Postmodernism (0)

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE

1.tund – TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE
Nüüdisühiskonna märksõnad:

tööstuslik kaubatootmine
rahva osalemine ühiskonna valitsemises
vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus

kapitalism ja demokraatia
teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond
heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond
postmodernistlik sotsiaalfilosoofia

Tööstusrevolutsioon:

tehnoloogiline progress
uued töö organiseerimise moodused ( fordism )
uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid

(sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms)
Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris:

tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus)

linna- ja maainimeste suhtarv ( urbaniseerumine )

leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne)

majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa- aristokraatia ja käsitöölised, võitjateks kodanlus ja kapitalistid)

suurem sotsiaalne mobiilsus
- võrdle nt Tallinna rahvaarvu eri sajanditel.

2.tund – TÖÖSTUSÜHISKONDA KÄSITLEVAD TEOORIAD

Poliitiline ökonoomia – majandusteaduse osa, mis mõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest, nt tööväärtusteooria (Adam Smith, David Ricardo ).
Konfliktiteooria – klassivõitlus vastavalt tootmisviisile ja omandisuhetele (nt kapitalistid ja proletariaat ), nt Karl Marx “ Kapital ”.
Max Weberi teooria – käsitlus kapitalismi vaimsetest eeldustest (“ Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim”, 1904 ), st arusaam, et protestantlikud väärtused sobivad hästi kokku turumajandusega . Weberi poliitiline sotsioloogia oli pessimistlikum: bürokraatia ja ratsionaliseerimise “raudpuurile” suudab konstruktiivne oponent olla vaid plebistsitaarne demokraatia (aktiivne kodanikkond pluss autoriteetne liider).
Strukturaal-funktsionalistlik teooria – oluline on ühiskonna kui terviku säilimine, selleks on vajalikud teatud struktuurid, milles iga indiviid täidab oma funktsiooni (nt Talcott Parsons).
3.tund - HEAOLURIIK JA HEAOLUÜHISKOND
Heaoluriik on riigikorraldus, mis tungib majandusliku taastootmise ning jaotamise protsessidesse, et: 1) parandada inimeste toimetulekut; 2) kaitsta neid tururiskide eest; 3) leevendada elu bioloogilistest tsüklitest tulenevaid riske – seega on tegu riigi klassikaliste funktsioonide (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) põhimõttelise laienemisega, sh keskklassile ( haridus , tervishoid , sotsiaalkaitse), eesmärgiks solidaarsus ja sotsiaalne õiglus majandusliku efektiivsuse kõrval.
Heaoluriigi tunnused: 1) ressursside ülekandmine 2) sotsiaalsfäärile 40-50% avalikest kuludest.
Heaoluriigi põhimudelid:

konservatiiv -korporatiivne (omane Mandri- Euroopale , nt Saksamaa, Belgia) – aluspõhimõtteks tööpanusega arvestamine , sh kindlustusmaksete tegemisel, see süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O. Bismarcki reformid 1880-ndatel;

sotsiaal-demokraatlik (eriti omane Skandinaaviamaadele) – aluspõhimõtteks universalism, st pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust või ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele ja tõrjututele; riik on peamine heaolu pakkuja, kindla baasosaku pakkumine kõigile; vt nt Briti valitsus peale II maailmasõda;

liberaalne (omane USA-le, Jaapanile) – aluspõhimõtteks riigipoolne jääkfinantseerimine, st “igaüks on oma õnne sepp ”: riigi ülesanne ei ole pakkuda heaolu, vaid tagada konkurents ja kõrge tööhõive; maksud olgu madalad, et raha jääks kodanike kätte ja nad ise saaksid vastutada oma hariduse ja tervise kindlustamisel; toetust makstakse ainult vaestele.
Heaoluriigi kujunemine: 1880. aastatest Saksamaal, XX sajandi esimesel kümnendil Põhja-Euroopas, USAs 1930.aastatel (F.D. Roosevelt ´i “uus kurss ”), 1950-1970 heaoluriigi kuldaeg,
1980.aastate majanduslanguse järel rõhk heaoluühiskonnal: valitsus vaid üks sotsiaalagentidest (kärbiti heaolukulutusi), kohustused tuleb ära jagada tööandjate, riigi, mittetulundussektori ja kodanike endi vahel.
Riigi väljamaksed:

Kindlustusväljamaksed – vanaduspensionid, haigusrahad, töötu abirahad.

Toetusrahad eelarvest – lastetoetus, toimetulekutoetus , invapensionid.
Teenused:

Raviteenused

Munitsipaalelamud

Haridus
4.tund – DEMOKRAATIA LEVIK JA SIIRDEÜHISKONNA PROBLEEMID
Poliitilise arengu tendentse: “külma sõja” ajal jagati maailm kolmeks: kapitalistlikud lääneriigid, sotsialistlikud riigid ja NSVL , arengumaad ( Aasia , Aafrika ja Lõuna-Ameerika). F.Fukuyama sõnul levib esindusdemokraatia ja kapitalism kõikjale, lõpetades autoritaarsed rezhiimid ning astudes poliitilise ajaloo järgsesse ajastusse. Riikide klassidesse jagamise asemel keskendutakse riikide moderniseerumisele nüüdisaegseks avatud ühiskonnaks.

Arusaamad modernisatsioonist

1950.-1960-ndatel = vesterniseerumine; S.M.Lipset: demokraatia eeltingimuseks jõukas ühiskond, õitsev majandus ( industrialiseerimine , urbaniseerumine, heaolu ja haridus).

1970-1990-ndateks märgati massiteabe rolli elustiilile, raha mõju valimistele ja kodanike kõrvalejäämist võimust: loobuti Lääne ühiskonnatüübi kõikjale ülekandmise ideest lahti ja keskenduti konkreetset majanduslikku ja sotsiaal-kultuurilist konteksti arvestavatele reformidele. Majanduskasvu asemel hakati hindama riigi võimekust maksude kogumisel ja tulude jagamisel.

Vaimsete faktorite rõhutamine (Francis Fukuyama): majandus ei määra demokraatia arengus kõike, väga tähtis on kodanike enesetunne, st tunnustusvajadus (seega on turumajanduse kõrvale vaja ka inimõiguste tagamist üldisel ja võrdsetel alustel).

Üleminek totalitarismilt demokraatiale

Tõusis tähelepanu keskpunkti seoses viimaste diktatuuride langemisega (Hispaanias, Portugalis, Kreekas) 1970-ndatel ja Nõukogude bloki kollapsiga 1980/90 vahetusel.

Revolutsiooni ja reformi erinevused

REVOLUTSIOON REFORM
Algatavad dissidendid algatab valitsev partei (opositsiooni nõudel)
Osalevad massid osalevad poliitikud ja ametnikkond
Stiihiline, etteaimamatu planeeritud kulg ja oodatav tulemus
Kasutatakse vägivalda rahumeelne
Muutuvad võimusuhted võimu ülesehitus ja valitsemissuhted samad
Ajalugu kinnitab C.A. de Tocqueville´i teesi: demokraatiale saab üle minna ainult rahumeelselt (vt hoiatavaid näiteid: Prantsusmaa, Venemaa, Hiina). Nõukogude bloki riigid valisid rahumeelse tee: reformid lõpevad siis, kui igas eluvaldkonnas valitseb demokraatia. Probleemiks reformide ebaühtlane tempo.
Siirdeühiskonna ohud:

Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata.

Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena.

Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu pärast peetakse prokommunistlikuks.

Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile.

Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi.

Ideoloogiline vaakum ja hedonism , kultuuriliste ja eetiliste väärtuste langemine .
5.tund – POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND JA SELLE ANALÜÜS SOTSIOLOOGILISTES TEOORIATES
Daniel Bell´i “postindustriaalne ühiskond”: kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris ja tootmispõhimõtetes: agraar- ja tööstussektor kahaneb, teenindussektor kasvab. Tööstusühiskonna arvuka keskpärase haridustasemega spetsialistide asemel on vaja kõrgkvalifitseeritud tööjõudu, levinud on kõrgtehnoloogiline ja teadusmahukas tootmine.
Industriaal- ja postindustriaalse ühiskonna erinevused
TÖÖSTUSÜHISKOND POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND
Põhiressurss masinad teadmised
Põhiinstitutsioon firma ülikool
Põhiotsustajad ärimehed eksperdid , managerid
Võimu alus omand oskusteave ( know -how)
Valitsuse roll majandusvabadus valitsuse ja firmade koostöö
( laissez faire)
Postindustriaalse ühiskonna (edaspidi: PIÜ) sotsioloogilised teooriad
Daniel Bell:
“Postindustriaalse ühiskonna saabumine” (1975): PIÜ tunnuseks mitte kaubahulga maksimaalne tootmine, vaid võime juhtida muutusi ja kontrollida ühiskonda, mis eeldab kõrgetasemelise teadusliku, tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolitusega spetsialiste; eeldab ka globaalsemat, tsentraalsemat ja koordineeritumat juhtimist. Bell esines deideologiseerimise kontseptsiooniga. PIÜ on ebakindel, sest majandus juhindub ratsionaalsusest, poliitika taotleb võrdsust ja kodanike kaasamist, kultuuris laiutab hedonism ja eneseteostuse apologeetika.
Omandisuhted muutuvad mitmekesisemaks, toimub nn “manageride revolutsioon”. Keskklass laienes tunduvalt (kõrge kvalifikatsiooniga ning kindla ja piisava sissetulekuga palgatöötajad), lähenema hakkasid erineva tuluastmega inimeste elustiilid . See leevendab klassivastuolusid.
Joseph Schumpeter:
Sarnane marksistlikule käsitlusele, ent pidas kapitalismi hävitamisel ja sotsialismi ülesehitamisel võtmeelemendiks korporatsioonide tegevjuhte ja managere. Pidas oluliseks riigi tugevat sekkumist majandusse.
Charles Wright Mills:
Vana keskklass (väikekodanlased, talupidajad, arstid ja juristid) on asendunud uue keskklassiga (kõrge kvalifikatsiooniga teenistujad): valgekraedega, kelle positsioon teeb nad konformistlikuks ja ettevaatlikuks poliitiliste muutuste suhtes. Uue keskklassi tõusuga võib seostada ka poliitilist ükskõiksust.
Poliitiline võim on koondunud föderaalametnike, ärikorporatsoonide liidrite ja kõrgemate ohvitseride kätte.
Siiski rahva sotsiaalse apaatia süvenemine ei jätkunud, vaid 1960-ndad läksid ajalukku mitmesuguste laiaulatuslike liikumistega ( hipid , feministid, inimõiguslased, patsifistid, rohelised jne).
Robert Dahl :
Pluralistliku koolkonna esindajana uskus, et võim on jagatud paljude huvigruppide vahel – polüarhia. Lisaks hajutatud võimule vaja ka aktiivset ja tegusat kodanikuühiskonda.
Ühiskonna analüüs on muutnud ajapikku elulähedasemaks, majandusanalüüsile lisanduvad sotsiaalsete suhete ja kultuuri käsitlused.
6. tund – MODERNISM JA POSTMODERNISM KUI XX SAJANDI SOTSIAALFILOSOOFILISED TEOORIAD
Modernne ehk moodne ja sellest modernism:

ühisnimetuseks kõigile nüüdisaegsele (ühiskond, elulaad, arhitektuur )

kunsti- ja kultuuriajaloos XiX saj lõpu ja XX saj alguse vool, mis vastandus klassikalisele romantismile ja realismile

XX saj sotsiaalfilosoofia suund
Modernism –
seondub märksõnadega progress, areng, emantsipatsioon, avangard , vaimuvalgus – optimistlik elufilosoofia, mis usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva keskkonna kohta ning seeläbi lahendada esilekerkivad probleemid. Modernism on globaalne, optimistlik ja tulevikku suunatud. Hinnatakse kolonialismi mõju asumaadele ning ameerikaliku demokraatiamudeli eksportimist kolmandasse maailma (modernisatsioon). Ühtlasi öeldakse lahti minevikupärandist ja vanadest traditsioonidest.
Georg Simmel – uuris selle moodsa maailma arengukeskkonda, raamistikku ja väärtusi. Rahavõimu ja metropolide kasv surub peale modernse elustiili: kainus, punktuaalsus, ratsionaalsus , pidev kalkuleerimine . Intellekt saab olulisemaks kui traditsioonid, toimub suhtlemisvõrgustike mitmekesistumine . Kuivõrd inimene suudab vastu seista sotsiaalse ümbruse poolsele survele ja piirangutele? Ühiskonnaga mugandumise teeninduses on mood (kindla grupiga samastumiseks). Palgatöö domineerib jõudeelu üle, dikteerides tegevusstiile ja põhiväärtuseid. Kompensatsioon riski ja seikluse abil peaks kompenseerima argirutiini.
Postmodernism –
Nõustub modernismiga vaid ühes – väärtuste suhtelisuse – osas. Muus vastandub, seejuures suhtelisusest kujuneb kultuurilise pessimismi tugi (nt ÜRO inimõiguste deklaratsiooni universaalsus nonsenss). Inimkäitumise pidamist irratsionaalseks viib sotsiaalse nihilismini. Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte rahulolevat keskklassi. Tohutu valiku tõttu kultuur fragmentaarne ja kultuuritarbimine eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus ähmastuvad ka piirid reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus (nt Jean Baudrillard ).
Anthony Giddens ´i mõõdukam teooria – nüüdisühiskond kätkeb endas nelja tõsist riski: võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof. Klassikalised maailmareligioonid ja uued humanistlikud liikumised on siiski alles, tegeledes reaalsete probleemidega (keskkonnakaitse ja võitlus vaesuse vähendamiseks). Tarbimine pole siiski üldhõlmav, sissetulekute tase paneb piirid peale.
POSTMODERNISM
Modernism:

kontseptuaalne
kirjanduslikkus
uue loomine
relativism
duaalsus

Postmodernism:

rõhutatult mittekontseptuaalne
tsitaatide kataloog, eklektilisus
Uue loomise võimatus, dekonstruktsioon
situatiivsus
makro- ja mikrokosmose seoste kadu
aja kadumine (nüüd ja praegu)

Postmodernismi nimetusega on ka kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund.
ühtsed jooned:

ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction)
kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed
fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu
ideede lõtv seotus
paranoilisus
kindla teemaderingi eristamatus
postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitšilikud elemendid, püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; kunstnik provotseerib publikut.

Võidud mulle, riskid sulle

Ulrich Beck
"Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole"
Ulrich Becki nimi on saanud enam-vähem sünonüümseks riskiühiskonna teooriaga. Ühiskonnateadustes on tavaline, et edu tagab mõni lööv ja lihtne idee: infoühiskond, postindustriaalne ühiskond, võrgustiku ühiskond jne. (Kui midagi uut välja mõtelda ei õnnestu, siis tuleb mõni vana asi lõppenuks kuulutada: ajaloo lõpp, töö lõpp, teaduse lõpp.) Becki raamat on siiski midagi enamat kui ühe lihtsa teesi raamatupikkuseks väljavenitamine: see sisaldab ülevaadet moodsa ühiskonna kujunemise faasidest, käsitlust teaduse ja ekspertide ambivalentsest rollist tänapäeva ühiskonnas ning teooriat ühiskonna muutumisest refleksiivseks.
Kui USA kaitseministril Donald Rumsfeldil on lootust ajalukku minna veel millegi muuga kui Iraagi sõda, siis on see üks luuleline mõttearendus, mis minu kohmakas proosatõlkes kõlaks umbes nii: "Nagu me teame, on olemas tuntusi, mida me tunneme. On asju, millest me teame, et me neid teame. Me teame samuti, et on tuntusi, mida me ei tunne. Mis tähendab, et me teame, et on olemas tundmatuid asju. Kuid on olemas ka tundmatuid tundmatusi, millest me ei tea, et me neid ei tea."
Riskiühiskonnas puututaksegi kokku eelkõige viimastega. Seega riski mõiste Beckil erineb riskist majandusteaduslikus mõttes, kus sellele peab saama omistada arvulist väärtust. (Arvutamatuid riske nimetavad majandusteadlased pigem määramatusteks.)
Igal juhul rõhutab Beck, et tänapäeva ühiskonna ja poliitikaga on lood nii, et kunagi jumalatele või traditsioonidele reserveeritud koha untsuminekute seletajana on nüüdseks sisse võtnud riskid. Poliitikas jäävad meie kaugemad kavatsused enamasti tagajärjetuks ja tagajärjed on enamasti kavatsematud. See on muidugi andnud tänuväärse võimaluse igasugustele soolapuhujatele ja manipulaatoritele poliitikas ilma teha, näiteks kui ühelt poolt puhutakse üles olematute massihävitusrelvadega seotud riskid ja teisalt geneetiliselt muundatud organismidega seotud riskid. Ennast taastootev määramatus võimaldab samuti üsna lihtsalt süü ja vastutuse koormat hajutada (Küsimus: milline minister nüüd vastutabki naftareostuse likvideerimise eest?)
Moodne ühiskond ei ela enam kooskõlas looduse ja enesestmõistetavate traditsioonidega, mis ütleksid ette, kuidas inimene peaks toimima. Pigem me kogeme või oleme sunnitud kogema oma tegevusmotiive valiku tulemusena. Näiteks sedagi , kui sa oled paks heteroseksuaalne eesti mees, võib vaadelda valiku tulemusena: kes sul keelab maha võtta, sugulist orientatsiooni muuta või soomlaseks hakata! Asjad, mis kunagi näisid endastmõistetavad või mida tehti spontaanselt, nagu söömine, laste kasvatamine , seks, kõnelemine, puhkamine, on nüüd pideva uurimise ja tähelepanu all. Kõike seda tuleb eluaeg õppida. Umbkaudu sellist olukorda nimetabki Beck "refleksiivseks moderniseerumiseks": miski pole seal enam enesestmõistetav, kõikesöövitav modernsus on hakanud uuristama ka iseenda eeldusi.
Üsna hõlbus on ette näha, kuidas riskiühiskonna vulgariseeritud mõiste võib osutuda mugavaks ideoloogiliseks relvaks valitsejate käes. Riskide teadlikule ülespuhumisele sai juba viidatud. Riskiühiskonna kontseptsioon lubaks ka valitsejatel ütelda neile, kellel on kehvasti läinud (nt sundüürnikele), et elu ongi üks suur valik ja riskimine, kus ei maksa loota riikliku poputaja peale. Või siis arutleda umbes nii: unustage sellised "modernse" aja hüved nagu kindlustatud pension , arstiabi, töökoht ja haridus, sest riskiühiskonnas osalevad kõik suures loteriis, hakake ettevõtjaks ja investeerijaks. Paraku aga on selle loteriiga nii, et enamasti mängitakse seal võõraste panustega ja riskeeritakse teiste heaoluga. Mis võiks olla mõnusam kui õnnemäng, milles sa võid vabalt valides panuseid teha, kuid võidud tulevad alati sulle ja kaotusi peavad kandma teised!
Mitte et Ulrich Beck niisugust mõtteviisi jagaks. Tema teose tuumaks hoopis ongi tees sellest, kuidas rikkuse ebavõrdne jagunemine on hakanud asenduma riskide ebavõrdse jagunemisega. Tundub, et "Riskiühiskonna" klassikustaatus on igati välja teenitud, raamatu hoogne stiil, lai ajalooline haare ja teravapilguline ettenägelikkus (ning tõlkija meisterlik töö) teevad selle lugemisväärseks ka kakskümmend aastat pärast algupärandi ilmumist.

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 58 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mimmu-tupsu Õppematerjali autor

heaoluriik, heaoluühiskond ,demokraatia levik , postindustriaalne ühiskond

heaoluriik heaoluühiskond demokraatia levik postindustriaalne ühiskond

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamine tööks

massidel, vähem on keskklassi ja eliiti. Postindustriaalse demokraatliku ühiskonna struktuuris on võrdselt nii alamklassi, keskklassi kui ka kõrgklassi osakaal. 13. Modernse ühiskonna tunnusjooned: vaated on suunatud tulevikku, oluline on progress, areng, vaimuvalgus. Ütleb lahti minevikupärandist ja vanadest kommetest. Hinnatakse uut ja kaasaegset. Riikide asumine demokraatia teele. 14. Postmodernism: väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism. Modernismi vastand. Inimesed on eelkõige tarbijad, mitte tootjad. Sotsiaalne nihilism- äärmuslikkus.

Ühiskonnaõpetus

doc

Nüüdisühiskond

kekspärase haridustasemega tööjõudu. Nüüd asendati suur osa töölisi masinate ja robotitega. Hakati tähtsustama haridust ja teadmisi. Muutused: 1) Omandisuhted kujunesid märksa mitmekesisemaks- enam ei saanud enam tõmmata lihtsat ja selget piiri kapitaliste-omanike ning palgatööliste-mitteomanike vahel. 2) Erineva tulutasemega inimeste elustiil lähenes. Kõik see vähendas ühiskonnas klasside ja gruppide sotsiaalset vastasseisu. 1.6 Modernism ja postmodenrism kui XX saj sotsiaalfilosoofilised teooriad Modernismi põhijooned: progress, areng, emantsipatsioon, avanhard, vaimuvalgus. Modernism on optimistlik elufilosoofia ning tulevikku suunatud filosoofia. Metropolides kasvas välja moderne elustiil, mis surub peale kainuse, ratsionaalsuse, punktuaalsuse, pideva kalkuleerimise. Intellekt muutub elus tähtsamaks kui traditsioonid. Postmodernism: täielik modernismi vastand. Selle kohaselt on ajastud, kultuurid ja inimeste

Kodanikuõpetus

doc

Nüüdisühiskond

Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustria

Ühiskonnaõpetus

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine......................................................................6 2.Heaoluriik............................................................................................................ 8

Ühiskond

doc

Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamis küsimused koos vastustega

Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 1)ühiskonna sektorite eristatavus: I sektor ehk avalik (sinna kuuluvad kõik riigiasutused) II sektor ehk turumajandus III sektor ehk kodanikuühiskond (kuhu kuuluvad MTÜ-d, seltsid). 2)Tööstuslik kaubatootmine 3)Rahva osalemine ühiskonna elu korraldamises. 4)Inimõigused on tagatud, see tähendab näiteks õigus vabadusele, haridusele. Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peami

Ühiskonnaõpetus

docx

N��dis�hiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT

Sissejuhatus Nüüdisühiskond vormus 19. sajandil, mil kujunesid välja ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsevsektor ja kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed tööstused ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne. Oluline oli, et tööaeg saaks kasutatud võimalikult otstarbekalt. Juhtmotiiviks kujunes ütlus ,,aeg on raha!". Võimusuhted ning argielu muutusid asisemak

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna Kt kordamine: Nüüdisühiskond

majandusharust teise) VÕI vertikaalne ( lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi). 15. Tõrjutus ühiskonnas. Ühiskonna sidusus. Ühiskonna sidususe tagab kodakondsus ja poliitiline kultuur. Sotsiaalne tõrjutus on seisund, milles inimene ei osale (või osalevad minimaalselt) ühiskondlike hüvede jaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus. Peamisteks põhjusteks peetakse vaesust, madalat haridust, regionaalset, kultuurilist ja keelelist suletust. 16. Modernism ja postmodernism Modernism- inimesed uskusid progressi ehk usuti et inimkond areneb edasi, olukord läheb paremaks. Olid valdavad suured lood ja teooriad. Postmodernism- 20 saj esimene pool. Paljud inimesed ei usu progressi, ühiskonna taandareng, suuri lugusi enam ei ole.

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (industriaalühiskond - Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Väikesed töökojad ja manufaktuurid asendusid suurte vabrikutega, kus töö oli korraldatud konveieritel.

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid