1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
näärmerakkudeni (multipolaarsed) o Vaheneuronid - sensoorsete ja motoorsete neuronite vahel (bipolaarsed või multipolaarsed) o Neuron koosneb: rakukehast e. perikaarüonist (neurotsüüdist) Jätketest (närvikiud) Jätked jagatakse: dendriitideks (enamasti mitu) neuriidiks e aksoniks (alati üks) Akson algab aksoni koonusega (künkaga) ja lõpeb hargnenud närvilõpmetega Dentriitidel ja perikaarüonil on hulgaliselt sünapseid o multipolaarsed neuronid palju dentriite, üks akson (enamik neuronitest: seljaaju, peaaju, motoorsed neuronid) o bipolaarsed neuronid üks akson ja üks dentriit (vaheneuronid ajus, ganglionides) o pseudo-unipolaarsed neuronid üks akson ja üks dentriit (osad spinaalganglionide neuronid)
embrüoloogia) · Peale sündi uusi närvirakke ei teki (üksikud erandid; tüvirakud). Gliiarakud moodustuvad ka postnataalselt · Neurogliiarakkudest on mikrogliia ilmselt mesenhümaalset päritolu Närvirakud e. neuronid · Närvirakud on spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks · Neuron koosneb rakukehast e. perikaarüonist ja jätketest (karyon - Kr.k. tuum) · Jätked jagunevad aksoniks ja dendriitideks · Neuronil on alati ainult üks akson, mis viib erutuslaine perikaarüonist eemale · Dendriite (dendron - Kr.k. puu) võib olla mitu, nad on suhteliselt lühikesed ja harulised ning toovad erutuse perikaarüonisse Närviraku ehitus · Tuum paikneb raku keskel Dendriidid ja on tavaliselt suur, ümar Tuum ning sisaldab selgelt Rakukeha esiletulevat tuumakest Aksoni
Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks
o veri vedel sidekude, millel on transpordi-, toite- ja kaitsefunktsioon o vöötlihaskude kiududena asetunud paljutuumalistest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab skeletilihased ja mille kontraktsioon allub tahtele Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene KOED
Närvisüsteem koosneb 2 osast: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Vegetatiivne ehk piirdenärvisüsteem koosneb närvidest, mis asuvad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvirakk ehk neuron Neuron koosneb rahukehast, milles on tuum ja tsütoplasma, ning sellest väljuvad arvukad jätked. Enamik neist on dendriidid, lühikesed jätked, üks on teistest pikem ja seda nimetatakse aksoniks. Akson lõpeb hulge väikeste harudega – närvilõpmetega. Aksonit katab müeliintupp, millel peal asub tihe membraan- neurilemm. Impulsid kanduvad närvirakku dendriitide kaudu ja närvirakust kuni närvilõpmeteni mööda aksonit. Kui akson hargneb jõuavad impulsid üheaegselt kahe või enamasse närvilõpmete kompleksi. Erutus levib nii, et ühe aksoni närvilõpmed lähenevad tihedasti teise neuroni dendriitidele moodustades sünapsi, ilma et sealjuures tekiks kontakt nende elementide vahel
Küsimused ja ülesanded +1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis ...
Närvisüsteemi praktikum (sissejuhatus) Õpi põhimõisted ja oska neid joonistada. Põhimõisted: 1. Närvikude (neuron, gliiarakud, neuronite liigid: akson, dentriit): Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus , mis koosneb kehast ja jätketest. Gliiarakud on tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid Neuronil eristatakse kahte liiki jätkeid- aksoneid ja dentriite. Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2
kehaosadest vastu, teised analüüsivad seda infot ja võtavad vastu otsused, kolmandad saadavad käsklusi edasi eri elunditele, nt lihastele. Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenärvisüsteemi närvidega, seljaaju kaudu liigub informatsioon keha närvide ja peaaju vahel, seljaaju juhib ka tahtele allumatuid liigutusi. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. 5. Mis on hallaine, mis valgeaine? Kus asuvad? Mis on akson? Dendriidid? Vastus: Hallaineks ehk hallolluseks nimetatakse kesknärvisüsteemi närvikude. Rakkude kehad. Valgeaineks nimetatakse kesknärvisüsteemi närvikude. Pikad jätked. Peaajus on hallaine väljas ja valgeaine sees. Seljaajus on hallaine sees ja valgeaine väljas. Akson- närviraku pikk jätke, mida mööda närviimpulsid närvirakust välja liiguvad. Dendriidid- närviraku lühikesed jätked, mis võtavad närviimpulsid vastu ja juhivad närviraku kehasse 6
skeletilihaskude -luukude -südamelihaskude Närvikude - närvikude kitsamas mõttes -neurogliia 2.NÄRVIKUDE Närvikude areneb neuroektodermist ja osaliselt mesenhüümist(mikrogliia) Närvikoe funktsioonid: organismi reageering välis- ja sisekeskkonna tingimustele. MÕISTEID: Neuron- närvirakk – rakukeha(soma) + jätked Rakukeha- soma e.perikaarüon Jätked – dendriit + neuriit Neuriit- akson e.telgsilinder Närvikiud – närviraku jätke koos gliiaga Neurofibrill – koosneb kokkukleepunud neurofilamentidest ja nerotuubulitest(artefakt) Müeliintupp – moodustunud Schwanni rakkude poolt Schwanni rakk – neurolemmotsüüt Neurolemm – kest Ranvier soonis – Aksonil olev kahe Schwanni raku vahel olev sälk. Närvikude koosneb närvirakkudest e. Neuronitest ning neid ümbritsevatest, toestava ja toitefunktsiooniga gliiarakkudest.
Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile ...
Ranvier' · Igaüks neist on ühendatud 50 000 Rakukeha soonis teise rakuga e sooma · Dendriidid võtavad vastu signaale teistelt neuronitelt · Akson saadab närviimpulsse teistele neuronitele · Neuroneid on mitmesuguse kuju ja Akson suurusega Müeliintupp Rakutuum · Müeliintuped aksoni ümber on gliiarakud
1. Suuõõs Algab süsivesikute lõhustumine sülje mõjul Magu valkude,proteiinide,rasvade jne lahustamine maohappe abil Peensool lõhustamatute ainete lõhustamine, vee imendumine vereringesse Kõhunääre toodab insuliini ( mis mõjutab veresuhkru taset ), suunab toidu peensoolde Jämesool kogunevad laguained 2. Seedimise regulatsiooni toimumine reguleeritakse närvisüsteemi ja hormoonide abil, sümpaatiline närvisüsteem aeglustab ja parasümpaatiline kiirendab seedimist. Seedekulgla seintes on retseptorid, mis reageerivad toiduainete sisaldusele ja seedekulgla seinte venitamisele. Peensoole seintes 2 koehormooni: 1. ergutab seedeensüümide tegevust, 2. toitu neutraliseerivate ainete eritust. Nälja ja täiskõhutunnet reguleerib peaajus hüpotalamus. 3. Luustiku koostis ja tähtsus Toetab keseb siseha, kaitseb siseelundeid. ~200luud. Luud sisaldavad Ca ja P. (toeluu, l...
Neuroni üldine ehitus. (2.2.1) Neuron koosneb kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb tsentraalselt tuumakesega tuum, mida ümbritseb kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on vähe. Jätked on kahte tüüpi: dendriidid- lühikesed, tugevasti hargnenud, dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas akson- närviraku pikem jätke, aksoni haru lõpus on paksem osa presünaptiline terminaal, akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptilise terminaali suunas. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. (2.2.2) Neuronite jagunemine funktsiooni alusel • Aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad aktsiooni potensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas • Eferentsed e motoorsed neuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale KNS-ist lihastele ja näärmetele • Lülineuronid e interneuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale ühelt neuronilt teistele
mis kiirendava või pidurdavad rakkude jagunemist Dendriit nõrvirakku jätke, mille kaudu liigub erutus närvirakku. Närvisüsteem Piirdenärvisüsteem närvid, mis ühendavad pea ja seljaaju kõigi teiste keha piirkondadega Kesknärvisüsteem peaja seljaaju Hallaine hallaine moodustuvad närvirakkude rakku kehad ja müeliiintupeta dendriidid. Valgeaine koosneb müeliintupega ümbritsetud aksonkimpudest Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas või näärmerakuga Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele Refleksikaaron tee, mida mööda erutus refleksi puhul levib HüpotalamusHüpotalamus reguleerib hormoontalitlust ajuripatsi vahendusel
Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid neuronid e närvirakud ja neurogliia rakud. Neuronite jagunemine funktsionaalsuse alusel: 1)aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad närviimpulsse perifeeriast KNSi suunas 2)eferentsed neuronid mis juhivad närviimpulsse KNSist perifeeriasse. 3)lülineuronid e interneuronidmis juhivad närviimpulsse ühelt neuronilt teisele. Neuronite jagunemine struktuuri alusel: 1)multipolaarsed neuronid (1 akson, palju dendriite) 2)bipolaarsed neuronid (1 dendriit, 1 akson) 3)unipolaarsed neuronid (1 akson) Neurogliia rakud: 1)astrotsüüdid – moodustavad KNSis neuronitele ja veresoontele elastse toese, reguleerivad ajuvedeliku koostist ja lokaalset verevarustust ajus. 2)ependüümirakud – produtseerivad ajuvedeliku tsirkulatsiooni ja on toeseks. 3)mikrogliia – kaitsefunktsiooniga 4)oligodendrotsüüdid – moodustavad müeliinikesta, reguleerivad neuronite varustust toitainetega
neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit · suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: · erutus kulgeb perifeeriast (lihastest, näärmetest) kesknärvisüsteemi (KNS) mööda aferentseid e tundenärvikiude;
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
Sümpateetilise aktiveerimisel kiireneb pulss ja hingamine, laienevad pupillid ja kopsude bronhid, võib tekkida iiveldus ja värinad, kergeneb ejakulatsioon, suureneb higistamine ja vererõhk. Parasümpaatiline juhib organismi taastamist Keha autonoomne närvisüsteem jaguneb üldjoontes kaheks sümpateetiline (võitlemine või põgenemine) ja parasümpaatiline (söömine ja puhkamine) närvisüsteem, mis nii konkureerivad omavahel kui ka täiendavad teineteist. Neuron. Akson. Dendriit Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järkjärgult ka organismi kasvades.
1 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. temporaalsagar emotsioonid, mälu, kuulmine otsmiku- e. frontaalsagar mõtlemine, arutelu, sihipärase tegevuse kavandamine ja elluviimine kukla - e. oktsipitaalsagar nägemine kiiru - e. parietaalsagar sensoorne ja ruumitaju Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt ja keemiliselt b. keemiliselt c. elektriliselt Õige Selle esituse hinded 1/1. Question3 Punktid: 1/1 Otsmikusagar ei ole ajuosa. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question4 Punktid: 1/1 Millise...
sünnitustegevuse käigu. Soodustab imetamist. vere glükoosisisaldus - hüperglükeemia - vere glükoosi sisaldus üle normi hüpoglükeemia - vere glükoosi sisaldus alla normi (tunnused väsimus, nõrkus, nälg). 3. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. 4. Etioloogia mõiste. Patogeense ärritaja mõiste. Haigust soodustavad faktorid. Ns koosneb närvirakkudest e neuronitest. Neis eristatakse rakukeha ja jätkeid. Igal neuronal on 1 pikk jätke e akson ja lühikesed jätked e dendriidid. sümpaatiline närvisüsteem, selle mediaatorid ja aktivaatorid; toitumise põhinõuded ja taimetoitlus; lühi- ja kaugelenägevus ja selle korrigeerimine; maksa fn ja hepatiit, kastriit. Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Neuron rakukeha ja jätked: aksonid ja dendriidid. Gliiarakk - närvisüsteemis omab toite- ja tugifunktsiooni.
Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Hormoonid- Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvisüsteemile erilised keemilised ained. Reguleerivad organismi ainevahetust. Välisnõrenäärmed - eritavad seedevedelikke või jääk- ja mürkaineid mööda kanaleid (mööda juhasid) konkreetsesse kohta. Neutriit - ehk akson ehk närvikiud on närviraku suhteliselt pikk jätke, mis juhib rakukehast tuleva elektrisignaali sünapsikaudu teise närvirakku või elundisse. Dendriit -Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Insuliin - valguline hormoon, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Adrenaliin - eritub verre hirmu, ehmatuse ja viha korral, ergutab südametegevust Tingitud refleks kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul.
Bioloogia Närvisüsteem Sisekeskkonna püsivus-homöostaas. Ensüümide tööks on vajalik kindel temperatuur. Dendriidid toovad signaale, akson ehk neuriit viib erutust välja. I KESKNÄRVISÜSTEEM Peaaju - töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Seljaaju Gliiarakud: tagavad neuronite stabiilsuse, kõrvaldavad hukkunud neuroneid,osalevad neuronite uuenemisprotsessis. Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest
NEURONID JA NEUROGLIIA RAKUD 1. Neuronite tüübid : funktsiooni alusel ja struktuuri alusel funkstiooni : 1) aferentsed e. sensoorsed neuronid juhivad närviimpulsse perifeeriast KNS suunas 2) eferentsed neuronid juhivad närviimpulsse KNS-st perifeeriasse 3) lülineuron e. interneuron juhib närviimpulsse ühelt neuronilt teisele struktuuri : 1) multipolaarsed neuronid üks akson , palju dendriite 2) bipolaarsed neuronid üks dendriit ja üks akson 3) unipolaarsed neuronid millel on vaid akson 2. Aksoni üldine ehitus Aksoni terminaal sinna jõuab eritus/ärritus Schwanni rakk , Ravier´ soonis 3. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinikesta arengutasemest lähtudes,aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüp aksonites 4. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid:
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
1) Mis on haistmisrakud, kus paiknevad ja milline on nende ülesanne? Haistmisrakud on meelerakud, millest väljuvad kaks jätket- dendriit ja akson. Haistmisrakud paiknevad ninaõõne ülemises osas, nad võtavad vastu lõhnaaineid 2) Millised on haistmise etapid? Haistmise etappe on 3 1) sissehingamisel satuvad aineosakesed õhust ninaõõne haistmispiirkonda 2) limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades haistmisrakkudes närviimplusse 3) mööda närvikiude kanduvad närviimpulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse
vahel Spinaalsed neuronid Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid Eferentsed neuronid Alfa-motoneuron Gamma-motoneuron Vegetatiivse närvisüsteemi preganglionaarsed neuronid Aferentsed neuronid Lülineuronid Alfa-motoneuronid Multipolaarne närvirakk (läbimõõt 40 - 70 μ m) Akson on kaetud müeliinikihiga ja juhib erutust skeletilihaste ekstrafusaalsete lihaskiududele Iga akson jaguneb terminaalseteks lõpmeteks, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel kontaksteeruvad skeletilihaskiududega Enamikku kaelalihaseid ning kõiki kere- ja jäsemete lihaseid innerveerivate alfa- motoneuronite kehad asuvad seljaajus. Alfa-motoneuronid Alfa-motoneuron, selle akson ja innerveeritavad skeletilihaskiud moodustavad närvi- lihasaparaadi elementaarse morfo-funktsionaalse ühiku – motoorse ühiku
Autonoomne silmade pilgutamine, hingamine. Tahteline liigutamine, kirjutamine 6. Missugune roll on informatsiooni ülekandes hüpotalamusel? Hüpotalamus on vaheaju põhjas paiknev KNS osa, mis reguleerib suurt osa autonoomsest närvisüsteemist. 7. Kirjeldage närviraku ehitust. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha ehk perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson - pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. 8. Mis moodustab refleksikaare? Selgitage mõne näite abil, kuidas reflekse jaotatakse. Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased
Hormoonide ülesanne? reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes olemasolevaid. Samuti koostöös närvisüsteemiga tagavad nad organismis toimuvate protsesside regulatsiooni. Igal hormoonil on oma kindel ülesanne ehk nad mõjutavad ainult kindlat elundit või kudet. Hormonaalse regulatsiooni eripärad võrreldes närvisüsteemi regulatsiooniga? Hormoonid kannavad infot aeglasemini edasi, kui närvid. Hormoonide omadused: lühiealised, üliaktiivsed, spetsiifilise toimega ning toimivad läbi ensüümide. Tea kus on järgmised sisenõrenäärmed ja millist hormooni seal toodetakse ja mis on selle hormooni põhi ülesanne: neerupealised- toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. kõhunääre- toodab insuliini mis regulee...
koosneb rakukehast ja jätketest, närviraku välismembraan on võimeline genereerima närviimpulsse ning närvirakul on arvukalt ühendusi teiste rakkudega eriliste moodustiste, nn. sünapside abil (Kivistik 1997 : 22). Närviraku kehas on tuum, mikrosoomid, plasmavõrgustik ja teised moodustised, mis sünteesivad raku tegevuseks vajalikke aineid ning varustavad teda energiaga. Rakukehast lähtub arvukalt jätkeid. Tüüpilisel närvirakul on kaht tüüpi jätkeid: dendriidid ja akson. Dendriidid on rohkearvulised, puuokste taolised hargnevad lühikesed jätked, mis raku ümbruses moodustavad põõsastiku. Närvirakule keskkonnast või teistelt rakkudelt saabuvate ärrituste põhiliseks vastuvõtuaparaadiks ongi dendriidid, mis juhivad need edasi rakukehale (Saarma 1984 : 8). Reeglina on närvirakul ainult üks akson. Aksonit mööda kulgeb närvierutuse impulss rakukehast edasi teistele rakkudele. Enamik aksonist on kaetud isoleeriva müeliinkestaga (Kivistik 1997 : 22).
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL Ühekihilinemitmekihiline Rakuvaheainet väga vähe!...
võrgustiku terminaaltsistern Neuromuskulaarne kontakt · Kontaktala motoorse närvikiu lõpposa ja skeltilihaskiu vahel nimetatakse motoorseks lõpp-plaadiks Motoorne lõpp-plaat Motoorne närvikiud Motoorse lõpp-plaadi ultrastruktuur Müeliin akson Schwanni rakk Primaarne sünaptiline pilu Sekundaarne sünaptiline pilu sünaptilised põiekesed Lihasraku tuum Skeletilihaskiudude tüübid · Punased lihaskiud - aeglased oksüdatiivsed lihaskiud (punane tingituna müoglobiini kõrgest tasemest)
1. Millised on inimese peamised koetüübid? - epiteelkude - sidekude - lihaskude - närvikude 2. Kuidas toimub inimese talituse regulatsioon? Inimese talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. 3. Mis on neuraalne regulatsioon? Regulatsioonimehhanism, mida juhib närvisüsteem 4. Millest koosneb närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju)← Närvisüsteem →Piirdenärvisüsteem (närvid) Skeem 5. Milline on närviraku ehitus? (rakukeha, akson, dentriidid, golgi aparaat, mitokondrid, müeliinkiht, tuum, närvilõpmed) Skeem 6. Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline signaa, mis põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9
olema õigus loobuda eksperimendi käigus c) Vabatahtlik osalemine peab toimuma informeeritud nõusolekul, st. isik peab omama teavet uurimuse/katse kohta d) Katseisikule ei tohi katse tulemusena tekkida mingisugust kestvat hälvet. 7. Iga närvirakk ehk neuron koosneb rakukehast ning jätketest dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on suhteliselt lühikesed ja hargnevad, akson on aga üks pikk jätke. Mõõtmetelt aga on neuronid erinevad. 8. Närvisüsteem (NS) Somaatiline NS Autonoomne NS (tahtele allumatu) KNS (kesknärvisüsteem) Vastutab liikumise eest. Sümpaatiline (aktiveerub ohuolukorras)
keha elementaarne ehituslik ksus. Erinevaid lesandeid titvate rakkude kuju, mtmed ja talitlus on erinevad Dendriit Neuroni keha Aksoni harud Akson Ranvier soonis Meliinkest Lihasrakk Mofi brillid Tuum Joonis 1. Neuron, lihasrakk ja ertrotsdid. Rakkude kuju ja struktuur on alati vastavuses nende spetsiifiliste funktsioonidega. Neuronil on eristatavad lhikesed jtked (dendriidid) ja ks pikk jtke (akson). Aksonit katab meliinkest, milles on sissesopistused (Ranvier`soonised). Lpposas akson hargneb. Lihasrakule ainuomased organellid on mofibrillid. Ertrotstide kaksikngusus suurendab oluliselt nende pindala, suur pindala tstab nende efektiivsust hapniku transportijatena. NB! Erinevate rakkude mtmed joonisel ei ole proportsionaalsed! SPORDI LDAINED I TASE NB! vahemikku 5200 .m, mnede neuronite kige pikema jtke aksoni pikkus vib aga kndida le he meetri. Normaalsete ertrotstide mtmed varieeruvad vikeses ulatuses, nende lbimt on 78 .m.
BIOPSÜHHOLOOGIA 1 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt b. elektriliselt ja keemiliselt c. keemiliselt Question 2 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Question 3 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid. oimu- e. tem...
viivad närvid. Autonoomne PNS elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse rakke, tolmu, tahma, liiguvad vähe, toimivad ühe tunni jooksul), neutrofiilid (tahtele allumatud) signaale viivad närvid, jagunevad kaheks: sümpaatiline (spetsialiseerunud valgelibled, aitavad eemaldada põletikke), eosinofiilid (toodavad ergitav ja parasümpaatiline pidurdav. Sünaps koht, kus ühe neuroni akson parasiitide ja mikroobide hävitavaid aineid), basofiilid (eritavad histamiini), puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps üks neuroni lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid). aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel
meetripikkused. Näeme mikroskoobis raku keha, lühikesi jätkeid e. dendriite ja aksoni algust. Raku keskel on rakukeha - perikaarüon, mille kuju võib olla erinev. Rakul on jätked. Tuum on suur, ümar ja sisaldab selegelt eristuvat tuumakest. Tsütoplasmas on nissli substants, erinevad organellid( palju mitokondreid), mikrofilmanedid, tuubilid, lüsosoomid, sisalsdised. Jätked: lühemad hargnevad jätked on dendriidid, algus osas mitte hargnev jätke on akson. Suurus on varieeruv väikeAjukoore sõmerrakud on 7-8mikrom., hiidpüramiidrakud suuraju koores 80-120 mikrom. Spestiifilised struktuurid tsütoplasmas: nissli substans, neurofibrillid ja- filamendid. Nissli substans: meenutab tiigrinaha mustrit. Aksonis ja selle algusosas nissli substantsi pole. Nähtav perikaarünoi ja dentriidi proksimaalses osas. Nähtav granulaarse Erina. Neurofibrillid pikanevad perikaarüuniosj jatketes, nii aksonis kui dendriitides.
Toestavad ja isoleerivad Moodustavad aksoni ümber müeliinkesta kesknärvisüsteemis. o mikrogliia rakud Kaitseülesanne Aktiveeruvad põletiku,võõrkehade, mikroobide korral esinevad perifeerses närvisüsteemis: o Schwann'i rakud ümbritsevad aksoneid 27. Närvikiu ehitus ja tüübid (müeliin- ja müeliinita kiud) Närvikiud - akson ja teda übritsevad neurogliia rakud. Perifeerses närvisüsteemis ümbritsevad aksonit Schwann'i rakud Need rakud võivad sisaldada oma membraanis lipiidset müeliini või mitte. Vastavalt sellel jagatakse: müeliinkiud müeliinitu kiud 28. Närvi ehitus Perifeersed närvid koosnevad närvikiudude kimpudest. Iga akson koos müeliintupega moodustab närvikiu. Iga närvikiud on ümbritsetud sidekoelise kihiga - endoneuriumiga.
negatiivne tagasiside - homoöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks neoteenia - pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas neuraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon neuriit e. akson - närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele neuron - närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked närvikude - kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutusi edasi kanda ja salvestada närvisüsteem - elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust omandatud immuunsus - elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ''tundmaõpitud'' patogeenide vastu
eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks. Tingitud reflekside tekkemehhanism. Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest. Tingitud refleksid võimaldavad kohanemist väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Sünaps Koht, kus ühe neuroni neuriit e. akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga, või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Erutuse edasikandjaks sünapsis on MEDIAATORAINE Närvikeskused. Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Mälupiltide teke.
modaalsed müotsüüdid (rakud, mis määravad südame kokkutõmbumise protsess) ja transitoorsed müotsüüdid (juhivad erutuse Purkinje kiududele - võimaldavad sünkroonseid südamelihaste kokkutõmbeid. 25. Neuroni rakukeha ja jätkete ehitus. Närvikiu ehitus. Närvikoe (textus nervosus) morfofunktsionaalseks ühikuks on närvirakk ehk neuron. Spetsialiseerunud närviimpulsi tekitamiseks ja kiireks ülekandmiseks. Teistest rakkudest eristab jätkete olemasolu – akson ja dendriidid. Neuroni moodustavad rakukeha (perikaarüon) ja jätked. Perikaarüon sisaldab rakutuuma ja tuumakest. Neuroni tuum on ümara kujuga ja pakineb rakus tsentraalselt. Neuron on kõrge aktiivsusega ja tsütoplasma sisaldab palju organelle, Nissli substantsi, Golg kompleksi, mitokondreid , vabad ribosoomid (sünteesivad pidevalt uusi valke), ER, neurofibrillid (tsütoskeleti elemendid) jne. Nissli substants – suurte dendriidide algusosades
*skeletilihased !kiired+ tugevad, alluvad tahtele. Südamekude: rakud lühemad, hargnevad. *südame sein !automaatne, ei allu tahtele Närvikude: rakud tähtjad, harunenud. *närvid *ajud, !ärrituvad, juhivad ärritust 4) Neuroni joonis+ nimetused Närvirakk, kannab edasi närviimpulsse. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. 5) Loomade elundid+ elundkonnad+ mõiste, elundite kuulumine elundkondadesse Elundkond: kudedest moodustunud organimi osa, millel on kindel ülesanne. Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused Tugielundkond: luud, kõhred, lihased, kõõlused + SKELETT (jäik ja hüdrostaatiline) JÄIK: sisetoes(kõhred ja luud) ja välistoes(org. a- kitiin, an. org
sidet organismi ja keskkonna vahel; võimaldab koguda informatsiooni ja teha otsuseid VKN e g e t a t i i v n e e h k a u t o n o o m n e . J u h i b seÄ i s e e l u n d i t e j a n ä ä r m e t e t ö ö d , a l l u m a t u sR kV nI äS rÜ vS Dendriit hargnev neuroni jätke, mis võtab vastu erutuse iT Akson pikem jätke, mille kaudu liigub erutus neuroni kehast eemale sE Müeliin Moodustab aksonite ümber kaitsekihi Gliiarakud neuroneid ümbritsevad tugirakud üE Hallaine neuroni kehad ja müeliintupeta dendriidid; sM Valgeaine närvijätked, müeliintupega aksoni kimbud Sensoorsed ehk aferentsed t närvikiud: tundenärvid; Motoorsed ehk eferentsed: liigutajanärvid
neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit · suurematel kuni 100 mikromeetrit Kui arvestada ka jätkeid (mõne raku akson on 1,5m), siis on neuronid organismi suurimad rakud. Erutus saabub närvirakku dendriitide kaudu. Läbib rakukeha ja liigub mööda aksonit kas järgmisele neuronile või lõppelundile (lihasele, siseorganile). Dendriididrakukehaakson Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad pikki ahelaid. Närviimpulsid liiguvad alati kindlas suunas: 4
sees. Skeem: erinevate ioonide suhtelised hulgad: (vt sümbolite suurusi!) RAKUS: VÄLJASPOOL RAKKU: + K+ K Cl- Cl- Na+ Na+ A- A- Erutuse levik Erutus levib mööda neuronite ahelat alati ühes suunas : dendriit närviraku keha akson. Ühe neuroni akson asub vastu teise neuroni dendriiti vôi -keha. Erutuse ühesuunaline liikumine on tingitud sünaps'ide juhtivusest (sellest edaspidi). Erutus ei kandu kunagi üle naaberkiule. Närvi juhtivus vôib katkeda vigastuse (näiteks lihaseid innerveeriva kiu vigastus toob kaasa halvatuse, naharetseptoritega seotud kiudude vigastus naha tundetuse) vôi mõnede ainete toimel (novokaiin ja teised valuvaigistid; narkootilised ained).
NÄRVISÜSTEEMI JAGUNEMINE a) peaajust ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem b) pärvidest moodustunud piirdenärvisüsteem Peaaju juhib organismi talitlust ja talletab infot. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis kannavad infot kehast kesknärvisüsteemi ja sealt tagasi kehasse. NÄRVIRAKUD Närvisüsteemi ehitusüksused on närvirakud. Nende ülesanne on organismis infot edasi kanda. Närvirakul on keha ja kaht tüüpi jätked: üks pikk akson (mööda seda liiguvad närviimpulsid närvirakust välja) ja mitu lühikest dendriiti (neid mööda liiguvad teistelt rakkudelt vastu võetud närviimpulssid närviraku kehasse). Enamik närvirakke paikneb kesknärvisüsteemis, kuid osa moodustab kehas väikeseid kogumikke ning osa asub meeleelundites. AJU Ajukoore eri piirkondades asuvad nt nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kuulmis-,
Närvisüsteemi ülesanne- reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. Neuron- kõige väiksem närvirakk, ülesandeks on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Koosneb järgnevatest osadest: · Dendriidid- rakukeha jätke, nende kaudu levib erutus neuronisse. Võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt. (dendron- kr. keeles puu ; rododendron) · Akson- Tavaliselt on neuronil 1 pikk akson, mis juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas · Müeliinkest- Närviraku sisene erutuse levik on elektriline, seega ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt, muidu tekiks nii-öelda lühis. Selle eest kaitseb aksonit müeliinkest, mis koosneb rasva-valgu ühendist. Ühtlasi suurendab see kest liikumiskiirust. · Sünaps- Neuronitevaheline kontaktkoht, kust närviimpulss kandub ühelt neuronilt
Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
