Kokkuvõte "Grupid organisatsioonis" (0)

Kokkuvõte ptk 3 „ Grupi toimimine “

Grupiliikmete ühistegevus:
Ühistegevus eeldab oma väärtusi, norme, rolle , koordinatsiooni ja palju muudki .
Ühistegevuse iseloomustamiseks kaks mudelit:
1)Homensi sotsiaalse süsteemi mudel: Mudelis eristatkse kolme tasandit, mille abil saab grupi tegevust analüüsida: # Tegevused on verbaalsed või mitterverbaalsed toimingud , mida grupiliikmed sooritavad, # Ühistegevused hõlmavad teabe ja suhtlemisega seotud grupi toimimisst, #Tunded moodustuvad grupiliimete emotsioonidest, hoiakutest, tõekspidamistest ja väärtustest. Tunded on grupi tegevuses eriti mõjukas ressurss.
Kõigil kolmel tasandil on nõutav ja nähtav avaldumisvorm.
Nõutav avaldumisvorm on see, mida organisatsioon oma liikmetelt nende tegevustes ja tunnetes ametlikult nõuab.
Grupiliimete tegevused, ühistegevused ja tunded saavad ilmsiks nähtavas avaldumisvormis. Siin lisanduvad org. Ametlikele nõuetele grupiliimete omapoolsed täiendused, mis kujunevad ülesannete tõlgendamisel ja grupiliimete suhtlemisel.
Nõutav avaldumisvorm peegeldab ametliku org. Seisukohti ning nähtav näitab, kuidas see mitteametlike protsesside kaasnemisel realiseerub.
Grupp ja org. On tugevad siis, kui nähtav käitumine toetab nõutavat!
Ühistegevus toimub org. Kirjade , memode, omavahelise sõnalise ja mittesõnalise suhtlemise vahendusel.
Grupisisesed suhted järgivad Homensi käsitluses õiglusprintsiipi. Selle kohaselt peaksid iga grupiliikme kasud olema võrdsed. Mida vastutusrikkamat rolli liige täidab, seda suuremad on tema kulud ning tema kasu peab sellega vastavuses olema.
Homans esitab 4 reeglit, mille rakendumisel tagatakse õiglus:

Väärtus, mida indiviid grupist saab, peab olema tasakaalus tema gruppi antud osapanusega

Väärtus, mida grupiliige saab, peab olema vastavuses tema investeeringuga( aeg, raha, vms)

Grupiliikme tasu peab olema vastavuses tema kuludega ehk sellega, mida ta ära annab.

Kuim mõne grupiliikme investeering on suurem kui teistel, siis on ka tema panus suurem ja seetõttu peab saama suuremat tasu.
Suheldes kõrgema staatusega grupiliikmetega, on kulu-tulu suhe parem, sest kõrgema staatusega liige ja temaga suhtlemine suurendavad tulu. Inimesed eelistavad suhteid inimestega, kelle staatus on nende omaga sarnane või sellest pisut kõrgem. Ühesuguse staatuse ja maailmapidliga inimeste suhted on stabiilsemad.
Grupi ühistegevus Balesi käsitluses:
Ühistegevuse mõõtmisvahendi IPA autor.
Ühistegevuse mudeli aluseks on idee, mille kohaselt iga probleeme lahendav grupp seisab silmitsi kahe valdkonnaga- instrumentaalse ehk ülesandele suunatud ja ekspressiivse ehk sotsioemotsionaalsega.
Balesi käsitluses on oluline koht ülesande etapilisuse ideel. Eeldatakse ,et ülesande täitmine toimub grupis etapiliselt ning iga etapiga kaasnevad kindlad ekspressiivse käitumise avaldumisvormid. Instrumentaalses valdkonnas on järgmised etapid:

Orienteerumisetapp- kogutakse peamiselt teavet ja määratletakse, millist tüüpi on situatsioon.

Hindamine-teavet analüüsitakse.Kujundatakse seisukoht, millised hoiakud situatsioonis on otstarbekad.

Kontroll ja/ning otsus-mida mingis olukorras tegema peab. Küsitakse ja anatakse soovitusi.
Bales moodustas grupiliimete tegevustest ja arvamusavaldustest 12 tegevuskategooriat, mis sisaldasid porbleeme, küsimusi ja vastuseid, pos ja neg reaktsioone ning sotsioemotsionaalset ja ülesande suunda.
Ühistegevuse realiseerimisel eristatakse positiivseid ja negatiivseid reaktsioone, küsimusi ja vastuseid.
Bales võttis kasutusele ka isiksuse suuna mõiste ja eristas kuut suunda: üles, alla, edasi, tagasi, positiivne ja negatiivne.
Nt kui mingi isiku tegevus grupis on üles suunatud-isik saab grupist mõjukust.
Allasuunatus- mõjust ilmajäämine
Negatiivne suund- kustub esile viha ja vaenu
Positiivne suund- kutsub esile armastust ja austust .
Balesi käsitluse uurimustes selgunud asjaolud :

Vabas suhtlemises on grupi suhtluskordade arv üsna vähelaadne. Nn. põrandaloleku aeg, mis näitab kui kaua grupiliige on tähelepanu keskmes.

Iga indiviidi põrandaloleku aeg sõltub tema positsioonist grupis.

Mõned inimesed räägivad rohkem kui teised ja teevad seda alati.

Tippesineja suunab sageli enda ütlused grupile tervikuna .Samas suunavad ka grupiliikmed talle kõige rohkem suhtlemist ning ülejäänud grupiliikmete osatähtsus väheneb tuntavalt .
Organisatsioonitegevuses rakendatatakse Balesi tegevuskategooriaid sageli selleks, et analüüsida grupis toimuvat.
Grupi areng:
Grupi areng toimub nii üksikute grupiliikmete kui ka kogu grupi vajaduste muutsute foonil . Suhted grupis ei muutu pidevalt, vaid hüppeliselt.
Tuntuim grupi etapilise arengu käsitlusi-Tuckmanilt, kes tõi välja 4 grupi arengu etappi .
Küpseks võib pidada toimivat ja tõhusat gruppi, milles isikutevaheline võitlus asendub koostööga. Üksteist tuntatkse hästi, erinevusi aktsepteeritakse ja need ei sega grupi tegevust. Vastutust tunnetatakse kõigi grupi liikmete ja ühiste eesmärkide saavutamise ees.
Kolm tüüpi, kellel grupis kohanemine tekitab probleeme- Schein :

Kõva võitleja- loomult agressiivne, näitab vastasseisu grupiliikmetele ja liidrile.

Sõbralik abistaja-tahab lähedussuhete vahendusel kõiki ja kõiges abistada.

Objektiivne mõtiskleja- käitub passiivselt, ükskõikselt.
Grupi arengutasemetel toimuvad muutused:

Moodustumine, kujunemine. Sel etapil valitseb grupis suur ebakindlus , mis tuleneb grupi eesmärkide, struktuuri ja liidrite ebaselgusest. Vastsed liikmed uurivad , millised on sobivad käitumisviisid ja püüavad selgusele jõuda nendele sobivad ja võimalikus rollis. Grupis püütakse määratleda eesmärgid ja luua esmased reeglid nende saavutamiseks. Tööjaotus pole välja kujunenud ja palju sõltub juhusest. Üksteisele esitatakse küsimusi, selgitamaks teiste liikmete seisukohti ja muid andmeid. Omavahelistes suhetes ollakse ettevaatlikud ja pinnapealsed, kuid viisakad. Konflikte esineb harva ja grupis on näilise üksmeelsuse õhkkond.

Tormamine, rünamine ehk hälvete etapp. See on grupisiseste konfliktide ajajärk grupi arenguloos.Liikmed tunnustavad grupi olemasolu, kuid ei ole veel aktsepteerinud kõiki mõjutusmehhanisme, mida grupp üksikisiku suhtes rakendab. Võimusuhted grupis ebaselged. Lahkhelid tekivad eesmärkide tähtsuse, ülesannete jaotuse, vastutuse ja juhtimise valdkonnas. Pinge. Võitluslikkus, nääklemine ja agressiivne õhkkond grupis.
See etapp on grupi arengu seisukohalt väga tähtis, sest konfliktid sunnivad grupiliikmeid end avama ja grupis saavad selgemaks rollid ja see, milliseid norme vajatakse , et ülesandega toime tulla.Samas on oht, et mõne grupi areng peetub sel etapil.

Normaliseerumine ehk jõudmine reeglipärasele käitumisele. Aktsepteeritakse arvamuste erinevusi ja on kujunenud õiguste ja kohustuste tasakaal, mida toetavad grupinormid. Grupis on arenenud kohesiivsus ja identiteet. Liidriroll on välja kujunenud. Et normid pole veel sügavalt juurdunud, siis on vaja, et neist hälbimisele pöörataks piisavalt tähelepanu. Otsustamisel võetakse aluseks faktid ning asjatundjate arvamused. Domineerivaks muutub kompromisside tegemise soov. Tunne on turvaline ja väljendatakse oma arvamusi . Liikmete omavaheline suhtlus on viisakas, kuid ka isikupärane.

Toimimine, talitlemine ehk kohustuste etapp.Ilmneb täielikult, kui hästi grupp suudab enda ül-d täita. Ülesandele suunatud tegevuses on saavutatud kokkulepe ja liikmed on pühendunud eesmärkide saavutamisele. Grupiliikmetele antakse avameelset tagasisidet nende soorituse kohta. Liidri roll pole ainumäärav, seda võivad täita erinevad grupiliikmed. Grupi tootlikkuse tase maksimaalne ja otsused üksmeelsed. Võimeline täitma keerulisi ülesandeid.Struktuur on stabiilne ja motivatsioon on kõrge.Vaba ja loomulik õhkkond. Tähelepanelik kuulamine , heatahtlikus, abistamine , konfliktide konstruktiivne lahendamine.
Hiljem lisastud veel 1 etapp: küpsemine, edasisiirdumine.Ülesandele orienteeritud tegevusele ilmnevad lõpetamise tunnused, suhtele suunatud tegevustes aga eraldumise märgid.
Mõned grupis on ühel ajal mitme arenguastme tunnuseid!
Fisheri liidri kujunemise käsitlus:
Tähtsam kui etappide täpne piiritlemine on grupi juhtimisel mõista, et ülesandele ja suhetele sunnatud tegevused, inimeste rollid ja normid muutuvad pidevalt ning ühel hetkel on see muutus loonud grupis hoopis uue olukorra.- McGrathi mudel.
Mudel näitab, kuidas ülesande täitmise raskuspunktid muutuvad paralleelselt grupi arenguga. Mudel viitab ka asjaolule, et täidesaatva olemusega ülesannete realiseerimine eekdab, et grupp on jõudnud toimimisetapile, olles eelnevad läbinud.
Suhtlemine ja teabe levik grupis:
Suhtlemine koosneb kolmest komponendist :

Suhtluspartneri tajumine

Suhtluspartneri mõjutamine

Teabe edestamine ja vastuvõtmine ehk kommunikatsioon
Sotsiaalsete ressursside vahetuse teooria:
Foa. Idee, et vahetatavatel ressurssidel on inimeste jaoks erisugune tähendus. Nt raha, suudlus , hea sõna pole erinevatele inimestele erisugustes olukordades ühetähenduslikud. Sp saab inimeste suhtlemises vahetatavaid ressursse jagada universaalseteks(teave, raha, kaubad .. ehk nende tähendus on inimestele üheldaasem) ja eripärasteks(staatus, armastus, teenused.. ehk nende tähenduslikkus sõltub suurem määral isikust, kellele on suunatud).
Ressursid on oma loomult kas sümboolsed või kobitavad,st abstraktsed(info, staatus) ja konkreetsed(kaubad, teenused).
Phillepsi ja Woodi kindlaks tehtud kolm suhete tüüpi:

Komplementaarsed suhted ehk täiendavus, mille tõttu inimesed saavad 11 täiendada. Täiendavus baseerub suhtluspartnerite erinevusel.

Sümmeetrilised suhted ehk korrapärane ja tasakaalustatud ressursside vahetamine, mis tugineb partnerite sarnasustele.

Paralleelsed suhted tekivad siis, kui kombineeruvad komplementaarsed ja sümmeetrilised suhted.
Peale nimetatute mõjutab grupiliikmete suhtelmist see, millist rolli täidetakse.
Isikutaju ja mõjutamine grupis.
Inimeste suhtlemises kalduvad suhtluspartnerid tõlgendama teavet, sündmusi ja nähtusi oma seisukohalt. Atributsioon on teise inimese käitumise ja motiivide tõlgendamine ja põhjuste selgitamine ning osa teiste inimeste tajumise protsessist.
Atributsiooniteooria pöörab tähelepanu kolmele isikutaju apektile:

Kuidas inimesed tajuvad mõne sündmuse põhjusi

Kuidas nad määravad vastutuse sündmuse tulemuste eest

Kuidas nad hindavad sündmuses osalenu isiksuseomadusi
Isikutaju olemust on võimalik selgitada kahe mudeliga:

Summeeriv mudel, milles isiksuse üksikud tajutud omadused liidetakse. Tajuja teadvuses on hinnanguskaala, milles igale omadusele antakse hinnang ning tervikpilt kujuneb liitmise teel.

Võrdlev mudel seisneb selles, et lisaks üksikomaduste tajumisele saadud omaduste summeerimisele võrreldakse tulemust nn keskmisega.
Piltlikult ja kasutades JOHARI akna mõisteid, võib õelda: inimesed pööravad grupisuhetes teiste poole oma erisugused küljed.
JOHARI akna mudel: on saadud kahe teguri-tunded-teadaoleva ja tundmatu-mitteteadaoleva info varieerimisel.
Avatud ala moodustavad inimese tunnused ja omadused, millest ta ise ning samamoodi teised grupiliikmed on teadlikud.
Varjatud ala sisaldab teavet, mis on grupiliikmele iseendale teada, aga teiste ees on varjatud ja peidetud.Neid teadmisi ei taheta teistele rääkida.
Pime ala on selline teave, mis ümberolijaile on teada, aga grupiliige ise pole sellest teadlik.
Tundmatu ala esileasetamine toob grupiliikme kohta välja sellist teavet, millest ta ise ega teised pole hetkel teadlikud.
Grupisuhtlemises aitab JOHARI akna mudel selgitada, kudias kujundavad suhtlemist grupiliikmete vastastikune taju ning minapilt. Mida avaramad on suhtlevate inimeste avatud alad, seda tõenäolisemalt üksteist mõistetakse.
Suhtluspartnerite kohta saadud teavet hoiavad koos tajuskeemid, mille abil hinnatakse, kategoriseeritakse , hinnatakse ja talletatakse . Suhtlemisel saadava teabe töötlemine ja aksutamine on mõjustatud kolme tüüpi skeemidest:

Eneseskeem, mis näitab, kuidas tajuja ennast ette kujutab. Suhtlemist ja teabe töötlemist kujundab näiteks see, et oma tugevaid külgi peetakse inimestes üldiselt tähtsaks ehk need on nagu prisma , läbi mille teisi vaadatakse.

Isiksuseskeem, mis sisaldab teavet tüüpilistest inimestest

Stereotüübid ehk inimeste kätiumise tõlgendamine tüüpskeemide alusel. Tajuja jagab inimesed tüüpideks teatud tunnuste alusel.
Skeemide alusel tajumine muudab suhtlemise kiiremaks ja ladusamaks, kuid siiski tuleks hoiduda liigsest üldistamisest, sest võidakse silmist kaotada konkreetsele inimesele omased tunnused.
Zalkind ja Castello toovad esile, et tajumisel tehakse vähem ekslikke järelddusi, kui tajuja on teadlik oma isiksusest ning aktsepteerib end sellisena, nagu ta on.
Grupis suhtlemisel lisanduvad eelnevatele mõjuritele veel nähtused, mis tekivad teiste grupiliikmete reaalse või kujuteldava kohaoleku tõttu. Nt M Sherif kasutas grupi mõjukuse esiletoomiseks taju-uuringutes tuntuks saanud autokineetilist efekti:
Tehes katset ja paludes üksinda panna paikka seinal asuva täpi koordinaadid ja seejärel grupiga koos olles, siis lõpuks esialgne, individuaalselt kujuneud liikumisamplituudi keskmine asendus uuega, grupis kujunenud keskmisega.
Eksperiment iseloomustab, kuivõrd suur mõju on grupil tajule, õigemini illusoorsele tajule.
Aschi konformisminähtus samuti iseloomustas grupi survet grupiliikmetele.
Selgus,et taju allub grupi mõjutustele.
Mõjutamine grupis:
Mõjutamine on protsess, mille käigus inimesed asuvad 11 suhetesse, mille tulemusena kujuneb vastastikune mõju.
Kolm peamist mõjutusviisi:

Veenmine-mõjutamisvõte, mille abil kujundatakse inimeses loogiliste põhjenduste abil uus seisukoht, mispeale tema arvamus või käitumine muutub. Veenmisel kasutatakse argumente.

Sisendamine-tõestamiseta mõjutamine. Sisendus mõjub siis, kui teate edasiandjal on suur autoriteet ja teade vastab inimese ootustele.

Sundimine-mõjutusviis, millega inimene pannakse toimima tema soovide ja tõekspidamiste vastaselt. Teistsugune toimimine võib talle kaasa tuua ebasoovitavaid tagajärgi.
Gibb võrdleb ennast kaitsma ajendavat ja toetavat grupiatmosfääri. Ennast kaitsma ajendav käitumine tekib siis, kui grupiliige tajub reaalset ohtu või prognoosib selle teket.
Gibbs keskendub kuuele tunnusele, mis iseloom. Üht või teist atmosfääri.

Hinnanguline suhtlemislaad-nähtus, mis ajendab liikmeid end pigem kaitsma kui ülsandega tegelema.Etendavad suurt osa sõnalised ja mittesõnalised suhtlemisvahendid.

Kirjeldav suhtlemislaad-hinnaguvabad väljendused, mis ajendavad partnerit end avama. Koguneb teave sellest, mida grupiliikmed ülesandest ja omavahelistest suhetest arvavad .

Kontrollile orienteeritus- realiseeritakse grupis normide, konformsuste, täpsete reeglite jne vahendusel.Mõjutab see grupiliikmeid võtma oma kaaslasi kui otsustusvõimetuid, ebaküpseid, mitte eriti tarku ning ebasobivate hoiakutega inimesi.Sunnib liikmed kaitseseisundisse.

Probleemile orienteeritus

Strateegiline suhtlemine-tekitab salatsemise ja manipuleerimise õhustiku.

Spontaanne suhtlemine’

Tundetu väljenduslaad-annab grupiliikmetele teada, et puuduvad huvi, tähelepanu ja hoolivus . Nad tajuvad ohtu, et ei saa grupist tagasisidet oma tegevusele ning võivad ilma jääda positiivsest kinnitusest oma tegevusele.

Empaatia-võimaldab teise grupiliikme tundemaailma sisse elada ning anda oodatavat tagasisidet

Osa grupliikmete üleolek- tekitab grupis tervikuna ohutunde, et ülejäänud liikmed saavad ainult kuuletuda ning neil pole võimalik võrdsetel alustel oma ideid jagada ja tegevuses osaleda

Võrdsus- võrdne vastutus ülesannete ees, grupp toetab liikmed selles osalemises. Erinevusi aktsepteeritakse , kuid tähtsaks peetakse kõigi parimat tahet ja vastutust tegevuse eest.

Kindlapiiriline käitumine, dogmatism-sunnivad liikmeid end kaitsma.

Käitumispiiride katsetamine-loomingulisus võimaldab eneseteostust ja arengut.
Teabevahetus grupis:
Sõnalised suhtlusvahendid on helilised märgid, mille abil vahetatakse teavet. Keel on märgisüsteem ja kõne on selle kasutamine rääkimisel kirjutamisel ja mõtlemisel.
Keeles kasutatavaid märke grupis suhtlemisel mõjutavad tegevusvaldkond, haridus , ühised kogemused jne.
Mittesõnalised suhtlusvahendid on teabe saatja seisukohalt motoorsed reaktsioonid ja vastuvõtja poolt vaadatuna visuaalsed teabeühikud. Mittesõnalised suhtlusvahendid edstavad teavet, aga loovad ka emotsionaalse õhustiku.
Kehakeel , miimika , käteliigutused, poos, ruumi kasutamine, puudutused ja füüsiline välimus.
Grupis olulisemat rolli mängiva grupiliikme ümber jäetakse sageli suurem füüsiline ruum, teda tajutakse füüsiliselt suuremana, kui ta tegelikult on, ning ta puudutab teisi sagedamini kui teda ennast puudutatakse.
Uurimused on kinnitanud, et väiksemasse ruumi asumisel võib grupiliikmete tootlikkus väheneda
Leavitt võttis kasutusele teabelevikumustrid, grupiliikmete tsentraalsuse näitaja, mis osutab, mitu vahelüli peab grupiliige läbima, et vahetada teiste liikmetega infot ja teabeleviku kauguse näitaja, mis iseloom. Grupi liikmete distantsi teabe keskmisest.