Nüüdisühiskond (6)

Q: Milles seisnevad revolutsiooni ja reformi erinevused?

Vastus leiad õppematerjalist: Nüüdisühiskond

3 KEHV

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

Milles seisnevad revolutsiooni ja reformi erinevused?

Nüüdisühiskonda iseloomustavad: tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus.

Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine
Tööstuspöördeks majanduses võib lugeda põllumajanduslikult tootmisel üleminekut tööstuslikule tootmisele. Masinate kasutuselevõtt töötegemisel moodustas tööstusrevolutsiooni tehnoloogiliste uuenduste külje. Uuenesid ka töö organiseerimise moodused ning uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid . Inimestele oli see kõik kurnav. Nad pidid olema piki tunde kodust eemal sest töögraafik ei sõltunud enam ei ilmast , ega tähtpäevadest, ega usupühadest. Kuna tootjad tahtsid saada maksimaalset kasumit, siis suhtusid nad tihti töötajatesse väga halastamatult: maksid neile pikkade ja raskete töötundide eest väga vähe raha ning ei arvestanud ka nende tervise- ja olemmuredega. Tänu sellele hakkasid tekkima tööliste kutse-ja ametiühingud ning töölisparteid.
Kuid tööliste olukorrale aitas kaasa majanduslik tõus ja tehnoloogiline progress. Selle tagajärjel tekkis fordism - Henry Ford ’i leiutatud töö organiseerimine , kus makstakse töötajatele tunnitasu, kuna töölisi kasutati nii tihedalt.
Tööstuspööre põhjustas ühiskonnas sotsiaalses jotuses muutusi:

Domineerima hakkasid töölise, sest tööstus muutus väga tähtsaks.

Linnainimeste arv tõusis, maarahva arv vähenes. Linnad olid ülerahvastatud.

Leibkonna mudelid muutusid. Koos hakkasid elama vanemad ja nende lapsed, vanavanemad jäid maale.

Tööstusühiskonnas võitsid töölised, kaotasid käsitöölised ja mõisnikud.

Tööstusühiskonda käsitlevad teooriad
Valgustusajast alates tõusis huvikeskmesse reaalne ühiskond, mille tagajärjel tekkis uus ühiskonda seletav teadus-sotsioloogia. Tekkis ka poliitiline ökonoomia- majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Selle loojateks peetakse politolooge
Adam Smithi ja David Ricardot- nad pühendusid turumajandussuhete analüüsile, olles veendunud, et need on kõige efektiivsemad. Liberalismi majanduslik suund pidas rikkuse allikaks kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Selle põhimõttele tugineb tööväärtusteooria.
Karl Marx - Tema käsitluses tähendas kapitalism niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Marx tõi välja kaks kapitalistlikku tootmine põhilist tõukejõudu: vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis.
Max Weber - Ta nimetas oma valitsemismudelit plebistsitaarseks demokraatiaks. Ta pidas edu pandiks autoriteetset liidrit . Rahvas pole Weberi teooria järgi mitte passiivne mass, vaid aktiivne kodanikkond , kes suudab osaleda poliitika kujundamises ning valida endale liidri.

Heaoluriik ja heaoluühiskond
Heaoluriik- lisaks riigi klassikalistele funktsioonidele on see riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. See on riik, mis sekkub aktiivselt majandusse, mis jagab maksupoliitika abil tulusid ümber ning korraldab haridust ja tervishoidu . Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Kuigi algselt peeti riikliku heaolupoliitika ajamisel silmas vaeseid, siis tänapäeval on selle sihtgrupiks saanud keskklass , kes moodustab ühiskonna enamuse. Sellel on kaks tunnust:

ressursside kandmine ühest valdkonnast teise ja rikkamatelt ühiskonnaliikideelt vaesematele.

Riik võib suunata saadud majandamis- ja maksutulusid kulutada mitmel otstarbel.
Heaoluriigi põhimudel:

Konservatiiv - korporatiivne heaolumudel : see orienteerub palgatöötajatele. Kindlustushüvitiste suurus ja ulatus elualade kaupa ning kvalifikatsioonide järgi varieerub . Kõrgemapalgalised töölise saavad suuremaid väljamakseid. Saksamaa heaolumudeli konservatiivsust näitab suhtumine perekonda ja naisesse, keda nähakse pigem koduperenaisena kui konkurendina tööturul. Enim soosib seda tüüpi heaoluriik just kõrge kvalifikatsiooni ning pika tööstaažiga töötajaid.

Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel: märksõnaks on solidaarsus. Peamiseks heaolu pakkujaks on riik (sotsiaalteostus, haigekassa, tasuta haridus jne.). Et kõike seda olla kehtestab riik kõrged maksud . Sotsiaaldemokraatia taotleb ühiskonnas varanduslike erinevuste vähendamist. Tuginetakse progresseeruvale maksude süsteemile. Tunnuslik on kindla baasosaku garanteerimine igaühele.

Liberaalne heaolumudel: etaloniks on USA. Lähtutakse liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning nn minimaalne riik. Riigi ülesandes ei ole heaoluteenuste osutamine, vaid on kõrge tööhõive tagamine ning kõigis sfäärides konkurentsi kindlustamine. Pooldatakse madalamaid ja võrdelisi makse. Ühesõnaga: “Iga inimene on oma õnne sepp ”.

Demokraatia levik ja siirdeühiskonna probleemid
Ühiskonna teadlased jagasid valitsemisrežiimide poolest ning muutuste tempo poolest maailma tinglikult kolmeks:
I Esimene maailm: lääneriigid
II Teine maailm: NSV Liit
III Kolmas maailm: Aasia , Aafrika, Lõuna-Ameerika
Siirdühiskond- periood, mille jooksul valitsemiskord vahetub teisega . Algab tavaliselt demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud vabadel valimistel. (probleemid)
Demokraatia- valitsemiskord, mille puhul on täidetud 3 põhimõtet:

kodaniku õigused

hääleõigus

konkurents
Täieliku demokraatia tunnused:

Kodanikuvabaduste tunnustamine
Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
Vaba ajakirjandus
Vähemuste õigustega arvestamine
Tsiviilkontroll relvajõududele

Milles seisnevad revolutsiooni ja reformi erinevused?
Revolutsioone viikase läbi vägivaldselt. Reforme viivad läbi poliitikud , ametnikud, revolutsioone juhid koos massidega .

Postindustriaalne ühiskond ja selle analüüs sotsioloogilistes teooriates
Tööstusühiskonnas oli esmatähtis roll hankival ja töötleval tööstusel, mis kasutasid rohkearvulist kekspärase haridustasemega tööjõudu. Nüüd asendati suur osa töölisi masinate ja robotitega . Hakati tähtsustama haridust ja teadmisi.
Muutused:

Omandisuhted kujunesid märksa mitmekesisemaks- enam ei saanud enam tõmmata lihtsat ja selget piiri kapitaliste-omanike ning palgatööliste-mitteomanike vahel.

Erineva tulutasemega inimeste elustiil lähenes.
Kõik see vähendas ühiskonnas klasside ja gruppide sotsiaalset vastasseisu .

Modernism ja postmodenrism kui XX saj sotsiaalfilosoofilised teooriad
Modernismi põhijooned: progress, areng, emantsipatsioon , avanhard, vaimuvalgus. Modernism on optimistlik elufilosoofia ning tulevikku suunatud filosoofia. Metropolides kasvas välja moderne elustiil, mis surub peale kainuse, ratsionaalsuse, punktuaalsuse, pideva kalkuleerimise. Intellekt muutub elus tähtsamaks kui traditsioonid.
Postmodernism: täielik modernismi vastand . Selle kohaselt on ajastud, kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et mingisuguseid universaalseid väärtusi ei saagi olemas olla. Postmodernism väljendab pessimismi ka ühiskonna arengu ratsionaalsuse ning loogilisuse suhtes.
Georg Simmel-esimene modernismi sotsioloog . Huvitus selles, kuidas muudab uuelaadne keskkond inimese elustiili ja indiviide- ühiskonna suhtlemisskeemi.
Jan Baudrillard - postmodernismi teoreetik .
Authony Giddens - tunnistab , et nüüdisühiskond kätkeb endast nelja tõsist riski (võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof)

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 148 allalaadimist