Saksamaa kahe maailmasõja vahel (0)

Saksamaa kahe maailmasõja vahel.
Eelnevast ajaloost:
962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I )
1806 – 1871 Saksa Liit
1871 – 1918 Saksa keisririik . Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler.
Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT.
Saksamaa kaotused sõjas.
9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert.
28.juunil 1919 – Versailles ' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel.
Saksamaa kahe maailmasõja vahel:
1919 – 1929
Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934).
Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag.
I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg .
Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim Berliinis. See ei õnnestu . Õnnestus aga 1919 aprillis Münchenis – tekkis Baieri Nõukogude Vabariik. Varsti see likvideeriti.
1919 – asutatakse NSDAP – Saksamaa Natsionaalsotsialistlik Tööliste Partei.
1921 – partei juhiks saab Adolf Hitler . Füürer ( Führer ) – suur juht.
1923 – superinflatsioon Saksamaal.
1923 – hakab ilmuma partei ajaleht „Völkisher Beobachter“ (Rahva Pilk), mille toimetajaks Alfred Rosenberg (pärit Tallinnast), kes on täielik Weimari Vabariigi vastane.
1923, 8.nov. Hitleri katse teha riigipööre Münchenis („õllekeldriputš“). Hitler satub vanglasse, mõistetakse 5 aastaks, oli ainult 9 kuud. Vanglas kirjutab „ Mein Kampfi“ I o.(Minu võitlus).
1924 – valmib Dawesi plaan, mille järgi saab Saksamaa USA-lt 800 mln kuldmarga suuruse laenu, samas reguleeritakse reparatsioonimaksete korda.
Algab sõjaväe järkjärguline moderniseerimine .
1929 – 1934; 1934 - 1939
1929 -1933 ülemaailmne majanduskriis : tööstustoodangu langus, tööpuudus , raskused reparatsioonide maksmisega, NSDAP populaarsuse kasv.
1931 – Saksamaa lõpetas reparatsioonide maksmise.
1932 – ennetähtaegsed valimised Riigipäeva. Absoluutset enamust natsid ei saavutanud, kuid said õiguse moodustada valitsuse.

jaan. 1933 – saab A.Hitler Saksamaa riigikantsleriks (peaministriks).
1934 – peale president Hindenburgi surma võtab A.Hitler endale ka presidendi funktsiooni.
Vabariigi lõpp.
27.veebr. 1933 – Riigipäevahoone süütamine. Sept. - Leipzigi protsess.
Adolf Hitler – Führer und Reichkanzler
Kehtestub fašistlik diktatuur. Ideoloogiaks – natsionaalsotsialism, mis on fašismi Saksamaa variant.
Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat ; rassiteooria; riigi sekkumine kõigesse; võitlus kõige vastu, mis on internatsionaalne (kommunism, juudid , katoliiklus); juhikultus , antisemitism, revanšism, propagandavahendite tohutu mõju eesmärkide saavutamisel.
Loosung : Saksa rahvas üle kõige.
Hitleri poliitika:

• keelustati kõik parteid peale NSDAP
  
• keelustati igasugune opositsioon ühiskonnas
  
• erakorralised volitused valitsusele
  
• anti lubadusi lahendada tööpuudus (töötud pandi ehitama sõjateid, tootma uusi relvi ...)
  
• toimus riigi sekkumine majandusellu: loodi Majanduse Peanõukogu, kes eraldas suuri summasid relvastuse tootmisele
  
• keelati streigid
  
• Riigipäev käis Hitleri ajal koos 12 korda, võttis vastu ainult 4 seadust, põhiliselt kuulati Hitleri kõnesid
  
• terror, vägivald , koonduslaagrid
  
• rassipuhtuse testid
  
• koostati keelatud raamatute nimekiri, olid keelatud autorid, kelle teoseid põletati avalikult
  
• repressiivaparaadi loomine:
  

1921 – loodi NSDAP toetuseks SA (rünnakrühm e. pruunsärklased . Ülesanne terroriseerida NSDAP vastaseid. Juht – Ernst Röhm.
30.apr.1934 - „pikkade nugade öö“- Hitler likvideerib SA juhtkonna (250 – 300 juhtivat tegelast tapeti , s.h.E.Röhm). Sel ajal oli SA – s 1 miljon meest.
1925 – eraldus SA-st SS – Hitleri ihukaitsevägi (parteisisene politsei). Pärast SA likvideerimist muutus SS natsipartei eliitorganisatsiooniks – mustsärklased . Kontrollis kogu riigi – ja politseiaparaati, oli natsliku poliitika peamine elluviija.
ALGAS SS AEG. Tänavakakluste aeg oli möödas, algas koonduslaagrite aeg.
1933 – loodi Gestaapo – salajane riigipolitsei.
SD – poliitiline luureorgan
SS ja Gestaapo tähtsaim juht oli H. Himmler .
1935 – nn. Nürnbergi seadused:

• juutidelt võetakse kodakondsus
  
• abielud aarialaste ja juutide vahel tunnistati kehtetuks
  
• nende abieluvälised suhted olid karistatavad
  

1938, 9 - 10.nov. - Kristallöö: rünnatakse juute Saksamaal, Austrias , nende kodusid, kauplusi,sünagooge. See on üks osa holokaustist.
Valmistumine sõjaks, välispoliitika :
1922 – Rapallos Saksa – NSVL leping. Suhete normaliseerumine kahe riigi vahel.
1926 – Saksamaa astub Rahvasteliitu.
1935 - üldise sõjaväekohustuse kehtestamine. Reichswehri asemele (100 000) luuakse Wehrmacht
1935 – mereväelepingu sõlmimine Suurbritanniaga.
1935 – rahvahääletus Saarimaal, Saarimaa liitmine Saksamaaga
1936 – 1939 – sekkumine Hispaania kodusõtta.
1936 – Saksamaa hõivab Reini demilitariseeritud tsooni
1936 – 1937 moodustatakse Saksamaa + Jaapan + Itaalia Kominterni vastane pakt( eesmärk – võitlus kommunismi vastu)
1937 - valmib plaan „Otto“
1938 – anšluss : Austria liitmine Saksamaaga
1938 – Müncheni konverents ( Hitler, Mussolini , Chamberlain , Daladier)
1939 – Teraspakt Itaaliaga
23.aug. 1939 – MRP : Saksamaa ja NSVL vaheline mittekallaletungileping
1.sept.1939 – Saksamaa tungib kallale Poolale. Algab Teine maailmasõda.