Kordamine kt-ks (0)

SRÜ - ehk Sõltumatute Riikide Ühendus. on riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ning saadetakse laiali.
fosforiidikampaania - protest, millega rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis ametkondi uue fosforiidikaevanduse rajamisest loobuma
"Eestimaa Laul" - üritus, kus 11. septembril 1988 a kogunes Tallinna Lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule
Põhiseaduslik Assamblee - 1992 a. Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu, alustas tööd 13 september 1991
Eesti kongress - esindusorgan, mis valiti 1990. aasta veebruarisLaulev revolutsioon - 1987-1988 aastal toimunud sündmused, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvusAugustimäss - rahva vastuseis riigipöörde suhtes 19. augustil 1991
Sametrevolutsioon - 1989 Tšehhoslovakkias toimunud veretu riigipööre
Lennart Meri - Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president . Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada.
Alo Matiisen - Eesti helilooja , kelle isamaalised laulud liitsid eestlasi uuel ärkamisajal.
V. Väljas - endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat .
Mis muutus endise idabloki maade majanduses ja poliitikas 1990. aastate algul?
Endise idabloki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. a lõpul toimus nn sametlahutus, millega loodi senise Tšehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tšehhi Vabariik ja Slovakkia . 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia , Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina.
Olulised protsessid ja sündmused eestis 1990-1991
Omariikluse taastamise järel algas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseadlikus Assamblees 1991. a lõpul, sellele järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. a toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. a septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses voorus ei saavutanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida kahe enim hääli saanud kandidaadi (Arnold Rüütel ja Lennart Meri) vahel Riigikogul. Riigikogu valis Meri.
Mis muutus endise idabloki maade majanduses ja poliitikas 1990. algul?
Poola presidendiks sai Lech Walesa. Tšehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon ning presidendiks sai Vaclav Havel kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Rumeenias arreteeriti diktaator Nicolae Ceausescu ning ta hukati koos võimuka naise Elenaga veel 1989. a lõpus.
Olulised sündmused ja protsessid Eestis 1990-1991
1990. veebruaris toimusid Eesti Kongressi valimised, sama aasta märtsis toimus ka esimene istung. 30. märtsil 1990 kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. 1991. märtsis korraldati referendum, millega selgus, et 1/3 eestlastest oli iseseisvuse taastamise poolt. Hakati välja töötama Isemajandava Eesti programmi. 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest".
MÕISTED:
perestroika - NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine alates 1985. aastast.
Glasnost - avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980. aastate teisel poolel .
MRP-AEG- (Moltovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamine Eesti Grupp), loodi 1987. a ja eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed .
ERSP- (Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei) loodi 1988. a esimese poliitilise erakonnana ja pööras suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamist .
EMS- (Eesti Muinsuskaitse Selts), loodi 1987. a esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon.
Eestimaa Rahvarinne - loodi 1988. a aprilli keskel perestroika toetuseks .
Balti kett- 23. augustil 1989. a moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni . Baltikett aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil .
kodanike komiteed- eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel .
IME- september 1987.a (Isemajandav Eesti) ja eesmärk Eesti majandust eraldada NSV Liidu majandusest .
Põhiseaduslik assamblee-
Eesti rahareform - 1992. a juunis toimus rahareform, millega võeti kasutusele kroon .
KES OLID JA MIDA TEGID:
L.Walesa- Poola sõltumatute ametiühingute juht ja ta oli 1980. a keskseks valitseva režiimi vastaseks jõuks ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas. 1990. a sai ta uueks Poola presidendiks ja tema eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat.
V.Havel- oli Tšehhi president, kelle eestvedamisel on Tšehhi edukalt integreerunud Euroopasse .
N.Ceausescu- oli Rumeenia diktaator, ta oli aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima režiimiga riigi.
E,Honecker- oli Saksa DV vanameelse juhtkonna eesotsas . Ta ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat režiimi kindlustada .
S.Milosevic- sai 1990. aastal Serbia presidendiks , endise kommunistliku partei juht . Ta hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia .
I.Toome- oli valitsusejuht Eesti NSV Ülemnõukogus(ametis 1988-1990)
E.Savisaar- 1990. aastal kinnitas Ülemnõukogu ta uueks valitsusjuhiks. Ta oli ka üks neljast mehest, kes hakkasid välja töötama Isemajandava Eesti majandusprogrammi (IME).
A.Rüütel- 1990. aastal valiti Ülemnõukogu esimeheks, ta oli ka 1982. aastast olnud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees .
T. Kelam - oli Eesti Komitee esimees(ametis 1988-1995)
ARUTLE :
1)Mis toimus NSV Liidus 1985.-1990.a.?
1985. a märtsis sai uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Gorbatšovi uuenduskava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. See pidi toimuma perestroika teel. Majandusuuenduste kõrval tõusis 1986. aastast päevakorrale uus märksõna- glasnost(salatuste vähendamist ühisk. Ja sõnavabaduse avardumist). 1987. a sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1988. a valiti gorbatšov Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks-riigipeaks. 1989. a märtsis valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress.
2)1991. a. augustisündmused ja NSVL lagunemine
Augustisündmused:mitmed liiduvabariigid eesotsa Eesti püüdlesid täieliku iseseisvuse poole. Hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule. 1991. aasta märtsis korraldati rahvahääletus, kolm neljandikku pooldas endise suurriigi säilimist.
Gorbotšovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut, aga vanameelsed püüdsid takistada. 19.aug 1991 a püüdis võimule tulla RESK. President Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti ja teda pidi asendama RESK-i esimees . Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid aga otsustavalt riigipöördekatse – augustiputši -vastu välja ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti .
NSV Liidu lagunemine:1991. A sept. Tunnustas NSV Liidu Riiginõukogu Balti riikide iseseisvust. Vene Föderatsiooni president Boriss Jeltsini eestvedamisel sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.dets. 1991. a Minskisomavahelise liidulepngu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. 25. dets. 1991 a loobus Gorbatšov presidendiametist ja järgmisel päeval teatas Ülemnõukogu ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest .
7)a)Põhiseadusliku riigikorra taastamine eestis, b)89Üleminek turumajandusele ja c)Vene vägede lahkumine ,
a)UUe põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991.a lõpul . 28. juunil 1992. a rahvahääletusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks .Põhiseadus sätestab, et riik peab´´tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade´´.Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aastal Riigikogu valis taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri . 1993. aasta kevadel alustas tööd Riigikohus .
b) majandusreformi põhialuseks oli 1992. a juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamisele tuginevaks süsteemiks. Kõik need protsessid, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati tõsiste tagasilookidega.
c)Võõrvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisatsioonid ja avalikkus . Murrang Eesti-Vene läbirääkimistel saavutati 1994.aasta juulis lääneriikide toel aset leidnud presidentide Jeltsini ja Meri tippkohtumisel Moskvas. Riigipeade kohtumisel kirjutati alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31.augustiks 1994. aastal .
8)Eesti valitsusjuhid 1992-2010
1992okt-nov1994Mart Laar; 1994nov-apr1995Andres Tarand; 1995apr-nov1995Tiit Vähi; 1995nov-dets.1996Tiit Vähi; 1996dets-märts1997Tiit Vähi; 1997märts-märts1999Mart Siimann; 1999märts-jan2001Mart Laar; 2001jan-märts2003Siim Kallas; 2003märts-apr2005Juhan Parts; 2005apr- ?Andrus Ansip
9)a)Inimõigused Eestis ja b)Eesti välispoliitika
a)Kõigil inimestel on õigus säilitada oma etniline või usuline omapära. 1993. aastal vastuvõetud kultuurautonoomia seadus tagab rahvusvähemustele õiguse ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid oma kultuuri, usu või keelelise identiteedi säilitamiseks.
Tõsiseks riiklikuks probleemiks on inimesed, kes tulid Eestisse säjajärgsetel aastatel ning kes pole taotlenud Eesti kodakondsust.
b)1994. Aastal võeti Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks. 1998. aastal algasid ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga ning alates 1.maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige.
2004. aasta märtsist sa Eesti NATO liikmeks. Eesti Vabariigi välispoliitikas on olulisel kohal suhted Põhjamaadega ning teiste Balti riikidega- Läti ja Leeduga .
Suhted Venemaaga on jätkuvalt üks Eesti välispoliitika võtmeelemente. Omaette valupunktiks on lõplikult lahendamata piiriprobleem, mis ootab allakirjutamist ning ratifitseerimist mõlema riigi parlamendis .