Postmodernism (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kordamine tööks

massidel, vähem on keskklassi ja eliiti. Postindustriaalse demokraatliku ühiskonna struktuuris on võrdselt nii alamklassi, keskklassi kui ka kõrgklassi osakaal. 13. Modernse ühiskonna tunnusjooned: vaated on suunatud tulevikku, oluline on progress, areng, vaimuvalgus. Ütleb lahti minevikupärandist ja vanadest kommetest. Hinnatakse uut ja kaasaegset. Riikide asumine demokraatia teele. 14. Postmodernism: väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism. Modernismi vastand. Inimesed on eelkõige tarbijad, mitte tootjad. Sotsiaalne nihilism- äärmuslikkus.

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Nüüdisühiskond

kekspärase haridustasemega tööjõudu. Nüüd asendati suur osa töölisi masinate ja robotitega. Hakati tähtsustama haridust ja teadmisi. Muutused: 1) Omandisuhted kujunesid märksa mitmekesisemaks- enam ei saanud enam tõmmata lihtsat ja selget piiri kapitaliste-omanike ning palgatööliste-mitteomanike vahel. 2) Erineva tulutasemega inimeste elustiil lähenes. Kõik see vähendas ühiskonnas klasside ja gruppide sotsiaalset vastasseisu. 1.6 Modernism ja postmodenrism kui XX saj sotsiaalfilosoofilised teooriad Modernismi põhijooned: progress, areng, emantsipatsioon, avanhard, vaimuvalgus. Modernism on optimistlik elufilosoofia ning tulevikku suunatud filosoofia. Metropolides kasvas välja moderne elustiil, mis surub peale kainuse, ratsionaalsuse, punktuaalsuse, pideva kalkuleerimise. Intellekt muutub elus tähtsamaks kui traditsioonid. Postmodernism: täielik modernismi vastand. Selle kohaselt on ajastud, kultuurid ja inimeste

Kodanikuõpetus

7

doc

Nüüdisühiskond

Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustria

Ühiskonnaõpetus

42

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8

Ãœhiskond

10

doc

Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamis küsimused koos vastustega

Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peami

Ühiskonnaõpetus

8

docx

N��dis�hiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT

Sissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit ­ turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Oluline oli, et tööaeg saaks kasutatud võimalikult otstarbekalt. Juhtmotiiviks kujunes ütlus ,,aeg on raha!". Võimusuhted ning argielu muutusid asisemak

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Ühiskonna Kt kordamine: Nüüdisühiskond

majandusharust teise) VÕI vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Ühiskonna sidususe tagab kodakondsus ja poliitiline kultuur. Sotsiaalne tõrjutus on seisund, milles inimene ei osale (või osalevad minimaalselt) ühiskondlike hüvede jaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus. Peamisteks põhjusteks peetakse vaesust, madalat haridust, regionaalset, kultuurilist ja keelelist suletust. 16. Modernism ja postmodernism Modernism- inimesed uskusid progressi ehk usuti et inimkond areneb edasi, olukord läheb paremaks. Olid valdavad suured lood ja teooriad. Postmodernism- 20 saj esimene pool. Paljud inimesed ei usu progressi, ühiskonna taandareng, suuri lugusi enam ei ole.

Ühiskonnaõpetus

14

doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit ­ turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel.

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)