Eesti iseseisvumine (3)

Nõukogude liidu lagunemine
1985 aastal uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatšov. Sel ajal oli impeeriumi areng viinud riigi sise- ja välispoliitilisesse ummikusse. Gorbatšovist pidi saama uus partei liider, kes riigi kriisist välja viib ning säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatšovi esialne uuenduskava perestroika nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda.
Al. 1986 tõusis päevakorrale glasnost e. avalikustamine . Sõnavabaduse avardumine, salastatuse vähendamine ühiskonnas. Kasvas ajakirjanduse ja televisiooni mõju. Kontaktide tihenemine muu maailmaga .
NSVL uuenev juhtkond seadis eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega.
NSVL majandus ei kannatanud enam võidurelvastumist välja. Gorbatšov pakkus välja relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava. NSVL ja Ameerika suhted paranesid pärast Gorbatšovi ja Reagani tippkohtumist. NSVL välispoliitika muutus paindlikumaks. G. Lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt väed 1989. a välja. 1989-1990 idabloki maades varises kokku kommunistlik režiim.
Vähenes partei juhtroll riigi poliitilises elus ja paljud tagurlikud partei juhttegelased sunniti ametist lahkuma . Otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem. 1988 Gorbatšov riigipeaks. 1989 valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan – NSVL Rahvasaadikute Kongress. Loodetud majandusliku tõusu asemel süvenes kriis ja langes elanikkonna elatustase.
Mitu liiduvabariiki (ka eesti) võtsid vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täieliku iseseisvuse poole. Järjest mõjukamaks muutus NSVL suurim liiduvabariik – Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Hakkas kujunema uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heaks kiidetud liidulepingule. Läbirääkimisi alustati 1990. Päev enne liidulepingule allakirjutamist püüdis võimule tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK). Gorbatšov suleti Krimmis koduaresti, rahvale öeldi, et ta haige ega saa ametiülesandeid täita. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid otsustavalt riigipöördekats – augustiputši – vastu välja ja segadus likvideeriti mõne päevaga.
Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt NSVL lagunemist. Eesti, Läti, Ungari ja Valgevene kuulutasid 1991.08 välja iseseisvuse. 1991 sept. Tunnistas NSVL Balti riikide iseseivust. Tõusis esile B. Jeltsin . Tema eestvedamisel ja tollase NSVL presidendi teadmata sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8.12. 1991a omavahelise liidulepingu moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse. Paari päeva pärast liitus sellega veel 8 endist liiduvabariiki, see viis NSVL lõpliku lagunemiseni. 25.12.1991 loobus Gorbatšov presidendiametist. NSVL õigusjärglaseks rahvusvahelistes organisatsioonides sai Vene Föderatsioon.
Idabloki lagunemine
Järk-järgult langes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatšov heitis mitmele sotsialismileeri riigi liidrile ette, et need ei suuda ühiskonna uuenemisega kaasas käia. 1990. aastate keskpaigas viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest NSVL väed välja.
Ida-Euroopa sotsialismimudel oli end sisemiselt ammendanud. Elatustaseme langus. Sotsialistlik jaotussüsteem ja sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus enam ei toiminud . Majanduslik olukord halvenes, tekkisid massiliikumised. Tõusid esile juhid, keda rahvas toetas. Tugevnesid reformimeelsed jõud.
Poola peaministriks sai mittekommunist. Tšehhoslovakkias taandus kommunistlik partei vägivalda kasutamata, presidendiks sai inimõiguste eest võitleja ja hakati üles ehitama demokraatiat. Rumeenias oli kõige karmim režiim. Diktaator nõudis sõjajõu kasutamist, lämmatamaks vabaduspüüdlused. 1989a rahvatõusu ei suutnud ta maha suruda ja ta arreteeriti ja hukati koos naisega sama aasta lõpus.
Poliitilised muutused vallandasid ka Ida-Saksamaal 1989a sügisel ulatusliku massiliikumise. Avati Austria-Saksa piir. 9.11.1989 lõhkus rahvamass Berliini müüri. Kahe Saksamaa ühinemine.
Käsumajandusest üle saamiseks tuli üle saada finantskaosest, pidurdada inflatsioon ja peatada elatustaseme langus. Tuli hakata rajama turumajandusele tuginevat majandusmudelit. Ettevõtetele anti äritegevuses suurem vabadus. Riiklikke ettevõtteid hakati erastama.
Kommunistlike režiimide kokkuvarisemise järel on I-Eur. riikide poliitiline areng kulgenud erinevalt. Uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. Tšehhoslovakkia – Tšehhi Vabariik ja Slovakkia .
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
Muutused hakkasid toimuma 1986a lõpus, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Protestiti ja sunniti sellega ametkondi sellest plaanist loobuma . 1987. esimene poliitiline ühendus: Molotovi – Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. 23.08 Hirvepargis poliitiline meeleavaldus .
1987 lõpul loodi I demokraatlikel põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon – Eesti Muinsuskaitse Selts, järgmisel aastal poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. 1988 aprill üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks.
Võimukriis, mis lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Septembris „Eestimaa lau“ kus kõlas ka üleskutse omariikluse taastamiseks.
16.nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes. Esimest korda oli nõukogude võimu tingimustes tõestatud Eesti riikluse küsimus. 21.aug 1989 Balti kett, moskvale surve avaldamiseks, Tallinnast Vilniuseni. See aitas teadvustada baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.
1989 eesti keel riigikeeleks. Taastatud iseseisvuspäeval pani alus kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärk oli Eesti iseseisvumise taastamine juriidile järjepidevuse alusel. Eesti kongress, valimised toimusid 1990. veebruaris . Eesti Komitee esimeheks sai Tunne Kelam.
Üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. 1990a mais taastati Eesti Vabariigi nimetus ja lõpetati Eesti NSV sümbolite kasutamine. 1991 a jaanuaris kasutati omariikluspüüete mahasurumiseks Vilniuses ja Riias sõjaväga. Eestis suudeti verevalamist vältida.
Eesti eripäraks oli see, et hakati välja töötama Isemajandava Eesti majandusprogrammi. Käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandamistingimuste loomine. Hinnatõus ja inflatsioon. Kasvasid sotsiaalsed pinged , mida süvendasid toidutalongid, ostutšekid, pikad järjekorrad ning väljamaksmata palgad ja pension.
NSVL lagunemine andis väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.aug.1991 vastu „Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest“. Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust ka teised riigid.
Omariikuse taastamine 1991. aastal
1991a jaanuari esimestel päevadel võtsid eriükslased enda valdusesse Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti ajakirjandusmaja Riias. Tallinna saadeti dessantväelaste polk. 13 jaan. vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. 18 jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist.
13 jaanuari õhtul Eestisse Boriss Jeltsin. Kirjutati alla avaldusele , millega tunnistati teineteise riiklikku suveräänsust.
Kremlis lubati Balti iiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel.
Iseseisvumine ...............