Närvisüsteemi ja neuroni ehitus (0)

5 VÄGA HEA

KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED
Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest.
Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse.
Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid , kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt.
Närvisüsteem
NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele.
NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest ) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu).
Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud.
Närvirakk e neuron
... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse.
Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist.
Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu.
Akson on üksainus pikk jätke.
Neuronite mõõtmed on erinevad:

väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit
suurematel kuni 100 mikromeetrit

Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud .
Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile).
Dendriidid→rakukeha→akson
Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid.
Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas:

erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude;
KNSst perifeeriasse mööda eferentseid e motoorseid kiude.

Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht. Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga.
Tagades impulsside sihipärase kulgemise, suurendab see kest ühtlasi nende liikumiskiirust.
Inimesel võivad närviimpulsid liikuda kiirusega kuni 100 m/sek.Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda ülekannet sünaptiliseks ülekandeks.
Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete e mediaatorite e neurotransmitterite vahendusel.
Virgatsainete toime NSle võib olla erutav või pidurdav .
VIRGATSAINED
Avastatud üle 70 virgatsaine. Mõned klassikalised näited:

atsetüülkoliin- (Ach) lihaste kokkutõmbed ja liigutuste juhtimine, mälu.

Nt Alzheimeri tõve puhul mälu halveneb, Ach hulk väheneb. Ach teke on pärsitud.

dopamiin - (DA) mõjutab liigutusi, tähelepanu, õppimist.

Nt Parkinsoni tõve korral pole ajus piisavalt DAd. Parkinsoni tõbi põhjustab värisemist, lihasjäikust, tasakaaluhäireid, sest tegemist on orgaanilise ajukahjustusega. Haigeid ravitakse dopamiiniga, aga selle üledoseerimine võib viia skisofreenia tekkele.

serotoniin- (5-HT) osaleb une- ja ärkveloleku, meeleolu, isu reguleerimises. Serotoniinil on pidurdav toime.

Nt pidurdab unistamist, pärssides kujutluspiltide teket. Narkootiline aine LSD pidurdab serotoniini mõju - see seletab LSD toimele iseloomulikke hallutsinatsioone (ebataju, pettekujutlused).
NÄRVISÜSTEEMI EHITUS ja TALITUS
somaatiline NS
(kr soma - keha)
autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine; tahtele allumatu)
kesknärvi-süsteem (kontrollib kogu elutegevust)
piirdenärvisüsteem
(reguleerib liikumiselundite tööd ja võtab vastu infot välismaailmast)
sümpaatiline
NS
parasümpaatiline NS
peaaju
seljaaju
peaajunärvid
seljaajunärvid
SÜMPAATILINE NS
PARASÜMPAATILINE NS
laienevad
silmapupillid
ahenevad
kiireneb
hingamine
aeglustub
kiireneb
südame töö
aeglustub
tõuseb
vererõhk
langeb
ahenevad
veresooned
laienevad
aeglustub
seedeelundkonna töö
kiireneb
KESKNÄRVISÜSTEEM
Seljaaju on väikese sõrme jämedune väätjas moodustis lülisambakanalis. Lülisammas kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on kehas toimuvat peaajuga ühendada.
Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Selline refleks on automaatne , tahtmatu, vajalik selleks, et sensoorsele infole kohe reageerida. Teine seljaaju ülesanne on seega - vastutada tingimatute reflekside eest.
Refleks on KNSi vahendusel toimuv vastus/ reaktsioon väliskeskkonna või organismi sisekeskkonna ärritusele.
Peaaju asub koljuõõnes, kolju kaitseb peaaju. Täiskasvanud inimese aju kaalub ~1300-1400g, seega moodustab inimese aju kaal 2,5% tema kehakaalust. Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost: suurema ajumassiga inimesed ei ole targemad. Aju mass kasvab ja aju areneb inimesel 20.-25. eluaastani.
Eristatakse 5 ajuosa : piklik-, taga-, kesk-, vahe- ja otsaju .
Suuraju koor on ~3mm paksune keeruka ehitusega närvikude, mis sisaldab 10-14 miljardit närvirakku. Arvukad vaod liigendavad ta käärudeks, sagarikeks ja sagarateks. See liigendus suurendab koore pindala
aju osad
Ülesanded
piklikaju
Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis-reflekside keskused.
Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis.
tagaaju
Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool . Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne.
Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus.
keskaju
Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks . Ka optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused siin (nt pea pööramine ootamatu heli/valguse korral).
vaheaju
Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde.
Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi.
otsaju
Suuraju poolkerad - neid katab suuraju koor, mis on kogu NSi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e teadvuse, mõtlemise, aistingute, tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid.
Eristatakse 4 sagarat:
otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega
kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega
oimusagar - seotud kuulmisega
kuklasagar - seotud nägemisega.
Eristatakse 3 välja:
motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril , siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve.
sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse ( kompimise ) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud , siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära.
assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine , kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks , aeglaseks, mõtlemisvõime kaob.
Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera.
limbiline süsteem
Ei eristu omaette aju osana ! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde.
Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks.
Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga.
REFLEKSID
Aju töötab reflektoorselt. Igal ajahetkel jõuab inimeseni väliskeskkonnast ja organismist palju ärritusi, millele tuleb reageerida. Reaktsioonid, mis annavad ärritustele vastused, on refleksid. Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida.
Eristatakse:
1. tingimatud refleksid - on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid.
Vastsündinul on olemas:

toitumisrefleksid (imemis- ja neelamisrefleks , põie ja pärasoole reflektoorne tühjendamine)
kaitserefleksid (pupillirefleks, aevastamine jt)

Reflektoorne talitlus täieneb elu jooksul soojätkamise refleksidega, lisanduda võivad teatud tahtlikud tegevused.
2. tingitud refleksid - kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Need on teadmised, oskused, harjumused, kombed jne. Tingitud refleksid on muutlikumad, võivad isegi kustuda, kui neid esilekutsunud tegurite mõju kaob.
Tingitud refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega e suuraju koore tegevusega . Tingimatud refleksid on seotud madalama närvitalitlusega (selja- ja piklikajuga).
Reflekside uurimine võimaldab hinnata NSi seisundit ja nende abil saab ravida - nõelravi, punktmassaaž.
Ravimisel võib kasutada ka tingitud reflekse - inimesel kujundatakse refleks, et üksnes alkoholi lõhn kutsub esile tugeva iivelduse.
NÄRVIPROTSESSID
Inimese psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks on 2 vastandlikku närviprotsessi:
erutus ja pidurdus. Need protsessid võivad üksteiseks üle minna.
1. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Sealt levib erutus lihastele, näärmetele ning need asuvad sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi). Niisiis on erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess.
2. Vastupidine protsess - pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nn puhkeseisundis, nende juhitud lihased ei tööta.
Pidurdus võib olla:

üldine - une puhul unesolija ei reageeri ümbrusele;
osaline - sügavasse mõttesse vajunud inimene ei märka enda ümber toimuvat.

Korrastades ja täiustades reaktsioone, jätab pidurdus vähem tähtsa kõrvale ning võimaldab keskenduda antud hetkel olulisimale.
Ajupoolkerade asümmeetria
Kuigi vasak ja parem ajupoolkera näivad väliselt sarnased, talitlevad nad erinalt
Kummalgi on omad ülesanded. Kahe poolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu.
Arvatakse, et poolkerade erinevused tulenevad info töötlemise viisist. Vasakus poolkeras toimub analüütiline töötlus (kronoloogiliselt järjestav) ja paremas poolkeras sünteetiline töötlus (infot tervikuna käsitlev).
Ajupoolkerade asümmeetria
parem ajupoolkera
sünteetiline infotöötlus
Vasak
a ajupoolkera
analüütiline infotöötlus
3-mõõtmelised ( ruumilised ) kujundid
ajupoolkera
teadvus
kujutlusvõime
vasak ajupoolkera
arvutamine
kunstimeel
ajupoolkera
kirjutamine
musikaalsus
kõnelemine ( Broca keskus)
emotsioonid
loogika
vasakukäelisus
paremakäelisus
Phineas Gage’i juhtum (Harlow 1848) Raudtee-ehituste eestööline, kelle ajust tööõnnetuse tõttu paiskus läbi ligi meetripikkune terasvarb. Mees jäi ellu, kuid peaaju otsmikusagara kahjustus muutis tundmatuseni tema iseloomu
AJU UURIMINE Inimese aju on uuritud sajandeid. Varem sai teha seda ainult pärast inimese surma, siis tänapäeval tehniliste vahendite abil uuritakse elusorganisme.

Elektroentsefalograafia - EEG
Vastava seadeldise abil mõõdetakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. Uuritava isiku peanahale, vahel ka aju pinnale või isegi ajju (loomade uurimisel ) asetatakse elektroodid , mis registreerivad aju toodetavaid elektrilaineid. Saadakse elektroentsefalogramm e EEG.
Võnkesageduse järgi jagatakse aju elektrilained:

deltalained (δ) - sagedus 0,5-3 Hz
teetalained (θ) - sagedus 4-7 Hz
beetalained (β) - sagedus 14-30 Hz
alfalained (α) - sagedus 8-13 Hz

Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja suletud silmadega, valitsevad alfalained. Kui inimene silmad avab, asenduvad alfalained beetalainetega. Uinumisel bioelektriline aktiivsus langeb, sügava une korral tekivad väga aeglased deltalained. Lastel on EEG aeglasem ja korrapäratum kui täiskasvanul. Aju bioelektriline aktiivsus kujuneb lõplikult välja puberteedieas ja on isikuti erinev.
Kasutatakse langetõve, ajukasvajate, teadvushäirete uuringuteks. Saab teadmisi une-ärkveloleku kohta, inimese vaimse funktsioneerimise kohta.

Kompuutertomograafia - CAT
Kitsas röntgenikiir suunatakse läbi uuritava isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiritusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis. Seda kujutatakse pildiliselt. Nii saab aju uurida ruumiliselt, kiht kihi haaval. Kahemõõtmelisel röntgenpildil kattuvad kõigi kihtide varjud, kompuutertomogrammil aga mitte.
Kasutatakse trombide (verekämpude), ajukasvajate jt ajukahjustuste diagnoosimiseks. Neuropsühholoogid uurivad ka, kuidas mõjutavad eri ajuosade kahjustused inimese käitumist.

Positronemissioonitomograafia - PET
Uuritavale isikule süstitakse radioaktiivset glükoosi, mis imendub keharakkudesse. Kui see jõuab ajju, lastakse sarnasel CAT-meetodiga ka siin läbi pea röntgenkiired. Arvuti teeb kindlaks, millises aju osas on imendumine kõige suurem st millised piirkonnad on kõige aktiivsemad. Saab uurida ajuosade aktiivsust muusika kuulamise, rääkimise ja arvutimängude ajal.
MRI - magnetresonantskuvamine

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 62 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

EliisaE Õppematerjali autor

Närvisüsteem neuron neuroni ehitus psühholoogia Dendriidid Akson rakukeha närviimpulss aferentseid tundenärvikiud müeliinkest dopamiin atsetüülkoliin Peaaju tagaaju keskaju vaheaju

Sarnased õppematerjalid

doc

Psühholoogiateadus ja selle tähtsus meie käitumisele

Psühholoogia erinevad harud ja seos teiste teadustega Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid. Arengupsühholoogia uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. Biopsühholoogia on spetsialiseerunud käitumise ja psüühika bioloogilistele alustele, uurides laia valdkonda küsimusi, mis on suunatud aju ja närvisüsteemi funktsioneerimise selgitamisele. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma tunnetamist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. Isiksusepsühholoogia uurib inimkäitumise ja psüühika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Keskkonnapsühholoogia käsitleb suhteid inimeste ja neid ümbritseva keskkonna vahel.

Psühholoogia

pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon)

Anatoomia ja füsioloogia

doc

Närvisüsteem

närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus http://www.sruweb.com/~walsh/nervous_syste m.jpg Närvisüsteem (NS) on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem. Ta täidab kaht olulist ülesannet : 1

Bioloogia

docx

Psühholoogia 10. klass - Närvisüsteem

MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM

Psühholoogia

doc

Närvisüsteemi talitlus

FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümirakud,

Bioloogia

doc

Füsioloogia - närvisüsteem

kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Asub peaaju sisemuses. Seljaajus on valgeaine hallaine ümber perifeerselt. 16. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid (reguleerib silelihaste, südamelihase, kopsude ja mõningate näärmete tööd). Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. 17. Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele (on ühtlasi KNS talitluse aluseks). Erutus kulgeb mööda refleksikaart. 18. Kuidas jagunevad kõik refleksid? · Tingimatud e. kaasasündinud refleksid (seotud vereringe , hingamise, seedimise, ainevahetuse,

Füsioloogia

docx

Närvisüsteem

Osa närivrakke on sellised, kus lisaks närviimpulsside juhtimisele sünteesitakse ka hormoone neid närvirakke nim. neurosekretoorseteks rakkudeks. Eriti rohkesti neid hüpotaalamuses. (võivad erutust juhtida ja ka tekitada). Närviraku kehas transporditakse hormoon aksoni kaudu närvijätke lõpposasse ja sealt hormoon vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi transporti kutsutakse aksontranspordiks. Erutuse ülekanne NS-s. Sünapsi ehitus ja f-nid Sünaps moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Erutuse ülekanne toimub sünapsis kas erilise aine mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel. Erutusülekanne toimub järgmiselt: kui erutus jõuab presünaptilisele membraanile, vabaneb vesi sünapsi pilusse. Mediaator puutub kokku postsünaptilise membraani retseptortega ja seondub oma retseptoriga

Anatoomia ja füsioloogia

docx

Närvisüsteem - füsioloogia

Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel

Bioloogia

Rohkem sarnaseid