N n är är v vi i d d, Neuron Närvirakukeha ja tuum Närvirakud on loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et
Progressive multifocal leukoencephalopathy Visna (lammastel) Näited humaanmeditsiinist Polüskleroos Immuunrakkude rünnak müeliinile Muutused KNS-i valgeaines Optiline neuriit Nägemisnärvi põletik Devic'i tõbi Immuunsüsteem ründab müeliini http://www.firstaidforfree.com/a-guide-to-multiple-sclerosis- for-first-aiders/ Näited veterinaarmeditsiinist Koerade degeneratiivne müelopaatia Müeliinkest õheneb ja kaob Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaati Haruldane Närvide mittefunktsioneeriminea Paljude närvide väärtalitlus Hüpomüeliniseeriv neuropaatia Väriseva kutsikasündroom Diagnoos ja ravi Lihtne diagnoosida Raske eristada Ravimatud Saab leevendada (n: kortikosteroidid) Geneetiline eelsoodumus Kasutatud allikad http://www.brainfacts.org/brain-anatomy-and-function/anatomy/2015/myelin https://www.dartmouth.edu/~dons/part_3/chapter_23
Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs); 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse); 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 33) Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine); Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitseja käitumisrefleksid, käimine, jooksmine. 34) Närviraku ja närvi ehitus. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest). Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. a dendriit, b närvirakukeha, c raku tuum, d neuriit e. akson, e müeliinkest, *f Schwanni rakk, *g Ranvier´i soonis, h presünaps. Närvirakk
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja.
kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. Neuron- kõige väiksem närvirakk, ülesandeks on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Koosneb järgnevatest osadest: · Dendriidid- rakukeha jätke, nende kaudu levib erutus neuronisse. Võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt. (dendron- kr. keeles puu ; rododendron) · Akson- Tavaliselt on neuronil 1 pikk akson, mis juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas · Müeliinkest- Närviraku sisene erutuse levik on elektriline, seega ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt, muidu tekiks nii-öelda lühis. Selle eest kaitseb aksonit müeliinkest, mis koosneb rasva-valgu ühendist. Ühtlasi suurendab see kest liikumiskiirust. · Sünaps- Neuronitevaheline kontaktkoht, kust närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile. · Rakukeha- Seda läbib elektriimpulss peale dendroneid ja enne aksonit.
5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingitud: kaitse ja käitumisrefleksid. Tingimatud: neelamis ja imemisrefleks, pupillide ahenemine. 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea ja seljaaju. 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? Sensoorne, primaarne, sekundaarne, tertsiaalne. 27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Pideva kordamise ja harjutamise teel. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Täielik mälukaotus (amneesia), lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles
Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid. Nende kiire ja sihipärase liikumise tagab aksonit ümbritsev müeliinkest. Närviimpulsside ülekandekohta nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete vahendusel. Virgatsained on närvisüsteemi suhtes kas erutava või pidurdava toimega. Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks osaks. Somaatiline närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa aktiveerub ohuolukorras ning parasümpaatiline osa viib organismi tagasi rahulolekusse.
Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest koostisest tekib pinge - puhkepotentsiaal. Sünaps
24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi? Kesknärvisüsteem- juhib kogu organismi tegevust, koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: kehaline e somaatiline juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased); vegetatiivne tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? 27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Vaimne ja füüsiline aktiivsus, hea kopsu funktsioneerimine. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Mäluhäireid võivad tekitada peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoskikatsioon, hormoonid. Mäluhäired: täielik mälukaotus (amneesia, lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia),
Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida Neuroni ehituse olulisemad mõisted: * Akson: pikk rakujätke, mis viib signaali välja. Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed rakujätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma * Müeliinkest ümber aksoni (moodustub perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; võimaldab kiiret/ hüppelist närviimpulsi liikumist Dendriidid Aksoni terminalid Ranvier sõlm Keha Schwanni rakud Akson Müeliintupp
eesmärkide saavutamiseks. Seepärast sisaldab iga käitumine, s.t. sihipärane käitumis-keskkonnas liigutamine ülikeerukat valikut. Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida. * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse *Rakukeha ehk sooma Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust) Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1
närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida. Neuronid suhtlevad omavahel peamiselt keemiliste sünapside vahendusel (on olemas ka elektrilised sünapsid; lisaks saab gliia(Gliia on erinevate funktsioonidega (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus jms) rakkude kogum.) muuta neuroni keskkonda ja selle erutuvust). * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine à Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma Keemilise sünapsi töö põhimõte I: 1. Neuromediaatori (palju erinevaid, erutavad ja pidurdavad) süntees neuroni kehas 2
neurolemmotsüütide jätketega, mis tagab neile nii meh kaitse kui elektrilise isolatsiooni. • Müeliinkestaga aksionid, mis on tihedalt ümbritsetud oligodentrotsüütidega või neurolemmotsüütide jätketega, mis moodutavad isolatsioonikihi. • Müeliinkestata aksonid, pole täielikult ümbritsetud oligotendrotsüütidega, elektriline isoleeritus on puudulik Müeliinkesta ja diameetri alusel jaot aksonid: • Tüüp A- suur diam (12-20) hästi arenenud müeliinkest, aks pot levimise kiirus 13- 120ms • Tüüp B- keskm diam (2-5), tagasihoidlikult arenenud müliinkest, aks pot levimise kiirus 3-30ms • Tüüp C- väike diam (0,5-1), ilma müeliinkestata, aks pot levimise kiirus 2ms Aktsiooni-potentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. (2.2.5) Aktsiooni potensiaalide levimise kiirus on müeliinkestaga aksionites on kiire, see levib ühest 3
erinevaid liigutusmustreid ja sama mustrit erinevate eesmärkide saavutamiseks. Seepärast sisaldab iga käitumine, s.t. sihipärane käitumis- keskkonnas liigutamine ülikeerukat valikut. 100 VI Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron. Neuronid saavad teisi neuroneid erutada, pidurdada, või nende tegevust moduleerida 101 * Akson: pikk rakujätke, viib signaali välja; ümber müeliinkest (perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest ja tsentraalses oligodendrotsüütidest) * Ranvier sõlm: müeliinkesta katkestus; kiire/hüppeline närviimpulsi liikumine Aksonitest moodustuvad närvid * Dendriidid: lühikesed jätked, signaalid sisse * Rakukeha ehk sooma Dendriidid Aksoni terminalid Ranvier sõlm Keha Schwanni rakud
4)Multipolaarsed(enamik,sh selja- ja suuraju koore motoorsed närvirakud) – palju dendriite ja üks akson. Närviraku jätke akson – info kohale toimetamise struktuur. Aksoni küngas, materjali aksoplasmiline transport,müeliintupp, lõppharunemine, närvilõpme olemasolu,sünaptilised vesiikulid. Dendriit – info vastuvõtmise struktuur- selgelt rohkem aksonitest. Närvirakkude jätkeid koos tedaümbritseva gliiakoega nimetatakse närvikiuks. Aksonit katab glioosne kate: *müeliinkest ja neurolemm e.Schwanni kest *müüeliinitutel on ainult neurolemm Närvikiud, kaetuna sidekoeliste katetega ja kokku koondununa moodustavad organid – perifeersed närvid. Iga üksikkiud on kaetud õrnsidekoelise katte endoneuriumiga, kiud omakorda on seotud kokku perineuriumiga ja närv tervikuna on kaetud epineuriumiga. Aksonaalne transpost Suure pikkuse tõttu on aksonid ca 10x suuremad kui perikaarüon, kuid aksonis üldiselt ei sünteesita valku.
- Kuklasagar – nägemise teel saadud informatsiooni töötlus (lugemise puhul info sidumine Wernicke piirkonnaga). - Närvirakk e neuron - Ehitus: närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Neuroni keha keskel paikneb tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte tüüpi – dendriidid ja akson (neuriit). Aksoni lõpus on väikesed harud, mis lõppevad terminaalplaatidega. Müeliinkest – närviraku jätkeid ümbritsev kiht, mille funkt on elektriimpulsside levimiskiiruse tõstmine. - Info liikuvus: Dendriidi kaudu tuleb erutus (elektriline impulss) närvirakku, aksoni annab terminaalplaatidega seda edasi teistele neuronitele või lõppelundile (nt lihasele). Kahe närviraku vahelist seost nim sünapsiks. Teadvus – välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine.
jäänused. 4. Ependüümi rakud vooderdavad ajuvatsakesi, toodavad ajuvedelikku, hoiavad selle liikvel ning toimivad veri-aju barjäärina. Neurogliia piirdenärvisüsteemis: 1. Schwanni rakud ümbritsevad piirdenärvisüsteemi aksoneid, moodustavad nende ümber müeliinkesta ning stimuleerivad aksoni taastumist. 2. Satelliitrakud toestavad piirdenärvisüsteemi ganglionides närvirakkude kehasid ja reguleerivad nende ainevahetust. Müeliniseerumine Müeliinkest mitmekihiline lipiididest ja valkudest isolatsioonikiht aksoni ümber, kiirendab närviimpulsi liikumist ning isoleerib elektrilisi protsesse. Piirdenärvisüsteemi müeliniseerumine algab looteeas, üks Schwanni rakk mähib 100 kordi end ühe aksoni ümber ühest Ranvier soonisest teiseni ja jääb seda ise neurolemmi ehk närvikiu tupena ümbritsema. Neurolemm annab piirdenärvisüsteemi aksonile vigastusest taastamise võime.
ümber, troofiline ja kaitsefunktsioon) ja ependüümi rakud (vooderdavad seljaaju tsentraalkanalit). Mikrogliia rakud paiknevad peamiselt hallaines. Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi 3.3. Närvikiudude jaotus. Närvikiud – närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. Müeliinkesta olemasolul jaotatakse: * müeliinkiud – kateteks on müeliinkest ja neurolemm e. Schwanni kest. Erutus liigub väga kiiresti. * müeliinita kiud – kateteks on vaid neurolemm Funktsiooni alusel: aferentsed närvikiud – tundenärvikiud – sensoorse närviraku pikad jätked - erutus saabub retseptoritest kesknärvisüsteemi. eferetsed närvikiud - motoorsed närvikiud – motoorse närviraku pikad jätked - annavad impulsse hüpotalamusest lõppelundisse – lihasesse või näärmesse. 3.4. Membraani puhkepotentsiaal: tekkemehhanism, väärtused.
- motoorsed - sekretoorsed NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA JAOTUS Närvisüsteem koosneb närvirakkudest, millel on keha ja kahesugused jätked: 1) AKSON e PIKIJÄTKE - juhib erutuse närviraku kehalt täidesaatva elundini - võib olla kaetud MÜELIINKESTAGA - sel juhul on nr-s erutuse juhtivuse kiirus väga suur, kuna müeliinkest toimib isolaatorina - eferentsed kiud, mis reguleerivavd skeletilihaste tööd, on kaetud müeliinkestaga! - on ka müeliinita aksoneid, mis juhivad siseelundite talitlust - nendes liigub erutus aeglasemalt 2) DENDRIIT - neid võib ühel nr-l paju olla - nende kaudu toimub kontakt teiste närvirakkudega - kontaktikoht - SÜNAPS ● NEUROGLIIA - lisaks närvirakkudele sisaldab NS tugirakke e neurogliiat
· Sünaps- neuronitevaheline kontaktkoht, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile- sünaptiline ülekanne Neuronid on üksteisega ühendatud ja moodustavad niiviisi pikki ahelaid. Närviimpulsid levivad neuronite ahelas alati kindlas suunas. Kuna närvirakusisene erutuse levik on elektriline protess, siis ei kulge närviimpulssid hajusalt (muidu oleks nn. Lühise oht) selle vältimiseks on aksoni ümber müeliinkest- rasva-valgu ühend. See kest suurendab ühtlasi impulsi liikumiskiirust (inimesel kuni 100km/sek) Virgatsaine- e. mediator e. neurotransmitter on keemilised ained, mille vahendusel erutused sünapsis levivad. Toime võib olla nii erutav kui ka pidurdav. Dopamiin, serotonin, atsetüülkoliin. Närvisüsteem jaguneb: 1. Somaatiliseks NS-ks e. kehanärvisüsteem · Kesknärvisüsteem- pea-ja seljaaju, mis kontrollib kogu elutegevust seal
(pikkus, laius). Bioloogilised muutused toob esile hormonaalne muutus - suguhormoonid. Tüdrukutel naissuguhormoonid ehk östrogeenid, poisslastel meessuguhormoonid ehk androgeenid aga mõlemad hormoonid on mõlemail olemas, vastavalt üks juhtiv. 10-11...14-15 on võimalik kirjeldada sekundaarsete sugutunnuste ilmnemist. Poistel pikkus, tüdrukutel rinnad, intiimpiirkonnas karvad. Neuroloogilised protsessid: müelinisatsioon närvirakukest ümbritseb müeliinkest aitab edasi kanda impulsse, seega rohkem õppida ja salvestada. Kujunevad välja keerulised sünaptilised ühendusteed lisaks olemasolevatele (=rohkem kogemusi). Juhtiv on frontaalajupool, prefrontaal ajukoore kujunemine, areng. Sotsiaalsed muutused: Vanemate osatähtsus väheneb, sõprade roll suureneb. Sotsiaalpsühholoogilised muutused: riskivalmidus, unikaalsus, lavatunnetus (arvatakse, et ollakse laval ja esinetakse igapäevaselt). Ühelt poolt otsitakse
Aksoni harud Dendriit Akson Müeliinkest Neuroni keha Ranvier' soonis Lihasrakk Müofibrillid Tuum
annaabi.ee 
