Stenokardia,isheemiatõbi, MI (1)

STENOKARDIA
ISHEEMIATÕBI
MÜOKARDIINFARKT
Marianne Mägi
Sirje Reinumets
Õde Tase I
Südame veresoonkonna haigustesse
surevus on Eestis pidevalt esikohal.
1998a. lõppes see letaalselt
46% naistele
64% meestele
Südamehaiguste riskifaktorid
jagunevad:
Mõjutamatud Mõjutatavad
pärilikkus vere kolesterooli-
vanus sisalduse tõus
meessugu hüpertensioon
diabeet
suitsetamine
liikumisvaegus
stress
alkoholi ligtarbimine
ISHEEMIATÕBI
Südamelihase verevarustuse vähenemine
või lakkamine koronaararterite ahenemise
või sulguse tõttu. Tekib südamelihase
hapnikupuudus ja sellest südamelihase
Isheemia, raskel juhul nekroos.
Isheemiatõve klassifikatsioon
Äkksurm ­ esmane südameseiskus
Stenokardia
Pingutusstenokardia
Rahulolekustenokardia
Müokardi infarkt
Infarktijärgne kardioskleroos
Südame rütmihäired+isheemiatõbi
Südamepuudulikkusega kulgev isheemiatõbi
Patogenees
Südame isheemiatõve kõige olulisemaks
patogeneetiliseks teguriks on
koronaararterite ateroskleroos.
Oluline osa on pärgarterite spasmidel.
Aeglaselt tekkiv hapnikuvaegus väljendub
stenokardiana, valuta kulgeva
isheemiatõvena, kiiresti süvenev hüpoksia
aga ka müokardi infarktina.
Isheemiatõve ravi
Ühed tähtsamad ravimid on nitraadid.
Paljudel juhtudel aga ravimitest ei piisa ja
siis on vajalik operatsioon.
Üheks tähtsaks teguriks isheemiatõve
ärahoidmisel on mitmekülgne ja
suhteliselt mõõduka intensiivsusega
liikumine. Samuti tuleks vältida stressi ja
rohkem lõõgastuda.
STENOKARDIA
Südame pärgarterite aterosklerootiline või
kramplik ahenemine, mille tagajärjel
halveneb südame vere- ja seega ka
hapnikuvarustus.
Valuhoogudena avalduv stenokardia on
südame isheemiatõve kergem vorm, mille
süvenemisel võib aga ühel heal päeval
tekkida südameinfarkt.
Stenokardiavalu ilmneb sageli koormuse ajal.
Pigistav, ängistav rõhumistunne lokaliseerub
rinnaku all, rindkere keskel, kiirgub vasakusse
käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapärasse.
Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule
esineb sageli hingeldus ja väsimus.
Hommikuti esineb valusid rohkem.
Valu ei teki ega kao kunagi järsku.
Külm õhk harilikult tugevdab valu.
Valu taandub koormuse lõpetamisel vähem kui 10
minutiga.
Stenokardia vormid
1. Stabiilne stenokardia ­ stenokardiahood
esinevad reeglipäraselt/ teatud
kindlatel tingimustel ja alluvad
hästi nitraatidele.
2. Ebastabiilne stenokardia ­ valu tekib
väiksemal pingutusel. Valu kestab
kauem, esineb sagedamini. Nitro-
glütseriin ei aita nii hästi kui varem.
DIAGNOSTIKA
Mitme riskifaktori olemasolu
EKG ­ rahulolekus 50% normaalne,
Isheemia tunnused koormusel: ST-
joone depressioon
Valu kaob nitroglütseriini toimel
Veres kolesterooli tõus
Hgb ­ aneemia süvendab stenokardiat
HOLTER monitooring
Ravi eesmärgid ja vahendid
Ravi eesmärgiks on valu kõrvaldamine, infarkti
tekke vältimine ja elukvaliteedi, võimete ning
prognoosi parandamine.
Tähtsaim on riskifaktorite vähendamine:
suitsetamisest loobumine
kõrge vererõhu ravi
füüsiline treening
kehakaalu normaliseerumine
kolesterooli langetav dieet
stressi vältimine
Ägeda valuhoo esmaabi
Seisatuda, lõpetada töö, istuda või lamada
kohe valuhoo tekkimisel kuni valu
kadumiseni
Kasutada kohe nitroglütseriini, kui valu tekib.
Toime saabub 1-2 min.; vajadusel võtta
uuesti. Kanda alati kaasas.
Medikamentoosne ravi
Nitroglütseriin ­ tabletid, aerosool
Beetablokaatorid
Ca-antagonistid
Rahustid
Raskekujulist ja süvenevat stenokardiat
tuleb sageli ravida kirurgiliselt.
MÜOKARDIINFARKT
Koronaararterid on sulgunud, südamelihase
verevarustus lakkab ja tekib südamelihase
nekroos.
Isheemiatõve raskeim vorm.
Esineb sagedamini meestel üle 40, ja naistel üle
50.
Tihti tekib südameinfarkt mitte päeval, vaid õhtul
või öösel.
Põhjusteks võivad olla koronaaride tromb,
aterosklerootilised muutused või suurenenud
müokardi hapnikuvajadus.
Sümptomid
Valu rinnus on iseloomult samasugune kui
stenokardial, kuid kestvus on pikem ja
hulga tugevam. Kestab harilikult üle 20
min. Haige võib kattuda külma higiga, võib
tekkida tsüanoos suu ümbruses,
rütmihäired.Valu ei vaibu rahulolekus ega
nitroglütseriini manustamisel. Valuga võib
kaasneda iiveldus, nõrkustunne
UURINGUD,RAVI
Laboratoorsed analüüsid
EKG ­ ST-segmendi elevatsioon ­ T-sakk
negatiivseks
Patoloogiline Q-sakk
Hemodünaamika jälgimine
Valu vaigistamine
Tilkinfusioon
Hapnik
Voodireziim
Tüsistused
Rütmihäired
Kopsuturse
Kardiogeenne sokk
Südame ruptuur
Trombembooliad
Kõige raskem tüsistus on surm
Infarkti läbielamine on patsiendile alati väga suur vapustus.
Seepärast tuleb luua võimalikult turvaline ja hea põetus.
Hirmuseisund, masendus, mure tuleviu pärast,
kindlusetus paranemise suhtes. See on haav haige
hinges, mille armistumine võtab kaua aega. Side
patsiendi ja haigla vahel peaks säilima ka pärast seda,
kui haige koju saab. Pats. Peab käima regulaarselt
kontrollis. Tähtis roll on omastel, nad peavad mõistma,
julgustama eluga edasi minema.
Kui tahad vähendada infarkti haigestumise tõenäosust, jäta
suitsetamine maha, söö mõõdukalt ja õigesti, hoolitse
oma vererõhu kontrollimise eest ning tegele mõõdukalt
spordiga.
ÕENDUS
Inimesed peavad endale teadvustama neid
ohustavaid riskifaktoreid.
Kõrge kolesterool ­ tarvitada rasvata või
väherasvaseid piimatooteid. Suurendama
kala ja taimeõlide kasutamist. Aedviljad,
puuviljad, marjad.
Suitsetamisest loobumine suurendab
elulembust ja vähendab koronaarhaiguste
esinemissagedust.
Kehakaalu langetamine ­ dieet on
koronaarhaiguste ennetuses tähtis. Regulaarne
mõõdukas kehaline treening alandab RR ja
kehakaalu, treenib südamelihast ja veresooni,
langetab kolesteroolitaset. Kehaline treening
maandab stressi.
Hüpertensioon ­ravi peab olema piisavalt
intensiivne, et saavutada vererõhu
normväärtused. Oluline on keedusoola tarbimise
piiramine. ( kasutada Pansoola )
Vaadeldes kõiki neid riskifaktoreid saame me siiski
ise väga palju ära teha ennetamaks südame ja
ka kõiki teisi haigusi
Loobu suitsetamisest
Sea korda oma töö ja puhkuse vahekord
Käi looduses, teatris, kinos.
Kuula head muusikat, naera palju
Naudi toitu ja söömist
Pea lugu mõõdukast spordist ja füüsilisest
koormusest.
Kasutatud kirjandus
Rein Teesalu- "Südame isheemiatõbi"
( Tartu 1999 )
Terho Toivonen ­ "Südameraamat"
(Kirjastus "Valgus" )
T. Jaanson ­ "Sisehaigused ­ käsiraamat
õdedele" ( Tartu 1996 )
Internet