Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "NÜÜDISÜHISKOND". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poliitik, marx, revolutsioon, politoloog, kapitalism, weber, sotsioloog, filosoof, marxi, defineeri, sektorit, politoloogia, pluralism, heaolumudel, ricardo, nüüdisühiskond, kodanikuühiskond, poliitikateadus, ühiskonnakorraldus, liberaalne, weberi, eetika, elukutse, majandusteadlane, hegel, institutsioon, smithi, majandusteadus, fukuyama, erasektormõtestab majanduse arengu seaduspärasusi, lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest. Selle loojateks peetakse politolooge Adam Smithi ja David Ricardot- nad pühendusid turumajandussuhete analüüsile, olles veendunud, et need on kõige efektiivsemad. Liberalismi majanduslik suund pidas rikkuse allikaks kõigis majandusharudes inimtööga loodud väärtusi. Selle põhimõttele tugineb tööväärtusteooria. Karl Marx- Tema käsitluses tähendas kapitalism niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Marx tõi välja kaks kapitalistlikku tootmine põhilist tõukejõudu: vältimatu vajadus toota kasumit ja püsida konkurentsis. Max Weber- Ta nimetas oma valitsemismudelit plebistsitaarseks demokraatiaks. Ta pidas edu pandiks autoriteetset liidrit. Rahvas pole Weberi teooria järgi mitte passiivne mass, vaid aktiivne kodanikkond, kes suudab osaleda poliitika kujundamises ning valida endale liidri. 1
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris:
Karl Heinrich Marx Elulugu Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, materialist, majandusteadlane ja üks rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid. Ta oli kahtlemata üks19. saj mõjukamaid sotsialistlikke mõtlejaid. Marx oli mitmekülgne isiksus. teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust
· Protestantlikud väärtused soosivad tööarmastust, kokkuhoidlikust, ausust ning arvepidamist. · Kapitalismi juhtmõtteks oli rikkuse kogumine, enesedistipiin ja ratsionaalsus. · Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid paigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. 7. Iseloomusta K.Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest · Kapitalism tähendas Marxi jaoks niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi kapitalistide e kodanluse eraomandisse · Teine ühiskonna põhiklass töölised e proletariaat on vaba küll õiguslikult, kuid mitte majanduslikult · Kuigi Marx kritiseeris teravalt proletariaadi olukorda oli ta kapitalismi tugev pooldaja 8. Too välja revolutsiooni ja reformi erinevused.
o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda (Avatud ühiskond sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. Suletud ühiskond on riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud). Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnas on mitmed
Tekkisid väikepered. Teenindusühiskond suur osa inimestest töötab teenindussektoris, tekib keskklass ja heaoluriik. Infoühiskond ühiskonnas hakkamasaamisel on oluline info ja teadmiste kättesaadavus, samuti on oluline end pidevalt täiendada elukestev õpe. Teadmusühiskond ühiskonnakorraldus, kus teadus ja uurimistulemused on aluseks igapäevelu korraldusele. Tööaja ja koha määratlus on ähmastunud. 2. Smithi, Marxi, Weberi ja Durkheimi iseloomustus tööstusühiskonnale. Adam Smith Karl Marx Max Weber Emile Durkheim Eluaastad 1723-1790 1818-1893 1864--1920 1858-1917 Maa SB Saksamaa Saksamaa Prantsusmaa Põhimõtted Turumajanduse Tunnete ja Reformatsiooniga Sotsiaalse
Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Merkantilismi pooldajad samastasid rikkuse rahaga ja väitsid, et riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedatagavaradest. Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Klassikaline koolkond Adam Smith (ristitud 5. juuni 1723 Kircaldy 17. juuli 1790) oli soti filosoof, ühiskonna- ja majandusteadlane. Kuigi ta oli filosoofiaprofessor Edinburghi ülikoolis, pani just tema aluse tänapäevasele majandusteadusele ning liberaalsele turumajandusele. Smithi raamatu "Rahvaste rikkus" ilmumisega sündis uus teadusharu: majandusteadus. Selles raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Niinimetatud nähtamatu käsi saab Smithi õpetuse sümboliks. Selleks nähtamatuks käeks on vaba turumajandus, mille vundamendiks on hinnad
Marksism Karl Marx Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog, vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marx sündis 1818. aastal Saksamaal Trieri linnas. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood, kui ka Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mille tõttu oli ta sunnitud siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli
Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith propageeris kujunevaid turumajandussuhteid olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks. Karl Marx kapitalism tähendas niisugust tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid ja toodang kuulub kapitalistide ehk kodanluse eraomandisse. ,,Kapital" kapitalistliku tootmise 2 põhijoont: 1) Toota kasumit 2) Püsida konkurentsis Marx analüüsis tööühiskonda majandusest lähtuvalt. Max Weber sotsioloog. ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim". Väitis, et kristlikes maades, kus toimus reform, arenes kapitalism jõudsamalt kui katoliiklikes või mittekristlikes paikades.
Üldisloomustus Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline ideoloogia ja revolutsiooniline praktika, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi ajaloofilosoofilistel ja majandusteoreetilistel vaadetel põhinevad kirjatööd ja mille sihiks on kapitalistliku ühiskonna asendamine sotsialismiga. Marksismi seisukohast põhineb kapitalism töölisklassi ekspluateerimisel -õõra tööjõu oma huvides ära kasutamine)ning tööga loodud lisaväärtuse omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsioonitulemusena. Marksism kujunes välja 1850.1880. aastatel koos paljude teiste uute sotsiaalsete ja poliitiliste teooriatega. Marksismi sünnimaaks peetakse Saksamaad Marksismi rakendamine reaalses poliitikas on avaldanud tohutut mõju 20. sajandi maailmale.
..........................................................................................4 2. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA EDASINE ARENG....................................................................6 2.1. Adam Smithi tööväärtusteooria.......................................................................................6 2.2. David Ricardo tööväärtusteooria.....................................................................................7 2.3. Karl Marxi tööväärtusteooria..........................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS
TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber Emilé Durkheim Vabaturumajandusest Kapitalistlikust Kapitalistluku Sotsioloogiateaduse propageeris tootmisest ja tootmisviisi rajaja. turumajandussuhteid, klassisuhetest. vaimsetest Tööjaotuse rõhutas et väärtusi Uskus, et tunnete eeldustest. põhifunktsioon on loob majanduses ja traditsioonide Saksa nimekaim sotsiaalse
Karl Heinrich Marx sündis 5. mai 1818 Saksamaal ja suri 14. märts 1883 Londonis. Ta oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Tema kõige mõjukamad teosed on ,,Kommunistliku partei manifest" ja ,,Kapital". Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis, vaevas teda kõige enam alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski Jena Ülikoolist. Pärast seda töötas Marx ajakirjanikuna ajalehe "Rheinische Zeitung" juures,
Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaja võib lugeda lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja -suhetes. Totalitaarsest ühiskonnast demokraatlikkusse üleminev. Põhimõtteliselt 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine Erinevused: Revulutisoon: algatavad dissidendid (teisitimõtlejad) osalevad massid kulg etteaimamatu, stiihhiline vägivalla kasutamine võimu ülesehitus ja valitsemissuhted muutuvad Reforminine: algatavad võimulolijad osalevad poliitikud ja ametnikkond kulg planeeritud ja oodatav tulemus rahumeelne võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad põhiliselt samaks SIIRDEÜHISKONNA OHUD
Tekkis poliitökonoomia- majandusteaduse osa, mis käsitleb majanduse arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna arengu astmetest. Rajajad Adam Smith ja David Ricardo (inglise teadlased)- uurisid turumajandussuhteid. Väitsid: 1. rikkuse allikas on inimese töö 2. riik ei tohi sekkuda majanduse toimimisse 3. mida paremini läheb üksikindiviidil, seda paremini läheb ühiskonnal kui tervikul. seega lõid kaasaegse liberalismi aluse. Karl Marx rajas kogu tööstusühiskonna analüüsi majanduse analüüsile. Kritiseeris teravalt tööliste (proletariaadi) olukorda, kuid tema üldine hinnang kapitalismile oli pigem positiivne. 1 Heaoluriik. Tööstuspöörde tagajärjel kujunes välja eriline ühiskonnakorralduse tüüp: heaoluriik(toimus riigi funktsioonide oluline laienemine- varem tegeles riik vaid korra ja kaitsega)
Teadmusühiskonnas aga kasutatakse infot majanduses ja poliitikas pidevalt ning oskuslikult. Infoühiskonnas tähtsustati majandus ja tehnoloogia osa majanduses, insenertehnilise personali ja teenindussektori töötajate osakaal jõus ning on haritud spetsialistid. Teadmusühiskonnas muudab töö iseloomu, on vabam kord ning töös on tähtis loovus, oskus töötada rühmadena ja rakendada teadmisi. Töötaja peab oma tööd ise korraldama. 4) Kirjelda Adam Smithi, Karl Marxi, Marx Veberi ja Emile Durkheimi teooriaid tööstusühiskonna kohta. Adam Smith- · Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid, olles veendunud nende paremuses. · Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. · Indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid. Karl Marx- · Tööstusühiskond, kus tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi- kodanluse eraomandisse. · Kapitalistlik tootmine- 1)toota kasumit, 2) püsida konkurentsis
tasakaalustatus. Ükskõik millise sihiasetuse kõrvalejäämine või sellest kaugenemine tähendab ohtu jätkusuutlikkusele. Jätkusuutlikust saab tagada arengu planeerimisel pikema perioodi peale. 1992.a võesti vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegiaid ja valdkonnastrateegiaid. Nt eestis on vastu võestud riikslik lastekaitse strateegia aastani 2015. Mänedzeride revolutsioon Daniel Belli pakutud oskussõna, mis tähistab juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasvu postindustriaalses ühiskonnas. Proletariaat ehk palgatöölised kapitalistliku ühiskonna üks põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu kodanlusest majanduslikult sõltuv. On sunnitud müüma oma tööjõudu. 2
keskpunkti ühe põletavama probleemi tööpuuduse. Ta püüab kindlaks teha põhjused või mõjurid, mis on tööpuuduse aluseks, millest sõltub rakendatuse tase. Neid mõjureid on kolm, väidab Keynes: 1) tarbimiskalduvus (tarbimisnõudlus); 2) kapitali piirefektiivsus (kasuminorm);. 3) protsendinorm (-määr). Peamiseks vahendiks selle häda vastases võitluses nägi ta riigi majandusliku võimu kasutamist, peamiselt rahanduse ja krediidi vallas. J. Keynes kinnitab, et harmooniline kapitalism on fiktsioon. Kaasaegne kapitalism ei suuda kindlustada efektiivset nõudlust ning täielikult ära kasutada tootlikke jõude. Tema arvates on kapitalismil krooniline tendents stagnatsioonile. (Krinal, 1998: 296-300) Keynesi arvates ei tule kõrgeltarenenud turumajanduse eluliste probleemide alget otsida mitte ressursside pakkumisest, vaid nõudlusest. Ta seadis esiplaanile efektiivse nõudluse ja selle komponendid. Vaadeldes paljusid mõjureid, jõudis J
Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas). Kujunes keskklass. Inimeste elustiilide lähenemine. Masstootmine ja massikultuur. Massimeedia. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
Primaarsektor 2. Sekundaarsektor 3. Tertsiaarsektor Primaarsektor madala arengutasemega riigid. suur hulk inimesi töötavad hankivas tööstuses. Sekundaarsektor - keskmise tasemega riigid. enamik inimesi on seotud töötava sektoriga. Tertsiaarsektor kõrgelt arenenud riigid. ülekaalus teenindussektor. Teooriad : Karl Marx Aluseks võetud omandisuhted Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus, kellele kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid.( nt. Tehased, kaubandusettevõtted) Tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks on kapitalistlikus ühiskonnas palgatöölised. Max Webber töötas õpetuse välja 20.saj. algul tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet : 1
Primaarsektor 2. Sekundaarsektor 3. Tertsiaarsektor Primaarsektor madala arengutasemega riigid. suur hulk inimesi töötavad hankivas tööstuses. Sekundaarsektor - keskmise tasemega riigid. enamik inimesi on seotud töötava sektoriga. Tertsiaarsektor kõrgelt arenenud riigid. ülekaalus teenindussektor. Teooriad : Karl Marx Aluseks võetud omandisuhted Kapitalistlikus ühiskonnas on võimul kodanlus, kellele kuuluvad tähtsamad tootmisvahendid.( nt. Tehased, kaubandusettevõtted) Tootmisvahenditest ilma jäetud klass, kelleks on kapitalistlikus ühiskonnas palgatöölised. Max Webber töötas õpetuse välja 20.saj. algul tõi välja ühiskonna kihistumise 3 mõõdet : 1
alusel: kapitalistid, maaomanikud ja töölised. Lahendust majanduslikele probleemidele nägi Ricardo tehnoloogia arengus ja rahvusvahelises kaubanduses. /1, lk 326-328/ Thomas Robert Malthus väitis, et rahvastiku kasvu pole võimalik kontrollida ning peagi hakkab see ületama tootmise kasvu, tuues kaasa üha suurema viletsuse. Vaesuse ja viletsuse põhjuseks on see, et rahvastik kasvab geomeetriliselt ja toiduainete pakkumine aritmeetiliselt. /1, lk 328-329/ Karl Marx tahtis panna paika kapitalistliku ühiskonna muutumise seaduspärasusi. Tema majandusteooria seisukohad on kokku võetud tema peateose ,,Kapital" kolmes köites. Marx alustas ühiskonna klassisüsteemi uurimist. Ta esitas küsimuse, iks üldse uus väärtus tekib ja miks töölised loovad kõigepealt uut väärtust ja jäävad seejärel sellest ilma. Tema vastus sellel küsimusele oli, et valitsev klass sunnib töölisi nende loodud uuest väärtusest loobuma.
KARL MARX Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.KARL MARXI ELULUGU........................................................................................4 2.DIALEKTIKA.............................................................................................................6 3.KLASSIVÕITLUS......................................................................................................8 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..............
19. sajandi revolutsioonihõngulisuse tulemusena oli selge, et ühiskond, poliitika ning majandus vajab järjekordseid muudatusi. Industrialiseerimine oli üheks peamiseks aluseks ühsikonna muudatustele. Tekkisid uued poliitilised- ja majanduslikud õpetused. Suur Prantsuse revolutsioon oli eeskujuks inimestele, kes soovisid tegutseda oma huvides ja muuta elukeskkonda. Ameerika iseseisvusvõitluse ideoloog Thomas Paine just seda viimast rõhutaski ning õhutas inimesi mässama. Revolutsiooni vastu astusid võitlema privilegeeritud inimesed, kes proovisid kaitsta oma õigusi ja raha. Nad taotlesid ka tagasipöördumist vana korra juurde. Nii tekkis kontrrevolutsiooni ideoloogia. Suurte muudatuste ajal leidus inimesi, kes pidasid vajalikuks pöörduda tagasi vana korra
sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond).(õpik lk.5-12; siirdeühiskond lk.19) Teenindusühiskond ehk infoühiskond ehk postindustriaalne ühiskond ehk postmodernne ühiskond. Ülemineku tööstusühiskonnalt uuele ühiskonnatüübile tingis teaduslik-tehniline pööre (1945.a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon. Arvutid andsid tehnilise baasi, s.t. muutsid praktiliselt võimalikuks kiire infotöötluse. - IT areng, arvutipõhiste tehnoloogiate areng. Ühiskonna struktuuri muutumine. II maailmasõja järel tõi elektroonika areng kaasa automatiseerimise Selle sotsiaalsed tagajärjed: - tööviljakuse tõus - tööjõu vabanemine - vaba aja pikenemine Massilist tööpuudust pole aga tekkinud, kuna vabanev tööjõud on suundunud teenindavasse sektorisse. Postindustriaalset ühiskonda iseloomustab:
Teadmusühiskonna ohud: 1. Seotud tootmise ja tehnoloogia mõjuga(tuumaenergia kahjustused, ülisuured maasikad, vihmametsade maharaiumine) 2. Küberrünnakud 3. GMO 4. Eetilised probleemid(inimese kloonimine) Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast: · A. Smith väärtuse loob inimtöö, pooldas konkurentsi tagab kvaliteedi ja madalad hinnad; turumajandus tasakaalustab kõigi huve. · K. Marx mõistuspärasus, kapitalism tootmisvahendid ja toodang kuuluvad ühte klassi; teise kuuluvad töölised, kes olid vabad õiguslikult, kuid mitte majanduslikult. Toota kasumit ja püsida konkurentsis. · M. Weber protestanlikud väärtused soosivad turumajanduse iseloomujoonte tekkimist tööarmastus, kokkuhoidlikkus. Juhtmõttes rikkuse kogumine, enesedistsipliin, ratsionaalsus · E. Durkheim sotsiaalse solidaarsuse hoidmine; tööstusühiskond soodustas individualismi
Euroopas algas linnastumine ning ära hakkas kaduma külakogukondlik eluviis. Töö tegemine muutus lihtsamaks ning tootmine masinate abil kiiremaks ja efektiivsemaks. Massiline tehaste rajamine 7. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda Erinevalt industriaalsest ühiskonnast kasutatakse postindustriaalses ühiskonnas kõrgtehnoloogiat ning tähtsal kohal pole enam lihttöölised, vaid kõrgelt haritud spetsialistid 8. Iseloomusta Karl Marxi arvamust kapitalistlikust tootmisest ja klassisuhetest K. Marx näitas, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei saa oma töö eest võrdset palka toote müügihinnaga, siis kapitalist saab kasu tööliste arvelt ja ekspluateerib töölisi. Kapitalistlik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida. Mõte on õige ning nii on väitnud ka Adam Smith ja David Ricardo, olles Marxiga samadel seisukohtadel
linna tööd otsima, kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal. 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist – postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast. Sotsioloog Daniel Belli pakutud termin märgistas kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, millele olid omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kuivõrd postindustriaalne ühiskond on tööstus- ehk industriaalühiskonna jätk, iseloomustatakse seda sageli võrdluses tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk teenindussektori
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)?
ettevõtjad tõstavad töötajate palku A väheneb kasum A võimalus tootmist laiendada väheneb A majanduskasvu seiskumine A krahh. Lahendus: vabamajandus. Tõestas, et rahvusvaheline tööjaotus ja spetsialiseerumine on kasulik kõikidele riikidele ja rahvastele. Näitas, et piiranguid kehtestav riik kahjustab eelkõige iseennast. Töötas välja suhtelise eelise seaduse. Teemad 13 ja 14 Marksism ja Karl Marx Marksismi olemus Pidas tähtsaks töölisklassi. Ta räägib kodanlikust ehk kapitalistlikust ühiskonnast mis koosneb järgmistest klassidest: 1.töölised (tööjõud) 2.kapitalistid (tootmisvahendid) Kapitalistid rikastuvad tööliste arvelt(nende higist ja vaevast). Marxile ei meeldinud et nii sotsiaalne ebavõrdsus suureneb( rikkad saavad rikkamaks ja vastupidi, et lõhe suureneb eri kihtide vahel).
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID...................................
(TOOTMISE VIIS) mõjutab seda, kuidas inimest ühiskonnas koheldakse. Enamus inimesi töötab rikastele. Jõukad omanikud (JUHTIV KLASS) teenivad väga palju raha(kasumit), samal ajal kui töölised(ALAMKLASS) elavad vaesuses. Marksistid väidavad, et selline kapitalistlik süsteem on EBAAUS. Kpitalism on ebaaus, kuna ühiskonna tootmise suhted (suhe bosside ja tööliste vahel) on ebaõiglased.(st. TÖÖLISI KASUTATAKSE JULMALT ÄRA). Karl Marx tahtis, et kapitalism lõpeks revolutsiooniga alaklassis ning et see asendusk kommunismiga, kus kõik oleks võrdsed. Kuna kapitalistlik infrastruktuur on nii ebaõiglane, peab miski eksisteerima, mis veenaks masse selle õiguses ja aususes.Marxi järgi ilmneb ühiskonna muutus revolutsoonilisel teel, kui töölerakendatud massid (ALAMKLASSID) reageerivad vägivaldselt rikaste VALITSEVA KLASSI vastu. Mõned tänapäeva Marksistid( UUS-MARKSISTID) väidavad,et KAPITALISTLIK seisund sunnib masse
annaabi.ee 
