Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI
MITTEKONTROLLITAVAD/MITTEMUUDETAVAD Vanus, meessugu Pärilikkus ja perekondlik eelsoodumus Rass- valgetel enam kui mustadel Kehaehituse tüüp (püknikud). Kirjelda pingutusstenokardia hoogu. Pingutusstenokardia Elus esmakordselt tekkinud pingutusstenokardia (vähem kui 2 kuud). Stabiilne pingutusstenokardia I klass – valu esinemine raske kehalise koormuse ajal II klass –normaalse kehalise aktiivsuse kerge piiratus stenokardia tõttu III klass – kehalise aktiivsuse märkimisväärne piiratus stenokardia tõttu (valu vallandub 100- 500m käimisel, 1. Korrusele tõusmisel) IV klass – valu tekib käimisel <100m, ka puhkeolekus Progresseeruv stenokardia Spontaanne stenokardia STENOKARDILINE VALU Iseloom – pigistav, rõhuv, ängistav Lokalisatsioon – rinnaku taga või sellest vasakul Kiirgumine – vasakusse õlga, lõuga, kaela, kätte, mõnikord ülakõhtu, abaluusse,
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
limaorkidega või nende valendiku kitsenemine). Esineb väikestes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem väikestes bronhides ja kopsukoes.Kopsukoes kujuneb emfüseem (kopsuturse) kompsukompudega püsiv laienemine koos neid eraldavate vaheseinte hävimisega. Mis on stenocardia? Stenocardia ehk rinnaangiin Mõiste Koronaararterid on ahenenud ja ei suuda südamelihast küllaldaselt varustada verega. Tekib müokardi isheemia. Stenokardia vormid Stabiilne stenokardia - stenokardiahood esinevad reeglipäraselt /teatud kindlatel tingimustel ja alluvad hästi nitraatidele või kaovad puhates. Tekivad füüsilisel pingutusel, stressist, külma ilmaga. Kõige sagedasem vorm.Ebastabiilne stenokardia - stenokardiahoogude sageduse, raskuse ja kestuse suurenemine seni tavalise koormusega võrreldes. Valu tekib endisest kergemal pingutusel, ka rahuolekus, kestab kauem, esineb sagedamini. Nitroglütseriin ei aita nii hästi kui varem. Muud vormid
probleemi on raske teaduslikult uurida. Tänapäevased teadmised põhinevad eriealiste isikute suurte gruppide võrdleval uurimisel. Vananemismuutusteks loetakse neid nihkeid, mis on sedastatavad üldiselt heas seisundis olevatel vanuritel. Siin on aga mitmeid vea võimalusi. Ei ole nimelt kindel, et eriealised terved võiksid esindada vastavat vananevat inimrühma näit. raskendavad tulemuste tõlgitsemist subkliinilised haigused nagu vanurite isheemia tõbi. Abi oleks vaid pikaajalistest tervete inimeste uuring programmidest mida on aga raske teostada. Seniste uuringute põhjal võib järeldada, et mida harvemast sümptomitest on küsimus seda napimad on uuringust saadud teadmised, vananemisega seotud füsioloogiliste muutuste kohta. Kliiniline uuring. Juba käepigistus iseloomustab vanuri vitaalsust. Kõnnak, lahtiriietumine ja läbivaatus, kusetile heitmine annab ettekujutuse patsiendi kehalisest võimekusest ning
13 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Seedetrakti alaosa verejooksud algavad Treitzi sidemest (lig. suspensorium duodeni) distaalsemal, st peen- ja jämesooles. 95% lähtuvad jämesoolest, risk tõuseb vanusega. Põhjused: - Peensoole põhjused: infektsioosne gastroenteriit, isheemia (mesenteriaaltromboos, songa pitsumine jm), angiodüsplaasiad, kasvajad, Crohni tõbi. - Jämesoole põhjused: hemorroidid, divertikuloos, kasvajad, koliit (infektsioosne, iseemiline, kiiritus), anaalfissuur, põletikuline soolehaigus, angiodüsplaasiad. - Tõenäoliseim põhjus vastavalt vanusele: alla 50 infektsioon, healoomuline anorektaalhaigus, põletikuline soolehaigus; üle 50 divertikuloos, kasvajad, isheemia.
töövõime hindamine, nõustatakse treeningkoormuste ja toitumise alal. Teostatakse antropomeetrilisi mõõtmisi, EKG, hingamise uuringut, vereanalüüsi, arstlikku läbivaatust ja koormustest. Tervisekontrolli tulemused on delikaatsed isikuandmed ja need avaldatakse sportlastele, lapsevanematele või treeneritele. Vastunäidustused spordiga tegelemiseks: rasked üldhaigused, südamelihastepõletik, isheemia tõbi, südameklapi rikked, südamerütmi häired, äge haigestumine, raske suhkruhaigus, kilpnäärme haigused, neerupealise patoloogia, rasked elektrolüütide häired, kõrge vererõhu raskem staadium, südameinfarkt. Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal
maapinna puudutamisel natuke painutatud sõrmega tekib tahtmatu värisemine või tõmblemine. Värisemise põhjus on lihaste korduvad rütmilised reflektoorsed kokkutõmbed), lihasatroofia vähene või puudub, pindmised refleksid madalad, kahjustus rohkem kaugel kui lähedal, kätel rohkem sirutajal kui painutajal, jalgadel vastupidi. Spastiline parees esineb näiteks järgmiste haiguste korral: insult - isheemia, hemorraagia, truumor, trauma, entsefaliit, laste tserebraalparalüüs, sclerosis multiplex, amüotroofiline lateraalskleroos (ALS). Perifeerne ehk lõtv halvatus - perifeerse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Perifeerse ehk lõdva halvatuse korral on refleksid madalad või nõrgenenud, toonus langenud, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia (lihaste kõhetumine) väljendunud, fastsikulatsioonid (tahtmatud lihastõmblused).
Kõik kommentaarid