teooria“ – moraal on .........
    • Moraal ja kõlblikus on erinevad mõisted kuid mitte vastandlikud
    • Inimene on egoist -
    • Propakeeris turumajandust, ei pooldanud selle piiramist
    • „käed vabaks, tee vabaks“ loosung

  • selgita Max Weberi teooriat kapitalistliku tootmisviisi vaimsetest eeldustest
    • Väitis, et nendes kristlikes maades, kus toimus reformatsioon, arenes kapitalistlik tootmisviis jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes maades.
    • Protestantlikud väärtused soosivad  tööarmastust, kokkuhoidlikust, ausust ning arvepidamist.
    • Kapitalismi juhtmõtteks oli rikkuse kogumine, enesedistipiin ja ratsionaalsus.
    • Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid paigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada.

  • Iseloomusta K. Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest
    • Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi – kapitalistide e kodanluse eraomandisse
    • Teine ühiskonna põhiklass – töölised e proletariaat – on vaba küll õiguslikult, kuid mitte majanduslikult
    • Kuigi Marx kritiseeris teravalt proletariaadi olukorda oli ta kapitalismi tugev pooldaja

  • Too välja revolutsiooni ja reformi erinevused.
    Revolutsioon
    Reform
    Algatavad dissidendid
    Algatab valitsev partei
    Osalevad massid
    Osalevad poliitikud ja ametnikkond
    Stiihiline, etteaimamatu
    Planeeritud kulg, oodatud tulemus
    Kasutatakse vägivada
    Rahumeelne
    Muutuvad võimu ja valitsemissuhted
    Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks
  • iseloomusta heaoluriiki, selle tunnuseid
    • mudelid:
    • sotsiaaldemokraatlik(skandinaavia maad,) suured toetused kõigile
    • liberaalne heaolumudel(USA), ise kogutakse endale kapitali
    • konservatiivne(Saksamaa), toetab spetsialiste
    • tunnused: Ressursside ülekandmine valdkonnast valdkonda
    • pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks

  • Missugused on heaoluriigi funktsioonid ja eesmärgid?
    • Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse.
    • Ta pakub teenuseid nt haridus ja tervishoid
    • Täidab sotsiaalseid ülesandeid
    • Reguleerib majandust
    • Ühishüvede pakkumine

  • Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks ?
    • Jah, kuna meie riik pakub üsna edukalt sotsiaalseid teenuseid....

  • mis on siirdeühiskond? Siirdeühiskonna ohud? Kas Eesti on siidreühiskond?
    • Üleminekuühiskond
    • Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, lõppu on keerulisem määrata.
    • Ohud:
      *massid radikaliseeruvad oma poliitilistes vaadetes,
      *rahvas nõuab kiireid lahendusi, milleks demokraatia on liiga aeglane, ebamäärasust tekitav valitsemismudel
      * majanduskriis
      *elatustaseme langus
    • Eesi on siirdeperioodi lõpus...

  • iseloomusta R.Dahli põhimõtteid ja nende tagamine
    • rõhutas demokraatia pluralistlikku külge
    • nimetab nüüdisdemokraatiat polüarhiaks
    • tasakaalustatud riigivõimuga peab kaasnema tegus kodanikuühiskond
    • alternatiivsed infoallikad, vabadus esinea eriarvamusega, kritiseerida valitsuse poliitikat

  • milline on jätkusuutlik ühiskond
    • majanduse ja keskkonna ühendamine, majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele
    • kohustus tulevast põlvkondade ees,
    • sotsiaalne õigus: kõikidel on õigus ouhtale keskkonnle
    • keskkonnakaitse
    • elukvaliteet: inimväärikas sissetulek, eluaseme ja kultuuritarbimise võimaldamine kõigile
    • osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel
    • kultuurmitmekesisuse väärtustamine
    • ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel

  • siirdeühiskond – üleminekuühiskondm kus diktaatorlikud võimustruktuurid asendatakse demokraatlikega
  • leibkond – majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos tarbimisotsuseid langetavad inimsed (enamasti ühest perekonnast)
  • sotsioloogia – teadus, mis uurib ühiskonna toimimist ja käitumist
  • ühishüvis – kaup/teenus, mida õhiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta, tasuta tarbimine
  • otsene demokraatia – dem. Vanim vorm. kodanikud võtavad ise poliitilisi otsuseid vastu. Referendum tänapäeval
  • tööstuslik pööre – üleminek, põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele, vabrikute levik, linnade kiire areng jne
  • tedmusühiskond – kõrgelt arenenud ühiskonnatüüp, majanduses, ühiskonnajutimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi.
  • korruptsioon – riigiametniku või poliitiku poolt ametiseisundi kuritarvitamine, altkäemaks
  • autoritaarne – diktatuur, ühe inimese võim, leeben kui totalitaarne
  • heaoluriik – riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada tururiskide mõju inimese toimetulekule
  • industriaalühiskond
  • postindustriaal ühiskond – tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur
  • polüarhia – kõrgelt arenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorg. ja survegruppide vahel
  • konveier – tootmisliin, tööliin
  • revolutsioon – ühiskonnas toimuv suur ümberkorraldus
  • esindusdemokraatia – nüüdisaegne demokraatia vorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine
  • reform – ümberkorraldus, mingis ühiskonnavaldkonnas teostatav muutus
  • monarhia – ainuvalitseja, seaduslik, päritava võimuga
  • kapitalism – majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena

  • Industriaalne ja postindustriaalne ühiskond #1 Industriaalne ja postindustriaalne ühiskond #2 Industriaalne ja postindustriaalne ühiskond #3 Industriaalne ja postindustriaalne ühiskond #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 274 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maarja21 Õppematerjali autor
    kontrolltöö konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    42
    docx

    Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

    Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tänapäeva ühiskond on mitmetahuline, mistõttu kasutavad teadlased selle iseloomustamiseks mitmesuguseid oskussõnu. Kui huviorbiidis on valitsemine, räägitakse demokraatiast ja diktatuurist. Kui uuritakse majandust ja tehnoloogiat, kasutatakse mõisteid tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond. Sotsiaalset võrdsust ja õiglust analüüsitakse heaoluriigi mõiste varal. Sotsiaalfilosoofid tarvitavad

    Ühiskond
    thumbnail
    6
    doc

    Nüüdisühiskonna mõisted

    Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond ­ tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia.

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    12
    doc

    Ühiskonna arvestus

    - Peamised otsustajad ­ maaomanikud - Peamised töötegijad ­ talupojad - Peamine töövorm ­ käsitöö - Levinud riigivorm ­ absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll ­ tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm ­ suurpere - Valitsev majandamisviis ­ naturaalmajandus - Töögraafik sõltus ­ aastaajad, ilmastik,usupühad 2) Tööstusühiskond : Tööstus ­ ehk industriaalühiskond ­ ühiskond, kus tööstuses hõivatud inimeste osakaal on suurem kui põllumajanduses - Tähtsaim ressurss ­ raha,masinad - Peamised otsustajad ­ ärimehed - Peamised töötegijad ­ töölised - Peamine töövorm ­ masinatöö - Töögraafik ­ sõltus töörütmist, mitte ilmast jne - Valitsev majandamisviis ­ turumajandus - Levinuim riigivorm ­ parlamentaarne monarhia/vabariik

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    14
    doc

    Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

    Talutöö oli mitmekesine, mistõttu oli talus võimalik rakendada ka lapsi ja vanureid. Hoolitsemine väikelaste ja vanurite eest oli agraarühiskonnas pere ülesanne. Tööstusühiskonnas, kus elujõulised mehed ja naised läksid linna tööd otsima, kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal. postindustriaalne ühiskond - kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, millele oli omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kuivõrd postindustriaalne ühiskond on tööstus- ehk industriaalühiskonna jätk, iseloomustatakse seda sageli võrdluses tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Majandusressursid hinnati ümber

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    52
    doc

    Ühiskonnaõpetuse konspekt

    loovad eeldused demokraatlike väärtuse ja käitumisnormide kujunemiseks, 1960 a nähti majanduslikus jõukuses võluvitsa mis lahendab kõik ühiskonnaprobleemid. Paraku peale tehnoloogia tarnimist arengumaadesse ei olnud kõik vaid positiivne. Vähearenenud riigid ei suutnud võlga tasuda, ei tekkinud laia keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja vabadused. Niisiis otsus kapitalismi ja demokraatia suhe üpriski vastuoluliseks. Mida vabam on ühiskond seda vabam on seal tegutseda, Mida kujutab endast siirdeühiskond? Periood mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Diktatuurist demokraatiasse. Kirjuta vihikusse demokraatia tunnusjooned? Konkutents Hääleõigus Kodanikuõigused Valimised *Kodanikuvabaduste tunnustamine *Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus *kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    15
    doc

    Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

    ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    62
    docx

    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

    1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri.

    Ühiskonnaõpetus
    thumbnail
    30
    docx

    Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks valmistumine

    Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ja oskus töötada meeskonnas ning rakendada teadmisi Suurem tegevusvabadus

    Avalik haldus




    Kommentaarid (4)

    Paaul profiilipilt
    Paaul: Kerge ülevaade
    16:37 04-10-2009
    bymyself profiilipilt
    mannu mannu: (Y)(Y)
    10:50 16-09-2010
    mirrrr profiilipilt
    mirrrr: (Y)
    16:10 05-05-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun