Kahe üliriigi konkurents (0)

Sarnased õppematerjalid

12

pptx

Ladina-Ameerika

LadinaAmeerika Rasmus Roos Arenguteede otsimine Pärast teist maailmasõda tekkinud kahepooluselises maailmas otsisid LadinaAmeerika riigid oma arenguteed. Esines kolme eri liiki poliitilisi rühmi: Reformimeelne rahvuslik liikumine, kes arvasid, et riik peaks valima erilise suuna. Konservatiivsed, kes Toetasid vabaturumajandust ja Vasakradikaalid, kes otsisid tuge vasakpoolsetest käremeelsetest õpetustest. LadinaAmeerika kuni teise maailmasõja lõpuni 1920.1930. aastatel olid LadinaAmeerika riigid väliselt küll vabariigid, kuid tegelikult valitsesid seal sageli autoritaarsed diktatuurid eesotsas caudillodega. Majanduselu iseloomustas põllumajandus ja suurmaaomandid. Kasvasid linnad, kuid tööstus ei kasvanud. LadinaAmeerika riigite osalemine Hitlerivastases koalitsioonis väljendus põhiliselt majandusliku abi saamises. Pärast sõja lõppu aga pakkusid mõned LadinaAmeerika riigid varjupaika natsi tegelastele, kes põgenesid Euroopast kohtumõi

Ajalugu

4

doc

Rahvusvahelised suhted 1950-1970

Raudne eesriie- Nõukogude Liidu riikide eraldatus muust maailmast, tõkestades oma liitu kuuluvate riikide läbikäimist ja suhtlemist lääneriikidega. 1947 Trumani doktriin- USA välispoliitika eesmärgiks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. USA toetab kõikide oma vahenditega demokraatia levikut ja takistab sotsialistliku ideoloogia levikut. 1947 Marshalli plaan- USA abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata Euroopa majandust ja nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948 Berliini blokaad- NSV L lõikas Lääne- Berliini ära välismaast. Jättis ilma elektrist, kütusest, toidust, lootes linna endaga liituma. USA ehitas õhusilla, mida varustas aasta aega. NSV oli sunnitud lõpetama blokaadi. 1949- Saksamaa Demokraatlik Vabariik- IDA & Saksamaa Liitvabariik- LÄÄNE Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki elu valdkondi. 1)Võidurelvastumine 2)Euroopas poliitli

Ajalugu

6

doc

Lähiajalugu II

Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin ­ 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan ­ 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada kommunismi mõju. 1948. juunis algas Berliinig blokaad. NSVL lõikas Lääne-Berliini ära elektrist, toidust jne., et neid seeläbi endaga liita. 324 päeva piiramist. Avaliku külma sõja algus: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. Majan

Ajalugu

18

docx

Lähiajalugu - II maailmasõda ja Külm sõda

o Afganistani sõjaga lõppes ka külm sõda, kuna NSVL oli nõrgestatud olekus ja sealne kommunism oli kokku kukkumas. o USA kasutas ka Maa-õhk tüüpi "Stinger" rakette -> piiras NL-i õhujõude. 12. Rahutu Euroopa: Ungari ülestõus ja Praha kevad. Millal toimus, mis oli rahva rahulolematuse taga, kes olid juhid, mis oli tulemus? Milliseid sarnaseid ja erinevaid jooni nende kahe sündmuse puhul esile tuua võib?  Ungari ülestõus o 23 okt-10 nov 1956. o Rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale. o 1940-ndate teisel poolel viidi Ungaris läbi sovietiseerimine.  Alustati põllumajanduse kollektiviseerimist,  kehtestati üheparteiline diktatuurirežiim,

Ajalugu

30

docx

II MS ja Külm sõda

juuni 1953 rahvaülestõus ning rajada Berliini müür augustis 1961.  Aastatel 1949-1960 oli Ulbricht Ministrite Nõukogu aseesimees ning 1960- 1973 Saksa DV Riiginõukogu esimees (sisuliselt riigipea). 7. Berliini müür kui külm sõja üks tuntumaid sümboleid. Kes ehitas, milleks, kuhu, kunas, millise arengu tegi müür ajas läbi, kuidas mõjutas sakslaste/berliinlaste igapäevaelu? Berliini müür  Kahe Saksamaa kujunemine 1949 olukorda Saksamaal ei stabiliseerinud. SDV ja tema selja taga seisev NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis ning taotles selle piirkonna liidendamist SDV- ga. Saksamaa Liitvabariik omakorda ei tunnustanud Saksamaa idaosa eraldamist ja SDV väljakuulutamist. SLV välispoliitika aluseks sai Hallsteini

Ajalugu

44

docx

Lähisajalugu: Külm sõda

õnnestub kapitalistlik süsteem taganema sundida ja lõpuks hävitada 4. Külma sõja kriisid 1960ndatel  Berliini kriis 1958-1961 o Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlike vabaduste ja turumajanduse saareks keset üha enam sovetiseeruvat Ida-SMd. Lääne-Berliin jäi pärast Berliini blokaadi 1949 sõlmitud kokkulepete kohaselt omaette haldusüksuseks, mis tähendas vabalinna. o L-B oli kahe maailma võimu vasasseisu sümbol, sest lääneberliinlaste julgeolekut ei taganud miski muud kui lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek o 1958 hakkas NSVL nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja tunnustaksid Saksa DV marionettvalitsust. USA ei taganenud o 1961 – kriisi haripunkt: USA ja Vene tankid seisid vastamisi Berliinis 3

Ajalugu

89

doc

Ajalugu

IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)