Kordamine tööks (0)

1 Hindamata

Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond.
Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini.
Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond.
Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele.(vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid . Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism.

Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade osatähtsus tööhõives- domineerisid töölised, mitte enam põllumajandusega tegelevad inimesed; tööstuslik tootmina andis põhiosa majanduse kogutoodangust. Postindustriaalse ühiskonna tekkimisel tõusid esikohale teenindussektoris töötavad inimesed. 2.Muutus linna- ja maainimeste suhtarv - ulatuslik ränne maalt linnadesse, mille tõi kaasa vabrikute teke. Linnas olid moodsad side- ja transpordivahendid , suur kaubavalik ja mitmekülgsed puhkamisvõimalused. Maal tekkisid mitmesugused sotsiaalprobleemid (agulites ja üürikvartalites) 3. Muutusid leibkonna ehk majapidamisüksuse mudelid- endiste suurperede asemele tekkisid väikepered, sest inimesed olid sunnitud lahkuma maalt linna tööotsinguile. Alguse sai ühiskondlik sotsiaalhoolekanne, mis viis heaoluühiskonna kujunemiseni. 4. Majandusliku jõukuse jagunemine- kasulik pankuritele ja keskklassile, kahju said alamklass ja maainimesed.

Poliitiline ökonoomia- majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Rajajad : Smith ja Ricardo . Rikkuse allikaks peeti kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Sellele põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Loosund:“Käed vabaks, tee vabaks!“ st. Riik ei tohiks sekkuda majanduse toimimisse. Keskendus indiviidile.
Marksismi teooria- Selle lõi Karl Marx . Väidab, et kapitalismil on inimkonna arengus positiivne roll. Tähendas tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse, töölised on küll vaba õiguslikud, kuid mitte majanduslikult. Töölisklass on väljas kogu ühiskonna eest. Vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis.
Max Weberi teooria- Toetas kapitalistlikku tootmisviisi . Põhimõteteks olid tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamise täpsus. Juhtmõtted: rikkuse kogumine, enesedistsipliin , ratsionaalsus. JÕUKUS. Valitsmea peaks üks kindel liider ja ametnikkonna mõjuvõimu tuleb piirata(plebistsitaarne demokraatia).Rahvas on aktiivne kodanikkond .

Heaoluühiskond- riigikorraldus, mis tungib majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidesse, parandamaks inimeste toimetulekuvõimalusi, kaitstes neid tururiskide eest ja leevendades elu bioloogilistest tsüklitest tingitud riske. Heaoluriik kannab ka sotsiaalseid ja majandust reguleerivaid ülesandeid. Riik sekkub aktiivselt majandusse. Tõuseb esile sotsiaalne õiglus. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. Riik korraldab haridust, tervishoidu, tururegulatsiooni, makse. Tunnused: 1. ressursside ülekandmine 2. 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.

Heaoluühiskonna mudelid: 1. Sotsiaaldemokraatlik- solidaarsus .Riik on peamine heaolu pakkuja . Kõrged maksud . Jõukamatel inimestel kõrgemad maksud. Aluspõhimõtteks on universalism
2. Konservatism - vanim heaolumudel . Orienteerub palgatöötajatele. Lastetoetused on väikesed ja vanureid ei toetata. Oluline on perekond, usk ja traditsioonid.
3. Liberaalne heaolumudel- „Igaüks on oma õnne sepp “- tagab kõrge tööhõive. Madalad maksud. Inimene ise vastutab oma tervishoiu ja sotsiaalhoole eest. Riigi roll väike. Noorte, eneskindlate ja edukate ühiskond.
Eesti erakonnad pooldavad liberaalset heaolumudelit.

Heaoluriigi väljamaksed: 1. kindlustusväljamaksed. (vanaduspension, haigusrahad , töötuabirahad) 2. toetusrahad eelarvest. (lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid)
Heaoluriigi teenused: 1.raviteenused 2. haridus 3.munitsipaalelamud.

Siirdeühiskond- Ühiskond, mis suundub totalitarismist demokraatiale.

I maailm- kõrge tehnoloogilise arengutaseme ja demokraatliku ühiskonnakorraldusega lääneriigid
II maailm- Valitsmiskord totalitaarne, inimestel puuduvad põhilised kodanikuvabadused, kuid majandus ning teadus on kõrgel järjel. Sotsialistlikud riigid nt. NSV Liit.
III maailm- Aasia , Aafrika ja Lõuna-Ameerika riigid, mida iseloomustavad vaesus , arenemata ühiskonnastruktuur ja hõimkondlik valitsemine.

Revolutsiooni ja reformipoliitika erinevused: Revolutsioon : algatavad dissidendid , osalevad massid , etteaimamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimu- ja valitsemissuhted. Reform : algatab valitsev partei, osalevad poliitikud ja ametnikkond, planeeritud kulg ja oodatav tulemus, rahumeelne , võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks.

Siirdeühiskonna probleemid: 1. massid radikaliseeruvad oma poliitilistes nõudmistes 2. võidakse teha valik autoritaarse valitsemise kasuks 3. majanduspoliitika muutub liiga tehnokraatlikuks st. Sotsiaalküsimusi ei arvestata.Rahva elatustaseme langus.
4. uue eliidi ebakindlus 5. suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi- rahvuskonfliktid 6. elu põhiväärtused asendatakse mööduvate materialistlike väärtustega
11. Tööstusühiskond: põhiressurss- masinad , põhiinstitutsioon-firma, põhiotsustajad-ärimehed, võimu alus-omad, valitsuse roll-majandusvabaduse tagamine.
Postindustriaalne ühiskond: põhiressurss.teadmised, põhiinstitutsioon-ülikool, põhiotsustajad-eksperdid, professionaalsed ärikorraldajad, võimu alus-oskusteave, valitsuse roll-valitsuse ja firmade koostöö.
12.Majanduslikult mahajäänud mittedemokraatliku ühiskonna struktuuris on põhi osa massidel, vähem on keskklassi ja eliiti. Postindustriaalse demokraatliku ühiskonna struktuuris on võrdselt nii alamklassi, keskklassi kui ka kõrgklassi osakaal.
13. Modernse ühiskonna tunnusjooned: vaated on suunatud tulevikku, oluline on progress, areng, vaimuvalgus. Ütleb lahti minevikupärandist ja vanadest kommetest. Hinnatakse uut ja kaasaegset. Riikide asumine demokraatia teele.
14. Postmodernism: väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism. Modernismi vastand. Inimesed on eelkõige tarbijad, mitte tootjad. Sotsiaalne nihilism - äärmuslikkus.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 24 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-09-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sass098 Õppematerjali autor

moodne ühiskond ökonoomia konservatism tööstusühiskond

Sarnased õppematerjalid

doc

Postmodernism

I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristokraati

Ajalugu

doc

Nüüdisühiskond

ea1. NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. tööstuslik kaubatootmine 2. rahva osalemine valitsemises 3. vabameelsuss inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19.saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt. Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) oluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonnad ei

Ühiskonnaõpetus

doc

Nüüdisühiskond

Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustria

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna arvestus

Ühiskonna arvestus · Ühiskond inimeste kooselu vorm Vanus 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss maa - Peamised otsustajad maaomanikud - Peamised töötegijad talupojad - Peamine töövorm käsitöö - Levinud riigivorm absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm suurpere - Valitsev majandamisviis naturaalmajandus

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk