Virgatsained Ehkki on teada üle 70 närviimpulsside ülekandes (neurotransmisioonis) osaleva keemilise ühendi, pole tõenäoliselt veel avastatud kaugeltki kõiki. Järgnevalt mõnest n-ö klassikalisest (s.t varem avastatud ja rohkem uuritud virgats ainetest). · Atsetüülkoliin (Ach). Seda ühendit seostatakse peamiselt lihaste kokkutõmmetega ja liigutuste juhtimisega,aga ka mäluga.Näiteks on Alzheimeri tõve puhul, mida iseloomustab mälu halvenemine, täheldatud neurokeemilisi muutusi ,sh atsetüülkoliini hulga vähenemist. Mingil põhjusel on selle tõvega inimestel atsetüülkoliini teke pärsitud. · Dopamiin (DA) mõjuba samuti kui atsetüülkoliin liigutusi ning peale selle tähelepanu ja õppimist
Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusi Wood- peale isolatsiooni nähti palju suhtlemist Atsetüülkoliin(ACh)- õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin- motiveeritus, edasipüüdlikus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serontiin-meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin(NA)- tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Melatoniin(hormoon)- tekitab unisust, toodetakse käbinäärmes Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes
Narkootilised ained ja aju Sõltuvus Ihaldus, tung Võimetus Võõrutusseisundid Tolerantsuse teke Aeg Kanep THC(tetrahüdrokannabinool-C21H30O2) Kaifitunne-lõõgastunud, rahulik Kõrvaltoime: koordinatsioonihäired, nälg ja mäluhäired Dopamiin Hävitab ajurakke > Ei teada täpselt. Tubakas Nikotiin (C10H14N2) Tunned end mõnusalt Atsetüülkoliin Tekitab tolerantsust Tugev iha tubaka järgi Kas kanepi suitsetamine on parem kui tubaka suitsetamine? https:// www.youtube.com/watch?v=fNBTD7awlno Kasutatud allikad: http://www.jellinek.nl/brain/index.html http://et.wikipedia.org https://www.google.ee/ - Pildid
Mediaatori mittelikvideerimine võib viia lihaskrampideni ja spastilistele kokkutõmmetele, mis toovad kaasa endaga suurt valu. Mediaatori likvideerimine: a) mediaator difundeerub (levib) verre b) mediaator difundeerub naabruses olevatesse gliiarakkudesse c) mediaator lammutatakse ensümaatiliselt – selle tõttu erutuse ülekanne katkeb d) mediaatori tagasihaare sünapsi pilust presünapsisse – likvideeritakse noradrenaliin ja serotoniin Kõige enam levinud mediaatoriteks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin (sellele ligilähedane adrenaliin), serotoniin. Atsetüülkoliini lammutab ensüüm – atsetüülkoliini esteraas: ta lammutab mediaatori koliiniks ja esteraasiks. Juhul, kui atsetüülkoliin jääb lammutamata, toimub erutuse ülekanne vastavates sünapsites pidevalt. Atsetüülkoliin on mediaatoriks närviülekandes skeletilihastele. Atsetüülkoliin on ka erutuse ülekandeks vegetatiivseks NS-is. Parasümpaatilist innerversiooni saavatel...
Etanoolamiin, koliin, betaiin Liisa Kullamaa Seriin etanoolamiin koliin betaiin Etanoolamiin • Biomembraanide komponent • Alzheimeri tõve raskusaste korreleerub etanoolamiini plasmalogeeni vähenenud tasemega Koliin • Metüülrühma doonor • VLDL partiklite moodustumine letsitiinist – defitsiidist maksa rasvumine. Oluline IV toitumisel. ALT tõus. • Biomembraanine koostises • Atsetüülkoliin – Parkinsoni, depressiooni ravi Betaiin • Toidust ning koliini oksüdatsioonil • Alternatiivne –CH3 doonor: võib asendada koliini letistiini sünteesil, leevendab B12, folaadi defitsiiti • Ravi NASH sündroomi puhul • Homotsüsteiini vähendamine - SVH • http://www.nature.com/ajg/journal/v9 6/n9/full/ajg2001638a.html#fig1 • http://lpi.oregonstate.edu/infocenter/ othernuts/choline// • http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/ 17664527
Kanep Kanep Üks levinumaid narkootikume Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena Liigid: harilik (kultuurkanep; metsik kanep) ja india kanep Marihuaana, hasis, kanepiekstrakt Koostis Üle 400 keemilise ühendi Uurituim tetrahüdrokannabinool (THC) THC Närvirakud edastavad üksteisele närviimpulsse neurotransmitterite kaudu. Neid on erinevaid (atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin) Kannabinoid (THC'ga sarane struktuur) Kannabinoidi retseptor võtab THC vastu Tarvitamine Joovastustunne Söögiisu tõus Muusika, kunsti ja huumori kõrgem hinnang Loov, filosoofiline ja sügav mõtlemine Vähenenud stress Valu leevendus · Ärevus · Lühimälu ajutine halvenemine · Kuiv suu · Paranoia · Vererõhu tõus · Keskendumisvõime halvenemine Kanepi mõju Virgatsainete asendamine
perioodil, rahulolekus, magades, toidu seedimisel, urineerimisel) 2. Millistel juhtude on sümpaatilise närvisüsteemi ärritus ülekaalus? Sümpaatiline NS ärritus on ülekaalus kui energia kulu on suurenenud (intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu korral ja mõningate emotsionaalsete seisundite korral nagu näiteks viha ja rõõm) 3. Parasümpaatilise närvisüsteemi ganglionides on mediaatoraineks ... a) adrenaliin b) noradrenaliin c) dopamiin d) atsetüülkoliin 4. Kus toimub mediaator aine süntees? Mediaatoraine süntees toimub nuumrakkudes (histamiin) või dendriidis. 5. Millised võimalused on sünapsi mõjutamiseks? Sünapsi ehitus? Mediaatori tagasihaare suurendamisel või inhibeerimisel, retseptorite blokeerimisel. Sünaps koosneb 2 neuronist, ühe lõppkohast (akson), teise alguskohast (dendriit), mille vahel on sünaptiline pilu. 6. Joonistage/kirjeldage atsetüülkoliini sünteesi ja lagunemise skeemi ehk metabolismi?
Akson: Aktsionid juhivad erutusimpulsse rakukehast eemale, olles seega tema suhtes eferentsed närvikiud. (neuroni osa, mis saadab impulsse näärmetssse, lihastesse või teistesse närvirakkudesse. Aktsionipotentsiaal- Neuroni membraani elektrilise laengu lühiajaline muutus; neuronis liikuva signaali füüsikaline alus. Sünaps- Kahe naaberneuroni vaheline väike pilu, mis koosneb presünaptilise ja postsünaptilise neuroni membraanist ning nendevahelisest ruumist. Virgatsained- atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin, noradrenaliin, gamma aminovõihape, glutamaat. Atsetüülkoliin (ACv)- Motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek. Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades; atsetüülkoliini toimel tõmbuvad lihased kokku. Dopamiin (DA)- Motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu. Mõjutab motoorikat, motivatsiooni ja emotsioone. Serotoniin (5-HT)- Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni. Seotud paljude
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse
esialgset efekti. Kui sa lõpetad uimasti võtmise ja sinu keha ei saa uimastit, millega ta harjunud on, siis sinu närvirakud ei saa koheselt normaalseks tagasi. Retseptoreid on vähe, neurotransmitterite vabanemine vähenenud või lammutaja ensüümi MAO töö liiga raske. Sinu keha ei ole veel kohanenud uimasti puudumisega. See toob esile võõrutusnähud. ...Kokaiin ei lase dopamiini sünaptilisest pilust eemaldada (blokeerib seda). Dopamiini tase jääb kõrgeks... Virgatsained: Atsetüülkoliin: õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat: universaalne erutusvirgatsaine Noradrenaliin: tähelepanu, ärksus Dopamiin: motiveeritus, edasipüüdlikkus Serotoniin: meeleolu, hetkeajede kontroll Endopioidid: valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Gamma-aminovõihape: pidurdusvirgatsaine Uimastite ründepunktid: Opiaadid aju opioidide retseptorite ärgastamine Rahustid GABA pidurdava toime tugevdamine Kanep aju kannabioidide retseptorite ärgastamine
Üldiselt aitab sümpaatikus adekvaatselt reageerida välismaailma mõjudele, parasümpaatikus korrastab "kodust majapidamist". Erutuse ülekanne Erutuse ülekanne preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele ja viimaselt efektorile on olemuselt keemiline ning toimub ülekandeainete vahendusel. Nii sümpaatilistes kui parasümpaatilistes preganglionaarsetes närvilõpmetes ja postganglionaarsetes parasümpaatilistes närvilõpmetes vabaneb atsetüülkoliin. Närvilõpmed, mille mediaatoriks on atsetüülkoliin, on kolinergilised. Kolinergilised närvilõpmed jagunevad omakorda M- ja N- kolinergilisteks, vastavalt sellele, kas atsetüülkoliiniga sarnase efekti kutsub esile muskariin (kärbestes leiduv mürgine alkaloid) või nikotiin. Atsetüülkoliini toimet postganglionaarsete neuronite postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin ja efektorelundite rakkudesse muskariin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes (v
väljut neerude kaudu. Kui tõuseb tekib janu, tuleb juua madal pH'ga vedelike. Veresuhkri tase norm 3,33-6,1 mmol/l Luude kasvu mõjutavad: hormoonid, mineraalained, vitamiinid, päril. Faktorid, sots faktorid. Erutuse levik - Sünaps ja selle omadused. Mediaatorid Sünaps on kahe närviraku vaheline ühendus.Neuromediaatorid vabastatakse sünapsipilusse ja neil võib olla nii erutav kui ka pidurdav toime. Perifeerias on noradrenaliin, adrenaliin ja atsetüülkoliin. pulss ja selle mõõtmine. Pulss näitab südamelöögisagedust. Õppige kindlasti patoloogia osa- nt südameklappide rikked Klapirike klapi talitluse häire Klapi ahenemine klapp kitsam ja veri peab pressima, kui tahab kodadest vatsakestesse minna. 1. Neurohüpofüüs ja selle hormoonid - ADH ja oksütotsiin. ADH suurendab neerudes vee tagasiimendumist. Oksütotsiin - Emakakaela ja tupe lainemisel sünnitustegevuse käigu. Soodustab imetamist. vere glükoosisisaldus -
B2-vitamiin: Noororganismi kasvufaktor, lihasnõrkus, silmanägemisehäired, karvakasvu häired. Puudusel pidurdub ainete oksüdatsioon organismides. B3-vitamiin: Puudusel areneb dermatiit, depigmentatsioon, karvade väljalangemine, endokriinnäärmete funktsioonide häired. B4-vitamiin: Rasvade ainevahetuse katalüsaator. Puudusel ainevahetushäired, kasvu aeglustumine, siseorganite ja närvitalituse häired, maksa ja neerude degenereerumine. Aminoalkohol. Atsetüülkoliin osaleb elektriliste potentsiaalide genereerimisel. B6-vitamiin: esimeb taimsetes ja loomsetes kudedes seotult valkudega. 2. Hormoonid: üldiseloomustus; Prostaglandiinid: Füsioloogiliselt aktiivsed lipiidid sünteesitavad organismis rasvhapetest. Molekuli moodustab 20C ahela. Ühed organismi regulatoorsetest molekulidest. Silelihased, vererõhk, lipiidide ainevahetus, palaviku mehhanism. 4. Valkudestruktuuritasemed, konfiguratsioon ja konformatsioonimõjud Primaarstruktuur:
Olulisemad neurotransmitterid ja nende süsteemid, ning põgusalt, et mida nad teevad (slaididel 46- 49 piisavalt infot). Eksamil küsin kindlasti midagi koliinergilise, adrenergilise, dopaminergilise või serotonergilise süsteemi kohta. · Väikesemolekulilised neurotransmitterid on kiiretoimelised, süntees ja ladustamine aksoniterminaalides, neid saab kiiresti asendada. · Peamised komponendid tulevad otse toidust, st dieet oluline. Neurotransmitterid e mediaatorid I: atsetüülkoliin ja amiinid Neuromediaator Funktsioonid Atsetüülkoliin (acetylcholine, Ach) Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades, lihaskiudude kokkutõmbumine. AMIINID Dopamiin (dopamine, DA) Emotsioonide, motivatsiooni ja motoorika regulatsioon. Noradrenaliin (NA) e norepinefriin (norepinephrine, NE) Aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, seotud ka õppimise ja mäluga
sulgumine) Potensiaalid levivad läbi neuroni kuni aksoni lähtekohani, mis on AP-de künniseks (suurem arv Na+ ioonkanaleid) Kui aksoni lähtekoha depolariseerumine saavutab künnise, tekib AP. Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku AP levib aksoni lõppu, sünapsini Sünapsis avab depolariseerumine Ca++ kanalid ja Ca++ liigub sünapsi Ca++ vabastab neurotransmitteri sünapsi põiekestest, mis vabastatakse seejärel sünapsipilusse Transmitter- ehk ülekandeained atsetüülkoliin (ka nn vaagusaine) ANS`s - aminovõihape e. GABA pidurdus glütsiin pidurdus glutamaat erutav adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin erutus või pidurdus *Kas transmitteraine vabanemisele järgneb erutus või pidurdus sõltub retseptori ioonikanaliomadustest ja mitte ülekandeainest enesest
Vee aurustumise tõttu kaotab organism soojust kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur Soojuse äraandmise mehhanismi tähistavad järgmised terminid: radiatsioon, aurustumine, konduktsioon Küünarvarre luud: ulna Ventraalsed õõned: kõhuõõs, vaagnaõõs, rinnaõõs L-vööndis ei paikne peened müofilamendid Järgmised mõisted on seotud erutuse levikuga neuronilt müotsüüdile: motoorne lõpp- plaat, atsetüülkoliin, sünaptiline pilu Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha kopse Müofibrillide kontraktsioonil l-vöödi laius väheneb Sarkomeere sisaldavad lihased: skeletilihas, vöötlihas, südamelihas Isotoonilisel kontaktsioonil ei muutu lihase pinge Jala luud: tibia, fibula, femur T-torukese funktoon lihaskontsentraltsioonil on juhtida aktsioonpotentsiaali lihasrakku Luuaines on enam valku Müoglobiini funktioon lihaskoes: reservhapniku säilitamise koht
Saad kasutada mõisteid: Kes k NS (peaaju, seljaaju, meeleelundid), Autonoomne NS (lihased, neerupealised, adrenaliin), aksoonipotensiaal, sünaps, virgatsained. 11. Märgi joonisele närviraku osad ja närviimpulsi liikumise teekond. 12. Sünapsi ehitus. Märgi joonisele sünapsi osad. Nimeta 2-3 neurotransmitterit e. virgats- e. ülekandeainet. Too näide sõltuvuse ühe võimaliku tekkemehhanismi kohta. Virgatsained: atsetüülkoliin, dopamiin, serotoniin. 13. Selgita joonise abil aktsiooni potentsiaali teket
moodustavad ülalt alla sümpaatilise piirvääte (?????). Teise neuroni keha on sümpaatilises NS-is. Osa ganglione aga asuvad kõhuõõnes. Paaritud ganglionid: 1) päikesepõimik; 2) ülemine mesenteriaal- ehk kinnistipõimik; 3) alumine mesenteriaal- ehk kinnistipõimik. Erutuse ülekanne vegetatiivses NS-is toimub sarnaselt tsereoprospinaalsega sünapsite kaudu. Ülekande aineid nimetatakse mediaadiks (v mediaator?). Sümpaatilises NS-is on ülekandeaineks atsetüülkoliin (ACH), ülekandeaineks efektorile on noradrenaliin ja osalt ka adrenaliin. Parasümpaatilises NS-is ganglionis ülekandeaineks samuti atsetüülkoliin. Parasümpaatilises NS-is postganglionaarsele efektorile ülekandeaineks samuti atsetüülkoliin. Erutuse ülekannet saab mõjutada. Ravimid on just sellised, mis mõjutavad erutuse ülekannet kas ganglionis ühelt närvirakult teisele või mõjutavad erutuse ülekannet efektorile. Vegetatiivset NS-i aktiveerib:
elundile ja järgneb elundipoolne reaktsion sõltualt selle olemusest ( lihas kontsentreerub/lõõgastub, näärme nõreeritus suureneb/väheneb). Mediaator ei jää sünapsipilusse kauaks. Mediaator likvideeritakse sünapsipilus ja erutuse ülekanne katkeb. Mediaatori likvideerimise võimalusi on mitmeid: 1. Mediaator lammutatakse sünpilus see toimub vastavate ensüümide poolt, lammutamisele kuuluv mediaator on nt atsetüülkoliin (Ach) ja seda lammutav ensüüm on atsetüülkoliinesteraas e koliinesteraas (AchE). Selle ensüümi süntees toimub postsünaptilisel membraanil. See lammutab Ach koliiniks ja atsetaadiks. Koliin haaratakse presünaptilisse ossa tagasi ja kasutatakse uuesti ära Ach sünteesiks. Ach on üks enimlevinud mediaatoreid, see vabaneb nt veget ns-is nii sümp kui parasümp osa
Aksonit katab müeliintupp, millel peal asub tihe membraan- neurilemm. Impulsid kanduvad närvirakku dendriitide kaudu ja närvirakust kuni närvilõpmeteni mööda aksonit. Kui akson hargneb jõuavad impulsid üheaegselt kahe või enamasse närvilõpmete kompleksi. Erutus levib nii, et ühe aksoni närvilõpmed lähenevad tihedasti teise neuroni dendriitidele moodustades sünapsi, ilma et sealjuures tekiks kontakt nende elementide vahel. Tekib atsetüülkoliin. Kesknärvisüsteemis olevail assotsiatiivsetel neuronitel ei ole pikki müeliintupeja neurilemmiga ümbritsetud aksoneid, järelikult ei säli neil regeneratsioonivõimet ehk nad ei taastu vigastuse korral. 3 Närviimpulss Närviimpulss kujutab endast tervet seeriat lainetena aksonit pidi kulgevaid biokeemilisi reaktsioone, milleks on vaja energiat ja millega käib kaasas hapniku kasutamine ning süsihappegaasi vabanemine. Närvikiu
väljakujunemiseni. Kolinergilise hüpoteesi kohaselt on dementsia-laadse käitumise põhjuseks häire kolinergilise süsteemis, täpsemalt eesaju basaaltuuma degeneratsioon. Suurim kolinergilise aktiivsuse vähenemine leiab aset temporaalsagaras, kus paikneb ka hipokampus. Hipokampus on oluline uue informatsiooni talletamisel ja eelnevalt talletatud informatsiooni kasutamisel. Hipokampus on ka sellepärast üks Alzheimeri tõve primaarseid sihtmärke. Atsetüülkoliin ja atsetüülkoliini esteraas Eesaju basaaltuum atroofia ja degeneratsioon viivad atsetüülkoliini ja atsetüülkoliinesteraasi kontsentratsiooni vähenemiseni. Kolinergilise hüpoteesi kohaselt algab Alzheimer tõvi olulise neurotransmitteri atsetüülkoliini tootmise defitsiidi tõttu. Atsetüülkoliinesteraas on oluline atsetüülkoliini tegevuse regulaator, kuna ta lõhustab atsetüülkoliini sünapsides, mis omakorda mängib olulist rolli atsetüülkoliini agonistlike omaduste peatamises
Sümpaatilise närvisüsteemi mediaatoriks on noradrenaliin ehk norepinefriin. Otsene toime südamele- löögimahu tõus, sageduse tõus, vererõhu tõus; nägemise ja kuulmise teravnemine; aju- ja lihaste veresoonte laienemine; silma pupilli laienemine; sülje- ja seedenäärmete sekretsiooni vähenemine; soolte veresoonte ahenemine. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad vahe- ja piklikus ajus ning seljaaju sokraal osas (ristluuosa). Parasümpaatilise närvisüsteemi mediaator on atsetüülkoliin, mis avaldab jargmised toimed organismile: pupilli ahenemine, südame tegevuse aeglustumine ja nõrgenemine, aju- ja lihaste veresoonte ahenemine, meeldeelundite taju nõrgenemine, seedenäärmete töö tugevnemine, valkude ja muude ainete sünteesi tõus. Vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides. Närvisüsteem võtab mitmesuguseid välis- ja sisekeskkonnast tulevaidärritusi vastu spetsiaalsete moodutiste- retseptorite kaudu
- Adrenergilised pastganglio Koliinergilised postgan - -naalsed kiud - glionaalsed kiud - +higinäärveid innerveeri - vad kiud. - Koliinergiline sünaps. - Sünaps on koliinergiline, kui neurotransmitteriks on atsetüülkoliin. - Retseptor on koliinergiline, kui neurotransmitteriks on atsetüülkoliin. - AcCoA + koliin -/E1 (koliini atsetüültransferaas)/-> atsetüülkoliin - Närviimpulsi ülekanne koliinergilises sünapsis. - Närvirakus toimub atsetüülkoliini (Ach) süntees, misjärel see pakitakse vesiikulisse. Seejärel väljub atsetüülkoliin rakust ja vesiikulitest ning seondub retseptoriga. Seejärel toimub atsetüülkoliini hüdrolüüs
hormoon. - Neurotransmitterid tavaliselt väiksema molekuli ja kiirema mõjuga aga on aeglasemad - Neurotransmitterid kui telefoniliinid, kiire mõu; toodetakse närvikoes - Hormoonid kui raadiosignaal – aeglased efektid ja toodetakse mujal kui närvikoes Hormoonidega seotud: käbikeha, kilpnääre, hüpotaalamuse, ajuripats, tüümus, neerupealised, pankreas, neerud, munandid Olulisemate neurotransmitterite, nagu dopamiin, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin, histamiin, glutamaat, GABA ja glütsiin peamised funktsioonid - Dopamiin – emotsioonid, motivatsioon, motoorika - Noradrenaliin – aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, õppimine, mälu - Adrenaliin – aktiivsus ja erksus - Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek), vastus allergeenile või vigastusele - Atsetüülkoliin – lihaste töö, närvisüsteem - Glutamaat – peamine erutust suurendav +
Watertoni on tuntud samuti selle poolest, et ta tõi kuraare Euroopasse. Robert Hermann Schomburgk kes oli kogenud potaanik identifitseeris väädi kui ühe Strüknose perekonnast ja andis talle uue aksipteeritud nime Strychnos toxifera. George Harley avastas 1850. aastal, et kurare on väga effektiivne teetanuse ja strühniin mürgituse ravimisel. 1914. aastal Henry Hallett Dale kirjeldas atsetüülkoliini füsioloogilist mõju. Peale 25. aastat näitas ta, et atsetüülkoliin on vastutav neuromuskulaarse ülekande eest, mille võib blokeerida kuraarega. Kõige rohkem tuntud ja ajalooliselt kõige tähtsam toksiin (tänu tema meditsiinilisele rakendusele) on D-tubokurariin. See oli eraldatud toorravimist (kuraare muuseumi näidisest) 1935. aastal Harold King´i poolt Londonis, kes töötas Sir Henry Dale´i laboratooriumis. Samuti pani ta paika tema keemilise struktuuri. Anestesioloogias kasutati seda 1940-tel aastatel kui lihaste
Kontakteeritava raku plasmalemm - postsünaptiline osa. Nende kahe vahel - sünaptiline pilu · Keemilised sünapsid juhivad impulssi ainult ühes suunas - aksonilt kontakteeritavale rakule Sünaptiliste põiekeste ringlus Neurotransmitterid · Neurotransmitterid e. mediaatorid - keemilised ained erutuse ülekandeks, mis põhjustavad postsünaptilise raku membraani de- või hüperpolarisatsiooni · Transmitterid (vt. füsioloogia ja farmakoloogia kursus) atsetüülkoliin = koliinergilised sünapsid noradrenaliin = adrenergiline sünaps serotoniin = serotoniinergiline sünaps Gamma-amino-võihape (GABA - gamma-amino butyric acid) - pidurdav (hüperpolariseeriv) transmitter Sünapside klassifikatsioon nende paiknemise alusel Elektrilised sünapsid · Elektrilised sünapsid on sarnased neksustele · Neuronitevaheline kontakt ilma sünaptiliste põiekeste ja neurotransmitteriteta
prognoosi. Psühholoogia: Loogika Küberneetika Füüsika Semiootika Lingvistika Pedagoogika Sotsioloogia Antropoloogia Esteetika Geneetika Psühhiaatria Bioloogia Neuroteadused Matemaatika Filosoofia (neuro)füsioloogia TEINE LOENG 23. september 2011 Aju ja selle erinevate osade funktsioonid. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar, väikeaju, ajukoor parem poolkera- loometegevus Neuromediaatorid Atsetüülkoliin + (aktivatsioon, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) Dopamiin (liigutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) GABA / gamma-amino-võihape/ - (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) Glutamaat + (õppimine, mälu) Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiid)
Sümpaatilise närvisüsteemi informatsiooni kannab edasi närvilõpmetes sisalduv noradrenaliin. Ärrituse kui negatiivse faktori puhul eritub neerupealistest täiendav hulk adrenaliini ja noradrenaliini, mis ruttab vere kaudu olemasolevale appi. Sümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel ennast kokku võtta, mobiliseerida, kontsentreerida. Parasümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel keskenduda. Kuulub samuti ANS juurde. Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus- ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid , samuti südamekodasid , pisara ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri. 6. VIRGATSAINED. Mis on virgatsaine? Virgatsaine või neurotransmitter on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali.
epiteelirakkude sekretoorset funktsiooni. Põimikud on ühenduses omavahel vaheneuronite abil ja KNS-ga. Refleksid toimuvad KNSi-vahendusel Parasümpaatiline impulss soodustab seedet - innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu (söögitoru, magu, peensool, proks. osa jämesoolest, sapipõis ja pankreas). Teine innervatsioon vaagnanärvi kaudu (jämesoole dis. osa, pärasool ja pärak). Toime ENS vahendusel, mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedet, mõju võib olla üle ENS neuronite või otsene. Mediaator on noradrenaliin. Domineerib fight-or-flight olukorras, kui seedimisel on madal prioriteet. Sensoorsed rakud paiknevad seedetraktis, mõjuvad ka toidu nägemine ja lõhn. KNS ülesanne – koordineerida seedesüsteemi eri osade talitlust. Hormonaalne regulatsioon - olulisemad seedetrakti fn reguleerivad peptiidsed hormoonid:
Nende hulka kuuluvad looduslikku päritolu psilotsübiin, psilotsiin ja meskaliin ning süsteetilised nagu LSD, fentsüklidiin ja ketamiin. Tekitavad nägemis-, puute-, haistmis- ja kuulmishallutsinatsioone. Võivad põhjustada väga ebameeldivaid nägemusi (bad trip). Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata. 10. Virgatsained Atsetüülkoliin lihaste kokkutõmme, liigutuste juhtimine (Alzheimeri tõbi) Dopomiin liigutused, tähelepanu õppimine (Parkinsoni tõbi) Serotoniin uni, meeleolu, isu regulaator, tavaliselt pidurdav toime 11. Aju uurimise meetodid Elektroentsefalograafia (EEG) uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust Kompuutertomograafia (CAT) mõõdetakse kiiritusintensiivsust Positronemissioonitomograafia (PET) uuritakse aju tegevuses, saab määrata, millised
Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne -sensoorne -interneuron(ühendavad ajus erinevaid ajupiirkondi) Virgatsaineid -Atsetüülkoliin (ACh) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek -Dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu -Serotoniin (5-HT) meeleoulu, hetkeajede kontrollimine, uni -Noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus -Gamma-aminovõihape (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites -Glutamaat erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat?
ühelt rakult teisele XI. Toime sünapsis: Valuvaigisti asub valule reageerivate neuronite sünapsis ülekandeaine asemele, pärsib erutuse ülekandmist Dopamiin ja serotoniin ülekandeained, mis mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu ja õppimisvõimet. Kui nende eritumine on häiritud võivad tekkida haigused nt. Parkinson Atsetüülkoliin kui selle eritus on häiritud tekib lihasnõrkus (lihasrakud ei tõmbu kokku), halvatus (botulism võib tekitada) , seda kasutatakse alzheimeri tõve leevendamisel, XII. Refleks 1. Erutuse vastuvõtmine 2. Aferentsed närvikiud viivad erutuse kesknärvisüsteemi 3. Erutuse analüüs 4. Eferentsed närvikiud viivad erutuse elundisse/lihasesse 5. Elund/lihas reageerib Tunnus Tingimatu Tingitud
viimisel rakkudesse, kus antud geen on vigane. Viirusinfektsiooni järel ühineb terve geen peremeesraku DNA-ga ning allub seejärel loomulikele protsessidele. Suur perpektiiv. Loeng IV Neli signaalmolekulide rühma Neutrotransmitterid - närviimpulsi ülekandeks närviraku poolt toodetud signaalmolekulid, mis toimivad teise närvi-, lihas- või eritusrakule spetsiaalselt välja arenenud kontaktkohtades - sünapsides. Atsetüülkoliin, noradrenaliin, adrenaliin, dopamiin, histamiin, serotoniin, glutaminhape Hormoonid - bioaktiivsed endogeensed ained, mida sünteesitakse endokriinnäärmetes ja mis vere vahendusel reguleerivad metaboolseid protsesse ja füsioloogilisi funktsioone. Türoksiin, kortikosteroon Hormonoidid e koehormoonid e lokaalsed hormoonid - keemilised ained, mida toodavad mitmed kudede spetsialiseerunud
Närviimpulsi ülekanne: -kui elektriline impulss (depolarisatsioonilaine) on levinud antud neuroni jätkete (nii aksonite kui dendriitide) otsteni, siis antakse ta edasi järgmisele rakule (teine neuron, lihaskiud, näärmerakk) kas elektrilise (harva) või (tavaliselt) keemilise sünapsi vahendusel. Keemilise sünapsi ehitus: a) presünaptiline membraan – I raku jätke laienenud ots, selles on vakuoolid ülekandeaine – mediaatori e. neurotransmitteriga (atsetüülkoliin, norepinefriin e. noradrenaliin, jne.); b) sünapsipilu – kitsas ruum kahe raku vahel; c) postsünaptiline membraan – II raku pinna osa, kus on keemilised retseptorid. Refleksikaar: Refleksikaar on närvisüsteemi konstruktiivne ühik – kogu NS tegevus baseerub refleksidel, millede anatoomiliseks aluseks on refleksikaared (täpsemalt refleksiringid – iga “käsu” järel saabub tagasi “raport” selle täitmise kohta). Refleksikaarel on tavaliselt 5 komponenti: 1
kesknärvisüsteem 2) Perifeerne e. piirdenärvisüsteem Toime järgi: Somaatiline NS (see, mida kontrollid), Vegetatiivne NS (ei ole kontrolli all ja toimib automaatselt) 4. Sünapsi ehitus Presünaptiline osa mitokondrites ja põiekestes asetseb eriline aine, mida nimetatakse ülekandeaine e. mediaator. Seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites. Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga. 5. Sümpaatilises NS's on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin ja atsetüülkoliin 6. Parasümpaatilises NS's on mediaatoriks vaid atsetüülkoliin 7. Ajukoore funktsioonid 1) Informatsiooni vastuvõtmine analüüs, süntees 2) Vastureaktsiooni kujundamine omandamine, talletamine, seoste loomine, taastamine, taastundmine 3) Emotsioonid Hormoonide tootmine 4) Elutähtsate funktsioonide koordineerimine 8. Püramidaaltrakt tahtelised liigutused 9. Ektrapüramidaalsüsteem asendilised liigutused. Tagab inimese normaalse kehaasendi nii
Imendumata osa väljutatakse roojana. Mikrobiaalne seede- 3. Seedefunktsioonide regulatsioon organismis: närviregulatsioon (parasümpaatiline, sümpaatiline ja enteraalne närvisüsteem) ja humoraalne regulatsioon. Närviregulatsioon- parasümpaatiline impulss soodustab seedet- innervatsioon põhiliselt uitnärvi kaudu. Jämesoolue distaalne osa, pärasool ja pärak saavad parasümpaatilisse impulsi vaagnanärvi kaudu. Mediaatoriks atsetüülkoliin. Sümpaatiline impulss pärsib seedetegevust, mõju üle enteraalse NS neuronite või otsene. Mediaator noradrenaliin. Eneraalne närvisüsteem võimaldab reguleerida talitlust vastavalt toidukogusele ja iseloomule. Soolelihaspõimik reguleerib lihase toonust ja konkraktsioonide rütmi, submukoospõimik epiteelirakkude sekretoorset funktsioni. Humoraalne regulatsioon- gastriin, koletsütokiniin, sekretiin, glükoosisõltuv insuliini vabastav polüpeptiid, vasoaktiivne soolepeptiid
Kui ärritus ületab teatud läve, siis sisenevad naatrium-ioonid ja tekib aktsioonipotentsiaal, mis levib suure kiirgusega piki närvikude See ongi närviimpulss. Naatriumi kanalid sulguvad kohe kiiresti, avanevad K-kanalid ja rakusisemus muutub jälle negatiivselt laetuks. 8. KUS ON SÜNAPSID? Sünapsid on põiekestes mediaatorid (nt atsetüülkoliin) 9. MEDIAATORID Atsetüülkoliin lihaste ja seedeekstrakti regulatsioon Dopamiin, serotiin rohkesti kesknärvisüsteemis, mõjutavad und, meeleolu, tähelepanuja õppimisvõimet. Mediaatorite sünteesihäired põhjustavad mitmeid haigusi (Parkinsoni tõbi) Valuvaigistite (morfiini) mõju seisneb selles, et nad asuvad mediaatori asemel ja impulss ei saa edasi kanduda. 10. Parkinsoni tõbi Kirjeldas esamalt K.Parkinson
ja talitusvõime taastumist. Neruon ehk närvirakk kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Sünaps on koht, kus ühe neuroni neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Mediaatorained on keemilised ühendid, mis vabanevad tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetsest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega. N: Atsetüülkoliin Õppimine, mälu, ärkvelolek Noradernaliin Tähelepanu, ärksus Dopamiim Üldine motiveeritus, edasipüüdlikus Serotoniin Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu VASAKU AJUPOOLKERA FUNKTSIOONID: Seotud parema kehapoolega, integreerib korraga palju sisendeid, töötleb infot lineaarselt, tegeleb ajaga, verbaalne väljendus, aritmeetika, sõnad ja numbrid, loogika, analüütiline mõtlemine, mõistus
piklikaju 9. Tingitud refleksi kujunemiseks on vajalik: mingi ärritaja korduv eelnemine tingimatule ärritajale 10. Järgnevast loetelust ei kuulu nahas paiknevate retseptorite hulka: Corti elund 11. Tasakaalu organi sensor- ehk retseptorrakud paiknevad: sisekõrvas 12. Membraani puhkepotensiaali lähtetaseme taastumist peale närvi- ja/või lihaskoe erutumist nimetatakse: ümberpolarisatsiooniks 13. Närvi-lihassünapsis on mediaatoraineks: atsetüülkoliin 14. Postganglionaalseteks sümpaatilistes närvilõpmetes on mediaatoraineks reeglina: noradrenaliin 15. Lihaskontraktsiooni käigus : kõigi nimetatud filamentide pikkus jääb samaks 16. Lihasraku erutumisel seotakse sarkoplasmasse paiskunud kaltsiumioonid (Ca++) regulaatorvalk: troponiiniga 17. Närvi- ja lihaskiu mingis punktis tekkinud erutus: võib levida edasi mõlemas suunas 18. Mõistega „homöostaas“ tähistatakse: organismi sisekeskkonna stabiilsuse säilimist 19
närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiviseerub füüsilise/stressi tagajärjel. Parasümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust on kirjeldatud puhkuse ja reparatiivsete funktsioonidega. 6. Millised on retseptorid sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on α1, α2, β1, β2. Neuromediaatoriks esimese ja teise neuroni vahel on AK (atsetüülkoliin), teise neuroni ja sihtmärkorgani vahelises sünapsis on neuromediaatoriks NA (noradrenaliin). 7. Millised ensüümid lammutavad sümpaatilises närvisüsteemis noradrenaliini? Väiksem osa noradrenaliinist inaktiveeritakse mitokontrites paikneva MAO (monoaminooksüdaasi) ja tsütoplasmaatilise ensüümi COMT (katehhool-o- metüültransferaasi) poolt. 8. Mis juhtub selle noradrenaliiniga, mida ensüümid ei lammuta?
Jäme müofilament koosneb mitmest omavahel põimunud müosiinist. Peenike filament aga aktiini molekuli ja tropomüasiini omavahelises põimumisest. 19.Milline on sarkomeeri ehitus? Sarkomeer koosneb ühest müofibrillide kimbust. 20.Millised on motoorsed lõpp-plaadid? Motoorne lõpp-plaat on närvikiu lõpmed, mis kinnituvad sarkolemmile, kuid ei sisene sarkolemmisse. Närviimpulsi saabumisel motoorsele lõpp-plaadile tekib keemiline reaktsioon, mille käigus vabaneb atsetüülkoliin. 21.Milline on libisevate filamentide mudel? Aktsiooni potentsiaalid liiguvad mööda motoorset närvikiudu. Signaali ülekanne lihaskiule toimub müoneuraalses sünapsis, mida nimetatakse ja motoorseks lõpp-plaadiks. Mediaatori toimel tekib erutav postsünaptiline potentsiaal motoorse lõpp-plaadi lihaskiu poolsel membraanil. Aktsiooni potentsiaal liigub T-torukesi mööda lihasraku sisemusse. 22.Millised on motoorsed üksused ja lihaste kontraktsioonivormid?
transmittes, tungib sünapsipilusse, mis asub presünapsi ja postsünapri vahel. Transmitter kutsub nii esile postsünapsi membraanipotentsiaali muutuse. Elektriline sünaps Naaberrakkude membraanidevahelised ühendused on nii tihedad, et takistus nende vahe ei erine ülejäänud membraani omast. Kui üks rakk erutub, suundub naatriumivool läbi avatud naatriumikanalite teise rakku ja depolariseerib selle. Transmitterid Transmitteriteks võivad olla atsetüülkoliin, noradrenaliin, serotoniin jt. Hulkrakse organismi rakud edastavad üksteisele infot elektriliste impulsside kaudu. Elektriliste impulsside kaudu liigub ühest rakust teise aktsioonipotentsiaal. Nii toimivad silelihasrakud, südamelihasrakud. Mediaatoraine võib seostuda eri tüüpi retseptoritega. Näiteks atsetüülkoliin vegetatiivses ganglionites nikotiineegiliste kolinoretseptoritega ja efektorelundil (silelihasel ja vöötlihasel) muskariinergilise koliinoretseptoriga
1. Raske ahel - Seondumine kindla aksoni terminaalse osaga, millele järgneb toksiini sisenemine neuronitesse (endotsütoosi teel) 2. Kerge ahel Atakeerib ühte valkude SNAP-25, süntaksiin või VAMP/sünaptobreviin seondumise kohta neuromuskulaarsel ´´ristmikul´´ takistades sellega sünaptilise vesiikuli seondumist membraaniga. Selle tõttu ei saa sünaptilisest vesiikulist vabaneda atsetüülkoliin. Atsetüülkoliini vabanemise inhibeerimisega häirib toksiin närviimpulsi liikumist, põhjustades lihaste lõtvushalvatust. 19. Nimeta erinevaid botulismi tüüpe! 1. Toidust põhjustatud ja haavabotulism 2. Imikute botulism 3. Meditsiiniline botulism 20. Millised parameetrid määravad toidu riknemise/säilivusaja ja milliseid näitajaid kasutatakse tingimuste kirjeldamisel? Toidu riknemise määrab vee kättesaadavus ja seda kirjeldatakse vee aktiivsusega (aw toidus
pildilt. Närvirakk koosneb rakukehast, dendriitidest ja aksonitest. Dendriite pidi liigub erutus rakukeha suunas. Aksonid juhivad erutuse impulsse rakukehast eemale. 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on närvikiude kattev valge rasvaine. Muudab närvikiude sisaldavad kesknärvisüsteemi osad valgeks ja palja silmaga nähtavaks. 3. Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin(üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus), serotoniin(meeleolu, hetkeajede kontrollimine, ärkvelolek) ja noradrenaliin (tähelepanu, ärksus). 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Primaarsed sensoorsed alad funktsioneerivad üsna sarnaselt nii vasakul kui paremal pool, kuid sekundaarsed alad funktsioneerivad üsna erinevalt. Vasaku ja parema poolkera erinevus tuleb selgelt välja liigutustes
allavõtmisele. Nõges toimib põletikuvastaselt seede- ja hingamiselundite häirete puhul – viies organismist välja kusihapet, leevendab ta reumat, fibromüalgiat ja podagrat. • Nõges sisaldab rikkalikult räni ja atsetüülkoliini, mistõttu teda kasutatakse allergiate puhul nii profülaktikaks kui ka raviks. Nõges sisaldab ka palju kaltsiumi, sobides hästi piima mitte tarbivatele ja osteoporoosi põdevatele inimestele ja lastele luuvalu puhul. Nõgeses sisalduv atsetüülkoliin ergastab ajutegevust ja parandab mälu. Nõges tugevdab ja toetab neere ning leevendab hemorroide; välispidiselt parandab naha epiteelkudesid, elavdab ainevahetust ja vereringet ning aitab leevendada psoriaasi. Lisaks tugevdab nõges juukseid ja küüsi ning elustab neid, stimuleerides ühtlasi juuste kasvu. Kõige krooniks lisab nõges energiat ning suurendab seksuaalset aktiivsust (potentsi) ja elujõudu. Takjas • Suure takja juur (radix Bardanae, radix Lappae) on sapiajati,
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud ...
30) Mis on sünaps. Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab erutuse üleminekut ühelt neuronilt teisele. Sünapsid võivad olla elektrilised või keemilised. 31) Virgatsaine mõiste. Oska nimetada erinevaid virgatsaineid ja nende toimet. Virgatsaine - keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Dopamiin mõnutunne, emotsioonid, motivatsioon; Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset; Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliin skeletilihaste kokkutõmme. 32) Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine); 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas); 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs); 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse); 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 33) Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide
positiivne laeng (selliseid ioone on rohkem) kuna laeng ühel ja teisel pool membraani on erinev, tekib membraanile pinge Aktsioonipotentsiaal lühiajaline membraanipotentsiaali muutus, tekib tugeva ärrituse korral; põhjustab ioonkanalite avanemine ja ioonide (Na) kiire sissevool rakku Ioonkanalid avanevad doominoefektina kõrvalolijad ka närviimpulss 13. Nimeta 3 erinevat neurotransmitterit: Atsetüülkoliin (selgroogsed loomad) botulism blokeerib selle vabastamist närvirakkudest, põhjustab lihasnõrkust ja halvatust; kasutatakse Alzheimeri tõve leevendamisel Dopamiin Parkinsoni tõve puhul on seda tootvad rakud taandarenenud Serotoniin 14. Milleks ja mis on refleksid? Kuidas need jagunevad? Refleksikaar? Refleks kiire tahtele allumatu vastureaktsioon ärritusele, mille tagajärjel toimub lihaste liikumine või eritub vedelik
tõusevad turri. See toime vahendatud - retseptorite kaudu, täheldatav lihasööjatel loomadel. – Ainevahetus – glükogenolüüs, tugev vere suhkrutaseme tõus, hüperlipeemia (vabad rasvhapped), piimhape – Bronhid - 2-mimeetiline toime tagab bronhilihaste toonuse languse, näärmete sekretsiooni vähenemise. Bronhilihaste toonuse langus on eriti ilmne, kui toonuse tõus on tekkinud teiste ravimite toimel (atsetüülkoliin, histamiin), anafülaktilise shoki või astmahoo tõttu. – Anafülaktilise šoki puhul esmaabi ravim – Emaka silelihas – erinevad toimed, sõltuvalt liigist, östraaltsükli faasist, veres ringlevate hormoonide tasemest. Toime ettearvamatu – Isopropenool on ß agonist. Põhjustab vasodilatatsiooni, diastoolse rõhu langust, veresoonte perifeerse resistentsuse langust, ß retseptoreid sisaldavates kudedes verevoolu
sümpaatilise närvisüsteemi neuronitega. Parasümpaatiline N. vagus innerveerib ösofagust, magu, peensoolt, proksimaalset jämesoole osa, sapipõit ja pankreast. Parasümpaatilised kiud seljaaju sakraalosast (nn. splanchici) innerveerivad sigmasoolt, rektumit ja päraku piirkonda. Parasümpaatiliste närvikiudude preganglionaarne kiud lülitub ümber seinasiseses (intramuraalses) ganglionis, seega postganglionaarne kiud on lühike. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin, aga postganglionaarsetel kiududel on mediaatorina leitud ka VIP, substants P ja serotoniin. Atsetüülkoliin reageerib muskariintundlike retseptoritega. Sümpaatikuse preganglionaarsed kiud seedekulglale väljuvad Th5...Th12, L1...L3, lülituvad ümber ganglion coeliacum'is (söögitoru, maks, kaksteistsõrmik, maks, pankreas), ganglion mesentericum superius'es (peensool, jämesoole algusosa), ja ganglion mesentericum inferius'es (alumine käärsool, pärak).
annaabi.ee 
