Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Psüühilised protsessid ja aju (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Psüühilised protsessid ja aju

  • Hakati kaardistama aju

Aju asümmeetria


Vasak
Parem
Paikneb aja taju
Ruumi taju- kujundi ja vormi mälu
Sõna mälu , kõne ja kiri (verbaalne asi)
Nägude ära tundmine ja kujundline mõtlemine
Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad sassi
Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska (vasaku ajupoolkera häire)
Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine
Loovus kirjanduses ja sõnalistes asjades
Kujutava kunsti loovus (käsitöö, maal jne)

Aisting ja taju

  • Taju on aistingute summa
  • Väline ärritaja (nõel) → Mõjutab reptseptoreid (nahas) →Liigub mööda närvikiude→ Liigub aju vastavasse keskusesse (naha tundlikkuse keskus) →Analüüs ning tekib valuaisting →Liigub tagasi reptseptorisse tagasi →Tekib refleks
  • Taju- aistingute summa
  • Piiratud taju
    • Osad aistingute tajud on välja lülitatud
  • Sensoorne isolatsioon - Piiratud taju äärmuslik näide ehk tähendab seda, et taju on välja lülitatud
    • Hakati uurima seoses kosmoselendudega

Taju omadused

  • Püsivus
    • Sõltumata sellest, et miski muutub, jääb asi ikkagi samaks
  • Valivus
    • Vaatamata sellele, et sa tunned metsa metsana, järve järvena, sa valid ikka ilusama
  • Mõtestatus
    • Peab olema mingi asja kohta mingi tähendus (esimesel silmapilgul kui näed, siis see tähendab sulle midagi)
  • Hoiakute ja kogemuste mõju
    • Kui räägitakse midagi kellegi kohta, siis jäädakse seda uskuma (kui ei tunne inimest)
    • Kui inimene näeb välja rääbakas, siis sa arvadki, et ta ongi selline, kuigi ta võib olla väga tark ja viisakas
  • Atropomorfsus ehk inimesestamine
    • Esemtele omistatakse inimestele sarnane asi; inimene seostab asja inimesega
      • Seda põhimõtet kasutataks nt multifilmides
    • Loodusnähtustele, asjadele jne omistatakse inimese omadusi
  • Ambivalentsus
  • Sensoorne isolatsioon
    • See kui taju on väljalülitatud või piiratud
    • Välismaailmast ei kuule ega näe midagi
    • Hakati uurima seoses kosmoselendudega

Tähelepanu
  • Suunatud aktiivsus- Signaalide väljavalimine
    • Tahtmatu tähelepanu- Ma ei suuna, vaid mingi asi pälvib mu tähelepanu äkki. Keegi püüab mu tähelepanu kogemata
      • Lastel algusest peale
    • Tahtlik tähelepanu- Suunatud tähelepanu, ma pööran asjale meelega tähelepanu
      • Lastel on see nõrk, kujuneb välja alles 12ndaks eluaastaks
      • Ei suuda nt õppida koolis õppida asju, mis meile ei meeldi
    • Järel tähelepanu
      • Sellisel juhul , kui miski tegevus on muutunud automaatseks ning ei pea seda ekstra kogu aeg tegema
        • Nt jalgrattasõit
  • Tähelepanu maht on 7 +/- 2 elementi
    • St et osa suudab jätta meelde 9 ja osa 5 asja.
  • Jaotuvus
    • Saad teha mitut asja korraga ehk jagad tähelepanu mitme asja vahel
  • Püsivus
    • Suudab ühel objektil hoida enda tähelepanu umbes 20 minutit
  • Ümberlülitamine
    • Teed ühe asja ära ja siis suunad tähelepanu teisele asjale

5 meelt
  • Maitsmine
    • Maitsed
      • Magus- Keeleotsas
      • Kibe- keele taguosas
      • Hapu- Külgedel tagapool
      • Soolane - Külgedel eespool
  • Haistmine
    • Nina on haistmisorgan
    • Loomadel parem haistmine kui inimesel
    • Haistmine
      • Lõhn ehk aroom
        • Magus
      • Hais ehk lehk
        • Kõrbe
        • Roiskunud
        • Suitsuhais
  • Kompimine
    • Nahatundlikkus
    • Tunneme puudutust ja temperatuuri
    • Suhtlemisdistantsid
      • Intiimne distants
        • 0-45 cm
        • See kus inimesed üksteist puudutavad
        • Kultuuriti erinevad
        • On inimesi, kellele ei meeldi kui neid puudutatakse
      • Personaalne distants
        • 45- 120 cm
        • Nt sõbraga suhtlemine
        • Mõnda häirib, kui väga lähedale tullakse
        • Venelastel on see distants väiksem, sõltub kultuurist
      • Sotsiaalne distants
        • 120-360 cm
        • Võõrad inimesed
      • Avalik disants
        • 360 cm ja rohkem
        • Tähtsad isikud ja kelle vastu sa tunned aukartust
        • Nt president , peaminister , riigikogu esimees
  • Kinesteetiline ja vestibulaarne süsteem
    • Kinseteetiline süsteem- Koordinatsioon
      • Kuidas ma suunan nt oma kätt
      • Tegeleb liikumistaju ja koordinatsiooniga
    • Vestibulaarne- Tasakaal
      • Tasakaaluorgan
        • Poolringkanalid
        • Sisekõrvas asub
  • Kuulmine
    • Kuulmiselundid kõrvas
    • Õhus levivad võnked, mis paneb kõrvas võnkuma trummikile, see annab edasi teistele organitele ning muundatakse närviimpulsiks, mida analüüsitakse ajus.
    • Inimene kuuleb vahemikus 16 – 20 000 Hz
      • Inimene kõrgemat ( ultraheli = suurem kui 20 000 Hz) ja madalamat (infraheli= vaiksem kui 16 Hz) ei kuule
  • Nägemine
    • Annab 90% tajudest
    • Näeme valgust ja värve
    • Valguslained
    • Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid
    • Akromaatilised värvid ehk mittevärvilised värvid (must, valge ja hall)
    • Daltonism ehk värvipimedad; Nad ei näe punast ja rohelist
      • Meestel 8%
      • Naistel 0,5%
      • Esineb ka täielikku värvipimedust, aga väga palju harvem

Mälu
  • Mälu salvestumine
    • Info
    • →Sensoorne mälu
      • Lühikene aeg ehk 1 sekund ja olemasolu on segane
    • →Kujundi äratundmine
      • Selleks , et kujundit ära runda, pead võtma asju püsimälust ja võrdled nendega
    • → Lühimälu
      • Mingi aeg info lühimälus
      • Salvestame materjali ja see salvestub püsimäluna
    • →Püsimälu

Mälu liigitamine

    • Tüübi järgi:
      • Verbaalne mälu ehk sõnaline mälu
        • Paremini jääb meelde tekst, mida lugesid/kirjutasid
        • Nt kui sul on sõna kerge, siis sa mõtled õhuline või midagi sünonüümilist
      • Kujundiline mõtlemine
        • Kui sulle öeldakse raske siis sa hakakd mõtlema millelegi raskele nt kivile , siis kujutad ette seda enda peas.
        • Paremini jääb meelde skeem ja mäletad, kus sul tekst on ning et seal pildi all kuskil oli tekst.
      • Numbriline mälu
        • Jäävad hästi meelde numbrid
        • Jäävad hästi ajaloo aastaarvud meelde, numbrid või isikukood ka
      • Loogiline mõtlemine ehk loogiline mälu
      • Operatiiv mälu ehk liikumismälu
        • Ei unusta ujumist ära kui oled selgeks saanud
        • Kui näiteks oled kaotanud ära oma võtmed, siis lähed sama teed mööda tagasi
    • Üleehituse järgi
      • Endel Tulving on Kanada Eesti päritolu kuulus psühholoog
      • Episoodiline mälu
        • Mälu ajalisejärgnevuse järgi
        • See, mis hoiab meie isiksust koos
        • Kui see kaob, siis tekib amneesia ehk mälekaotus
        • Afektiivne mälulünk ehk mälulünk, kus sa oled nii erutund, et sul tekib mälulünk
      • Semantiline mälu
        • Mälu tähenduse järgi
        • Semantika on tähenduseõpetus
        • Teadmised ja oskused mida sa õpid
      • Kognitiivne kaart- Kaart mis on sinu peas Tartu linnast, nagu sina seda tajud
Vasakule Paremale
Psüühilised protsessid ja aju #1 Psüühilised protsessid ja aju #2 Psüühilised protsessid ja aju #3 Psüühilised protsessid ja aju #4 Psüühilised protsessid ja aju #5 Psüühilised protsessid ja aju #6 Psüühilised protsessid ja aju #7 Psüühilised protsessid ja aju #8 Psüühilised protsessid ja aju #9
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kilpkonn1357 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
docx

Erivajadustega laste psühholoogia alused

Erivajaduste liigid (2) Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired ­ autismi spektrile kalduvad häired Kroonilised tervisehäired (diabeet, astma) Liitpuuded ­ nt nägemispuue ja liikumispuue Erivajadustega kujunemise riskiga seisundid: Kakskeelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine... 3 Psüühilised protsessid Arengu käigus toimuvad erinevad muutused. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline. Arengu käigus toimuvad muutused on üksteisest sõltumatud, raske on hallata tervet arengut korraga. Kõigis neis valdkondades võib esineda probleeme ­ erivajadused. Pedagoogikas räägitakse arengust kui uute oskuste omandamisest. Kõigis valdkondades on uute oskuste omandamise aluseks psüühika, vaid füüsiline kasvamine ei eelda psüühika osalust.

Eripedagoogika
thumbnail
22
docx

Psühholoogia ja loogika

· Moodsad teoreetilised seisukohad: o Evolutsiooniline tagapõhi ­ käitumist ja psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge. o Käitumuslik tagapõhi ­ keskkonna mõju käitumisele. o Kognitiivne ­ kuidas inimene võtab infot vastu o Fenomenoloogiline ­ inimeste kogemuste erinevus objektiivsest reaalsusest o Psühhoanalüütiline ­ teadvus + alateadvus o Neuropsühholoogiline ­ füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist. II loeng ­ Psühholoogia uurimismeetodid · Eksperiment ­ tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjustamine ja kõrvalnähtuse isoleerimine. · Eksperimendi käigus seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul.

Psüholoogia
thumbnail
10
docx

Psühholoogia koolieksami materjal

o Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod, Esilekutsutud teadvuse seisundid: Hüpnoos, Meditatsioon, Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Loetelu: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, kujutlus ja keel. AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse aistinguid meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingud. (Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele).

Psühholoogia
thumbnail
12
docx

Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni

- Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1. Psüühilised protsessid - Tunnetusprotsessid - Emotsionaalsed protsessid - Tahtelised protsessid 2. Psüühilised seisundid - Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. - ... on kas lühema- või pikemaajalised, vähem või rohkem teadvustatud. - ..

Psühholoogia
thumbnail
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

Kehapuuded o Neuromotoorika puuded o Lihaste, luustiku ja liigeste puuded Emotsionaalsed ja/või käitumishäired o Väljapoole suunatud o Sissepoole suunatud Pervasiivsed arenguhäired Kroonilised tervisehäired Liitpuuded Erivajaduste kujunemise riskiga seisundid: kakseelsus, mitmekultuurilisus, pikaajaline õppetööst eemal viibimine. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 2 2. Psüühika ja psüühilised protsessid. Psüühika määratlus ja jaotumine. Psüühika bioloogilised alused. Tunnetusprotsessid - tähelepanu, selle liigid ja omadused; taju, selle liigid ja omadused; mälu, selle struktuurid ja protsessid; mõtlemine, selle ühikud, operatsioonid ja liigid; kõne; metatunnetus. Emotsioonid ja motivatsioon, nende määratlus ja roll infotöötluprotsessis. Psüühiline tegevus kui tervik. Arengu valdkonnad: vaimne, sotsiaalne, emotsionaalne, füüsiline

Eripedagoogika
thumbnail
44
docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia ­ teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika ­ väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel,

Ülevaade psühholoogiast
thumbnail
59
docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtusest ja käitumisest. Kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus, teadus). Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Lisaks sellele mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelu nähtusi. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused jagunevad: 1. Psüühilised protsessid - vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub:  Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanu, kujutlus, mälu, mõtlemine)  Emotsionaalse protsessidena  Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 2. Psüühilised seisundid – selle all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. 3

Üldpsühholoogia
thumbnail
38
docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

Abitegevustega on võimalik mälestusi nii toetada kui ka rikkuda  Mälu arengut on seostatud muutustega neljas valdkonnas: o Muutunud baasprotsessid ja töötlusvõime o Muutunud strateegiad o Muutunud metakognitsioon o Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine  Baasprotsessid on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused – nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid  Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid e. assotsiatsioone  Ära tundmine, mis väljendub harjumises (habituatsioon) ja selle kaos on samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea alguseni.  Meenutamine, sh imiteerimine on oluliselt seotud uute käitumisviiside õppimisega, märgatav areng juba esimesel eluaastal.  Üldistamine võimaldab juba 3-kuustel avastada seoseid oma tegevuse ja

Arengupsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun