Mälu tingimised (3)

Psühholoogia kordamine:
1.Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega , mis kujunevad õppimise tulemusel. Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks.Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe , kui laborant (toitja) ruumi tuli. Seda nähtust nimetatkse klassikaliseks tingimiseks. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John.B. Watson , kes tegi kuulsaks saanud katse 11-kuuse Albertiga.Watson üritas näidata, kuidas emotsioonid muutuvad, kui muuta esialgseid stiimuleid, mis seda emotsiooni esile kutsuvad.(Lk.90-91)
2.Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul(nagu klassikalise tingimise puhul), vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Seda uuris loomakatsetega Edward L. Thorndike.Näljane loom panid kasti, toit asetati sellest väljaspoole. Et kastist pääseda ja toiduni jõuda, pidi vajutama kangile ehk käituma teatud viisil. Algul sattus loom juhuslikult vastu kangi ja pääses välja.Mõne aja pärast hakkas ta kasti pandult kohe kangile vajutama. Niisiis seda kindlal eesmärgil.Tema käitumist kinnitati toiduga. Operantse tingimise uurija oli ka Burrhus F.Skinner.Uurides eri tasustamisviiside kasutamist, leidis Skinner muu hulgas, et õpitu kinnistub kõige paremini siis , kui õiget käitumist tasutatakse juhuslike ajavahemike tagant(ebaregulaarselt).
3.Sotsiaalne õppimine ehk mudel õppimine tähendab õppimist sotsiaalsete eeskujude jäljendamise ehk imiteermise kaudu. Suur osa sotsiaalsest käitumisest omandatakse teiste inimeste käitumise jäljendamise teel.Nii võib väikelastel olla eeskujuks nende vanemad,noortel iidoli käitumine jne
Sotsiaalset õppimist iseloomustavad:

Uue käitumisviisi omandamiseks piisab tihtilugu selle ühekordset nägemist

Nähtut ei pruugita jäljendada kohe, vaid alles siis kui tekib sobiv olukord

Uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta.

Uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest(karistust toovaid käitumisviise püütakse pigem vältida).
Sõstiaalse õppimise neli etappi :

Märkamine

Meeldejätmine

Reprodutseerimine ehk taastamine

Motivatsioon .
4.Mälu protsessid
Mäluprotsessid on meeldejätmine(toimub tahtmatult või tahtlikult; seda hõlpsustab kordamine), meelespidamine (aktiivne protsess, mille käigus toimub talletava infoga mitmesuguseid muutusi.)ja meeldetuletamine (talletatud materjali uuesti esiletoomist).
5.Unustamine
See on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu.
Unustamise omadused:

unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes(seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali kohe korrata )

kiiremini unustatakse mõtestamata informatsiooni(seega pole tuupimisest suurt kasu)
6.Lühiajaline mälu
Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sünaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Et organism töötleb infot pidevalt, on primaarse mälu kestus vaid mõni sekund. Mittesõnalist materjali primaarsesse mällu ei salvestata, vaid saadetakse sealt kohe sekundaarsesse mällu.
7.Pikaajaline mälu
Seal sailib materjal kaua, kas või aastakümmneid. Selle mälu maht on suur, ent info kättesaamine aeglasem kui primaarse mälu puhul(suure hulga materjali seast otsimine võtab aega). Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu.
8. Protseduuriline mälu
Seostub selgeksõpitud tegevuste ja liigutustega(nt:jalgratta sõit).Sinna alla kuuluv info omandatakse üksnes antud tegevuse käigus ning selle kasutamine on suuresti teadvustamatu.
9.Semantiline mälu
Talletatakse fakte ja teadmisi, mida üldiselt teatakse ja mida õpitakse(nt: rohi on reoheline jne). See on info mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes .Materjali kasutamine eeldab teadvustatust.
10.Episoodiline mälu
Talletatav info on seotud inimese endaga(nt mida ma tegin üleeile ja kellega kohtusin eile).Ka siin pole omandamiseks vaja praktilist tegvust, kuid materjali kasutamine nõuab teadvustatust.
11.Mäluhäired
Amneesia ehk mälulünk(mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine) eristatkse kahte vormi: edasihaarav (mille korral mäletatakse sündmusi enne kahjustust, kuid ei suudeta midagi juurde õppida) ja tagasihaarav(mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne kahjustust.
On ka teisi mäluhäireid nagu Liigmälu(tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist) jaVaegmälu(võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omnadtatud meeldetuletamine)
Hüsteeriline amneesia ja Afektiivne mälulünk
12. Reproduktiivne mõtlemine ehk taastav( kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi)
13. Produktiivne mõtlemine ehk loov(üritatakse leida uusi teid)
14.Inteligentsus
See on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime.
15.Väljapaistvamad inteligentsuse uurijad on Charles Spearman, Raymond Cattell, Howard Gardner, Robert Sternberg, Alfred Binet,William Stern, John C.Raven
16. Multiinteligentsus

Keelealane ehk lingvistiline intelligentsus

Loogilis.matemaatiline intelligentsus

Ruumialane intelligentsus

Kehalis- kinesteetiline intelligentsus

Muusikaline intelligentsus

Personaalne intelligenstsus
17.Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria
Seesmine komponent
Kogemuslik komponent
Seotus väliskeskkonnaga
18.Juhan Tork
Ta oli Eesti pedagoogikateadlane, kes kohandas aastatel 1933-1939 kooliõpilaste intelligentsuse testi eesti lastele.
19.IQ
Intelligentsuskvoot .selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100-ga.
20. Motivatsioon
Nim vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole.
21.Optimaalseisund
Kui kaks täiesti võrdsete oskustega inimest lähevad autojuhieksamile, kusjuures neist üks on väga ärevil teine aga rahulikum, siis ilmselt sooritab eksami paremini see kes on rahulikum inimene.Nende oskustes pole küll erinevusi kuid erinevus on erutuse tasemes. Erutus ja tegevus tulemuslikkus ongi omavahel seotud.
22. Yerkes -Dodsoni seadus
Tegevus on kõige tulemuslikum erutuse optimaalse taseme korral. Kui inimene on nii motiveeritud kui ka mõõdukalt erutunud, siis tegutseb ta kõige efektiivsemalt.Vähese erutuse ja motiveerituse korral tuntakse lihtsalt igavust, puudub huvi tegevuse vastu.Liialt kõrge erutus võib aga põhjustada palju vigu ja alati ei saa inimene aru sellestki, mida talle öeldakse.
23. Vastandprotsessid
Need protsessiod on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavale vastupidised tunded. Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi, et jõuda seekaudu millegi meeldivani.Vastand protsessid võivad toimida ka teistpidi : algsele meeldivale tundele järgneb ebameeldiv.
24.Homöostaas
Homöostaatilise seisundi regulastioon. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitad ning taotlevad ühtlasi tema seesmist tasakaaluseisundit(homöostaasi)
25.A.Maslow püramiid
26.Seesmine ja väline motivatsioon
Seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide nimel, mingtie eelistuste tõttu, soovist end ületada või mingit ülesannet lõpetada või lihtsalt nautida tegvust ennast.
Väliselt motiveeritud on käitumine ,mis lähtub mingi väljaspoolt saadava tasu silmaspidamisest.
27.Enesetõhusus
Käsitletakse probleemi, kuidas on omavahel ühenduses inimeste arusaamad endast ja nende soov oma eesmärke saavutada.Edukas sooritus aitab tõsta meie enesetõhususe astet ja seada endale kõrgemaid eesmärke.
28. Seksuaalsuse arneg Freudi järgi

Oraalne faas-sünnist kuni 12 elukuuni. Selle vältel on peamiseks naudinguallikaks suu(imemine )

Anaalne faas-1-3 eluaastani. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu; seda protsessi kontrollides tunneb laps naudingut,ühtlasi areneb tema enesekontrollivilumus.

Falliline faas-3-5 eluaastani. Elavneb huvi suguelundite vastu, mis väljendab muu hulgas masturbeermises. Selle ea peamine ülesanne on sooline identifikatsioon .

Latentne faas-kestab murdeea alguseni .Seksuaalreaktsioonid ja huvid alanevad ajutiselt , seksuaalsus nagu uinuks, andes aega lapse üldhuvide kujunemiseks
29. Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi.Saavutusvajaduses eristatakse püüdlust edu saavutamises ja püüdlust ebaedu vältida.