On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. AMNEESIA ehk mälulünk on teatud sündmuste mitte mäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. Eristatakse kahte amneesia vormi(suuna järgi): · EDASIHAARAV ehk ANTEROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda, et inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms. enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse. · TAGASIHAARAV ehk RETROGRAADNE AMNEESIA see tähendab seda,
.............................................................................................5 3.3 Vaegmälu ehk hüpomneesia ............................................................................................ 5 3.3.1 Fiksatsiooni hüpomneesia..........................................................................................5 3.3.2 Reproduktsiooni hüpomneesia...................................................................................5 3.4 Mälulünk ehk amneesia ................................................................................................... 6 3.4.1 Progresseeruv amneesia.............................................................................................6 3.4.2 Anterograadne amneesia...........................................................................................6 3.4.3 Retrograadne amneesia............................................................................................
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄIT...
Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid: 1) Lühimälu sensoorne (ikooniline ja kõlamälu) ja primaarne. 2) Püsimälu protseduuriline (selgeksõpitud tegevused ja liigutused, nt jalgrattasõit), semantiline (üldised teadmised, faktid maailma kohta, nt ümar), episoodiline (endaga seotud sündmused, mälestused, juhtumid). Mälu tüübid: Nägemis-, kuulmis-, liigutusmälu. Mälu häired: 1) Amneesia e. mälulünk mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine, tekib ajukahjustuse tagajärjel. *Edasihaarav (mäletatakse sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta juurde õppida uut), *Tagasihaarav (ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust). 2) Liigmälu e. hüpermneesia mällu salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetulemine. 3) Vaegmälu e. hüpomneesia raske uue info omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine.
Protseduurilise mäluga on seotud oskused, nagu autoga sõitmine, noa ja kahvli käsitlemine. Taolise käitumise käigus inimene enam reeglina ei mõtle, kuidas mingit tegevust sooritada, vaid tegevuse sooritamine kulgeb automaatselt. Semantiline mälu on mälu, mis on seotud inimese teadmistega ümbritseva maailma kohta, kus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. Liig- ja vaegmälu. Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on
o Arvatakse olevat ka tertsitaarset mälu, kuhu salvestatakse kiiresti kättesaadav info nt oma nimi ja lugemisoskus. o Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parem ajupoolkera kahjustuse korral tekivad häired ruumilisus-visuaalses mälus ning vasaku poolkera puhul sõnalises. o Amneesiaga on tegemist kui miski ei tule meelde või üldse mälus ei püsi. Teisi sõnu on see mälulünk, mis tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse 2 vormi : Edasihaarav e ANTEROGRAADNE amneesia Sündmusi, mis toimus enne ajukahjustuse mäletatakse, kuid ei suudeta juurde õppida. Tagasihaarav e RETROGRAADNE amneesia Ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. o Liigmälu e hüpermneesia salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetuletamine. Mäluhäire liik. Inimes tahtele allumatu
uneseisund. Teadvuse SELGUSE ALANEDES: Tegelikkuse analüüs ja süntees nõrgenevad; Desorienteeritus ajas, kohas, ümbritsevates isikutes; Mõtlemine ebajärjekindel, fragmentaarne, laialivalguv; Jooksvate muljete meeldejätmine mällu on puudulik TEADVUSE SELGUSE KVANTIT.HÄIRED: Obnubilatsioon teadvuse hägunemine (äkki ei mäleta) Somnolentsus - haiguslik unisus (taipamishäire, mälu alanenud) Soopor e. uimus ( ei võta vastu, mälulünk ümbritseva suhtes) Kooma e. teadvusetus TEADVUSE KVALITATIIVSED HÄIRED e. väärastunud teadvusseisundid: Oneroidne sündroom ulmataoline seisund Deliiriumi sündroom - meelepetted, kriitika alanenud Hämaroleku sündroom Amentsia sündroom meeltesegadus (nõdrameelsus) TEADVUSE SELGUSE ALANEMISE MUID VORME: hetkeline teadvusetus (ei pane tähele); minestus e. sünkoop; haiguslik unesööst e. narkolepsia Kaasussündroom: somnabulism e. unes kõndimine ( tihti kaasneb 9
primaarset ehk lühiajalist ja sekundaarset ehk pikaajalist mälu. Pikaajalises mälus eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle käsutamise teadvustatusest ning omandamisviisist protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustumisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Amneesia ehk mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse antero- ja retrograadset amneesiat. Veel kuuluvad mäluhäirete alla liig- ja vaegmälu, joobe-mälulünk, hüsteeriline amneesia, afektiivne mälulünk. Mõtlemisena käsitatakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega. Mõtlemise kui protsessi käsitlemisel lähtutakse mõtlemisest kui probleemide lahendamisest, milles on võimalik eristada
Püsimälu liigitamine- liigitus sõltub mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Protseduuriline mälu seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega( jalgrattasõit, kirjutamine) Semantilises mälus talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse. (rohi on roheline, A on tähestiku esimene täht) Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin eile, kellega kohtusin üleeile) Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel, eristatakse kahte vormi: Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse kõike eelnevat, kuid ei suudeta õppida midagi uut Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi varasemast ajast. Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Joobe-mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi
..........................................................................................................15 2.4.1 Amneesia........................................................................................................16 2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia........................................................................... 16 2.4.3 Vaegmälu........................................................................................................16 2.4.4 Joobe-mälulünk.............................................................................................. 16 2.4.5 Hüsteeriline amneesia.....................................................................................16 2.4.6 Afektiivne mälulünk.......................................................................................17 KOKKUVÕTE............................................................................................................18 KASUTATUD ALLIKAD.......................
kuidas ta neid teadlikult sai, kuid ei saa mäletada teadmata, mis asi see on, mida mäletatakse [2]. 7 3.MÄLUHÄIRED Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga [3]. Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: a) Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kui ei suudeta juurde õppida midagi uut. b) Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust[3]. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid. Järgnevalt mõnest olulisemast:
mööda tagasi o Üleehituse järgi Endel Tulving on Kanada Eesti päritolu kuulus psühholoog Episoodiline mälu · Mälu ajalisejärgnevuse järgi · See, mis hoiab meie isiksust koos · Kui see kaob, siis tekib amneesia ehk mälekaotus · Afektiivne mälulünk ehk mälulünk, kus sa oled nii erutund, et sul tekib mälulünk Semantiline mälu · Mälu tähenduse järgi · Semantika on tähenduseõpetus · Teadmised ja oskused mida sa õpid Kognitiivne kaart- Kaart mis on sinu peas Tartu linnast, nagu sina seda tajud Mälu abivahendid · Kipud o Sõlmede tegemine
toimepanemiseni. Seega on reaalne oht, et uue kuriteo toimepanemise riski suurendab just vanglasviibimine ise, mitte isiku püsiv, korrigeerimatu valmidus korduvateks õigusrikkumisteks. Mida rangemate tingimustega vangla, seda suurem on tõenäosus püsivate ja kestvate neurootiliste häirete tekkeks ning edasise sotsiaalse toimetulekutaseme oluliseks languseks. - mälulüngal peab olema mingi põhjus - peatraumaga, millele järgneb teadvusekaotus, kaasneb mälulünk, mis hõlmab ka traumaeelset perioodi ,,Mälestuste taastamine" hüpnoosi abil on rakendatav vaid neil juhtudel, kui subjektiivselt tajutav mälulünk on põhjustatud psühhotraumast. Neuropsühholoogiline analüüs võimaldab hinnata, kas inimese poolt esitatav mälestuste puudumine või mälestuste lünklikkus põhimõtteliselt võis esineda ning kas inimese kognitiivsete funktsioonide tase võimaldab tal ümbrust tajuda, tajutut säilitada ning hiljem meenutada. 13
9.Semantiline mälu Talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse(nt: rohi on reoheline jne). See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes.Materjali kasutamine eeldab teadvustatust. 10.Episoodiline mälu Talletatav info on seotud inimese endaga(nt mida ma tegin üleeile ja kellega kohtusin eile).Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegvust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. 11.Mäluhäired Amneesia ehk mälulünk(mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine) eristatkse kahte vormi:edasihaarav(mille korral mäletatakse sündmusi enne kahjustust, kuid ei suudeta midagi juurde õppida) ja tagasihaarav(mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne kahjustust. On ka teisi mäluhäireid nagu Liigmälu(tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist) jaVaegmälu(võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omnadtatud meeldetuletamine)
Parema poolkera kahjustamisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Seni pole leitud ravimeid, mis suudaksid mälu ja õppimisvõimet otseselt parandada. 5. Mäluhäired Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset
katkenud); 2. tulenevalt eelnevast halveneb või katkeb informatsiooni vastuvõtt; 3. analüüsi- ja sünteesivõime halvenemine või katkemine; - - verbaalse kontakti halvenemine ja katkemine - - desorientatsioon (disorientation) 1) allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; 2) autopsüühiline desorientatsioon - oma isikus; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk/ - - nõutus, segasus ** Deliirium (delirium) - teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega (vt.deliiriumisündroom; alkoholvõõrutusdeliirium) ** Hämarolekuseisund (twilight state) - sügav teadvusehäire koos hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline alkoholjoove) ** Stuupor (stupor) - väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne skisofreenia)
Mäluhäireid on mitut eri liiki: · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. · Amneesia (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: a) anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. b) retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. · Hüsteeriline amneesia harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda
kurbusega. Töövõime on tugevasti langenud isegi lihtsa füüsilise töö puhul, vaimsest tööst rääkimata. Raske joobe puhul esinevad tugevad koordinatsioonihäired, inimene ei suuda enam peaaegu üldse käia, teda tuleb kas talutada või ta kukub, jääb kuhugi lamama ja vajub raskesse unne. Kõne on hääldusviisi häirete tõttu ebaselge. Raskes joobeseisundis inimestel enesekontroll praktiliselt puudub, sageli esineb tal selle ajalõigu kohta mälulünk. Äge alkoholijoove on oma tunnuste poolest erilaadne. Sellega kaasnevad tihti täiesti absurdsed, motiveerimatud teod ja vead igapäevaste harjunud tööoperatsioonide sooritamisel, mis võivad kaasa tuua traagilisi tagajärgi. Kesknärvisüsteemi talitluse märgatavaid hälbeid võib esineda ka niinimetatud pohmeluse seisundis. Pärast ärkamist võib purjus inimene ikka veel olla alkoholi ja tema lagunemise jääkainete mõju all,
*amneesia – mingi ajavahemiku kohta mälestuse puudumine Edasihaarav: mäletatakse sündumsi enne ajukahjustust Tagasihaarav: ei suudeta meenutada sündumusi enne ajukahjustust *hüperamneesia – mällu salvestatud info haiguslik meeldetuletamine *hüpomneesia – raskendatud uue ingo omandamine (kui varasema omandamine) *joobemälulünk – mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga *hüsteeriline amneesia – inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida ta on teinud kuni selle elu hetkeni *afektiivne mälulünk – tugevas afketiseisundi korral aheneb inimesne tähelepanuvõime 8. Jean Piget arenguastmete teooria, 4 astet, nimeta ja selgita 8 p *Sensomotoorne staadium (sünnist2.eluaasta)
3. Meeldetuletamine ehk info väljastamine · äratundmine · meenumine · meenutamine Mälu liigid Lühiajaline ehk primaarne mälu ikoonimälu kõlamälu Pikaajaline ehk sekundaarne ehk püsimälu · protseduuriline selgeks õpitud tegevused ja liigutused · semantiline teadmised ja faktid maailma kohta · episoodiline endaga seotud mälestused Mäluhäired Amneesia mälulünk, tekib ajukahjustuse tagajärjel. Liigmälu Vaegmälu raskendatud materjali omandamine ja meeldetuletamine Joove mälulünk Hüsteeriline amneesia Afektiivne mälulünk Mälu tüübid · Nägemismälu · Kuulmismälu · Liigutusmälu Mõtlemine ... on probleemide ja ülesannete lahendamine, kasutades olemasolevaid teadmisi. Mõtlemise elemendid : · kujundid esemete ja nähtuste vaimne koopia · mõisted ühiste ja oluliste omadustega ehk tunnustega objekt
elementi · lühimälu 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks reverberatsiooni ring, elektriliste impulsside ringlemine ajus, kuni biokeemiliste protsesside tekkeni · püsimälu mällu jääv peale 30 sekundit · operatiivmälu kindlaks perioodiks salvestatav 12.Mäluhäired Mäluhäired: · Alzheimeri tõbi haigus, mis tekitab mälukaotuse · Eidetism nähtus, kus pildiliselt jäävad mällu peale ühekordset vaatlust kõik detailid, ka pisimad · Amneesia mälulünk, ettehaarav või tagasihaarav 13. Mõtlemise operatsioonid · analüüs · süntees · üldistamine · võrdlemine 14. Emotsioonide mõiste ja liigid Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. · Meeleolu püsiv foon tegevusele · Ärevus spetsiifiline seisund, mis takistab tegevuse edukust · Stress pinge · Frustratsioon takistusest tulenev viha · Afekt lühiajaline väga tugev emotsioon, mis halvab teadvuse
meenumise või meenutamise abil. Liigid- häired- · Amneesia- Unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää midagi ega ei suudeta meenutada. Tekib ajukahjustuse tagajärjel. · Liigmälu ehk hüperamneesia- Mällu salvestatud info haiguslikult intensiivne meeldetulemine. · Vaegmälu- Raskendatud on uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. · Joobe mälulünk · Hüsteeriline amneesia- tegu on psüühilise häirega, sageli kaitsereaktsiooniga · Afektiivne mälulünk- tugevas afekti seisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja võivad tekkida mälulüngad. 20. Õppimine- klassikaline tingimine- sotsiaalne õppimine- 21. Intelligentsus- Uurimise ajalugu- Pärilikkuse küsimus- Üldiselt valitseb tänapäeval seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilikkusel ja keskkonnal umbes võrdne mõju.
a. see, et (joove) tekib pärast ebapiisava alkoholiannuse kasutamist. · Esineb verbaalselt või füüsiliselt agressiivne käitumine, mis ei ole antud isikule kainena tüüpiline. · Intoksikatsioon tekib väga kiiresti (minutid) peale alkoholi kasutamist. · Ei esine orgaanilise ajukahjustuse või muu psüühikahäire tunnuseid. · Patoloogilisele joobele on tüüpiline nn. kriitiline uni, mille järgselt seisung on kadunud ning esineb mälulünk kogu haigusliku episoodi kohta. Nõrgamõistuslikkus · Vaimne alaarend, püsib teatud tasemel kogu elu; iseloomulik on tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase. Nõrdameelsus · Mälu- ja mõtlemishäired sellisel tasemel, et nad häirivad inimese igapäevast elu ja toimetulekut. · Intellekti ja mälu tuntav langus · Häire aluseks autonoomselt degenereerinud peaaju või süsteemne haigus või kahjustus Muu raske psüühikahäire
aeglasem. Püsimälu liigid, too nende kohta paar näidet Protseduuriline mälu: selheksõpitud tegevused(jalgrattasõit, kirjutamine). Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse(rohi on roheline, vesi jäätub temperatuuril 0°C). Episoodiline mälu: info on seotud inimese endaga(mida ma tegin eile ja kellega kohtusin üleeile). Kanadas elav eestlane, maailmakuulus mälu-uurija Endel Tulving 2-3 mäluhäiret Amneesia, joobe-mälulünk, vaegmälu Oska nimetada mõtlemisoperatsioonid ja vormid Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine. Mõtlemisvormid: mõiste, otsustus, järeldus. Mõistete olulised tunnused Inimene: bioloogiline oled, imetaja, hästiarenenud aju, püstine kõnnak jne. Tool: mööbliese, mõeldud istumiseks, seljatoega jne Võimete kolm tasandit Andekus, talent ja geniaalsus Kirjelda loovisikut
Lakunaarne, partsiaalne dementsus Globaalne, difuusne dementsus Mälu tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jmt. Meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Indiviidi loodud psüühiliste mudelite kogum. Mäluvõime: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline Nägemismälu,kuulmismälu,haistmismälu,kompimismälu Vahetu mälu, Lühimälu, Kaugmälu Mäluhäired: *Liigmälu e. Hüpermneesia ülimälu, sundmälestus *Vaegmälu e. Hüpomneesia *Mälulünk e. Amneesia osaline, täielik ; joobe mälulünk, afektiivne mälulünk, hüsteeriline mälulünk. *Mälupete e. Paramneesia e. Düsmneesia - Krüptomneesia(muutub seos minaga): võõrandav(seos kaob) / Assotsieeriv(seos tekib - Konfabulatsioon: asendav, konstruktiivne(realistik), fantastiline konfabulatsioon AMNESTILINE SÜNDROOM Mälu alanemine, eeskätt lühimälu: uue materjali omandamine halvenenud, antero- ja
Ilma õppimise,mälu ja meenutamiseta ei ole võimalik ellu jääda.Lühimälu jaguneb kaheks:sensoorne mälu,mille kestvus on vähem kui 1 s ja primaarne mälu,mis kestab sekundeid.Püsimälu jaguneb kaheks:sekundaarne mälu mis võib kesta minuteid või aastaid ja tertsiaarne mälu,millel on püsiv kestvus.Püsimälu on see,mis on jäädavalt meeles. Mäluhäired Võimetus suuta õppida.Mälukaotus,mis jaguneb mitmeks errinevaks variandiks: · mälulünk · mälukaotus-osaline mälukaotus,kui mingit perioodi ei mäleta. Inimene ja tema levik Kuna inimene on asustanud pea kõik maailma piirkonnad,siis on nende alade keskkonna tingimused mõjutanud ka inimese väliskonda. Rassid: Mongoliid-mongoliidsele rassile on iseloomulik väike keskmine kasv,kollakas või punakas nahk,kõrged põsenukid,tumedad tihedad sirged juuksed,pilukil silmad,suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. Negriid-neegrirassi iseloomustab
- Amneesia võib hõlmata ühte või mitut mäluliiki korraga, olla edasihaarva või tagasihaarav, osaline või täielik. 2. Liigmälu tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Häire on tahtele allumatu, segab igapäevaelu ja uue info omandamist. 3. Vaegmälu korral on raskendatud nii info omandamine kui meeldetuletamine. Põhjuseks võib olla ajukahjustus või raugastumine. 4. Joobe mälulünk inimene tegutseb ja on ümbrusega kontaktis, aga mälujäljed mingi perioodi kohta puuduvad. 5. Afektiivne mälulünk seotud afektiseisundiga. 6. Hüsteeriline amneesia -seotud psüühikahäirega ( kaitsemehhanism -traumaatiline sündmus unustatakse).
Meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne(ümbersõnastamine). Meelespidamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi. Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Meeldetuletamine tähendba talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenutamise võio meenumise kaudu. 24. Milliseid mäluhäireid esineb? Amneesia ehk mälulünk (edasihaarav, mäletatakse sündmusi enne ajukahjustusi, kuid ei õpita juurde midagi uut ja tagasihaarav amneesia, mille korral ei suudeta meenutada enne ajukahjustust olnud sündmusi). Liigmälu ehk hüpermneesia. Vaegmälu e. Hüpomneesia. Joobe-mälulünk. Hüsteeriline amneesia. Afektiivne mälulünk. 25. Mis on intelligentsus? Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 26
sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk - autopsüühiline desorientatsioon - oma isikus; 3. Nõutus, segasus 4. Psühhomotoorse rahutuse episoodid Deliiriumisündroom - teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning visuaalsete (ja taktiilsete) hallutsinatsioonidega .Somnambulism, unepaanika Muutunud teadvuseseisundid : Hämarolek (twilight state) - sügav teadvusehäire kooshallutsinatsioonidega(nt patoloogiline alkoholjoove) . Oneroid meelepetted hõlmavad kogu teadvuse
vaid laste seksuaalse ahistamise teemaga - erinevatel etnilistel/kultuurilistel gruppidel võivad olla erinevad verbaalsed väljenduslaadid Reality Monitoring (RM)-tüüpi meetodid Need meetodid rajanevad eeldusel, et tajutud info on oma olemuselt ja kognitiivselt struktuurilt teistsugune, kui verbaalne looming. Isik väidab mälestuste puudumist: - mälulüngal peab olema mingi põhjus - peatraumaga, millele järgneb teadvusekaotus, kaasneb mälulünk, mis hõlmab ka traumaeelset perioodi ,,Mälestuste taastamine" hüpnoosi abil on rakendatav vaid neil juhtudel, kui subjektiivselt tajutav mälulünk on põhjustatud psühhotraumast. Neuropsühholoogiline analüüs võimaldab hinnata, kas inimese poolt esitatav mälestuste puudumine või mälestuste lünklikkus põhimõtteliselt võis esineda ning kas inimese kognitiivsete funktsioonide tase võimaldab tal ümbrust tajuda, tajutut säilitada ning hiljem meenutada.
Reality Monitoring (RM)-tüüpi meetodid Need meetodid rajanevad eeldusel, et tajutud info on oma olemuselt ja kognitiivselt struktuurilt teistsugune, kui verbaalne looming, st. tekstistruktuur peaks erinema meelde tuletamise ja välja mõtlemise protsessi puhul. Isik väidab mälestuste puudumist: - mälulüngal peab olema mingi põhjus - peatraumaga, millele järgneb teadvusekaotus, kaasneb mälulünk, mis hõlmab ka traumaeelset perioodi ,,Mälestuste taastamine" hüpnoosi abil on rakendatav vaid neil juhtudel, kui subjektiivselt tajutav mälulünk on põhjustatud psühhotraumast. - Ei ole tõendeid selle kohta, et hüpnoos parandaks mälu olulise informatsiooni meenutamisel või mistahes materjali äratundmisel - Hüpnoos võib olla väga kasulik olukordades, kus ohvril on psühhotraumast tingitud amneesia.
Episoodiline mälu- talletatav info on seotud inimese endaga. Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegevust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust. Iga inimene võib aeg- ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää vüi meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. Amneesia e mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: · Edasihaarav e anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeda juurde õppida midagi uut · Tagasihaarav e retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustusi. · Liigmälu e hüperamneesia tähendab mällu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldetulemist
Parema poolkera kahjustamisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga sõnaline mälu. Seni pole leitud ravimeid, mis suudaksid mälu ja õppimisvõimet otseselt parandada. Mäluhäired. Iga inimene võib aeg-ajalt midagi unustada või olla raskustes millegi meeldejätmisega. Kui unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis on tegemist amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset
paigutatuna ajas ja ruumis kondlatese kohtadesse, konkreetne) Juriidilises kontekstis on kõige olulisem teada episoodilise mälu seaduspärasusi, sest enamasti peab menetleja tuginema küsitletava episoodilisele mälule. Eksplitsiitsed mälunähtused inimene teadvustab endale seda, mis ta omandab ja mälust ammutab Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus
lastel on see omadus loomupäraselt olemas. On tehtud katse, kus 13-15 aastased lapsed suutsid vastata piltide kohta, mida nad olid 30 sekundit vaadelnud, detailsetele küsimustele. Nt: Mitu triipu oli sebral all paremas nurgas. Oletatakse, et kuni 50% alla 11aastastest on eideetiline võime, kuid selle oskuse kadumine on põhjustatud sellest, et koolis pannakse üldiselt pearõhk verbaalsetele võimetele. Amneesia e. ajaliselt piiratud tühimik mälestustes; ka joobest tingitud mälulünk; ka afektiseisundis; ka kaitseamneesia ( mälust kaob traumeeriv või ebameeldiv mälestus) Praiming - Objektide, kui strukuursete tervikute tajumine, ilmneb äratundmises, on teadvustamatu; eeldab varasemat kogemust tajutava objektiga. Näiteks kui sõnast on osad tähed ära võetud, siis inimene suudab ikkagi selle sõna välja mõelda, isegi amneesiat põdevad inimesed. Känkimine - On järjestikku esitatud materjali mõtteline rühmitamine teatud ühikuteks, millele
kalduvust ilmnenud). Kolmas faas, mis järgneb plahvatusfaasile, on psüühilise ja füüsilise asteenia faas. Ilmneb suur väsimus, vabanemise ja tühjuse tunne, ükskõiksus, unisus. Võib avalduda näiteks ükskõiksus kuriteo jälgede peitmise suhtes. Isik ei ole võimeline füüsiliseks pingutuseks, peale esialgse väsimuse möödumist on iseloomulik juhtumist teatamine, kannatanule abi osutamine, kahetsemine. Afekti saadab tavaliselt nn. afektiivne mälulünk, mis oma sügavuselt ei ulatu amneesiani. Mälu on lünklik, sageli muidugi viidatatakse mittemäletamisele sihilikult. Afekti kestvus on keeruline küsimus üheselt vastamiseks, kuid tegemist on lühiajalise seisundiga, mis ei kesta tuned ega ka mittukümmend minutit. Afekt peab kindlasti jääma ühe situatsiooni raamidesse, olema vahetus seoses kannatanu käitumisega. On mõeldamatu, et afektis viibinu peale kannatanu käitumist ja enne afekti tegeleks mingite muude tegevustega. 2
telefoninumbrit kuni helistamiseni). Lühimälu maht on piiratud. Korraga on lühiajaliselt võimalik meelde jätta vaid väike hulk infoühikuid. Pikka aega peeti lühimälu mahuks 7+-2 ühikut, viimase aastakümne mäluuuringutes pakutakse piiranguks vaid 4 ühikut. Lühimälus olevat informatsiooni hulka saab suurendada materjali känkides. 82. Mis on amneesia? Amneesia ehk ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mälulünk Edasihaarav ehk anterograadne amneesia meelde ei jää kahjustusele järgnev teave. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia meeles ei ole kahjustusele eelnenud informatsioon, mälestused. ·Hüpermneesia ehk liigmälu ·Hüpomneesia ehk vaegmälu · Hüsteeriline ehk kaitseamneesia enesekaitseks unustatakse väga ebameeldivad või hirmutavad asjad · Afektiivne mälulünk unustatakse mälestused, millega on kaasnenud väga tugev emotsioon 83. Mis on motivatsioon ja mis on motiiv?
- ajutine lihastoonuse kadu või nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid (enamasti esineb koos narkolepsiaga); Stereotüüpia (stereotypy) - teatud tegevuste või ütluste pidev kordamine; Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused; Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus; Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises. Mäluhäired: amneesia e. mälulünk (amnesia) võib esineda nelja eri liiki : 1)osaline (partial), 2)täielik (total), 3)anterograadne e edasihaarav mälulünk (anterograde), 4)retrograadne e. tagasihaarav mälulünk (retrograde); hüpermneesia e. liigmälu (hypermnesia); Paramneesia (paramnesia) 1)pseudoreminestsents - sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega 2)krüptomneesia võõrandav k
vaimne taandareng tuvastati veerandil uuritavaist, mis näitab probleemi tõsidust ja vajadust tõhusamate ravimeetodite järele. (Mälu nõrgenemine ..., 30.12.2012) 12 KUIDAS TEKIB ALKOHOLI JUUES MÄLUAUK Inimeste seas võib üsna sageli kuulda, kui lihtsalt naerdakse ja öeldakse, et ah, mul oli mälukas. Eriti tuleb seda ette suurte pidude ja pühade ajal ning nooremate seas. Mida aga tegelikult tähendab alkoholist tekkinud mälulünk? Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudi dotsent Maria Teiverlaur, kes on töötanud üle 20 aasta ka kliinilise psühholoogina psühhiaatriahaiglas, selgitas, et mälulünka peaks suhtuma üsna tõsiselt. Amneesia ehk mälulünk on olukord, kus mälu töö on oluliselt häiritud ja mälu ei suuda salvestada uut informatsiooni ning seega ei teki mälujälgi ehk engramme.
Soopor 5. Kooma 1. Hägunemine 2. Obnubilatsioon 3. Somnolents - Võime ärritajaid vastu võtta on hägunenud ja tekib kognitiivsete funktsioonide süvenev halvenemine - Desorientatsioon: 1. allopsüühiline desorientatsioon – ajas ja ruumis 2. autopsüühiline deso rientatsioon – oma isikus Viitab nt sündmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk - Nõutus, segasus Deliirium - Teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni ja meelepetetega, ärevuse- hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega Hämarolekuseisund - Sügav teadvushäire koos hallukatega - Inimene ei joo palju, tegutseb aga pärast ei mäleta Stuupor - Väliste stiimulite mittetajumine või reaktsioonide puudumine, aga lihastoonus on kõrgenemine nt katattoonne skisofreenia
omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse vähenemises. Eidetism kuju. Võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt ees, mida na reprodutseerimisel kirjeldavad. Sünesteesia - meeled on seostud nii,et inimene seostab värve helide või tähtedega. Teiste aistingute teke. Ntx kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting (pildid ) Amneesia - mälulünk, ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. TEEMA 9 KUJUTLUS JA FANTAASIA Kujutlus psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest, ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Mälukujutluse puhul taastatakse kujutluses varasemad elamused objektidest või olukordadest. Ntx võime kujutada,kuidas me taas ülikooli peahoonesse siseneme, ise hoopis maal viibides.
Eideetilise mälu e eidetismi all mõistetakse mõnedel inimestel esinevat võimet erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt silme ees, mida nad reporodutseerimisel kirjeldavad. Eidetisminähtus seondub sageli sünteesianähtusega, kus mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistingu ka teises modaalsuses (värvuskuulmine). Mälulünk e amneesia on ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Amneesia tavaliseks tekkepõhjuseks on mingi lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Amneesial on hulk alaliike. Sagedamini on joobemälulünk, kus tugevas joobes olnud isiku mälus on katkemisi, kuigi inimene ise oli selle või teise episoodi ajal kontaktne, et toimus ärritajate vastuvõtt ja töötlemine
pruugi olla teadlikud. Vaegmälu mälufunktsioonide üldine nõrgenemine, mis valdavalt avaldub uue materjali omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse vähenemises. Eidetism võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Sünesteesia mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistingu ka teises modaalsuses. Amneesia mälulünk, ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Tekkepõhjuseks lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Hulk alaliike. Joobemälulünk. Kaitseamneesia puhul kustub mälust ebameeldiv, traumeeriv, isiksust kahjustav või ohustav. III osa TEGEVUSE REGULATSIOON KUJUTLUS JA FANTAASIA Teema 9
Vaegmälu mälufunktsioonide üldine nõrgenemine, mis valdavalt avaldub uue materjali omandamisvõime halvenemises ning ka varem omandatud materjali kasutamise käepärasuse 20 vähenemises. Eidetism võime erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Sünesteesia mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistingu ka teises modaalsuses. Amneesia mälulünk, ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Tekkepõhjuseks lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Hulk alaliike. Joobemälulünk. Kaitseamneesia puhul kustub mälust ebameeldiv, traumeeriv, isiksust kahjustav või ohustav. III osa TEGEVUSE REGULATSIOON KUJUTLUS JA FANTAASIA Teema 9
käepärasuse vähenemises. Alzheimeri tõve korral , kui aju närvivõrgustik on degenereerunud , ei suuda inimene ära tunda isegi oma lähedasi tuttavaid ning elab vaimses mõttes ülikitsas, pidevalt abi eeldavas vaimses ,,tunnelis". Eideetilise mälu e eidetismi all mõistetakse mõnedel inimestel esinevat võimet erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt silme ees, mida nad reporodytseerimisel kirjeldavad. Mälulünk e amneesia on ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Amneesia tavaliseks tekkepõhjuseks on mingi lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Amneesial on hulk alaliike. Sagedamini on joobemälulünk, kus tugevas joobes olnud isiku mälus on katkemisi, kuigi inimene ise oli selle või teise episoodi ajal kontaktne, et toimus ärritajate vastuvõtt ja töötlemine
käepärasuse vähenemises. Alzheimeri tõve korral , kui aju närvivõrgustik on degenereerunud , ei suuda inimene ära tunda isegi oma lähedasi tuttavaid ning elab vaimses mõttes ülikitsas, pidevalt abi eeldavas vaimses „tunnelis“. Eideetilise mälu e eidetismi all mõistetakse mõnedel inimestel esinevat võimet erakordselt elavalt ja detailselt taaselustada varemtajutud stseene ja esemeid. Neil on nagu kuju või pilt silme ees, mida nad reporodytseerimisel kirjeldavad. Mälulünk e amneesia on ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. Amneesia tavaliseks tekkepõhjuseks on mingi lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonihäire. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Amneesial on hulk alaliike. Sagedamini on joobemälulünk, kus tugevas joobes olnud isiku mälus on katkemisi, kuigi inimene ise oli selle või teise episoodi ajal kontaktne, et toimus ärritajate vastuvõtt ja töötlemine
Alzheimeri tõvi aju närvivõrgustik on degenereerunud ei tunne ära isegi oma lähedasi alab nagu pidevalt ülikitsas, pidevat abi vajavas vaimses tunnelis. Eideetiline mälu e eidetism mõnel inimesel on võime erakordselt eredalt elastada olnud olukordi või asju. (Harva). See seondub tavaliselt sünteesianähtusega, kus mingi ärritaja, mõjudes ühele tundeorganile, tekitab aistinguid ka teised modaalsuses.- traditsionaalsete kultuuride esindajate hulgas (nt värvuskuulmine) Mälulünk e amneesia ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. lokaalne ajukahjustus või üldine funktsiooni häire on põhjuseks nt peatrauma, mürgitus. Amneesiaga võib kaetud olla haiguse eelne ajalõik ja ka kahjustuse järgne sündmustik. Alaliigid: nt joobemälulünk tugevad joobes isikul on mälus katkemisi, kuigi ta võis olla kontaktivõimeline. see on ka afektiseisundi ühseks võimalikuks tunnuseks + hüpnoosijärgses
end kukkumisel nähtavalt vigastanud, mis ulatuses on vannitoas võimalik patsienti uurida ja kas vajaduse korral on võimalik patsiendi ravi. Te pöördute patsiendi poole sõbralikult, esitlete ennast ja küsite temalt, kas ta suudab kukkumist meenutada ja kas ta komistas, libises või kukkus kokku. Ta eitab kukkumist ja ütleb pahuralt, et tal läheb hästi ja et tal pole mingit abi vaja. Tal on niisiis ilmselt mälulünk ehk amneesia. Tõrjuvatest vastustest oma järgmistele küsimustele puhkuselt naasmisele järgnenud aja ja kõhulahtisuse kohta saate te aru, et ta on desorienteeritud. Vaadates tema silmadesse, märkate pupillide erinevust, vasak pupill on laiem kui parem ja ei reageeri valgusele. Samal ajal mõõdab teie kolleeg vererõhku. See on 200/100 mmHg, pulsisagedus on aeglane, 52 lööki minutis, sagedaste ekstrasüstoolitega. Küsimustele talle teadaoleva kõrge vererõhu,
annaabi.ee 
