ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
Esitatud küsimused
Milles seisnevad revolutsiooni ja reformi erinevused?
Nüüdisühiskonda
iseloomustavad: tööstuslik
kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus
inimsuhetes ning vaimuelus.
Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine Tööstuspöördeks
majanduses võib lugeda põllumajanduslikult tootmisel üleminekut
tööstuslikule tootmisele. Masinate kasutuselevõtt töötegemisel
moodustas tööstusrevolutsiooni tehnoloogiliste uuenduste külje.
Uuenesid ka töö organiseerimise moodused ning uued sotsiaalse
kontrolli mehhanismid .Inimestele
oli see kõik kurnav. Nad pidid olema piki tunde kodust eemal sest
töögraafik ei sõltunud enam ei ilmast , ega tähtpäevadest, ega
usupühadest. Kuna tootjad tahtsid saada maksimaalset kasumit, siis
suhtusid nad tihti töötajatesse väga halastamatult: maksid neile
pikkade ja raskete töötundide eest väga vähe raha ning ei
arvestanud ka nende tervise- ja olemmuredega. Tänu sellele hakkasid
tekkima tööliste kutse-ja ametiühingud ning töölisparteid. Kuid
tööliste olukorrale aitas kaasa majanduslik tõus ja tehnoloogiline
progress. Selle tagajärjel tekkis fordism- HenryFord ’i leiutatud töö organiseerimine , kus makstakse
töötajatele tunnitasu, kuna töölisi kasutati nii tihedalt. Tööstuspööre
põhjustas ühiskonnas sotsiaalses jotuses muutusi:
Domineerima hakkasid töölise, sest tööstus muutus väga tähtsaks.
Linnainimeste arv tõusis, maarahva arv vähenes. Linnad olid ülerahvastatud.
Leibkonna mudelid muutusid. Koos hakkasid elama vanemad ja nende lapsed, vanavanemad jäid maale.
Tööstusühiskonnas võitsid töölised, kaotasid käsitöölised ja mõisnikud.
Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad Valgustusajast
alates tõusis huvikeskmesse reaalne ühiskond, mille tagajärjel
tekkis uus ühiskonda seletav teadus-sotsioloogia.
Tekkis ka poliitiline
ökonoomia-
majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi,
lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Selle loojateks
peetakse politolooge Adam
Smithi ja David Ricardot-
nad pühendusid turumajandussuhete analüüsile, olles veendunud, et
need on kõige efektiivsemad. Liberalismi majanduslik suund pidas
rikkuse allikaks kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi.
Selle põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Karl Marx-
Tema käsitluses tähendas kapitalism niisugust tööstusühiskonda,
kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Marx tõi välja
kaks kapitalistlikku tootmine põhilist tõukejõudu: vältimatu
vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weber -
Ta nimetas oma valitsemismudelit plebistsitaarseks demokraatiaks. Ta
pidas edu pandiks autoriteetset liidrit . Rahvas pole Weberi teooria
järgi mitte passiivne mass, vaid aktiivne kodanikkond , kes suudab
osaleda poliitika kujundamises ning valida endale liidri.
Heaoluriik ja heaoluühiskond Heaoluriik-
lisaks riigi klassikalistele funktsioonidele on see riik võtnud enda
kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. See
on riik, mis sekkub aktiivselt majandusse, mis jagab maksupoliitika
abil tulusid ümber ning korraldab haridust ja tervishoidu .
Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne
õiglus. Kuigi algselt peeti riikliku heaolupoliitika ajamisel silmas
vaeseid, siis tänapäeval on selle sihtgrupiks saanud keskklass , kes
moodustab ühiskonna enamuse. Sellel on kaks tunnust:
ressursside kandmine ühest valdkonnast teise ja rikkamatelt ühiskonnaliikideelt vaesematele.
Riik võib suunata saadud majandamis- ja maksutulusid kulutada mitmel otstarbel. Heaoluriigi
põhimudel:
Konservatiiv - korporatiivne heaolumudel : see orienteerub palgatöötajatele. Kindlustushüvitiste suurus ja ulatus elualade kaupa ning kvalifikatsioonide järgi varieerub . Kõrgemapalgalised töölise saavad suuremaid väljamakseid. Saksamaa heaolumudeli konservatiivsust näitab suhtumine perekonda ja naisesse, keda nähakse pigem koduperenaisena kui konkurendina tööturul. Enim soosib seda tüüpi heaoluriik just kõrge kvalifikatsiooni ning pika tööstaažiga töötajaid.
Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel: märksõnaks on solidaarsus. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik (sotsiaalteostus, haigekassa, tasuta haridus jne.). Et kõike seda olla kehtestab riik kõrged maksud . Sotsiaaldemokraatia taotleb ühiskonnas varanduslike erinevuste vähendamist. Tuginetakse progresseeruvale maksude süsteemile. Tunnuslik on kindla baasosaku garanteerimine igaühele.
Liberaalne heaolumudel: etaloniks on USA. Lähtutakse liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning nn minimaalne riik. Riigi ülesandes ei ole heaoluteenuste osutamine, vaid on kõrge tööhõive tagamine ning kõigis sfäärides konkurentsi kindlustamine. Pooldatakse madalamaid ja võrdelisi makse. Ühesõnaga: “Iga inimene on oma õnne sepp ”.
Demokraatia levik ja siirdeühiskonna probleemid Ühiskonna
teadlased jagasid valitsemisrežiimide poolest ning muutuste tempo
poolest maailma tinglikult kolmeks: I
Esimene maailm: lääneriigid II
Teine maailm: NSV Liit III
Kolmas maailm: Aasia , Aafrika, Lõuna-Ameerika Siirdühiskond-
periood, mille jooksul valitsemiskord vahetub teisega . Algab
tavaliselt demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud vabadel
valimistel. (probleemid) Demokraatia-
valitsemiskord, mille puhul on täidetud 3 põhimõtet:
Milles
seisnevad revolutsiooni ja reformi erinevused? Revolutsioone
viikase läbi vägivaldselt. Reforme viivad läbi poliitikud ,
ametnikud, revolutsioone juhid koos massidega .
Postindustriaalne ühiskond ja selle analüüs sotsioloogilistes teooriates Tööstusühiskonnas
oli esmatähtis roll hankival ja töötleval tööstusel, mis
kasutasid rohkearvulist kekspärase haridustasemega tööjõudu. Nüüd
asendati suur osa töölisi masinate ja robotitega . Hakati
tähtsustama haridust ja teadmisi. Muutused:
Omandisuhted kujunesid märksa mitmekesisemaks- enam ei saanud enam tõmmata lihtsat ja selget piiri kapitaliste-omanike ning palgatööliste-mitteomanike vahel.
Erineva tulutasemega inimeste elustiil lähenes. Kõik
see vähendas ühiskonnas klasside ja gruppide sotsiaalset vastasseisu .
Modernism ja postmodenrism kui XX saj sotsiaalfilosoofilised teooriad Modernismi
põhijooned:
progress, areng, emantsipatsioon , avanhard, vaimuvalgus. Modernism on
optimistlik elufilosoofia ning tulevikku suunatud filosoofia.
Metropolides kasvas välja moderne elustiil, mis surub peale kainuse,
ratsionaalsuse, punktuaalsuse, pideva kalkuleerimise. Intellekt
muutub elus tähtsamaks kui traditsioonid. Postmodernism:
täielik modernismi vastand . Selle kohaselt on ajastud, kultuurid ja
inimeste maitsed niivõrd erinevad, et mingisuguseid universaalseid
väärtusi ei saagi olemas olla. Postmodernism väljendab pessimismi
ka ühiskonna arengu ratsionaalsuse ning loogilisuse suhtes. Georg
Simmel-esimene
modernismi sotsioloog . Huvitus selles, kuidas muudab uuelaadne
keskkond inimese elustiili ja indiviide- ühiskonna suhtlemisskeemi. Jan Baudrillard-
postmodernismi teoreetik . Authony Giddens- tunnistab , et nüüdisühiskond kätkeb endast nelja tõsist riski
(võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule
orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof)
Kõik kommentaarid