Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kahe üliriigi konkurents (0)

1 Hindamata
Punktid
Kahe üliriigi  konkurents
Külm sõda 1970. aastatel
Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel otsest ohtu 
polnud, aga oli konkurents muudel aladel:
Kosmose  vallutamine  (Apollo 11) ja teadus, tehnika – USA 
parem;
Sport  (keelatud ainete kasutamine) – Idabloki maad paremad;
Suurt tähelepanu sai jäähoki, milles oli parem  NSVL .
Külm sõda Kolmandas Maailmas
Püüti erinevaid ri ke enda mõjule al utada, sel eks toetati 
kõige verisemaid diktaatorieid ja õhutati vastupanuli kumisi.
Sel ine poli tika vi s tihtipeale pikaajalise laastava 
kodusõjani.
Agressivselt tegutses  NSVL  Aafrikas  Fidel  Castro’ga, kui 
Angolas  pandi võimule  Moskva - meelne  valitsus, mil est sai 
NSVL tugiala
Teine NSVL  tugipunkt  Aafrikas oli sotsialistlik  Etioopia , mil e 
abil rünnati Somaaliat.
Etioopia 1984
USA-Hiina suhete normaliseerumine
USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, 
asudes  suhteid arendama Hi naga.
Hi na tahtis ol a iseseisev ning mitte sõltuda Venemaast.
USA ja Hi na teatasid, et nad ei proovi Aasias ja Vaikse 
ookeani pi rkonnas võimu haarata ja et nad ei lase seda ka 
kel elgi teisel teha. NSVL tundis end sissepi ratuna.
Üliri  kide  konkurentsi Kolmandas Maailmas muutus aga 
veelgi tihedamaks, kuna nüüd sekkus sel esse ka Hi na, 
kes pakkus välja enda arengumudeli. See tõi kaasa 
konflikte ja sõdu neile Kolmanda Maailma ri kidele, kes olid 
vastavalt NSVL või Hi na- meelsed .
Indo-Hiina
Kommunistide võit Vietnamis tugevdas seal nende positsioone, 1975 
lõppes aastaid kestnud kodusõda Laoses.
NSVL abiga võeti seal ja ka Kambodžas suund sotsialismine.
Pol Pothi  juhitud  diktatuur oli 1970-aastate veriseim. Üritades 
kehtestada maapealset  paradiisi , kaotati käibelt raha, keelati äritegevus, 
suleti tööstusettevõtted ja küüditati inimesed maale. Rajati surmalaagrid.
1979 tungisid Vietnami väed Kambodžasse ning kukutasid Pol Pothi 
diktatuuri, kehtestades enda võimu.
Hi na pingutustele vaatamata okupeeris  Vietnam  Kambodža.
Džunglis algas partisanisõda. 
Tšiili
Ka Lõuna-Ameerikas üritas NSVL endale tugipunkte leida.
Tši lis tuli võimule Salvador  Al ende, kelle sotsialistlikud reformid 
põhjustasid majanduses kaose.
Puhkesid koduperenaiste meeleavaldused toidukaupade 
puudumise pärast.
Sündmustesse sekkus Tši li  armee  Augusto Pinochet ’iga, tehti 
sõjaväeline ri gipööre ja kehtestati diktatuur, Al ende  tapeti .
Pinochet koostas  noortest  USA majandusteadlastest 
meeskonna, kellega alustati radikaalset majandusreformi, 
arendades vabaturgu.   Majanduskasv  oli edukas, kuid rahvas 
nõudis demokraatiat.
Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles
Second level
Second level
Third level
Third level
Fourth  level
Fourth  level
Fifth level
Fifth level
          Salvador Allende
         Augusto Pinochet
Nicaragua
Kesk-Ameerikas toetas NSVL kohalikke diktaatorite 
vastaseid vasakpoolseid partisanili kumisi.  Edukaks sai 
Sandinistlik Rahvuslik Vabastusrinne Nicaraguas.
Sandinistid  kukutasid Somozade perekonna diktatuuri ja 
asendasid sel e enda  omaga . Parlament saadeti laiali, 
senised seadused tühistati. Toimus ettevõtete  riigistamine  
ja muud nõukogulikud ümberkorraldused.
NSV Li dult saadi majanduslikku ja sõjalist abi.
Partisanisõjaga tekkis nn kontrate li kumine, mida toetas 
USA.
Puhkes kodusõda, milles said lüüa sandinistid ning 
Nicaragua demokratiseerus.
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Sandinistid

Document Outline

  • Slide 1
  • Külm sõda 1970. aastatel
  • Külm sõda Kolmandas Maailmas
  • Etioopia 1984
  • USA-Hiina suhete normaliseerumine
  • Indo-Hiina
  • Tšiili
  • Slide 8
  • Nicaragua
  • Sandinistid
Vasakule Paremale
Kahe üliriigi konkurents #1 Kahe üliriigi konkurents #2 Kahe üliriigi konkurents #3 Kahe üliriigi konkurents #4 Kahe üliriigi konkurents #5 Kahe üliriigi konkurents #6 Kahe üliriigi konkurents #7 Kahe üliriigi konkurents #8 Kahe üliriigi konkurents #9 Kahe üliriigi konkurents #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TheMelll Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ladina-Ameerika
12
pptx

Ladina-Ameerika

LadinaAmeerika Rasmus Roos Arenguteede otsimine Pärast teist maailmasõda tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid LadinaAmeerika riigid oma arenguteed. Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik liikumine, kes arvasid, et riik peaks valima erilise suuna. Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes põgenesid Euroopast kohtumõi

Ajalugu
Rahvusvahelised suhted 1950-1970
4
doc

Rahvusvahelised suhted 1950-1970

Raudne eesriie- Nõukogude Liidu riikide eraldatus muust maailmast, tõkestades oma liitu kuuluvate riikide läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)Euroopas poliitli

Ajalugu
Lähiajalugu II
6
doc

Lähiajalugu II

Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin ­ 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan ­ 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. 1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. Majan

Ajalugu
Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda
18
docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

o Afganistani sõjaga lõppes ka külm sõda, kuna NSVL oli nõrgestatud olekus ja sealne kommunism oli kokku kukkumas. o USA kasutas ka Maa-õhk tüüpi "Stinger" rakette -> piiras NL-i õhujõude. 12. Rahutu Euroopa: Ungari ülestõus ja Praha kevad. Millal toimus, mis oli rahva rahulolematuse taga, kes olid juhid, mis oli tulemus? Milliseid sarnaseid ja erinevaid jooni nende kahe sündmuse puhul esile tuua võib?  Ungari ülestõus o 23 okt-10 nov 1956. o Rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. o 1940-ndate teisel poolel viidi Ungaris läbi sovietiseerimine.  Alustati põllumajanduse kollektiviseerimist,  kehtestati üheparteiline diktatuurirežiim,

Ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

juuni 1953 rahvaülestõus ning rajada Berliini müür augustis 1961.  Aastatel 1949-1960 oli Ulbricht Ministrite Nõukogu aseesimees ning 1960- 1973 Saksa DV Riiginõukogu esimees (sisuliselt riigipea). 7. Berliini müür kui külm sõja üks tuntumaid sümboleid. Kes ehitas, milleks, kuhu, kunas, millise arengu tegi müür ajas läbi, kuidas mõjutas sakslaste/berliinlaste igapäevaelu? Berliini müür  Kahe Saksamaa kujunemine 1949 olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV- ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini

Ajalugu
Lähisajalugu-Külm sõda
44
docx

Lähisajalugu: Külm sõda

õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ja lõpuks hävitada 4. Külma sõja kriisid 1960ndatel  Berliini kriis 1958-1961 o Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlike vabaduste ja turumajanduse saareks keset üha enam sovetiseeruvat Ida-SMd. Lääne-Berliin jäi pärast Berliini blokaadi 1949 sõlmitud kokkulepete kohaselt omaette haldusüksuseks, mis tähendas vabalinna. o L-B oli kahe maailma võimu vasasseisu sümbol, sest lääneberliinlaste julgeolekut ei taganud miski muud kui lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek o 1958 hakkas NSVL nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja tunnustaksid Saksa DV marionettvalitsust. USA ei taganenud o 1961 – kriisi haripunkt: USA ja Vene tankid seisid vastamisi Berliinis 3

Ajalugu
Ajalugu
89
doc

Ajalugu

IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun