Riskianalüüs: töökoht freespink (0)

OÜ Parim Puit
TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS

Objekt: Freespink
Koostas:
Välja antud: 30.12. 2017

SISSEJUHATUS

Töökeskkonna riskianalüüsi ühe osana on käesolevaga hinnatud freespingil töötavate töötajate töökeskkonna võimalikke alljärgnevaid ohutegureid:
1) töötaja nägemist ohustavaid tegureid;
2) töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust;
3) töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas:
3.1 sisekliima ja valgustatus;
3.2 müra;
3.3 vibratsioon ;
3.4 libisemis- ja kukkumisoht;
3.5 töökorraldus;
3.6 kokkupuuted kemikaalidega;
3.7 elekter;

1. Ettevõtte iseloomustus

OÜ Parim Puit on puidutooteid valmistav ettevõte. Ettevõttes töötab 15 töötajat. Töötamine toimub vahetustes, summeeritud töögraafiku alusel. Tööpäeva pikkus E – P 07.00 - 23.00. Vahetuse pikkus 7-10 tundi. Lõunapausi, pikkusega 30 minutit, peetakse üksteist välja vahetades. Lisaks puhkepausid vastavalt vajadusele. Koolitatud töökeskkonnaspetsialist olemas. Esmaabivahendid ja koolitatud esmaabiandja olemas. Esmased tulekustutusvahendid olemas. Töötajad on eelnevalt läbinud tervisekontrolli. Registreeritud tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi ei ole. Korraldatakse ühisüritusi.

2. Töökeskkonna iseloomustus

Asukoht: OÜ Parim Puit tootmisruumid asuvad Tartumaal , Peipsiääre külas 2,0 ha maaalal asuvas 1 korruselises tootmishoones.
Ruumid: Tootmishoones asub 500m2 tootmishall, 110m2 kontor , 250m2 ladu, töötajate puhkeruum, pesemisruum, riietusruum ja tualett. Kõik ruumid on renoveeritud ja kaasajastatud.

3. töökohas esinevate RISKIDE HINDAMINE

Tabel 3. Töökohas esineda võivate ohutegurite riskitasemed , võimalik terviserisk ning soovitused riskitaseme vähendamiseks
Ohutegur
Ohustatud isik / esinemiskoht
Ohu iseloom, mõju tervisele
Abinõud riskide vähendamiseks
1. FÜÜSIKALISED OHUTEGURID
Sisekliima
Töötajad, tootmishall
Liiga kuiv õhk kuivatab limaskesti, mille tulemusel ei kaitse organism end piisavalt bakterite ja viiruste eest ning haigestumise ja allergiliste reaktsioonide risk tõuseb märgatavalt. Kuivas õhus lendleb ka tolm kergemini. Liiga niiskes õhus paljunevad aga mikroobid ja hallitus, mis on inimese tervisele ohtlikud.
Töötamine normaalsest madalama temperatuuri juures ning niiskes keskkonnas soodustab keha üldist jahtumist, nahahaiguste teket, luu- ja liigessüsteemi haigusi (liigesepõletikud jm -kahjustused). Külm töökeskkond võib soodustada töötajal pidevat nohu , kuiva või märga köha, silmade punetust, nahalöövet. Need häired esinevad ka ilma, et töötaja oleks end külmetanud
Reguleerida temperatuur vastavalt füüsilise töö aktiivsuse järgi. Vajadusel korraldada mikrokliima parameetrite mõõtmised nii soojal , kui ka külmal aastaajal. Vastavalt tulemustele valida sobivad meetmed.
Optimaalne vahemik õhu temperatuuril kategooria IIa korral suveajal on 21°C…23°C ja külmal aastaajal 17°C…20°C suhtelisel niiskusel 40%...60%.
Tehisvalgustatus
Töötaja, tootmishall
Ebapiisav valgustustihedus võib põhjustada tööõnnetusi, silmade väsimist, nägemise halvenemist ja valet tööasendit. Ülemäärane valgustustihedus, ere valgus ja mittekohase spektriga valgusallikas võivad samuti põhjustada silmade väsimist, nägemise halvenemist ja üldist väsimust, aga ka tööõnnetusi.
Teostada valgustusmõõtmised. Vajadusel rakendada meetmeid nende probleemide kõrvaldamiseks, muutes valgustuslahendust, paigaldades lisavalgusallikaid. Üldvalgusallikas peab asuma tööpinna kohal.
Müra
Töötaja, tootmishall
Kestev tugev müra põhjustab kuulmiskahjustust, lisaks võib põhjustada stressi, kõrget vererõhku ja väsimust. Müral on negatiivne mõju inimese keskendumisvõimele, mistõttu mürarikkas keskkonnas töötades tehakse rohkem vigu ja juhtub rohkem õnnetusi.
Korraldada mürataseme mõõtmine. Mürataseme piirmäär ei tohi ületada 85 dB(A) ja impulssmüra piirnorm 137 dB(C). töötajale tagada individuaalsed kuulmiskaitse-vahendid (kõrvaklapid ja -tropid) ning nõuda ja kontrollida selle kasutamist
Vibratsioon
Töötaja, tootmishall
Vibratsioon kahjustab närvisüsteemi ja väikeseid veresooni. Töötajal, kelle käed puutuvad pika aja jooksul regulaarselt kokku käelaba ja käsivarre kaudu leviva vibratsiooniga, võivad tekkida käelaba ja käsivarre kudede kahjustused: kohtvibratsioonisündroom ehk nn valgete sõrmede haigus. See tähendab, et kätes tekib väikeste veresoonte spasm , mistõttu käed jahtuvad kiiresti, muutuvad aeg-ajalt valgeks, tekib nn jooksvate sipelgate tunne ning esinevad valud väikestes liigestes ja käelihastes. Üldvibratsiooni tagajärjel võib tekkida pearinglus ja peavalu, kuulmis- ja nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni-häired ning väljasirutatud käte värisemine. Vibratsioonikeskkonnas ja sundasendis töö põhjustab lülisambakahjustusi.
Korraldada regulaarselt vibratsiooniga päevase kokkupuute piirnormi mõõtmine. Kohtvibratsiooniga kokkupuute piir-normiks on 5,0 m/s2 ja üldvibratsiooniga 1,15 m/s2.
Üldvibratsiooni vähendamiseks kasutada spetsiaalseid vibratsiooni isoleerivaid matte. Vähendada abivahenditega käe haarde- ja tõukejõu mõju. Kasutada spetsiaalseid vibrokindaid. Tagada töötajatele piisavad puhkepausid, et tagada vereringe normaliseerumine, andmaks kehale puhkus vibratsioonist.
Libisemis- ja kukkumisoht
töötajad
Kukkumine territooriumil liikudes, hoone sisetreppidel/astmetel ja välistrepil, vabal ajal välistingimustes liikudes. Komistamine töövahendite ja juhtmete taha.
Kukkumine redelilt. Õnnetusjuhtumite korral on võimalikud väga rasked tagajärjed
Võtta kasutusele meetmed ohtude kõrvaldamiseks ( talvine liivatamine, trepiastmete märgistamine jne.). Paigutada elektriseadmete juhtmed nõuetekohaselt.
Valgustada trepikodasid efektiivsemalt.
Õpetada töötajatele õigeid töövõtteid redeli kasutamisel. Puhastada jalad enne ruumi sisenemist.
Olla ettevaatlik. Hoida ruumis korda.
Lõike-, torke -, löögi- ja muu vigastusoht
Tootmistöötajad
Esineb oht saada vigastusi esemete kukkumisel töötajate peale. Freesiterade sisselõike oht.
Vajadusel laudade nurgad ümardada.
Järgida ohutusnõudeid, olla ettevaatlik.
Kasutada õigeid töövõtteid. Jälgida ohutusnõudeid.
Tööasend
Tootmistööline
Püstiasendis töötamine võimaldab töötajale suurte detailide töötlemist ja rohkem liikuvust, annab hea ülevaate tehtavast tööst ning lubab rakendada suuremat jõudu. Samas on püstiasendis töötamise puuduseks pidev koormus lihastele ja liigestele, seljavaevuste tekkimine, venoosse vere kuhjumine keha allosadesse, eeskätt alajäsemetesse, põhjustades valusid ja verevarustuse häireid.
Levinud kutsehaigus, mis on põhjustatud pidevast püstiasendis töötamisest, on dorsalgia ehk seljavalud.
Terviseriskide vähendamiseks on ideaalne, kui tööd saab teha vaheldumisi püsti- ja isteasendis. Kui see ei ole võimalik, peab püstiasendis töötaja saama kasutada tööajal seismistugesid ja pausi ajal istumiseks tooli.
Kohandada töötasapinna kõrgus töötaja kasvule ja töö raskusele vastavaks. Püstiasendis sagedaste tööoperatsioonide tegemiseks ning tööks, mis vajab nägemistäpsust või käe toetamist, sobivad kõrgused vöökohast südameni. Kuna töö nõuab seistes füüsilise jõu rakendamist, on tarvis viia töötasapind 10–30 cm allapoole küünarnuki kõrgust käe lõdvestatud asendis. Seistes töötamisel on väga oluline valida tööjalatsid, mis toetavad jalga, on madala kontsa ja tugeva tallaga, ei pigista ega pane jalgu higistama .
Liigutused
Tootmistöötajad
Pidevad sundliigutused põhjustavad nii lihase- kui ka liigesekahjustusi, koormavad meeleelundeid, tekitavad vaimset stressi ning võivad tekitada ka seede- ja vereringeelundite häireid. Üks levinuim sundliigutustest põhjustatud kutsehaigus on karpaalkanali-sündroom – randmeliigese piirkonnas esinev haigus, mis tekib töötajatel, kes peavad labakäega palju liigutusi tegema
Tagada töötajale piisav aeg taastumiseks ja puhkepauside tegemiseks tööpäeva kestel. Võimalusel rakendada töötaja tööpäeva jooksul eri tööoperatsioonidel. Vaadata üle tootmisprotsess ja töövahendid ning võimalusel neid uuendada, et vähendada käsitsi töötamist.
Ohutegur
Ohustatud isik / esinemiskoht
Ohu iseloom, mõju tervisele
Abinõud riskide vähendamiseks
2. KEEMILISED OHUTEGURID
Kemikaalid
Töötaja, tootmishall
Kemikaali ohutuskaardilt saadakse infot, millist ohtu võib kemikaal inimesele kujutada ning millistes tingimustes võib seda kasutada
Ohtlikke kemikaale kasutades tuleb mõõta töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisaldust ja võrrelda neid piirnormidega. Kaardistada. Tagada tootmishallis piisav ja nõetekohane õhutamine ja ventilastioon.
Tutvustada töötajale kemikaali ohutus-kaarti. Tagada vajalike isikukaitse-vahendite esmaabi- ja tule- kustutus -meetmete olemasolu.
Puidutolm
Töötaja, tootmishall
Puidutolm võib ärritada silmi ja hingamisteid ning põhjustada astmat ja kroonilist bronhiiti. Suurtes kogustes puidutolmu sissehingamine võib pikaajalisel kokkupuutel tekitada ninaõõnevähki.
Selleks et töötajad puutuks tolmuga kokku võimalikult vähe, tuleb tolm eemaldada selle tekkimise kohas, laskmata sellel töökeskkonnas levida. Reguleerida puidu tolmuärastussüsteemi kontroll ja puhastamine.
4. ELEKTRILISED OHUTEGURID
Korrastamata juhtmed, võimlikud vigastused
Töötajad
Juhtmete isolatsiooni kahjustades elektrilöögioht
Juhtmed kinnitada nõuetekohaselt kimpudesse või kasutada spetsiaalseid kaablikanaleid.