Ajaloo KT nsvl lagunemine (0)

Ajaloo KT 28, 29, 29a

28

Perestroika algus.
1985 – NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatšov.
nõukogudel olid rasked ajad, sise-ja välispoliitika oli ummikusse jooksnud. Gorbatšov pidi riigi ‘ummikust’ välja tooma . See pidi toimuma ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise e. perestroika teel. Uus riigijuhtkond.
Avalikustamine
1986 – glasnost ( saladuste vähendamist ühiskonnast ja sõnavabaduse avardumist)
Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Massiteabete mõju kasvas märgatavalt. Kontaktide tihenemine toimus muu maailmaga .
Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas
Gorbatšovi võimuletulekuga oli riigi juhtkonna eesmärgiks lääneriikide suhete paranemisega.
1986 – Gorbatšovi ja Reagani tippkohting.
1987 – Sõlmiti leping keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
1989 – Gorbatšov lõpetas sõja Afghanistaniga ja viis sealt väed välja.
Vabade-käte-poliitka viis 1989-1990 aastatel idabloki kommunistliku režiimide kokkuvarisemiseni.
Varssavi lepingu organisatsioon lõpetas tegevuse ja Moskva heakskiidul toimmus Saksamaa ühinemine.
1980. Lõpus paranesid ka Hiinaga suhted.
Poliitilise elu reformimine
Partei juhtroll vähenes riigi poliitilises elus ning paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma .
Kehtestati presidentaalne valitsemissüsteem. 1988. Aastal valiti Gorbatšov riigipeaks? Ja nüüd oli tal senisest suuremad volitused riigi juhtimisel.
1989 märts – valiti kõrgeim riivõimuorgan NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress (esimene mitme-kandidaadi valimised pärast 1917. aastat.)
Gorbatšov üritas nii reformimeelsete kui ka vanameelsetega hästi läbi saada.
Gorbatšovi majanduspoliitika kukkus läbi.
1991. aasta augustisündmused
Mitmed liiduvabariigid said suveräänsusdeklaratasiooni ja püüdlesid täieliku iseseisvuse poole
Järjest mõjukamaks muutus Vene Föderatsioon – eesotsas Boriss Jeltsiniga.
1991. Aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kus ¾ pooldas endise suurriigi säilimist. (Eesti, Läti, Leedu, Armeenia , Gruusia ja Moldova boikoteerisid seda rahvahääletust)
19. August 1991. Aastal üritas võimule tulla RESK (Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee). Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti. NSVL eesotsa pidi saama asepresident Janajev. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördkatse – augustiputši – vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti.
Nõukogude Liidu Lagunemine
Riigipöördkatse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. Lisaks Eeestile ja Lätile kuulutasid 91. Aasta augustis iseseisvuse ka Ukraina ja Valgevene.
91. Aasta septembris tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust
Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) sõlmiti 8. Detsembril 91. Aastal Vene, Valgevene ja Ukraina vahel, paari nädala pärast (21.) liitusid sellega veel 8 endist liiduvabariiki. See viis NSVL täieliku lagunemiseni.
25. Detsember 91. Aastal loobus Gorbatšov presidendiametist. Järgmine päev teates Ülemnõukogu ametlikult NSVL laialisaatmisest.
Jeltsin sai Gorbatšovilt „tuumanupu“

29

Uue ärkamisaja algus
1986. Aasta lõpul hakkas Eesti sisepoolitiline olukord muutuma NSV-s, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestise uue fosforiidikaevandus. Rahvas hakkas protestima ( fosforiidikampaania ) selle vastu.
1987. Augustis loodi esimene poliitiline ühendus : Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) (eesmärgiks oli tuua päevavalge tõeline MRP sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele)
23. Augustil Tallinnas Hirvepargis korraldati poliitiline meeleavaldus .
Ühiskonna Politiseerumine
1987- aasta lõpul loodi esimene demokraatikele põhimõtetele tugenev massiorganisatsioon – Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järgmisel aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP).
Mõlemad Organisanisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks tähtsate tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. Mõlemast kujunes 1988. Aastal massiüritused, mida võimud ei suutnud takistada
1988. Aasta aprillil toimus loominguliste liitude ühispleenum (haritlased ühinesid uuenemisprotsessi)
1988. Aasta aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks ( Rahvarinne – RR). See muutus kiiresti kõige suuremaks rahvaliikumiseks.
1988. Aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp .
Laulev Revolutsioon
1988. Aasta kevadel muutus rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga üldiseks
1988. Aasta juunis sai Vaino Väljas uueks parteijuhiks.
17. Juunil tähistas rahvas võitu lauluväljakul massimeeleavaldusega (150k inimest)
Eesti NSV Ülemkogu andis sinimustvalgele lipule rahvusliku lipu staatuse.
Rahvrinne korraldas Septembris „Eestimaa laul“ millest võttis osa 300k inimest.
Impeeriumimeelsete jõudude koondumine
EKP juhtkond üritas tormiliselt sündmustega sammu pidada, astus toetama vabariigi isemajandamise ideed, lippu ja eesti keele rahvuskeeleks kuulutamisega.
1988. Aasta suuvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning süg sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu.
Suveräänsusdeklaratsioon
1988. Aasta lõpuks oli Eesti poliitilisel maastikul välja kujunenud kolm arvestavat suunda (RR, ERSP, EMS)
16. Novembril 1988. Aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni
23. Augustil 1989. Aastal korraldati Moskvale surve avaldamiseks enneolematu protestiaktsiooni: moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. Balti kett (660km, 2milj. Inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil
1989. Aasta lõpul tunnistati Moskvas lõpuks 1939. Aasta salaprotokollide olemasolu ning mõisteti need õigustühiseks.
Kodanike Komiteede Liikumine
1989. Aasta Jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega anti eesti keelele riigikeele staatus.
24. Veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks.
Pika Hermanni torni heisati eesti lipp .
pandi alus Kodanike Komitee liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki eestlasi kutsuti registeerima et nad saaksid pärast valida Eesti Kongressi (esindusorgani).
1990. Aasta veebruaris toimusid valimised.
1990. Aasta märtsis toimus 1. Kongressi istung.
Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks saiTunne Kelam.
Üleminekuperiood
1990. Aasta kevadel lõhenes EKP kaheks (rahvuskommid ja imperiumimeelsed)
1990. Aasta märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised Eesti NSV ülemnõukogusse
võitis Arnorld Rüütel
Ametist lahkus senine valitsus ja uue valitsusjuhiks sai Savisaar .
30. Märtsil 1990.aastal võttis Ülemnõukogu vasti otsuse Eesti riiklikust staatusest, sellega kuulutati välja Üleminukuperiood.
Sama aasta mais taastati Eesti vabariigi nimetus, lõpetas Eeesti NSV sümbolite kasutamine.
1991. Aasta märtsis korraldasid kolme Balti riigi juhid ennetava referendumi,, millest selgus et elanikkonna suurem osa pooldab iseseisvuse taastamist.
Ime Majandusprogramm
eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi.
IME eesmärgiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem.
Mitmed IME põhimõtted rakendati ellu.
Senise majandusmudeli lammutamine /muutmine tõi kaasa s masu , millega kaasnes inflatsioon ja hinnatõus. Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged .
Iseseisvuse taastamine
Perestroikapoliitika oli 1991. Aastaks end ammendanud. See ei aidanud NSVL’i vaid viis täielikule laguenmisele.
20. Augustil 1991. Aastal võttis Ülemnõukogu vastu „Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest“. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid.

29a

1991. aasta jaanuarikriis
1990-1991 aastavahetusel läks Baltikumis olukord pingeliseks, tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe-ja julgeolekuüksused.
Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alusta Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetades Eestis.
13. Jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone.
18. Jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist.
13 jaanuaril lendas Boriss Jeltsin Tallinna Balti ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riikliku suveräänsust ja seaduslikult , millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorgraneid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel.
Iseseisvusreferendum
1991. Aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust. (Leedus 90,5%, Lätis 73,7%, Eestis 77,8%)
Gorbatšovi Kavad
Kavas oli sõlmida Suveräänsete Riikide Liit, mis ei kujutanud endast enam mitte föderatsiooni, vaid pigem konföderatsiooni. Uuel liidul pidi pidi olema ühtne majandusruum, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Gorbatšov üritas ka Balti riike alla kirjutama, aga Balti riigid saatsid ta pikalt.
Boriss Jeltsin luibas ametivannet andes kõrvale jätta impeeriumiaegsed traditsioonid.
Augustiputš ja Baltikum
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja valitsus kuulutasid RESK-i korraldused ebaseaduslikuks.
19. Augustil teatas Balti Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüd teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis.
Eesti juhid riigippöörajate käskudele ja korraldustele ei allunud.
Tallinnas Asusid tuhanded inimesed teletorni ja Toompea kaitsele.