laastava kodusõjani. Eriti agressiivselt tegeles selliste konfliktide loomisega NSVL, kasutades selleks Fidel Castro abi. Nii pandi Angolas võimule Moskva-meelse rühmitus. NSVL teiseks tugipunktiks kujunes Etioopia. NSVL osutas Etioopiale majanduslikku ja sõjaliit abi. Mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat. Pikka aega kestnud laastavate sõdade ja vägivalla tagajärjel muutus Aafrika üks vanimaid riike maailma vaeseimaks riigiks. USA-Hiina suhete normaliseerumine USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama Hiinaga. Hiina suhted NSVL olid 1960. aastal kiiresti halvenenud. Mao Zedong ei soovinud enam alluda Moskva korraldustele, tema arvates oli Hiina suuteline ajama ise poliitikat. 1966. katkes Hiina kommunistliku partei suhe NLKPiga. 1969. toimus Hiina ja Vene vahel verine piirikonflikt. Nende riikide vastuseisu proovis ära kasutada USA. 1970. aastal hakkasid USA ja Hiina suhted paranema. 1972
Analüüsi ettevõtte ajaloolist ja praegust finantsolukorda Omakapitali rahavoogusid analüüsides vaata puhaskasumit Firma rahavoogude puhul vaata tegevuskasumit peale makse Leia palju firma on tulevaste perioodide kasvu kindlustamiseks investeerinud Investeeringud peaks katma vähemalt amortisatsiooni Ka suurem käibekapital on investeering tulevasse kasvu Omakapitali rahavoogude puhul pööra tähelepanu ka netovõlgade liikumistele (uus võlg võla tagasimaksed) 2 EBIT (1t) (investeeringud amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus = FCFF Amortisatsioon peaks hõlmama kõiki mitterahalisi kulusid sh. goodwill'i ja immateriaalsete varade amortisatsioon Käibekapitali muutuse arvutamisel tuleb välja jätta üleliigne sularaha ja likviidsed väärtpaberid, sest need ei ole otseselt ettevõtte põhitegevusega seotud. ...
Eesti välispoliitika 1920-1940 Mr.SmartFiles 9.klass Ohuallikad Eesti oli strateegiliselt heas kohas Suurim ohuallikas: Venemaa Teine ohuallikas: Saksamaa Eesti sõjavägi oli liiga nõrk Rõhuti diplomaatiale Balti liit 1920. aastate alguses otsustati luua Balti liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Sõjaline, poliitiline ja majanduslik koostöö Poola-Leedu konflikt Soome soov eemalduda ohutsoonist Venemaa vastuseis Eesti-Läti kaitseliidu leping Suhete normaliseerumine Eesti-Saksa majandus- ja kultuurisidemed 1932 MKL NSVL'iga (ebapüsiv) Toetuse otsimine suurvõimudelt 1921. aastal liitus eesti Rahvaste liiduga Eesti lootis Suurbritannia toetusele Kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamine Aktiivsus rahvaste liidus Ohu kasv 1930.ndatel kujunesid jälle ohuallikad: kommunistlik NSVL ja natsionalistlik Saksamaa Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus Tekkis sõjaliste-poliitiliste liitude ja blokkide süsteem
Külm sõda Kolmandas Maailmas Püüti erinevaid riike enda mõjule allutada, selleks toetati kõige verisemaid diktaatorieid ja õhutati vastupanuliikumisi. Selline poliitika viis tihtipeale pikaajalise laastava kodusõjani. Agressivselt tegutses NSVL Aafrikas Fidel Castro'ga, kui Angolas pandi võimule Moskva-meelne valitsus, millest sai NSVL tugiala Teine NSVL tugipunkt Aafrikas oli sotsialistlik Etioopia, mille abil rünnati Somaaliat. Etioopia 1984 USA-Hiina suhete normaliseerumine USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama Hiinaga. Hiina tahtis olla iseseisev ning mitte sõltuda Venemaast. USA ja Hiina teatasid, et nad ei proovi Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas võimu haarata ja et nad ei lase seda ka kellelgi teisel teha. NSVL tundis end sissepiiratuna. Üliriikide konkurentsi Kolmandas Maailmas muutus aga veelgi tihedamaks, kuna nüüd sekkus sellesse ka Hiina, kes pakkus välja enda arengumudeli. See tõi kaasa
Valge revolutsioon). 4. piiriprobleemid. ÜHENDAS: usk, keel, mineviku ühine riik, kalifaad. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON Reagan, Thatcher. Sotsiaalprogrammide vähendamine, maksude alandamine, et tõsta ostujõudu, inflatsiooni vähendamine, ametiühingute osakaalu vähendamine, toetati eraettevõtlust, konkurentsi tõstmine. TULEMUSED: inflatsioon vähenes, algas majanduskasv, uued töökohad, elujärg paranes, raha stabiliseerus. PINGELÕDVENDUS suhete normaliseerumine Ida ja Lääne vahel. Kuna üliriigid olid kurnatud ja vajasid taastumist 1970.-datel. Ametlikuks alguseks SRP lepingud. HELISINGI PROTSESS pingelõdvenduse sümbol Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine ehk Helsingi protsess. Algas 1973 ja lõppes 1975 1. aug kui allkirjastati lõppdokument. See koosnes 3 osast: I Euroopa julgeolek. II teadus-, tehnika- ja majanduskoostöö III koostöö sotsiaalvallas. Protsessi eestvedajaks oli Kekkonen
SS ja Gestaapo tähtsaim juht oli H. Himmler. 1935 – nn. Nürnbergi seadused: juutidelt võetakse kodakondsus abielud aarialaste ja juutide vahel tunnistati kehtetuks nende abieluvälised suhted olid karistatavad 1938, 9 - 10.nov. - Kristallöö: rünnatakse juute Saksamaal, Austrias, nende kodusid, kauplusi,sünagooge. See on üks osa holokaustist. Valmistumine sõjaks, välispoliitika: 1922 – Rapallos Saksa – NSVL leping. Suhete normaliseerumine kahe riigi vahel. 1926 – Saksamaa astub Rahvasteliitu. 1935 - üldise sõjaväekohustuse kehtestamine. Reichswehri asemele (100 000) luuakse Wehrmacht 1935 – mereväelepingu sõlmimine Suurbritanniaga. 1935 – rahvahääletus Saarimaal, Saarimaa liitmine Saksamaaga 1936 – 1939 – sekkumine Hispaania kodusõtta. 1936 – Saksamaa hõivab Reini demilitariseeritud tsooni 1936 – 1937 moodustatakse Saksamaa + Jaapan + Itaalia Kominterni vastane pakt( eesmärk – võitlus kommunismi vastu)
EKG rahulolekus 50% normaalne, Isheemia tunnused koormusel: ST- joone depressioon Valu kaob nitroglütseriini toimel Veres kolesterooli tõus Hgb aneemia süvendab stenokardiat HOLTER monitooring Ravi eesmärgid ja vahendid Ravi eesmärgiks on valu kõrvaldamine, infarkti tekke vältimine ja elukvaliteedi, võimete ning prognoosi parandamine. Tähtsaim on riskifaktorite vähendamine: suitsetamisest loobumine kõrge vererõhu ravi füüsiline treening kehakaalu normaliseerumine kolesterooli langetav dieet stressi vältimine Ägeda valuhoo esmaabi Seisatuda, lõpetada töö, istuda või lamada kohe valuhoo tekkimisel kuni valu kadumiseni Kasutada kohe nitroglütseriini, kui valu tekib. Toime saabub 1-2 min.; vajadusel võtta uuesti. Kanda alati kaasas. Medikamentoosne ravi Nitroglütseriin tabletid, aerosool Beetablokaatorid Ca-antagonistid Rahustid Raskekujulist ja süvenevat stenokardiat tuleb sageli ravida kirurgiliselt.
Uued pingekolded: NSVL aladel: Mägi-Karabahhia, Abhaasia, Tsetseenia; Jugoslaavia kodusõjad; NATO rahuvalvajatel suur roll rahu tagamiselanalüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku; 1991. aasta: 3.märts toimus referendum eesti vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses; Augustis nõukogude liidu riigipöörde katse; 20.august EV ülemnõukogu otsus eesti riiklikust iseseisvusest; 21.august riigipöörde katse läbikukkumine, olukorra normaliseerumine eestis; 24.august venemaa tunnustab eesti iseseisvust; selgitab Eesti integreerumist Euroopasse ja maailma; Eesti sai aru, et vabanemine kommunismist tähendab integreerumist Euroopasse. Eesti tahtis integreeruda Euroopasse võimalikult kiiresti. Kiire integreerumine ning liitumine Euroopa Liiduga ja NATO-ga oli alates 1992. aastast iga Eesti valituse eesmärk. 1993. aasta kevadel sai Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks.Eestis toimusid reformid edukalt ning Eesti
-Kahekojaline Riigikogu: *Riigivolikogu (alamkoda, 80 saadikut, liikmed valitakse rahva poolt) *Riiginõukogu (ülemkoda, 40 saadikut, presidendi poolt nimetatud, kutsekodadest jne) *Ametiaeg parlamendil 5 aastat -Rahvaalgatuse kaotamine -Hääleõigus alates 22. eluaastast EV välispoliitika kahe maailmasõja vahelisel perioodil *26.01.1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustab Eesti iseseisvust *Julgeoleku kindlustamine -1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse -Suhete normaliseerumine võimalike vaenlastega -Rahvasteliit -Julgeolekualased liidud (nt Balti Liit) Majandus ja välispoliitika vaikival ajastul Majandus *Majanduskasv *Riigi sekkumine majanduse juhtimisse *Tööstuse edendamine *Ekspordi kasv (ainuke aeg eesti ajaloos, mil eestis eksport > import) *Rahva heaolu tõus Välispoliitika *1930. aastatel pingelisus rahvusvahelistes suhetes *sept 1934 nn Balti Antant *1938 neutraliteedipoliitika (tulemusteta tegelikult)
Meeskonnaliikmete rollid: · ülesandega seotud rollid ideede generaator, info otsija, probleemide selgitaja · suhetega seotud rollid kompromisside looja, toetaja, harmoniseerija · enesele suunatud rollid - domineerijad, tunnustuseotsijad, eemalseisjad, blokeerijad Meeskonna arenguastmed: 1 meeskonna moodustamine (eesmärkide määratlemine, reeglid nende saavutamiseks, rollide jaotus) 2 tormamine, eksperimenteerimine (diskussioon, lahkhelid, konfliktid) 3 normaliseerumine (kompromisside tegemine, jagatakse vastasikku teavet,arenevad empaatiatunded 4 toimimine, küpsemine (tunnetatakse üksteise rolle, mõistetakse vastastikuse abi vajalikkust, ,,meie" tunne) PERSONALI HINDAMINE Töötajate hindamine võimaldab juhtidel anda töötajatele tagasisidet nende töö kohta ja seada tuleviku eesmärke. Personali hindamise alaliigid on: 1. kandidaatide hindamine personali valikul 2. inimeste töösoorituste hindamine 3
tekib nn jooksvate sipelgate tunne ning esinevad mõju. Kasutada spetsiaalseid valud väikestes liigestes ja käelihastes. vibrokindaid. Tagada töötajatele Üldvibratsiooni tagajärjel võib tekkida piisavad puhkepausid, et tagada pearinglus ja peavalu, kuulmis- ja vereringe normaliseerumine, andmaks nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni- kehale puhkus vibratsioonist. häired ning väljasirutatud käte värisemine. Vibratsioonikeskkonnas ja sundasendis töö põhjustab lülisambakahjustusi. Libisemis- ja töötajad Kukkumine territooriumil liikudes, hoone Võtta kasutusele meetmed ohtude
1960. aastatel pöördepunkt Saksa traditsioonis realistlik ja emantsipatoorne. Jane Addams (1860-1935) sotsiaalreformistlik programm, mis sai mõjutusi John Dewey progressiivsest kasvatusideedest ja inglise settlement- liikumise ideedest. Bengt Madsen defensiivne ja reaktiivne strateegia muutus ofensiivseks ja preventiivseks. Sotsiaalpedagoogika eesmärgid erinevatel kümnenditel 1950. sõnakuulelik 1960. kohanev 1970. passiivselt normaliseeruv 1980. inimese normaliseerumine tema aktiviseerimise kaudu Sotsiaalpedagoogika areng teadusena on toimunud teadusteoreetiliste ja metodoloogiliste suundade konfliktides. Sotsiaalpedagoogiline praktika Sotsiaalpedagoogika suunab kasutama ja arendama vastavaid töövorme. Sots.ped lähenemine on vajalik seal, kus inimestel on raske integreerumisel, enesele koha leidmisel ja eluks vajaliku toimetulekuvõime saavutamisel. Püüd mõista, mis ühiskonnas toimub, ning suhestada praktiline tegevus
Meeskonnatöö Marve Koppel Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskond · Iga organisatsioon koosneb meeskonnast või meeskondadest ehk inimeste ühendustest, kes määratud ajaperioodi jooksul tegutsevad üheskoos kindla eesmärgi saavutamise nimel. · Eesmärkideni jõudmiseks kasutavad meeskonnad tegutsemisviisi, mida nim. meeskonnatööks. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskond · Meeskond on ametlikult kinnitatud inimeste rühm, kelle ülesandeks on organisatsiooni missioonist tulenevate ülesannete täitmine ning nad sõltuvad üksteisest, et edukamalt täita oma ülesandeid. · Meeskond ei tähenda ainult seda, et koos on grupp inimesi, kes lihtsalt teevad kõike koos. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Efektiivne meeskond · Efektiivne meeskond ja meeskonnatöö on pigem asjatundliku tööjaotuse tulem, kus iga liige tunnetab oma ja teiste meeskonna l...
· Tugevad kollektivistlikud tendentsid org. vajadused isiklikest tähtsamad 5. Mis on grupp ja mis on meeskond? Grupp on teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. Meeskond on formaalne grupp, mille koostöö tulemuseks on positiivne sünergia. 6. Millised on grupi arenguastmed? (pikk küsimus) · Formeerumine · Tormamine · Normaliseerumine · Toimimine 12. loeng 1. Millised on inimeste kui resurssi eripärad? 2. Mis on inimressursi juhtimine? Inimressursi juhtimine on juhtimise valdkond, mille sisuks on rakendada organisatsiooni kasutuses olev inimpotentsiaal eesmärkide teenistusse. 3. Mis on personalijuhtimine? Personalijuhtimine on juhtimise valdkond, mis tegeleb töötajate leidmise, koolitamise, arendamise ja motiveerimisega. 4. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? · Töötajate advokaat
kaaslastega ning on abivalmis (kaaslane). Pille teeb oma ülesandeid pigem üksi ja teistega ei suhtle (isoleeritud), Jüri suhtes aga on teised grupikaaslased pigem negatiivselt meelestatud ja pigem väldivad rohket suhtlust (tõrjutud). 40. Selgitage grupi arengutasemeid. a. Moodustamine ühiste eesmärkide ja reeglite määratlemine, rollide jaotus ning liidri esile kerkimine b. Tormamine/ründamine võistluslik käitumine, konfliktid c. Normaliseerumine erinevuste aktsepteerimine, kompromisside loomine d. Toimimine/tegutsemine rollide ning ühise koostöö tähtsuse tunnetamine e. Edasisiirdumine/küpsemine tegevuse lõpetamise tunnuste ilmnemine. 41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks? See on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse ja selle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 42. Selgitage mõistet konformism? Sõnastage näide.
· suhetega seotud rollid kompromisside looja, toetaja, harmoniseerija · enesele suunatud rollid - domineerijad, tunnustuseotsijad, eemalseisjad, blokeerijad 18. Meeskonna arenguastmed Meeskonna arenguastmed: 1 meeskonna moodustamine (eesmärkide määratlemine, reeglid nende saavutamiseks, rollide jaotus) 2 tormamine, eksperimenteerimine (diskussioon, lahkhelid, konfliktid) 3 normaliseerumine (kompromisside tegemine, jagatakse vastasikku teavet,arenevad empaatiatunded 4 toimimine, küpsemine (tunnetatakse üksteise rolle, mõistetakse vastastikuse abi vajalikkust, ,,meie" tunne) 19. Meeskonna juhtimine ja meeskonnatöö puudused · Diktaat - üks rühma liikmetest formuleerib lõpptulemuse · Kompromiss - otsitakse keskmist lahendust, eesmärk konsesnsus, suhted
Võimusuhted grupis ebaselged. Lahkhelid tekivad eesmärkide tähtsuse, ülesannete jaotuse, vastutuse ja juhtimise valdkonnas. Pinge. Võitluslikkus, nääklemine ja agressiivne õhkkond grupis. See etapp on grupi arengu seisukohalt väga tähtis, sest konfliktid sunnivad grupiliikmeid end avama ja grupis saavad selgemaks rollid ja see, milliseid norme vajatakse , et ülesandega toime tulla.Samas on oht, et mõne grupi areng peetub sel etapil. 3. Normaliseerumine ehk jõudmine reeglipärasele käitumisele. Aktsepteeritakse arvamuste erinevusi ja on kujunenud õiguste ja kohustuste tasakaal, mida toetavad grupinormid. Grupis on arenenud kohesiivsus ja identiteet. Liidriroll on välja kujunenud. Et normid pole veel sügavalt juurdunud, siis on vaja, et neist hälbimisele pöörataks piisavalt tähelepanu. Otsustamisel võetakse aluseks faktid ning asjatundjate arvamused. Domineerivaks muutub kompromisside tegemise soov
tervik ning kellel on olemas meie-tunne. Inimese asend grupis: Juhid või liidrid; Kaaslased; Isoleeritud; Tõrjutud . 40. Grupi arenguastmeid: 1. Moodustumine Grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esile kerkimine. 2. Ründamine Domineerivad võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. 4. Tegutsemine Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Küpsemine Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 41. Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine otsustesse
KORDAMISEKS kevad 2018 Kontrolltöö nr 1 1. Millised on organisatsioonikäitumise uurimismeetodid? Vaatlused, juhtumite (situatsioonide) analüüsid, küsitlused, eriuurimused, eksperimentaalsed uurimused, laboratoorsed eksperimendid, intervjuud 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe Flegmaatik stabiilne introvert; rahulik, tasakaalukas, kannatlik, ei lähe kergelt närvi, mõtlik, truu ja ustav, passiivne, hoolikas Sangviinik stabiilne ekstravert; entusiastlik, sotsiaalne, aktiivne, meeldiv, elav, muretu, mugav, avatud Melanhoolik neurootiline introvert; analüütiline, vaikne, seltsimatu, tujutu, pessimistlik, rahulik, jäik, kaine, kartlik Koleerik neurootiline ekstravert; agressiivne, aktiivne, optimistlik, rahutu, ärrituv, tujukas, impulsiivne, tundlik 4. Selgitage sisemise kon...
Ülevaade psühholoogiast. TLÜ Psühholoogia Instituut Voldemar Kolga Kordamisküsimused. 2012 1. Teaduse tunnused. 1.Süstemaatiline 2.Avaliku teadmise tootmine: korratavus; retsenseerimine, avalikkus, demokraatia 3.Lahendatavate probleemide uurimine, kontrollitavad hüpoteesid, ei otsi elu mõtet kuna on subjektiivne 2. Teaduslik uurimus. 1.Teha vaatlusi 2.Luua teooriaid 3.Genereerida hüpootees, seletes 4.Testida eksperimenteerides 5.Tagasi lükata/parandada teooriat 3. Mõõtmine. Eksperiment. Uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi (Stevensi mõõtmine: numbrite panek vastavalt kindlale reeglile. Toetu uurimusele ja mitte common knowledgeile.) 4. Psühholoogiate klassifikatsioon (õpik). 1.Eelteaduslik psühholoogia 2.Filosoofiline psühholoogia 3.Teaduslik akademi...
Nt: Kui inimene tunneb end isoleerituna, hoiab ta ise ka pigem eemale. 38. Selgitage grupi arenguastmeid. 1. Moodustumine, kujunemine – Ülesandele orienteeritud grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid nende täitmiseks. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. 2. Tormamine, ründamine – Domineerivaks kujuneb võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine – Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. 4. Toimimine, tegutsemine – Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Edasisiirdumine, küpsemine – Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 39. Miks on tähtis teada grupimõtlemise põhimõtet? Grupimõtlemine on määratletud kui tendents minetada kriitiline
· Geneetiline eelsoodumus. Keeruline leida. · Perekondlik taust. Nt lihatüki lõikamine. · Haiguse ja haiguskäitumise määratlemine. · Teatud peredes dispositsioon sagedasemateks haigestumiseks: vaesus, haritus, suured pered. Pere kohanemine pereliikme haigusega · Probleemi eitamine · Abituse tunne · Depressioon, ärevus, süütunne · Ülemäärane sekkumine probleemi · Probleemiga leppimini, olukorraga normaliseerumine Surmahaiguse psühholoogilised probleemid · Pere tugi: kui palju peret haigusesse haarata · Jätkuravi küsimused: peab aitama normaalselt surra. · Eutanaasia seaduslikud ja moraalsed küljed? · Suremise psühholoogilised ja sotsiaalsed küsimused Kübler-Rossi leinastaatiumid Onloodud leinastaadiumeid kirjeldama. Selle peale on loonud Gfeller ja Assali kroonilise haiguse mudeli. 1. Eitamine: ootamatu ja vastuvõetamatu, see ei ole võimalik, see ei juhtu minuga. Kiiresti
Juhid&liidrid; Kaaslased; Isoleeritud; Tõrjutud 40. Selgitage grupi arenguastmeid. 1. Moodustumine, kujunemine Ülesandele orienteeritud grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid nende täitmiseks. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. 2. Tormamine, ründamine Domineerivaks kujuneb võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. 4. Toimimine, tegutsemine Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Edasisiirdumine, küpsemine Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks?
40. Selgitage grupi arenguastmeid. 1. Moodustumine, kujunemine – Ülesandele orienteeritud grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid nende täitmiseks. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. 2. Tormamine, ründamine – Domineerivaks kujuneb võistluslik käitumine ja konfliktid. 3. Normaliseerumine – Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. 4. Toimimine, tegutsemine – Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. 5. Edasisiirdumine, küpsemine – Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 41. Mida nimetatakse grupimõtlemiseks?
ühiselt tulemuste eest. Grupp on inimeste hulk, kes jagavad samu vaateid, teevad koostöid ja kellel on teatud õigused ja kohustused grupi liikmena. 86. Mis on grupi arenguastmed? · Forming formuleerumine (määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõprus ja sõltuvuse kujundamine, rollide jaotus liidri esilekerkimine) · Storming tormamine (võitlus ja konfliktid eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenlikust suhetes) · Norming normaliseerumine (Aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi eesmärk muutub olulisemas, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad positiiseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama). · Performing toimimine (Rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid paigas seal tulemus ok).
Teine eksam: teemad: · Loengud: kliiniline psühholoogia; vaimsed võimed; isiksuse psühholoogia · Iseseisvalt õpitud: sotsiaalpsühholoogia; mõtlemine; tähelepanu 5. Vaimsed võimed · IQ ja mõõtmine, ajalugu · olulisemad testid · IQ vs EQ · pärilikkuse osakaal, gruppidevaheliste erinevuste probleem · Gardneri teooria paljudest intelligentsustest, Sternbergi praktiline intelligentsus ja triarhiline teooria INTELLIGENTSUS ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid (J.Allik) Inimeste käitumiserinevused tulenevad peamiselt kahest tegurist individuaalsusest ja intelligentsusest. Vaimsed võimed: Üksikvõimed ei saa jaotada osadeks (taju kiirus, lühimälu maht) Erivõimed andekus konkreetsel alal (ruumiline taju) Üldvõimed võimete kogumid Intelligentsuse teooriad Antud teemaga seostub mitmeid teooriaid, mis...
2) Teoreetiline-katseline - seisneb kõige hoolikas küsitlemises kõige kohta, hindamises, sooviga asju peremini tundma õppima. 3) Agressiivne-argumenteeriv - fikseerub isik mingil positsioonil ja ta on veendunud oma argumendi õiguses. 4) Ekspressiivne-vastandav - väljendab avalikult ja vahetult tundeid, mõtteid olukordadest ja inimestest. Protsesside analüüsimise etapid: 1) moodustumine, kujunemine 2) tormemine, ründamine 3) normaliseerumine 4) toimimine, talitlemine 5) edasisiirdumine, küpsemine Teabe levik: - Tsentraliseeritud - saadakse ja jagatakse infot kesksest punktist. - Detsentraliseeritud - kõik grupi liikmed võivad üksteisega suhelda võrdselt positsioonilt. - Grupimõtlemine - määratletud kui tendents minetada kriitiline suhtumine ostusesse ja sellle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. - Konformism - allumine grupi survele, näiline loobumine oma tõekspidamisest olukorra
sõltuvuse kujunemisel. Meeskonna arengu seisukohalt on tähtis, et sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. Storming tormamine Tormamise astmel kujunevad domineerivaks võistluslik käitumine ja konfliktid. Ülesandele orienteeritud tegevustes arenevad lahkhelid eesmärkide tähtsuse, ülesannete jaotuse, vastutuse ja juhtimise küsimustes. Suhetele suunatud tegevustes on tõenäoline vaenulikkuse avaldumine. Norming normaliseerumine Normaliseerumise (reeglipärase käitumise astmele) jõudes aktsepteeritakse ülesandele suunatud tegevustes arvamuste erinevusi. Domineerivaks muutub kompromisside tegemise soov. Meeskonna liikmed jagavad vastastikku vajalikku teavet. Suhetele orienteeritud tegevustes arenevad empaatia, positiivsed tunded, meeskonna kokkukuuluvustunne. Normide mõju meeskonna tegevusele suureneb tunduvalt. Performing toimimine
saavutamine sõltub otseselt grupi liikmete koostööst ja pühendumusest. 6. Millised on grupi arenguastmed? Forming – formuleerumine (määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõpruse ja sõltuvuse kujundamine, rollide jaotus – liidri esilekerkimine) Storming – tormamine (võitlus ja konfliktid – eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenlikkust suhetes) Norming – normaliseerumine (aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi – eesmärk muutub olulisemaks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad positiivseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama) Performing – toimimine (rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid paigas – seal tulemus ok) 13
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituse...
puuviljad, leivasaadused, herkulopudru. Normaalselt valku, mineraalaineid ja vitamiine. Piiratakse loomseid rasvu, kolesteroolirikkaid toiduaineid. Antakse taimseid õlisid. Kasutatakse suhkruasendajaid. LIIKUMINE – mõjutab veresuhkru tasakaalu. Regulaarne liikumine vähendab insuliini vajadust, aga ei võta seda ära. SUUKAUDSED ANTIDIABEETILISED RAVIMID – nendega alustatakse ravi II tüübi haigetel, kui kehakaalu normaliseerumine ja paar kuud dieedi pidamist ei ole kõrvaldanud haigustunnuseid. Nad toimivad seni, kuni pankrease talitlus on säilunud. INSULIINRAVI – insuliini mõõdetakse toimeühikutes. Alati peab kasutama insuliini ja süstlaid, mille märgistus langeb ühte, muidu tekivad vead insuliini doseerimisel ning võib tekkida eluohtlik seisund. Insuliini süstitakse tavaliselt s/c, kust ta imendub vereringesse
saavutamine sõltub otseselt grupi liikmete koostööst ja pühendumusest. 6. Millised on grupi arenguastmed? Forming – formuleerumine (määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõpruse ja sõltuvuse kujundamine, rollide jaotus – liidri esilekerkimine) Storming – tormamine (võitlus ja konfliktid – eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenlikkust suhetes) Norming – normaliseerumine (aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi – eesmärk muutub olulisemaks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad positiivseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama) Performing – toimimine (rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid paigas – seal tulemus ok) 13
Selles lepingus tunnustas Tokyo Korea sõltumatust ja loobus pretensioonidest varem tema valduses olnud territooriumidele, sealhulgas Taivanile, Lõuna- Sahhalinile ja Kuriili saartele. Samas tunnistas rahuleping Jaapani õigust individuaalsele ja kollektiivsele enesekaitsele. Rahulepingus ei määratud küll kindlaks reparatsioonide suurust, kuid need õiendas Jaapan hiljem tema poolt Teise maailmasõja ajal okupeeritud riikidega erilepingute kaudu. Kõige kauem venis suhete normaliseerumine Korea Vabariigiga (1965). Kõigest mõni tund pärast San Francisco rahulepingu sõlmimist allkirjastasid USA ja Jaapan julgeolekulepingu, mille kohaselt Jaapanisse jäid USA sõjaväebaasid ja relvajõud, et vajaduse korral kaitsta Kaug- Idas rahvusvahelist rahu ja kindlustada Jaapani julgeolekut. San Francisco rahuleping ja USA- Jaapani julgeolekuleping jõustusid 1952. aastal. Järk- järgult väljus Jaapan rahvusvahelisest isolatsioonist. 1956. aastal võeti ta ÜRO liikmeks
Perekond ja haigestunu peres Perekoinda võib vaadata kui süsteemi,, millelel on omane pereliikmete pidev mõju üksteisele. Perekond mõjutab patsienti ja tema probleeme. Patsiendi probleem võib mõjutada perekonna teisi liikmed. Probleemi eitamine ( kardetakse, püütakse oma eluga edasi minna, ei taha tunnistada, et ta haige on) Abituse tunne Depressioon, ärevus, süütunne. Ülemääreane sekkumine probleemi. Probleemiga leppimine, olukorra normaliseerumine. Perekond ja haigus sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (sotsiaalselt madalama sissetulekuga peredel on raskem keskenduda haigusele ja lastele, kuna ollakse hõivatud tööga, või probleemide hulgaga, millega on vaja tegeleda) Geneetiline eelsoodumus Perekondlik taust (traditsioonid, hariduslik, rituaalid) Haiguse ja haiguskäitumise määratlemine. Teatud peredes dispositsioon sagedasemateks haigestumiseks.
Nt Botterill (2012) laenuvõtja identiteedi ja staatuse sotsiaalsest konstrueeritusest: Nt Botterill (2012) laenuvõtja identiteedi ja staatuse sotsiaalsest konstrueeritusest: 19. saj - sotsiaalne häbi; 19. saj - sotsiaalne häbi; Krediidi normaliseerumine 20.saj lõpuks: keskne rahasuhete vorm, tarbimisvõimaluste Krediidi normaliseerumine 20.saj lõpuks: keskne rahasuhete vorm, tarbimisvõimaluste avaja; avaja; 20. saj - vastutuse individualiseeritus, personaalsed „vabadusekaotuse“ tõlgendused. 20
· · · · 6. Millised on grupi arenguastmed? 1. Forming loomine a. Määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõprus ja sõltuvuse kujunemine, rollide jaotus liidri esilekerkimine 2. Storming tormamine a. Võitlus ja konfliktid eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenulikkust suhetes. Keegi võtab võimu, liidrite tekkimine, seetõttu konfliktid. 3. Norming normaliseerumine a. Aktsepteeritakse erinevaid inimesi, iseloome eesmärk muutub oluliseks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad pos-ks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama 4. Performing toimimine a. Rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud; kus rollid ja normid paigas seal tulemus ok · · XII. loeng: INIMRESSURSI JUHTIMINE · 1. Millised on inimeste kui resurssi eripärad?
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunne...
põletatakse seda aeroobsel treeningul kõige viimasena (meestel kõht, alaselg; naistel reied, puusad). Kehakaalu jälgimise kõrval tuleb pöörata tähelepanu ka ümbermõõdule ning proportsioonidele. Rasvkude on kaalu järgi kergem kui aktiivne lihaskude, seetõttu ei pruugi treeningu tulemusena kaal langeda. Seetõttu oleks mõttekas mõõta harjutamise alguses keha rasvaprotsenti ning jälgida seda pidevalt. VENITUSED Pikkus 5–10 minutit. Eesmärgiks organismi funktsioonide normaliseerumine, taastumise kiirendamine, positiivsete emotsioonide loomine, milleks kasutatakse lihaseid lõdvestavaid ja venitavaid harjutusi. Venitama peaks tunnis enim treenitud ja suure koormuse saanud lihaseid. Ühe venituse kestus on 20–30 sekundit. Venituse abil taastatakse lihaste normaalne pikkus ning säilitatakse nende elastsus. Venitus- ja lõdvestusharjutused aitavad kõrvaldada lihasvalu ning ennetada võimalike vigastuste teket. Venitusharjutusi vajavad kõik inimesed
töö ja vastutuse kaudu. Win-Win mõtlemine Meeskonna juhtimisel tuginetakse eestvedamiseprintsiipidele. 7. Millised on grupi arenguastmed? Forming formeerumine Määratletakse eesmärgid ja reeglid, suhted: sõprus ja sõltuvuse kujunemine, rollide jaotus liidri esilekerkimine Storming tormamine Võitlus ja konfliktid eesmärkide, rollijaotuste juhtimise osas, ilmneb vaenulikust suhetes Norming normaliseerumine Aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, iseloome ja inimesi eesmärk muutub oluliseks, domineerib kompromisside tegemise soov, suhted muutuvad positiivseks ja koostöökeskseks, normid hakkavad tegevust mõjutama Performing toimimine Rollid paigas, vastastikuse abi vajalikkus on selgeks saanud, kus rollid ja normid paigas seal tulemus ok 15 VIII loengu kordamisküsimused 1
6. Mis on grupp? Teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv inimühendus, kellel on teatavad ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid. 7. Millised on grupi arenguastmed? Kirjelda nende sisu. Forming formeerumine Määratlakse eesmärgid ja reeglid. Liidri esilekerkimine, sõprus- ja sõltuvussuhete kujunemine. Storming tormamine Võitlus ja konfliktid eesmärkide, rollijaotuste, juhtimise osas. Norming normaliseerumine Aktsepteeritakse erinevaid arvamusi, inimesi. Eesmärk muutub oluliseks. Performing toimimine Rollid paigas, vastastikkuse abi vajalikkus selge. 8. Kuidas mõjutab grupi suurus protsesse grupis Grupi suuruse kasvamisega (2-7) (8-12) (13-16) suureneb ka erinevus grupi liikmete vahel, kui varem oli kerge saavutada üksmeelt, siis nüüd enam mitte (aruka otsuseni jõudmise aeg muutub, suureneb või väheneb). Samuti suureneb vajadus
Kõik need kõikumised intensiivistavad veeprotseduuride ajal hapniku omastamist. Külma vee toimel tekib kõigepealt väikeste veresoonte spasm. Organism reageerib sellele kudede ainevahetuse intensiivistumise ja siseelundite temperatuuri tõusuga. Närviregulatsiooni mehhanismi kaudu põhjustab see naha väikeste veresoonte verevarustuse paranemise. Need laienevad, nahk muutub punakamaks ning me tunneme soojust ja reipust. Lõpptulemuseks on ainevahetuse normaliseerumine ja kudede toitumise parandamine. On teada, et külm vesi aeglustab ja tugevdab, kuum vesi aga kiirendab ja nõrgendab südame kokkutõmbeid. Seetõttu alandavad kuumad vannid vererõhku, külmad aga tõstavad seda. Kuum vesi suurendab vere hüübivust, külm aga vähendab. Külmad veeprotseduurid stimuleerivad ainevahetust ja rasvade põlemist ning tõstavad lihastoonust, soojad aga hoogustavad neerude vereringet ja soodustavad uriini eritumist.
tegevussüsteemidesse. Kõigest osasaamine. 8 Emantsipatsioon tähendab hoolduse alt vabanemist. Lähtekohaks on idee inimesest oma täievolilise subjektina. Ilmneb vabaduse, iseseisvuse ja autonoomsusena. Ühelt poolt on eesmärk aidata inimene ühiskonda integreerida ja teisalt aktsepeerida, et ta ei pruugi olla selline, kes mahub raamidesse. Alates 1970ndatest on täheldatav sotsiaalpedagoogika normaliseerumine. Õigustamisperiood on kadunud. Põhjused, miks saab rääkida, et teadus on normaliseerunud: Tegevusvaldkondade ja spetsialistide arvuline juurdekasv Klientide lisandumine Tähelepanu liikumine reaktiivselt (tagajärgedega tegelemiselt) preventatiivsele (ennetavale) tegevusele. Lüders ja Winkler: sotsiaalpedagoogika on muutunud uueks pedagoogiliseks vastuseks kõige erinevamat liiki laste- ja noorteprobleemidele.
8. Hormonaalsed ja toitumisega seonduvad mõjutused valkude ainevahetusele taastumisperioodil: Treeningukoormuse iseloom Kude (elun) Hormonaalne staatus Toitumine 9. Taastumisprotsesside ajaline ebaühtlus ja nende sõltuvus indiviidi treenituse tasemest: Kiire taastumise faas (kuni – 1,5 h) O2 varu lihastes – 10-15 s PCr varu lihastes – 2-5 min Alaktaatne O2 võlg – 2-6 min Laktaadi taseme normaliseerumine – 0,5-1 h Laktaatne O2 võlg – 0,5-1 h Aeglase taastumise faas (üle 1,5 h) Glükogeeni varud lihastes – 12-48 h Glükogeeni varud maksas (täituvad pärast lihase varude taastumist) – 12-48 h Valkude ainevahetuse normaliseerumine – 12-72 h NB! Kuid: näiteks maratonijooksu järgseks täielikuks taastumiseks võib kuluda 1-2 nädalat. Taastumisprotsesside kiirust mõjutavad faktorid Treenitus Treeningu ja puhkuse optimaalne rütm
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
- Kaaslased - Isoleeritud - Tõrjutud 2. Millised on grupi arenguastmed? - Moodustumine, kujunemine Ülesandele orienteeritud grupis määratletakse eesmärgid ja luuakse reeglid nende täitmiseks. Suhetele suunatud tegevuses on tähelepanu tunnetel ja vastastikuse sõltuvuse kujunemisel. Sellel etapil toimub rollide jaotus, sealhulgas liidri esilekerkimine. - Tormamine, ründamine Domineerivaks kujuneb võistluslik käitumine ja konfliktid. - Normaliseerumine Aktsepteeritakse arvamuste erisusi. Domineerivaks kujuneb kompromisside tegemise soov. Normide mõju grupi tegevusele suureneb tunduvalt. - Toimimine, tegutsemine Grupiliikmed tunnetavad hästi üksteise rolle. Mõistetakse, et vastastikune abi on vajalik ja osatakse seda sobivalt pakkuda. - Edasisiirdumine, küpsemine Ilmnevad tegevustes lõpetamise tunnused. 161. 3. Mis on grupimõtlemine?
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja k...
on erapooletu riik. · 1795 USA saadab läbirääkija SB-sse · SB: lubas vabastada Suure Järvistu kindlused, kuhu inglased olid jätnud oma sõjaväe ja lubas USA põhjapiiri paika panna · 1797 USA läbirääkijad Prantsusmaale: · Skandaal: Prantsuse läbirääkija ,,X,Y,Z" nõudsid altkäemaksu ja laenu PR-le ... USA ei ole nõus · USA ja PR suhted halvenevad: mitteametlik meresõda 1798-1800 · 1800 suhete normaliseerumine · USA-le oluline mereteede vabadus ja liiklus Suure Järvistu aladel ja mississsipi jõel · Inglased (ja prantslased) kaaperdavad USA laevu ja USA meremeestest saavad inimröövide ohvrid 1803 · 1801- 1805 probleemid Vahemere piirkonnas · SB sõjalaev tulisyab ameeriklaste laeva ... USA embargo act (1807.1809): mh USA laevad ei tohi ilma loata sõita võõrriikide sadamasse · SB on kehtestanud Pr vastase mereblokaadi 1808 USA väliskaubanduse peatumine
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
sügav silumine, avardamine, kompressioon ja liigesemobilisatsioon. Kui töötatakse vigastatud sportlasega, võib eesmärgiks olla tugeva armkoe formeerumine, sel juhul kasutatakse tehnikaid nagu voolimine, kompressioon ja lihase ristikiu friktsioon, millele järgneb külmaravi. Primaarsed mõjud osutavad sportlase füsioloogilistele ja psühholoogilistele seisunditele, kaasates: 1. paranenud vedeliku tsirkulatsiooni 2. lihaste lõdvestus 3. üldine lõdvestus 4. sidekoe normaliseerumine 5. paranenud vaimse võimekuse Sekundaarsed mõjud osutavad võimetega seotud seisunditele, kaasates: 1. suurenenud energia 2. vedeliku liikuvuse 3. suurema painduvuse 4. kiirema taastumise 5. valu alanemine 6. sobiva emotsionaalse tasakaalu Põhilised vormid: 1. Taastav massaaz kiirendamaks sportlase füüsilist ja vaimset taastumist peale pingelist sportlikku aktiivsust. Kõige lihtsam spordimassaazi vorm. Esmaseks eesmärgiks
sajandi lõpus) EJ liigid: Kofeiini ja suhkrusegud Guaraanat sisaldavad joogid Alkoholisisaldusega joogid (GIN komponendid on stimulandid, alkohol mõjub kesknärvisüsteemile rahustavalt) Pohmelus leevendavad joogid (suhkur, b-vitamiinid, vedelik) Tauriin avastati härja sapist, leidub ka meie organismist, aminohape, teda leidub mereloomades, inimese organism ise produtseerib. Kõikjal organismides leiduv aminohape. Funktsioonideks on organismmis nv-i regulatsioon, vererõhu normaliseerumine, langetab kolestorooli, kaitseb sapikivide tekke eest, osaleb nägemisfunktsioonides. Ülemäärane Ns piitsutaja Guaraana Lõuna-Ameerika vihmametsades kasvad ronitaim, kirjeldatud ravimtaimena 17, sajandil. Väga rikkalik kofeiiniallikas. Taime seemnetes 3 korda rohkem kofeiini kui kohviubades. Seemnetes valmistatakse pulber. Pulber võib põhjustada ka kohvi sarnaselt paradoksaalse toime erutuse asemel võib tekkida unisus ja väsimus üle pika tarvitamise