10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-04-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
177 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sten
Õppematerjali autor
Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse
............5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925).....................................................................................8 2 MÄLU.......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...
Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine"
pöörata), võidan- kaotan meetod (üks pooltest kasutab võimu), kaotan- kaotan meetod (eesmärk on teist kahjustada- haiget teha, sageli kaasneb lahutus)) Tuleb aeg maha võtta, mõlemad pooled peaksid maha istuma ja esmalt omaette mõtlema ning seejärel koos maha istuma ja probleemi sõnastama. Seejärel tuleb keskenduda probleemile, mitte teisele inimesele, siis on võitluse asemel koostöö. Aksepteerin, et eriarvamusele jäämine on normaalne. 4.Mälu protsessid, mnemotehnilised võtted. Mälu lliigid, mäluhäired. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on omavahel tihedalt seotud, osaliselt kattuvad ning üksteisest üleminevad ühtse mälutegevuse komponendid. · Meeldejätmine- informatsiooni omandamine ehk meeldejätmine. · Teadlik ja tahtmatu meeldejätmine- Teatud juhtudel võib materjal meelde jääda iseenesest, ilma sihipärase soovita. Niivisi omandatakse väga palju informatsiooni, ning sageli ka väga
2. Seljaaju- on selgrookanalis paikneb nöörikujuline närvirakude kogumik, keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine, vahetab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, Seljaaju vastutab tingimatute reflekside eest nt. Valust tingitud kiire reaktsioon. Suuraju poolkerasid kattev suuraju koor on kogu närvisüsteemi kõrgeim osa, seal toimub kõrgem närvitalitlus e. teadvuse, mõtlemise, aistingute ja tajude, mälu ja õppimisege seotud protsessid. Koor on u. 3mm paksune närvikude. Eristatakse 4 sagarat: 1. Otsmikusagar- liigutuste planeerimine, teostamine ja kontroll 2. Kiirusagar- naha-ja lihastundlikkus 3. Oimusagar- kuulmine 4. Kuklasagar- nägemine Ajukoore funktsionaalsed väljad: 1. Motoorsed väljad- Otsmiku- ja oimusagara piiril. Nendelt aladelt lähevad käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus
Edward L. Thorndike (1874-1949) Thorndike õppimisseadused: * Harjutamisseadus Harjutamine ja kordamine teeb õppimise edukamaks * Efektiseadus Kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise tõenäosus edaspidi suurem Probleemkast http://www.youtube.com/watch?v=BDujDOLre-8&feature=related Õppimine toimub katse ja eksituse meetodil Koolis õpitakse just operantse tingimise kaudu – hinded, kiitus aitavad kinnitada õpitud käitumist juhul kui see on õppijale meeldiv Burrhus F.Skinner Skinner uuris õppimise rakendusvõimalusi Õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui tasustamine toimub juhuslike ajavahemike tagant. B.F. Skinner (1904-1990) Operantse tingimise kaudu õpitakse uusi käitumisviise. Õppimine on aktiivne Skinneri ,,musta kasti'' metafoor Skinneri biheivioristlik õppimisteooria
3. Liikumistaju- annab meile infot objektide liikumise kohta. 4. Ajataju- kaudu saame teavet aja kulgemise kohta ning võime eristada sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Ajataju erineb isikuti ja ei pruugi olla kooskõlas tegeliku ajaga (nt. heade sõpradega koosviidetud aeg läheb kiiremini, noortel on aega küll). 18. Tunnetusprotsessid- aistingud (nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompimine) 19. Mälu Protsessid- · Meeldejätmine- Võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastatus. · Meelespidamine- aktiivne protsess, mille käigus toimub mäletatava infoga mitmeid muutusi. Näiteks muutub info lühemaks, mäletatakse vaid peamist, info muutub isikupärasemaks hoiakute põhjal, loogikavastane info ununeb. Unustamine on meelespidamise vastupidine protsess
end teistest eraldatuna Naised: räägib probleemidest ja atahb kuulamist, mitte küsimusi ja detailide küsimist. Räägivad tunnetest rohkem, avameelsemad, tuleks kuulata, mitte põgeneda. Räägib julgelt oma mõtteid. Mõtlevad rääkimise ajal. Näevad end Teistega seaotuna 19.Õpiteooriad:klassikaline tingimine, operantne õppimine, sotsiaalne õppimine protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inime teadvuses. klassikaline tingimine Õppimine tingimise teel. Siin vaatleme õppimist klassikalise tingimise kaudu . Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppisimise tulemusel. Avastas vene füsioloog. Tunnustades tema tööd hakkati nimetama tema käsitletud refelksi klassikaliseks. Näiteks uuris kuidas kujuneb koaeral tingitud süljerefleks. Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe, kui laborant(toitja) ruumi tuli. Sellist nähtust nimetatakse klassikaliseks tingimiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid