Psühholoogia 10. klass - Närvisüsteem (0)

Mis ülesanne on närvisüsteemil? – reguleerib ja koordineerib organismis kõikide elundite talitlust ja kohandab seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. Milline on neuroni ehitus ja tööpõhimõte? – ehitus: koosneb rakukehast ning 2 liiki jätketest (dendriidid, akson); tööpõhimõte: erutus kulgeb neuronisse mööda dendriite, läbib rakukeha ja väljub sealt aksoni kaudu; impulsid liiguvad neuronite ahelas kindlasuunaliselt: perifeeriast mööda tundenärvikiude KNS’i ja KNS’ist mööda motoorseid närvikiude perifeeriasse. Milline on närvisüsteemi ehitus? – somaatiline: kesknärvisüsteem ( peaaju ja seljaaju ), piirdenärvisüsteem (peaajunärvid ja seljaajunärvid); kontrollib kogu elutegevust, reglueerib liikumiselundite tööd, saab infot välismaailmast; autonoomne: sümpaatiline närvisüsteem, parasümpaatiline närvisüsteem; selle kaudu toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine. Seljaaju – asub lülisambakanalis; ülesanded: ühendab kehast toimuvat peaajuga, vastutab tingimatute reflekside eest. Peaaju – asub koljuõõnes; osad: piklikaju (reflektoorne tegevus; võrkmoodustise ülesanded: toimib kas aktiveerivalt või pärssivalt närvisüsteemile; osaleb une- ja ärkveloleku regulatsioonis), tagaaju (reflektoorne tegevus; närviimpulsside ülekanne), väikeaju (koordineerib liigutusi; hoiab keha tasakaalus), keskaju (automaatsete liigutuste keskus; orienteerumisreflekside keskused); vaheaju ( koorealune tundlikkuskeskus; näärmete töö; naudingud; hüpotalamus: kontrollib sisenõresüsteemi ja autonoomset närvisüsteemi); otsaju (võimaldab kõrgemal närvitalitlusel tekkida). Ajukoor – kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisega seotud protsessid. Ajusagarad – otsmikusagar: liigutuste planeerimine , teostamine , kontrollimine; oimusagar: kuulmine ; kiirusagar: naha- ja lihastundlikkus; kuklasagar: nägemine. Refleksid – tingitud refleksid: kujunevad elu jooksul (teadmised, oskused, harjumused, kombed); tingimatud refleksid: kaasasündinud (neelamisrefleks, aevastamine); erutus: reaktsiooni vallandav närviprotsess; pidurdus: reaktsiooni peatav närviprotsess. Ajupoolkerade asümmeetria – vasakus poolekras toimub analüütiline (kronoloogiliselt järjestav), paremas poolkeras sünteetiline (infot terviklikult käsitlev) töötlus. Ajupoolkerade ülesanded – vasak poolkera : sõnalise info töötlemine, lugemine, arvutamine; parem poolkera: kujunditega opereerimine, ruumis orienteerumine, mittesõnaliste helide eristamine, keerukate objektide äratundmine. Paul Broca / Roger Sperry – Paul Broca (prantsuse kirurg ja antropoloog): tegi järelduse, et kõnelemine on seotud vasaku poolkeraga ning kahjustuse korral ei saa inimene rääkida (kõnekeskus vasakus ajupoolkeras kannab nime Broca keskus); Roger Sperry (ameerika psühholoo ja neurofüsioloog: leidis, et vasak ajupoolkera on seotud keele, kirjutamise ja arvutamisega, parem poolkera aga tegeleb ruumilise infoga . Aju uurimine (aparaadid) – EEG: uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust; peanahale, vahel ka aju pinnale/ajju asetatakse elektroodid, mis registreerivad aju toodetavaid elektrilaineid. Võnkesageduste järgi jaotatakse elektrilained deltalaineteks, teetalaineteks, alfalaineteks ja beetalaineteks; CAT: kasutatakse trombide, ajukasvajate jt. ajuhaiguste diagnoosimiseks. Röntgenkiir suunatakse läbi isiku pea ning ajukihi taga paikneva detektori abil mõõdetakse kiiriusintensiivsust. Mõõtmisi korratakse eri nurkade all ning arvutatakse välja uuritud kihi ruumiline kujutis, kujutatakse pildiliselt; PET: määratakse, millised ajuosad on mingi tegevuse korral aktiivsed. Isikule süstitakse raidoaktiivset glükoosi, mis imendub keharakkudesse ja kui kiiritatud glükoos jõuab ajju, lastakse läbi pea röntenkiired. Arvuti teeb kindlaks, millises aju osas on imendumine olnud kõige suurem (millised piirkonnad on kõige aktiivsemad).