50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Smart Files
Õppematerjali autor
Ptk 9 Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Demokraatlik Eesti (1918-1934) Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt · Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament Riigikogu · Täidesaatvat võimu teostas valitsus · Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem · Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud
Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tunnustasid Esimese maailmasõja järel küll põhimõtteliselt
Nad lootsid seda saavutada reformidega. 6. Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest ei tulnud majanduslikku õitsengut demokraatia ajal ja taheti see ka kukutada. 7. Millised olid mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised? Kommunistlik, fašistlik ning natsionaalsotsialistlik liikumine. 8. Nimeta riike, kus 1920. A lõpul ja 1930. Aastatel asendus demokraatia diktatuuriga? Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Kreeka, Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Eesti. Töövihik 1. Too näiteid demokraatia laienemise kohta pärast Esimest maailmasõda. a) Uued riigid said demokraatlikuks suurte eeskujul. b) Valimisõigus laienes ka naistele 1.1. Mil moel muutus naiste roll ühiskonnaelus võrreldes varasemate aegadega? Naised said valimisõigused ( lõid ühiskonnaelus kaasa, sest nende õigused suurenesid ). 3A.Suurbritannia ja Prantsusmaa: monarhia ja vabariik Õpik 1. Millised olid Suurbritannia majandusprobleemid 1920
193 Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine. Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. 23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. 1.september – Saksamaa ründas Poolat; Teise maailmasõja algus. 3.september – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale; Kummalise sõja algus. 28.september – Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga. 30.november – Talvesõja algus Soome ja NSV Liidu vahel. 194 Aprill – Saksamaa alustas Taani ja Norra vallutamist. 0 10.mai – Saksamaa alustas pealetungi läänerindel; Kummalise sõja lõpp. 14.juuni – NSV Liit alustas Eesti okupeerimist. 21.juuni – Nõukogude vägede juhtimisel toimus Eestis nn Juunipööre. 22
Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08
● Üks vene arenenumaid piirkondi, ulatusliku autonoomiaga ● Veebruarimanifest 1899 (Nikolai ll) tühistas enamiku privileegidest, Nikolai Bobrikov - Vanasoomlased üritasid rahustada venemaad - Noorsoomlased organiseerisid vastupanu - Palvekiri -> revolutsioon -> järelandmised - (1905) 17 okt manifest tühistas veebruarimanifesti - 1906 Eduskund'i valimised, essana Euroopas said hääletada naised Balti kubermangud 20saj algul ● Eesti, Liivi, Balti kubermang ● Tööstusareng Riias ● Tallinn Vene sõjalaevastiku tugipunkt ● Rahvusliku teadlikkuse tõus Poliitilised tegelased eestis ● Tõnisson (Postimees), Hurt, rahvuskultuur, eesti keel, talupoegkond tartus, mõõdukad parempoolsed, haridus, kultuur, Jannsen ● Päts, (Teataja), radikaalsed parempoolsed, ümberkorraldused, majanduse tähtsus ● (Uudised), vasak
25* sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA: 16* andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene 17* Euroopas avanes piiramatu turg ameerika kaupadele (Euroopas oli tarbekaupadest puudus) 1.8. Esimese maailmasõja tulemused: 26* Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. 27* lagunesid Türgi, Venemaa, Austria-Ungari impeeriumid. 28* Euroopas tekkisid uued riigid - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoalovakkia, Ungari, Jugoslaavia. 29* sõjaga kaasnesid tohutud inimkaotused - umbes 10 miljonit surnut ja 20 miljonit haavatut (neist 3,5 miljonit inimest jäi sandiks). 30* sõjaaastad: 18* purustasid vanad moraalinormid ja tavad (naised hakkasid osalema ühiskondlikus elus, muutus naiste mood -lühikesed seelikud ja poisipea, seksuaalmoraal omandas kõikesallivuse jooned). 19* tõid kaasa vaimseid kannatusi, tekkis nn. kadunud sugupõlv.
Itaalia (Orlando). ( Sõja kaotanud riigid jäeti kõrvale lõpliku allakirjutamiseni, et need ei saaks ära kasutada võitjariikide omavahelisi vastuolusid konverentsil) Põhjus: Et teha kokkuvõte I MS tulemustest, määrata kindlaks sõjajärgne korraldus, seada tingimused ja reparatsioonid kaotanud Keskriikidele. Tähtsad lepingud/otsused: · Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke : 1. Venemaast: Poola, Eesti, Soome, Läti, Leedu ( nende viie puhul tuli iseseisvumist kaitsta relvajõul, nt Eesti vabadussõda) 2. Austria-Ungari : Sõjaliselt nõrk kogu I MS. Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia (mood. Serbia-Horvaatia-Sloveenia-Bosnia-Hertegoviina riikidest.) 3. Türgi: Kaotas valdused Lähis-Ida (Palestiina, Liibanon, Süüria, Iraak). Anti SBR ja Pr kontrolli ja valitsemise alla. 4
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid