Maailm sajandivahetusel (1)

analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;majanduses – täielik seisak , kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas – sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatšovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon ( Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine – Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimuteab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppuItaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäid oma kolooniatest ilma, NSVLi liiduvabariikidest ( baltimaad , valgevene, ukraina jne) saavad iseseisvad riigid,analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pingekolded: NSVL aladel: Mägi-Karabahhia, Abhaasia, Tšetšeenia; Jugoslaavia kodusõjad; NATO rahuvalvajatel suur roll rahu tagamiselanalüüsib Eesti iseseisvuse taastamist ning teab riikluse ülesehitamise käiku; 1991. aasta: 3.märts toimus referendum eesti vabariigi iseseisvuse taastamise küsimuses; Augustis nõukogude liidu riigipöörde katse; 20.august EV ülemnõukogu otsus eesti riiklikust iseseisvusest; 21.august riigipöörde katse läbikukkumine, olukorra normaliseerumine eestis; 24.august venemaa tunnustab eesti iseseisvust; selgitab Eesti integreerumist Euroopasse ja maailma; Eesti sai aru, et vabanemine kommunismist tähendab integreerumist Euroopasse. Eesti tahtis integreeruda Euroopasse võimalikult kiiresti. Kiire integreerumine ning liitumine Euroopa Liiduga ja NATO -ga oli alates 1992. aastast iga Eesti valituse eesmärk. 1993. aasta kevadel sai Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks.Eestis toimusid reformid edukalt ning Eesti rahvusvaheline autoriteet kasvas. See viis Eestit edasi nii läbirääkimistel Euroopa Liiduga kui ka NATO-ga. 2002. aastal oli otsustatud, et Eesti saab neisse organisatsioonidesse. Ronald Reagan - USA 40. president , 33. California kuberner ja näitleja. Mihhail Gorbatšov- Nõukogude Liidu viimane riigipea. Gorbatšov oli NLKP KK Poliitbüroo liige, NLKP KK peasekretär, NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president. Boriss Jeltsin- Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik , Venemaa Föderatsiooni esimene president George Bush- Ameerika Ühendriikide poliitik, kes oli 46. Texase osariigi kuberner, Ameerika Ühendriikide 43. president. Ta astus presidendi ametisse 2001 ning valiti 2004. aastal teiseks ametiajaks, mis lõppes 2009, kui ametisse vannutati Barack Obama. Helmut Kohl- Lääne- Saksamaa poliitik. Ta oli liidukantsler ja Kristlik-Demokraatliku Liidu juht.Vaclav Havel - Tšehhi näitekirjanik ja poliitik. Ta oli Sametrevolutsiooni juhtfiguur, viimane Tšehhoslovakkia president ja esimene Tšehhi Vabariigi president. Arnold Rüütel- Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 2001–2006. Lennart Meri- Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat , ja poliitik, Eesti president 1992–2001. Edgar Savisaar - Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990–1992, Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001–2004 ja on alates 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea .Mart Laar- Eesti poliitik ja ajaloolane, oli aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 oli ta Eesti peaminister. 26. maist 2007 kuni 28. jaanuarini 2012 oli Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees. Alates 6. aprillist 2011 kuni 2012. aasta mai keskpaigani oli ta Andrus Ansipi kolmandas valitsuses kaitseminister .Ta oli Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. Ta on kuulunud alates 1992. aastast kõikidesse Riigikogu koosseisudesse. Perestroika ehk uutmine (, tavatähenduses 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon'') oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatšovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude Liidu ajaloos.Glasnost- ehk avalikustamine oli 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatšovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika.Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist nõukogude ühiskonnas ja ametliku ajakirjanduse üle seatud kommunistliku partei kontrolli mõningast kärpimist. Keelamis- ja kärpimispoliitika kõrval, mida rakendas tsensuur oma avalikkusele teadmatuks jäävas tegevuses, hakati rohkem kasutama parteilist järelevalvet, mis vahel avaldus ka avaliku parteilise kriitikana või diskussioonina.Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1988 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud sündmusi, mille eesmärk oli uutmine, avalikustamine, Isemajandav Eesti ja liidulepingu alusel Nõukogude Liidu koosseisu astumine.Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Rahvarinne -Eestimaa Rahvarinne (ERR), ametliku nimetusega Rahvarinne Perestroika Toetuseks , hiljem Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. Balti kett oli 23. augustil 1989 nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks Leedu Sąjūdise, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinde ning Balti Nõukogu algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi Tallinnast Vilniuseni kulgevat katkematut inimketti. Balti keti toimumise ajaks valiti Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäev, et demonstreerida oma hoiakut selle pakti suhtes.Kuuesajal kilomeetril ligi kaht miljonit käsikäes seisvat inimest ühendanud aktsioon oli Guinnessi rekordite raamatus kuni 2004. aastaniinterrinne- i Eestis aastatel 1988–1991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. ERSP-Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli EKP ainuvõimu vastu võitlemiseks loodud erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust ja esimene sõltumatu erakond kogu Nõukogude Liidus selle loomisest alatesERSP programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Erakond tegutses aastatel 1988–1995.Eesti Kongress oli Eesti rahva poolt rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, 1990. Eesti Kongress moodustas täidesaatva organi, Eesti Komitee. Selle esimeheks sai Tunne Kelam. Eesti Kongressi eesmärgiks oli Eesti Vabariigi taastamine tema seadusliku kodanikkonna poolt õigusliku järjepidevuse alusel. Põhiseaduse Assamblee ehk Põhiseaduslik Assamblee oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille 20. augustil 1991 moodustasid Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.