järeltulijatena Kosovo põlisasukad, serblased aga väidavad, et see ala oli keskajal (13. sajandil) Serbia riigi süda ning seal elasid parimal juhul üksikud albaanlased. Kosovo kriis on üks Jugoslaavia lagunemisel tekkinud konfliktidest, mida üritati rahvusvaheliste vahendajate abil rahumeelselt lahendada, kuid see ei õnnestunud. 1974 aastal andis Jugoslaavia põhiseadus Kosovole autonoomia Serbia koosseisus, kuid 1989 aastal Serbia president Slobodan Milosevic kaotas Kosovole antud autonoomia, mille tagajärjel puhkesid rahutused ning hukkus paarkümmend inimest. Kosovosse saadeti föderaalväed. 1990 aastal albaanlased kuulutasid välja Kosovo iseseisvuse, mida tunnustas Albaania. Vabariigi presidendiks valiti Ibrahim Rugova. 1996 Kosovo Vabastusarmee (UCK) alustas relvavõitlust provintsi iseseisvuse eest. 28. veebruar 1998 albaanlased tapsid kaks serbia politseinikku, Jugoslaavia
Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) · Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. · Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. · Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. · Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. · Esimesena iseseisvus 1991. aastal Sloveenia. · Serbia vastas sellele kohe sõjaga, mis kestis 10 päeva.
Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. Sloveenia Esimesena iseseisvus 1991. aastal Sloveenia. Serbia vastas sellele kohe sõjaga, mis kestis 10 päeva.
vabastasid liitlasväed Kuveidi ning jätkasid sõda Iraagi alal. Iraagis aga algas rahvaülestõus Husseini diktatuuri vastu, mida omakorda õhutas Ameerika president Bush. Husseini reziim oli langemas, kuid siis sundis araabia riikide ja Euroopa liitlaste surve ameeriklasi vaherahu sõlmima (28 veebruar 1991). BALKANI TRAGÖÖDIA 1989 aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kui Serbias tuli võimule endine kommunistlik liider Milosevic. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mitte sekkuda, kuid tunnistasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis aga Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. 1991 aastal iseseisvus esimesena Sloveenia. Serbia vastas sellele kohe sõjaga, kuid kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi
JUGOSLAAVIA LAGUNEMINE · Josip Broz Tito Jugoslaavia juht · Rahvaste ja uskude tohutu segu · Usk määras rahvuse · Slobodan Milosevic Serbia juht · Franjo Tudjman Horvaati juht · Alija Izetbegovic Bosnia juht · Sloveenia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 10-päevane sõda Suutis iseseisvust kaitsta o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu
RUMEENIA Vallandus rahvaülestõus. Ceausescu ei suutnud seda maha suruda, seejärel ta arreteeriti 1989.a. ning hukati. Ei mindud kaasa uuenemisprotsessiga. SAKSA DV Ulatuslik massiliikumine. 1989.a. Honeckeri tagasiastumine ja Berliini müüri lõhkumine. Kahe Saksamaa ühinemine. S. Milosevic tahtis luua SuurSerbia riiki. 1990.a. JUGOSLAAVIA Lagunes Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, 1991. Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. 1992.a. Jugoslaavia koosseisu jäid vaid Serbia ja Montenegro. a) Rahvamasside osa sündmustes oli kõige aktiivsem Poolas ( ja Saksa DVs). b) Muudatused ei toimunud rahumeelselt Rumeenias.
1989 9. november rahvamass lõhkus Berliini müüri. 1989 Rumeenia diktaator Nicolae Ceausescu nõudis Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides, 1989 detsember Rumeenias vallandus rahvaülestõus, mida maha suruda ei suudetud. Ceausescu arreteeriti ja mõisteti hukka koos tema naise Elenaga veel sama aasta lõpus. 1990 serbia presidendiks sai endine kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic. 1990 veebruar Algasid ühinemisläbirääkimised kahe Saksamaa vahel. 1990 3. oktoober Kahe Saksamaa poliitiline ühinemine. 1990 Poolas astus presidendiametilt tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon lõpetas oma tegevuse. 1991 märts korraldati rahvahääletus uue liidulepingu sõlmimiseks, kus ¾ hääletanutest pooldas endise suurriigi säilimist. Eesti, Läti, Leedu, Armeenia,
ümberkorraldusi takistada.Tekkisid ka uued riigid, Tsehhoslovakkiast, Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse, Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia. Iseseisvusid Horvaatia,Slovakkia,Makedoonia,Bosnia ja Hertsogoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistliku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Balkan muutus plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on säilinud paljugi kommunistlik võim, see on takistanud demokraatlike ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale.
Jakovlev reformimeelne glasnosti edasiviija, püüdis läänemaailma demokraatiat sulatada nõukogude ühiskonda. Sevardnadze praegune Georgia president, oli NSV Liidu välisminister. Jeltsin radikaal, hiljem Vene Föderatsiooni eesotsas, riigipöördekatsel olid olulised sõjaväeüksused ja rahvas tema poolt. Havel kirjanik ja inimõiguste aktivist Ceausescu Rumeenia kommunistlik diktaator, rahvaülestõusu käigus kõrvaldati võimult ja hukati koos naisega. Milosevic Jugoslaavia president, anti Hagis rahvusvahelise kohtu ette süüdistatuna sõjakuritegudes. 2. Selgita mõisteid: Makartsim Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses ja riigireetmises, eriti salasidemetes kommunistidega. Hipid 1960ndatel Ameerika Ühendriikides alguse saanud noorsooliikumine, mis koosnes tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noortest. Watergate'i afäär pealtkuulamisskandaal, mis maksis president Nixonile ametikoha.
Tsehhoslovakkia. Kuni 1989 dissident. 1989-1993 Tsehhoslovakkia president, 1993-2003 Tsehhi president. V. Havel Suri 2011 detsembris. N. Ceausescu Rumeenia kompartei juht, president kuni 1989. Hirmuvalitsus. Hukati 25. dets 1989. Kommunistliku Bulgaaria viimane juht (1989-1990). Uuendusmeelne. Lühikest aega 1990. aastal ka president P. Mladenov (astus tagasi, sest päevavalgele tuli tema soovitus kasutada demonstrantide vastu tanke) S. Milosevic Serbia president, 1989-1997. Kosovo ründamise tõttu sõjakurjategija, suri 2006. N. Karotamm EKP juht 1944-1950. Salliv ja lähtus Eesti vajandustest J. Käbin EKP juht 1950-1978. Moskvale kuulekas, aga siiski sõbralik sell. AKA Ivan Käbin. K. Vaino EKP juht 1978-1988. Venestaja. A. Jakovlev Glasnost, avalikustamine, 1986 E. SevardnadzeNSVL välisminister, aitas reforme ellu viia
Milosevici tõusule, kes sai Serbia vabariigi presidendiks 1989. aastal. Algselt kommunist ja seetõttu anti-rahvuslane, otsustas ta, et parim viis kindlustada oma võimu, oli "üles piitsutada" rahvuslik vihavaen, mis domineeris paljude serblaste südametes. . 1 Malcolm, Noel. Bosnia: a short history. New York, 1994. 3 1989. aasta veebruaris saatis Milosevic väeüksused Serbia Kosovo piirkonda ettekäändel, et väiksearvulist serblastest vähemust kiusas taga albaanlastest enamus. Hiljem tühistas ta Kosovo autonoomia, sulges selle albaaniakeelse ülikooli ja enamiku selle koolidest ja asendas albaaniakeelsed politseinikud serblastega. Selline teguviis hirmutas bosnialasi, horvaate ja sloveene, kes kartsid, et Milosevic võib oma kasvavat võimu kasutada sarnaste repressioonide kehtestamiseks nende suhtes.
Boriss Jeltsin Venemaa sihikindel liider, kes 1993 surus maha riigipöörde* Gennadi Janajev - Nõukogude Liidu poliitik, asepresident 19901991, üks augustiputsi juhte,RESK eesotsas* Nelson Mandela - Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane, endine Lõuna- Aafrika Vabariigi president, rahvuselt koosa* Frederik Willem de Klerk - endine Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, president aastatel 19891994* Saddam Hussein - Iraagi diktaator* Slobodan Milosevic - Jugoslaavia ja Serbia poliitik* Hosni Mubarak - Egiptuse president alates 14. oktoobrist 1981 11. veebruarini 2011* Mu ammar Gaddafi - Liibüa tegelik valitseja alates 1969. Aastast* Tony Blair - Suurbritannia tööerakondlane * Gordon Brown - Suurbritannia poliitik, Suurbritannia peaminister 27. juunist 2007 11. maini 2010. 19972007 oli ta Suurbritannia rahandusminister Tony Blairi valitsuses. Ta on Leiboristliku Partei liige ja alates 24. juunist 2007 selle esimees*
valimisi sai riigi kantsleriks H. Kohl. Jugoslaavia lagunes pärast riigipea J. Tito surma paljudeks omavahel vaenutsevateks üksusteks: Serbia, Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia 1990.aastail puhkes seoses Jugoslaavia lagunemisega Balkani sõda, millele järgnes aastail 1992-1995 Bosnia kriis. Vaenutsemise ajal rikuti inimõigusi ja rakendati massirepressioone, mille eest vastutavad mitmed tolleaegsed poliitikud anti rahvusvahelise kohtu alla (Serbia eksjuht Slobodan Milosevic). NSVL lagunemine 1990. aastal on Ida- ja Kesk-Euroopas sotsialism kokku varisenud.Balti liiduvabariikides ülekaal iseseisvusmeelsetel.11.03.1990 taasiseseisvub Leedu. 1990 märtsist Eestis ja Lätis üleminekuperiood - poliitilised ja majandusreformid .Moskva kuulutab need otsused õigustühiseks, majandusblokaad .Mai 1990 interrinde üritused Eestis ja Lätis .Ka teised liiduvabariigid kuulutavad ennast suveräänseteks.1991 märtsis üleliiduline referendum
M.Gorbatsov-Nõukogude Liidu juht. Teostas perestroikat. A.Jakovlev-Glasnosti eestvedaja.(avalikustamine ja sõnavabaduse suurendamine) B.Jeltsin-venemaa liider ajas riigipöördekatse nurja. L.Walesa-Poola sõltumatute ametiühingute juht. Tahtis maha suruda valitseva reziimi jõudu. V.Havel-Kirjanik inimõiguste aktivist. Teostas sametrevolutsiooni. Oli Tsehhi president. N.Ceausescu-Diktaator Rumeenias, püüdis lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja takisas riikides. S.Milosevic-Serbia president soov luua suur Serbia. N.Karotamm-EKP juht oli kuulekas venelane. J.Käbin-EKP juht oli kuulelik venelane K.Vaino-EKP juht. Venestas V.Väljas-partei juht lahendas võimukriisi ära. T.Kelam-Eesti komitee esimees. Pidas läbirääkimisi lääneriikidega ja N Liiduga. E.Savisaar-Algats massiliikumise perestroika toetuseks. Valitsus juht 8.Millal toimus? Loodi VMN - 1949 jaanuar. Loodi VLO-1955 Algas sula-1956 Algas stagnatsioon-1970 Algas perestroika-1985
iseseisvat riiki: Tšehhi Vabariik ja Slovakkia. Tšehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tšehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on paljuski säilinud “värvi vahetanud” kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. Kokkuvõte
Jugoslaavias oli NL ees see eelis, et Tito lubas jugoslaavlastel väljaspool riigipiire tööl käia. Tagasitoodud raha, valuuta oli aga riigi majandusele kasulik. Titol oli kombeks naaberriikidelt laenata ja ujutada Jugoslaavia riigid üle odavate kaubandushüvedega see viis riigid 1980. aastal pärast tema surma majanduskrahhini. Languses olev majandus põhjustas veelgi suuremaid pingeid Jugoslaavia etniliste gruppide vahel, ning eriti siis, kui Serbia poliitik Slobodan Milosevic hakkas oma serbe sundima midagi ette võtma Kosovo albaanlaste asjus. Kartes serblaste ülemvõimu taastamist, leidsid paljud horvaadid, et on saabunud aeg lõpetada pea nelikümmend aastat kestnud kommunism ja et tuleb hakata läbirääkima autonoomia asjus. 1990. aastal toimusidki vabad valimised ja Franjo Tudiman Horvaadi Demokraatlikust Parteist võitis üsna kergelt vana Kommunistlikku parteid. 22. detsembril 1990 avaldati uus Horvaatia põhiseadus. Sellega koos muutusid
ning kelle eestvedamise on Tsehhi intrigreerinud Euroopasse. Teine riik on Tsehhoslovakkia lagunemise tekkinud Slovakkia, mis pole suutnud sellist arengutempot pidada võrreldes Tsehhiga. 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia:Serbia ja Montenegro. 1990.aastal Serbia presidendiks saanud Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia. Rumeenias olulisi muutusi ei toimunud ning Rumeenia pole loobunud soovist saada tagasi nende asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. 6 Eestis toimunud sündmused 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis enam aset. 1986
Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. · Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur- Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. · Rumeenias on paljuski säilinud "värvi vahetanud" kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale.
Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on paljuski säilinud "värvi vahetanud" kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985
Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on paljuski säilinud "värvi vahetanud" kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985
Vabariikide iseseisvumine · 20.8.1991 kuulutas Eesti iseseisvuse taastatuks, 21.8.1991 tegi sama Läti · 24.8.1991 tunnustas Balti riikide iseseisvus Vene NFSV, 6.8.1991 aga ka NSVL. · 24.8.1991 kuulutas end iseseisvaks Ukraina · 27.8.1991 kuulutas end iseseisvaks Moldova; 30.8.1991 Aserbaidzaan ja 31.8.1991 ka Kyrgystan. Septembris ka Armeenia ja Tadzikistan. Oktoobris Turkmeenia Jugoslaavia 1990-1991 · Milosevic hakkas enda kätte võtma olulisi positsioone partei ja presidentaalses nõukogus · Jaanuaris 1990 1Jugoslaavia Kommunistide Liiga Kongress, kust Horvaatia ja Sloveenia kommunistid välja marssisid. · Hakkas mitmeparteisüsteemi ülesehitamine Horvaatias ja Sloveenias. Taastati ka Horvaatia Rahvuslaste Liit. Serblased tunnustati dets 1990 ametlikult "rahvusvähemuseks"
1997. Michelini, E., P. Simoni, L. Cevenini, L. Mezzanotte, Mitt Lebensmitt Hyg 10:515–524. and A. Roda. 2008. Anal Bioanalytic Chemistry Studer, E. R., C. Rhyner, J. Lüthy, and P. Hübner. 1998. 392:355–367. Lebensm Unters Forsch A 207:207–213. Moreano, F., U. Busch, and K. H. Engel. 2005. Journal Taski-Ajdukovic, K., Z. Nikolic, M. Vujakovic, M. of Agricultural Food Chemistry 53:9971–9979. Milosevic, M. Ignjatov, and D. Petrovic. 2008. Meat Morisset, D., D. Dobnik, S. Hamels, J. Zel, and K. Science 81:230–232. Gruden. 2008. Nucleic Acids Research 36:e118 Taverniers, I., P. Windels, E. Van Bockstaele, and Nazarenko, I., S. K. Bhatnagar, and R. J. Hohman. 1997. M. DeLoose. 2001. European Food Research and Nucleic Acids Research 25:2516–2521. Technology 213:417–424. Nemeth, A., A. Wurz, L. Artim, S. Charlton, G
annaabi.ee 
