vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige väiksem osa. Inimese NS koosneb miljarditest omavahel tihedalt seotud neuronitest. Nende ülesanne on tekitada ja juhtida närviimpulsse. Iga neuron koosneb rakukehast (keskel asub tuum) ja jätketest - dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on lühikesed ja hargnevad, meenutades puuoksa (kr dendron -puu). Neid võib neuronil olla üks või mitu. Akson on üksainus pikk jätke. Neuronite mõõtmed on erinevad: · väiksemate rakukeha Ø 7...8 mikromeetrit
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon)
Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus.
Füsioloogia - närvisüsteem 1. Erutuvus - elusorganismide põhiomadus; rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse Erutus talituslik seisund, mis avaldub närviimpulsside tekkes ja edasiandmises, lihaskontraktsioonis, näärmesekreedi eritumises jne. Ta tekib mitmete keskkonna tegurite mõjumisel erutuvatele kudedele (näiteks valgus, heli, lõhnad, elektrivool, sisekeskkonna kemism, rõhu jne muutumine) ehk siis tekib füüsikaliste ja keemiliste ärritajate toimel. 2. Millised muutused tekivad erutunud koes?
Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa) (avaldab hingamisele aeglustavat mõju) Närvirakud Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakku nim. ladina päraselt neuroniks. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel neuronitel juhivad aksonid tundlikkust , retseptorid närviraku keha. Aferentsed ja eferentsed (motoorsete neuronite kaudu juhivad lihasele või sekretoorsete lihaste kaudu näärmele) neuronid
Närvisüsteem Neuron närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ärritust vastuvõttev organ Dendriidid neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne:
tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaajju, kust edasi motoorsesse närvirakku, mis viib impulsi omakorda edasi lihastesse ja õpilane reageerib ärritusele. Alles siis jõuab info ajju. Eristatakse tingimatuid ja tingitud reflekse.
Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: Seljaaju jätk koljuõõnes. Mitmete elutähtsate reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum. VAHEAJU: Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Tundlikkuskeskus - selle kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. KESKAJU:
Või 5-100 mikromeetrit. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid. Ja et nad seda teha saaks, siis on neil aksoni sees kanalid. Aksontransport. Retrokraatne transport vastupidine. Transpordib ka kahjulikke aineid, nt viiruseid (lastehalvatus, herpes) ja toksiine (teetanus, kangestuskramp). Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Põiekesed avanevad, kui impulss jõuab kohale, sest Ca siseneb nüüd rakku. Mediaatorid avavad ioonkanalid Na-ioonidele. Kui mediaatorit enam ei vajata, liiguvad nad tagasi. Atsetüülkoliin - lihaste ja seedetrakti regulatsioonis (Blokeeritud Alzheimeri tõve puhul)
● Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) AFERENTSED - toomanärvid 2) EFERENTSED - viimanärvid 3) SEGANÄRVID - enamus 2. Selgitage mõisted: ★ NEURON - närvirakk koos jätketega ★ AKSON - neuroni jätke, mida kaudu juhitakse erutus nuronist välja kas teise närvirakku (moodustades sünapsi) või efektorelundisse. Võib olla kaetud müeliinkestaga. Üks pikk jätke, otsas haruneb. ★ DENDRIIT - neuroni jätke, mida mööda juhitakse impulss neuroni suunas, neid võib ühel NR-l palju olla. Dendriidi kaudu käib kontakt teiste NR-ga.
teatud kindla osa hüpotaalamusega. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Närvisüsteem (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) ja autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine; tahtele allumatu). Soomatiline NS jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Kesknärvisüsteem (KNS) koosneb seljaaju ja peaaju. Seljaaju asub lülisambakanalis, mis kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on vahendada infot keha ja peaaju vahel. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, enne kui midagi mõtlete. Sellised refleksid on automaatsed, tahtmatud ehk tingimatud refleksid. Tingimatud refleksid on kaasa sündinud ja vajalikud selleks, et sensoorsele infole koheselt reageerida
5. õppimine 6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, Motoorne Sensoorne aktivatsioon Peaaju Seljaaju lõdvestus liikumiselundid meeleelundid Oht, stress, pinge tasakaal Närvisüsteem kontrollib kogu keha
Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? Hästi palju jätkeid, tuum (nende kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) Kaetud erilise isoleeriva müeliinkihiga (suurendab signaalide edasiandmise kiirust) Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mille kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu
suurendades negatiivse laengu (vähendades positiivse laengu) osatähtsust raku sees. Skeem: erinevate ioonide suhtelised hulgad: (vt sümbolite suurusi!) RAKUS: VÄLJASPOOL RAKKU: + K+ K Cl- Cl- Na+ Na+ A- A- Erutuse levik Erutus levib mööda neuronite ahelat alati ühes suunas : dendriit närviraku keha akson. Ühe neuroni akson asub vastu teise neuroni dendriiti vôi -keha. Erutuse ühesuunaline liikumine on tingitud sünaps'ide juhtivusest (sellest edaspidi). Erutus ei kandu kunagi üle naaberkiule. Närvi juhtivus vôib katkeda vigastuse (näiteks lihaseid innerveeriva kiu vigastus toob kaasa halvatuse, naharetseptoritega
Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor) Valgeollus koosneb närvikiududest
Munasari( naisel) Munand( mehel) 50.Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 51. Närviraku ehitus(joonis), jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid- nende kaudu tuleb erutus närvirakku. Neuriidid e. aksonid - nende kaudu kandub erutus edasi teisele neuronile või lõppelundile. 52.Närviraku liigid, ehituse ja talitluse alusel, lühiiselmoomustus( mida teeb): Ehituse (jätkete arvu järgi): a) Unipolaarne e. ainujätkeline neuron (silma võrkkestas) - kehast lähtub ainult 1 neuriit.
Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Teostab sidet väliskeskkonnaga tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus?
Tarvitamine võib põhjustada nähtust nimega flashback, kus meelepetted taastuvad ootamatult nädalaid, kuid või isegi aastaid hiljem ilma hallutsinogeene tarvitamata. 10. Virgatsained Atsetüülkoliin lihaste kokkutõmme, liigutuste juhtimine (Alzheimeri tõbi) Dopomiin liigutused, tähelepanu õppimine (Parkinsoni tõbi) Serotoniin uni, meeleolu, isu regulaator, tavaliselt pidurdav toime 11. Aju uurimise meetodid Elektroentsefalograafia (EEG) uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust Kompuutertomograafia (CAT) mõõdetakse kiiritusintensiivsust Positronemissioonitomograafia (PET) uuritakse aju tegevuses, saab määrata, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. 12. Meditatsioon Meditatsioon on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides. Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti
(sügavust), kiirust ja kiirendust. On tõenäone, et komplekssete ärritamiste korral (nt kompimisel aktiivselt liikuvate sõrmedega) erutuvad kõik kolm naha mehhanosensorite tüüpi ja et kompimistaju rajaneb kõigi nende sensorite impulsatsioonide töötlemisel KNS-s. Puutemeelenahas paiknevate mehhanosensorite poolt vastusõetud informatsioon on aluseks puuteaju ja puuteaistingute tekkele. Sensoorsed impulsid sisenevad seljaaju 2 selgmiste juurte kaudu. Pärast sisenemist jagunevad teed dorsaalväädi- e lemniskisüsteemiks ja ventrolateraalväädi süsteemiks. Dorsaalvädi- e lemniskisüsteemi sisenenud sensoorne informatsioon üleneb kogu seljaaju ulatuses piklikajuni, seal kiud ristuvad ja suundavad mediaallingu kaudu talamusse. Selle tee moodustavad jämedad müeliniseeritud kiud, milles erutusjuhtivuse kiirus on 30-110 m/s
Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funktsioonid • Peaajus on umbes 100 miljardit neuronit ehk närvirakku • Iga neuron on sünapside abil ühenduses 1000 – 10 000 teise närvirakuga. • Õppimise käigus tekib närvirakkude vahel pidevalt uusi ühendusi. Peaaju piirkonnad 1. Piklikaju – kõige vanem aju osa, autonoomne närvisüsteem, eluliselt olulised refleksid. Läbi ajusilla tuleb ajukoorde
EEM (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) kesknärvi- piirdenärvisüsteem süsteem (reguleerib liikumiselundite (kontrollib kogu tööd ja võtab vastu infot sümpaatiline elutegevust) välismaailmast) NS tsentraal e KNS perifeerne Aktiveerub ohu- või stressisituatsioonis peaaju seljaaju Sensoorne Motoorne (peaajunärvid) (seljaajunärvi) d Närvisüsteem jaguneb somaatiliseks ja autonoomseks(vegetatiivseks) närvisüsteemiks. Somaatilisel ehk kehanärvisüsteemil (kr soma- keha) eristatakse kahte osa: kesknärvisüsteemi (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). 1. KNS koosnev pea- ja seljaajust ning kontrollib kogu elutegevust, sh teiste närvisüsteemi osade tööd. 2
Need ümbritsevad närvirakke. Neid närvirakkudest rohkem. Nende vahel on ruum(interstitsiaalne ruum)-rakkude vaheline ruum. Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon. 1. Närvisüsteemi üldine jaotus Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks: 1. Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab skeletti+ meeleelundid. 2. Autonoomne (vegetatiivne). Inneveerib siseelundeid ja veresooni. Seljaaju vedelik pääseb vatsakestesse. 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid Sünaps on moodustis, mille abil toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Kaks osa: presünaptiline ja postsünaptiline. Presünaptilisel osal eristatakse presünaptilist membraani. Postsünaptilisel postsünaptiline membraan. Postsünaptilisel membraanil paiknevad retseptorid. Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid.
Närvisüsteem: Kesknärvisüsteem , Seljaaju, Peaaju, Perifeerne närvisüsteem Somaatiline: närvid Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline Parasümpaatiline Seljaaju ( medulla spinalis ) KNS vanim ja madalam osa Funktsioonid: Reflektoorne – seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon – seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse Seljaaju ehitus Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät, mis paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass 34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked
Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Psühhobioloogia - seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Psühholoogia uurimismeetodid jaotuvad kolmeks: kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 891ffda0na muutustele. Psüühika ja bioloogia vahelisi seaduspärasusi uurib psühhobioloogia. Närvirakk ehk neuron tekitab ja juhib närviimpulsse. Neuron koosneb rakukenast ning 2 liiki jätketest: dendriitidest ja aksonist. Erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu. Närviimpulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude kesknärvisüsteemi ja kesknärvisüsteemist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Närviimpulsid on elektrokeemilised protsessid
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja
Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid . Kesknärvisüsteem juhib peaju (suuraju, vaikeaju, piklikaju, keskaju, vaheaju) ja seljaaju. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust ning võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel. *piirde närvisüsteem. Piirde- ehk perifeerse närvisüsteemi moodustavad närvid , mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Piirde narvisysteemi kuuluvad tundenärvid
harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised ja sugunäärmete endokriinne osa. Nimetatud näärmed moodustavad vastastikuses seoses oleva süsteemi, kus juhtivat osa etendab hüpofüüs. (joonis 102, lk 142 õpik; joonis 23 vihik). 18, 28. 49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus. 50. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded. Joonis 19 vihikus. Neuronil on kahte liiki jätkeid dendriidid ja neuriidid ehk aksonid. Erutus tuleb alati mööda dendriiti sisse närvirakku ning lahkub mööda aksonit. Neuriitide kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. See on alati ühesuunaline. Igal neuronil on üks neuriit, dendriitide arv varieerub. 51. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel, lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel: A unipolaarne ehk ainujätkeline neuron kehast lähtub ainult üks neuriit
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi:
1. Aju poolkerade erinevus. • Vasak ajupoolkera-paremakäelisus, loogika, kõnelemine, kirjutamine, arvutamine, teadus, analüütiline infotöötlus. • Parem ajupoolkera-vasakukäelisus, emotsioonid, musikaalsus, kunstimeel, kujutlusvõime, 3-mõõtmelised kujundid, sünteetiline infotöötlus. 2. Olulisemad aju osad – kõrgem närvitegevus a)Piklikaju - seljaaju jätk koljuõõnes, vastutab elutähtsate- ja kaitsereflekside eest. Väikeaju – reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu b)Tagaaju - toimub reflektoorne tegevus, närviimpulsside ülekanne, liigutuste koordinatsioon ja tasakaalu hoidmine. c)Keskaju- asuvad automaatsete liigutuste ja optiliste ning akustiliste orienteerumisreflekside keskused. d)Vaheaju- paiknevad koorealune tundlikkuskeskus ning sisenõresüsteemi,