Pingelõdvendus, Helsingi protsess, Külm sõda (5)

Pingelõdvenduse algus
1970. aastate alguseks oli Lääne välispoliitika jõudnud ummikusse. Sõnades oldi küll kommunismi levikule vastuseistud,
aga tegelikult ei oldud midagi tehtud. Lääneriikidel tekkis arusaamine, et nad ei suuda kommunismiga võidelda, vaid tuleb
sellega leppida. Majanduslik olukord ei olnud kõige parem. NSVL näis samal ajal aina tugevamalt. Lääs vajas külmas sõjas
hingetõmbe aega, see tähendas et vajati parandada suhteid kommunistliku maailmaga.Pandi alus pingelõdvendusele.
Esimestena alustasid suhteid parandama NSVLiga Euroopa riigid. Prantsusmaa ja NSLV vahel hakkas arenema majanduslik ja
kultuuriline koostöö.Paranesid ka NSVL suhted teise Euroopa suurriigiga – Lääne-Saksamaa. 1970. aastal sõlmis Lääne-Saksamaa
NSVL ja Poolaga idalepingud , tunnustades Saksamaa idapiirina Oder -Neisse jõge. 1972. tunnustas L-Saksamaa Saksa DV-d. 1973.
aastal allkirjastas L-Saksamaa NSVLiga koostöölepingud majanduses ja kultuuris.USA hakkas parandama suhteid NSVL ja Hiinaga .
Selle tagajärjel lahkusid nad Vietnamist, paranes suhe Pekingiga ja algas pingelõdvendus Euroopas.
Helsingi protsess
Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas kujunes Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine e. Helisingi protsess. Pingelõdvenduse
edenedes hakkas Läänesuhtumine muutuma . Lootuses, et Lääne ja Ida koostöö nõrgendab kommunismi, asusid lääneriigid sellise
nõupidamise kokkukutsumist toetama .EJJK ettevalmistustes etendas Moskva ja lääneriikide vahendajat Kekkonen. 1973. aasta
juulis Helsingis alanud nõupidamisel oli kolm etappi. Esimesel etapil osalesid välisministrid. Teises etapis, mis algas samal aastal
Genfis ja kestis 1975. aastani, pidasid läbirääkimisi diplomaadid ja eksperdid . Kolmas etapp toimus 1975. Helsingis. 1. august 1975
allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA, Kanaga nõupidamise lõppdokumendi.Lõppdokument koosnes 3 osas. 1. korvi sisuks oli
Euroopa julgeolek. Teine kord oli majanduse, teaduse, tehnika, keskkonnaalasele koostööle. Kolmas korv – töö humanitaaraladel
ning inimõiguse vallas.Lõppaktiga pandi alus OSCE´le.
Pingelõdvenduspoliitika tulemused
On anutud erinevaid hinnanguid sellele. Enamasti oli see kasulik NSVLile. Pingelõdvenduse killuvees üritas NSVL kallutada
jõudude tasakaalu maailmas enda kasuks. Mõndade arvates aitas Helsingi lõppakt kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ning
suurenenud avatus ja läbikäimine läänemaailmaga lammutas NSVL seest poole.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide
ning idabloki vahel. Majanduslik koostöö tähendas eeskätt lääneriikide investeeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. Tihenes kultuuriline koostöö.
Külm sõda Kolmandas Maailmas
Üliriikide konkurents 3. Maailmas tõi kohalikele kaasa traagilisi tagajärgi. Püüdes erinevaid riike oma mõjule allutada, selleks
toetati diktaatoreid ning õhutati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades. Selline poliitika viis tihti pikaajalise laastava kodusõjani.
Eriti agressiivselt tegeles selliste konfliktide loomisega NSVL, kasutades selleks Fidel Castro abi. Nii pandi Angolas võimule Moskva-meelse
rühmitus. NSVL teiseks tugipunktiks kujunes Etioopia . NSVL osutas Etioopiale majanduslikku ja sõjaliit abi. Mille toel Etioopia ründas oma naabrit
Somaaliat. Pikka aega kestnud laastavate sõdade ja vägivalla tagajärjel muutus Aafrika üks vanimaid riike maailma vaeseimaks riigiks.
USA-Hiina suhete normaliseerumine
USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama Hiinaga. Hiina suhted NSVL olid 1960. aastal kiiresti
halvenenud. Mao Zedong ei soovinud enam alluda Moskva korraldustele, tema arvates oli Hiina suuteline ajama ise poliitikat. 1966.
katkes Hiina kommunistliku partei suhe NLKPiga. 1969. toimus Hiina ja Vene vahel verine piirikonflikt. Nende riikide vastuseisu proovis
ära kasutada USA. 1970. aastal hakkasid USA ja Hiina suhted paranema. 1972. lubasid mõlemad riigid, et kummagi eesmärk pole Aasia ja
Vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panna ning et nad ei lase seda ka ühelgi teisel riigil teha. See poliitika osutus edukaks.
See aitas kaas Hiina avanemisele ning muutumisele, kuid tekitas probleeme NSVLiga, kes tundis end sissepiiratuna.
Araabia maade vastasseis Iisraelis
1957. aastal oli Iisrael Siinai poolsaare küll Egiptusele tagastanud, kuid see ei muutnud araablaste suhteid juutidesse. 1964. Moodustas
osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille eesmärk oli Iisraeli hävitamine ja selle asemele Palestiina riigi loomine.
Selleks kasutati ka terrori rünnakuid. 1967. alustasid Süüria, Egiptus ja Jordaania valmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava
löögi – kuuepäevane sõda. Neil õnnestus saavutada edu tänu lennuväljade pommitamsele. Kõigepealt purustati Egiptuse sõjavägi ja tungiti
Suessi kanalini., siis anti toop Süüriale ja Jordaaniale. Sõja tulemusena okupeeris Iisrael Siinai poolsaare, Gaza sektori ja Golani kõrgendiku.
Rahu ei sõlmitud, piiri või vaherahujoone asemel jäi vaenupooli aastateks lahutama tõeline kaevikutest rindejoon, kus aeg-ajalt käis ka tulevahetus.
6. okt. 1973 – lepituspäeval, elustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi. Esialgu saatis neid araablasi edu ja ületati Suessi kanal .
Sel korral ei suutnud Iisrael kohe õhus võimu haarata. NSVL õpetustega suutsid Egiptlased teha nende õhuväele suuri kahjusi. Lõpuks suutis
Iisrael ennast koguda ning vastupealetungida. 24. okt peatati sõda ÜRO nõudel. Sõda oli peaaegu suhted araabia maade ja lääneriikide
suhted katkestanud. Araabia naftariigid kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid nafta hinda. Tulemuseks oli energiakriis .
USAs Camp Davidis peetud läbirääkimiste tulemusena sõlmisid Egiptuse ja Iisrael märtsis 1979 rahulepingu, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare.
Islamirevolutsioon Iraanis
1960. aastal alustas šahh Mohammed Reza Pahlavi valget revolutsiooni, mis tähendas ulatuslikku läänendamist. Naistele anti
meestega võrdsed õigused, teostati maareform, arndati tööstust, moderniseeriti haridus -ja tervishoidusüsteem. Uuendused
lammutasid senise elukorralduse maal, talupojad tulid linna tööle. 1970. aastatel kasvas rahulolematus üldiseks vastuhakku,
mida juhtis Homeini . Suutmata edasi valitseda , loobus šahh võimust ja lahkus riigist. 1979. aastal naasis Homeini kodumaale ning Iraani
kuulutati islamivabariigiks. Tuhanded šahhi pooldajad hukati.. Homeini eesmärk oli peatada Iraani läänestamine ja taastada sajandeid
kehtinud elukorraldus. Kehtestati väliselt demokraatlik põhiseadus, kuid tegelikult kuulus võim Homeinile, kes valitse riiki islami seaduste alusel.
Riigis oli kehtestatud diktatuur. Rahvalt nõuti loobumist läänelikest kommetest, keelustati alkohol , naised pidid kandma jälle traditsioonilisi riideid.
Välispoliitika muutus agressiivseks. 1980. astus Iraan sõtta Iraagiga. Sõda kestis 8 aastat ja nõudis Iraanilt 350 000 elu.
Thatcherism Suurbritannias
Esimesena haaras konservatiivne revolutsioon kaasa inglased. UK oli 1970. aastate lõpul muust Euroopast maha jäänud, majandus kasv oli aeglane.
Kujunenud rahulolematus viis 1979. aasta valimisel võidule konservatiivid . Peaministriks sai Thatcher , kes lõpu teha sotsialismile UKs.
Ta viis oma lubadused kiirelt ellu ja sai see tõttu endale hüüdnime Raudne Leedi. Võimule saades kuulutas ta välja kokkuhoiu poliitika,
kärpis sotsiaalprogramme ning kõikvõimlikke toetusi.Tema edu põhjuseks olid tema karmide reformide positiivsed tagajärjed. Inflatsioon
vähenes, raha stabiliseerus. Tööstuse struktuur muutus, maksude alandamine tõi UKsse väliskapilati, arenes kõrgtehnoloogia tootmine.
Majandus hakkas kiiremini kasvama, see vähendas tööpuudust. Edukas oli ka Thatcheri välispoliitika. Arendas koostööd USAga , parandades
sellega UK positsiooni. Oma otsustavust UK huvides näitas ta Falklandi kriisis 1982. Argentiina tahtis liita oma riigiga F. Saared.
Aga Thatcher saatis laevastiku ning brittide dessant vallutas territooriumi tagasi.
Reaganoomika Ameerika Ühendriikides
Majanduslikus ja moraalses kriisis vaevalesid 1970. aastate lõpul ka USA. Uus president Reagani majanduspoliitika aluseks oli arusaam,
et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümberjaotamise abil majanduse arengut. Seetõttu asus
Reagan kärpima sotsiaalprogramme. Oluline oli ka maksude kärpimine. 3 aasta vältel vähendati USA maksukoormust kolmandiku võrra.
Algul tõi reaganoomikaks ristitud majandusprogramm kaas suure tööpuuduse, aga sellele järgnes suur majandustõus.
Välispoliitikas lõppes pingelõdvendus. USA positsiooni taastamiseks maailmas ja NSVL majanduslikuks kurnamiseks käivitas Reagan ulatusliku
relvastusprogrammi. Reagani aeg aitas ameeriklastel taastada oma eneseusk .
Sulaaeg Baltimaades
NSVl toimus sulaperiood pärast Stalini surma 1953., kuid tavaliselt seostatakse seda siiski 1956. aastaga, mil isikukultus ning Stalini
kuriteod hukka mõisteti. Paljud inimesed vabastati vangilaagritest ja lubati koju. Hirmuatmosfäär leevenes. Suurenes eestlaste-lätlaste-leedulaste
valmisolek astuda komparteisse, mõnele tundus koguni, et nii on võimalik oma maa ja rahva heaks midagi kasulikku ära teha.
See oli siiski alusetu lootus. Sulaajal iseloomustas NSLV majanduselu detsentraliseerimine, st loodi rahvamajandusnõukogud, mis andsid
Balti majanduspoorkonnale ja sealsetele liiduvabariikidele suhtelise autonoomia . Sellega kiirenes majanduse areng neis 3 piirkonnas.
Tööstusettevõtted allutati kohalikule võimaule, mis aitas allutada kõigi vajadusi. Kõige kiiremini arenes Leedu. Muutused toimusid ka ühiskonnas.
Majandus areng parandas elatustaset. Kasvas tarbimine, kodudesse ilmusid TVd. Kiirenes linnastumine. Arglikult taastati sidemed Läänega.
Kultuurielu elavnes, kirjanike-kunstnike-heliloojate looming äratas tähhelepanu väljaspool Baltikumi.
Stagnatsiooniperioodi algus
Sula ei kestnud ei NSVL tervikuna ega Baltimaades siiski kaua. 1964. aastal tagandati Hruštšov ametist ja Nõukogude Liit asus stagnatsiooni
ehk seisaku teele. Esimesena andis see tunda majanduses. 1965. aasta majandusreform, mis oli mõeldud küll ettevõtete iseseisvuse suurendamiseks ,
likvideeris rahvamajandusnõukogud ning taasta majanduse tsentraalse juhtimise. See tõi esialgu kaasa arengu aeglustamise ning seejärel
peatumise. Nii tööstuse kui põllumajanduse levis gigantomaania ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile enam tähelepanu ei pööratud.
Loodusvaenuliku tootmise tagajärjel hakkas halvenema Baltikumi ökoloogiline olukord. Elanike varustamine esmatarbekaupadega tekkis järjest
suuremat häda. Kultuuris pääses stagnatsioon võidule 1960. aastate lõpul, mil vahepealsele vabadusele tehti lõpp.
Uus venestamiskampaania
1970. aastate lõpul halvenes olukord Baltimaades veelgi. Järjest ilmsemale majanduslikule surutisele lisandus venestamise tugevnemine. 1978.
võeti vastu otsus, et tõsta venestamise kiirendamiseks. Otsuses nähti ette vene keele osatähtsuse märkimisväärne suurendamine nii avalikus elus
kui ka hariduses. Eesmärgiks saadi nõukogude rahva loomine. Kiirendati sisserännet, mille tagajärjel kahanes põlisrahva osatähtsus 1980. aastate
lõpul. (Est 63%). Uue venestamiskampaania algas aktiviseeris avalikku vastupanuliikumist. Tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö. 1979.
aastal kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat alla Balti apellile, kus nõuti NSVL ja lääneriikide MRP salaprotokollide tühistamist.1980- aasta sügisel puhkesid
Tallinnas noorte stiihilised meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu. Suur hulk noori arreteeriti. Nõukogude võimus vastasid
vastupanuliikumistele tugevnemisele arreteerimistega ning läbiotsimistega. Vangistati enamik avaliku vastupanuliikumise tuntud tegelasi ning nad
mõisteti erinevateks tähtaegadeks vangisustesse