Tähelepanu, mälu, mõtlemine (2)

Tähelepanu – seisneb keskendumises mingile objektile , nähtusele või tegevusele. Figuur – see, mida tajutakse väga täpselt. Foon – see, mida tajutakse üsna ähmaselt. Tähelep. saab koondada: Igal ajahetkel mõjub meile palju erinevaid ärritajaid. Ajju saabuvad erutused on erineva tugevusega . Valitsevaks saab optimaalse tugevusega erutus – on keskmise tugevusega, antud momendil kõige olulisem erutus, ta kutsub esile pidurduse teistes ajupoole osades.
Tähelepanu liigid:
1) Tahtlik tähelep. – suunatakse objektile ja tegevusele tahte abil, kujuneb õpetuse ja kasvatuse käigus, on oluline uue õppimisel, vilumuste tekkimisel osatähtsus väheneb.
2) Tahtmatu tähelep. – sünnipärane, kandub objektile iseenesest, ilma tahte pingutuseta. Tegurid, mis tahtliku ->tahtmatuks: ärritaja suurus, tugevus, kontrast, liikumine, kordumine, uudsus , endast tulenevad tegurid (tervis, vajadused).
Tähelep. Omadused: maht (5-9 objekti), jaotuvus , koondamine, püsivus, ümberlülitatavus. Mälu – võime omandada, säilitada ja väljastada infot. Mäletada saab seda, mida oled omandanud , kogenud, näinud, kuulnud .
Mälu protsessid:
1) Meelde jätmine e. omandamine e. õppimine (sellest saab mälu alguse), a) Tahtlik (süsteemne, nõuab pingutust, nõuab tähelepanu suunamist), aa) Tahtmatu (juhuslik, sageli ebatäpne). b) Mehaaniline omandamine ( tuupimine ), bb) Mõtestatud omandamine (25x efektiivsem, tähtis kordamine, materjali korrastatus).
2) Meelespidamine e. info säilitamine – seostena ajukoores, toimub aktiivne infotöötlus, toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad).
3) Meeldetuletamine – info uuesti esiletoomine . a) Äratundmine – varem tajutu tuttavana äratundmine, b) Meenumine – materjal tuleb meelde iseenesest, ei nõua tahtepingutust, c) Meenutamine – tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine .
Mälu liigid:
1) Lühimälu – sensoorne (ikooniline ja kõlamälu) ja primaarne.
2) Püsimälu – protseduuriline (selgeksõpitud tegevused ja liigutused, nt jalgrattasõit), semantiline (üldised teadmised, faktid maailma kohta, nt ümar), episoodiline (endaga seotud sündmused, mälestused, juhtumid).
Mälu tüübid: Nägemis-, kuulmis-, liigutusmälu.
Mälu häired:
1) Amneesia e. mälulünk – mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine, tekib ajukahjustuse tagajärjel. *Edasihaarav (mäletatakse sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta juurde õppida uut), *Tagasihaarav (ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust).
2) Liigmälu e. hüpermneesia – mällu salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetulemine. 3) Vaegmälu e. hüpomneesia – raske uue info omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine.
4) Joobe-mälulünk – mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetus mälulüngaga.
5) Hüsteeriline amneesia – ei suudeta meenutada, et kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud, on psüühiline häire.
6) Afektiivne mälulünk – tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja tekivad mälulüngad.
Mõtlemine – probleemide ja ülesannete lahendamine kasutades olemasolevaid teadmisi, s.o mälu. Probleem tekib siis, kui inimesel on vastuse leidmisel või eesmärgi saavutamisel tekkinud takistused. Mõtlemise elemendid: *kujundid – esemete ja nähtuste vaimne koopia, kujund sarnaneb originaaliga. *mõisted – mingite ühiste ja oluliste omadustega objekt, tähistatakse sõnaga, sõna on märk, mis tähistab objekti, konkreetseid asju aga ka abstraktseid nähtusi.
Mõtlemise iseloom: *üldistav – mõtlemine ühendab sarnaseid nähtusi ja esemeid, mõeldakse kõne ja sõnade abil. *otsiv, juurdlev. *kaudne – võimaldab tegeleda ja juurelda asjade ja nähtuste üle, mida me otseslt ei taju. *mõtlemine võimaldab liikuda ajas edasi-tagasi. Mõtlemisoperatsioonid: *analüüs – mingi eseme või nähtuse mõtteline jaotamine osadeks . *süntees – osade mõtteline ühendamine tervikuks. *võrdlemine – erinevuste ja sarnasuste leidmine. *Abstraheerimine – eraldatakse esemest mingid olulised tunnused ja hakatakse neid iseseisvalt kasutama. *üldistamine – ühendatakse mõtteliselt esemed ja nähtused nende üldiste ja oluliste tunnuste alusel, nt kõik metallid juhivad elektrit.
Mõtlemisvormid:
1)Mõiste: *sisu (olulised/mitteolulised tunnused), *maht (kõik esemed, mida antud mõiste sisaldab).
2) Otsustus – mõtlemisvorm, kus midagi jaotatakse või eitatakse, võib olla kas tõene või väär.
3)Järeldus – olemasolevatest teadmistest saadakse uusi teadmisi.
Probleemi lahendamise etapid: *prob. märkamine ja sõnastamine. *teadaolevate mudelite otsimine. *haudumiseperiood. *probleemi läbi uurimine , võib tulla nn „ahhaa“-periood. *viimistlemise ja kontrollimise periood. Ajurünnak: kollektiivse mõtlemise vorm, 7-12 in, 2-3 h, piisavalt uudne prob, kõik ideed kirja, kritiseerida ei tohi. Loovisik: *hea kujutlusvõimega * leidlik *nutikas*ettevõtlik *originaalne *keskendumisvõimega *loovalt uudishimulik *avatud uuele *fantaasiarikas *mõtteseoste loomise võimega *kõrgema sisepingega Loovuse tõkked: *madal motivatsioon *”oleks vaid” probleem *keskendumisvõime puudumine *eneseusalduse puudumine *hirm läbikukkumise ees *ülepüüdlikus *indutsiooni alahindamine *üliemotsionaalsus