Kohtupsühholoogia arvestuseks kordamine (0)

KOHTUPSÜHHOLOOGIA
Probleemid

• Mõistetel õigusteaduses ja psühholoogias erinev sisu.
  
• Uued teadmised psüühika kohta levivad väga lihtsustatud kujul.
  
• Psüühika uurimine on multidistsiplinaarne.
  
• Võivad olla kaasatud: psühholoog, psühhiaater, logopeed, neuropsühholoog, lastepsühholoog...
  
• Psüühikahäiretega seotud probleemide hulk ühiskonnas suureneb
  
  • Vananemine , narkootikumid , ajukahjustused.
    

Erinevused
Õigusteadus
Psühholoogia
Teo lõpptagajärg
Käitumine
Inimese käitumise ideaal
Organismi toimimise seaduspärasused
Hierarhiliselt organiseeritud järjestikuste protsesside jada
Samaaegselt toimivate protsesside keerukas süsteem
Sündmus asendatakse tekstiga
Verbaalne arutlus- ja järeldusvõime on vaid üks osa inimese kognitiivsetest võimetest.
Inimese käitumine on tema vaba tahte väljjendus
Inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist
Inimene otsustab, planeerib, hindab tagajärgi ja siis teeb
Igaühe jaoks võib moodustuda selline stiimulite kombinatsioon, mille mõjul oluliselt alaneb võime oma käitumise juhtumiseks.
Psühholoog kui ekspert

• Psühholoogi kompetentsi kuulub hinnangu andmine sellele, kas isikul oli piiranguid ümbruse ja oma tegevuse mõistmiseks, oma tegevuse juhtumiseks ning oma tegude võimalikest tagajärgedest täiel määral arusaamiseks.
  
• Kohtupsühholoogia eksperdi ülesandeks on temale esitatud materjalide alusel anda vastused temale esitatud küsimustele.
  

Psühholoogia kompetentsi ei kuulu

• Selgeltnägemine
  
• Tõe väljaselgitamine
  
• Valetaja paljastamine
  
• Käitumise motiivide selgitamine
  
• Protsessi osalistega manipuleerimine
  
• Teoreetiliste arutluste esitamine
  
• Hüpoteeside püstitamine
  
• Moraalse hinnangu andmine
  

Kohtupsühholoogi kompetentsi kuuluvad

• Intellektuaalse võimekusega seotud probleemid
  
• Kesknärvisüsteemi orgaanilise kahjustusega seotud probleemid
  
• Alkoholi ja muude psüühikat mõjutavate ainete kasutamisega seotud probleemid
  
• Isiksuse omadustega seotud probleemid
  
• Emotsionaalsete seisunditega seotud probleemid
  
• Psüühiliselt tervetel isikutel abitu seisundi tuvastamine
  

Mis on psüühikahäire?

• Mõiste „häire“: kliiniliselt äratuntav sümptomite kogum või käitumine, millega enamasti kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone.
  
• Psüühikahäire – kehtivale rahvusvahelisele psüühika- ja käitumishäirete klassifikatsioonile vastav psüühiline seisund või käitumishäire.
  

Psüühika- ja käitumishäired

• Orgaanilised psüühikahäired
  
• Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired
  
• Skisofreenia , skisotüüpsed ja luululised häired
  
• Meeleoluhäired’
  
• Stressiga seotud häired
  
• Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired
  
• Vaimne alaareng
  
• Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired
  

Süüdivus

• Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses:
  
  • Vaimuhaigusega
    
  • Ajutise raske psüühikahäirega
    
  • Nõrgamõistuslikkusega
    
  • Nõdrameelsusega
    
  • Muu raske psüühikahäirega.
    
• Süüdimatuse olemasoluks peavad üheaegselt ilmnema nii juriidiliste kui meditsiiniliste tunnuste olemasolu.
  

Süüdimatuse juriidilised kriteeriumid

• Võime aru saada teo keelatusest
  
• Vastavalt sellele oma käitumise juhtumine (ehk motvatsioon + otsustusvõime)
  
• Kas esinem mõni süüdimatuse pg-s esitatud psüühikahäire?
  
• Kui esineb, siis kas see on nii tugev, et kõrvaldab isiku normipärase motivatsioonivõime või piirab seda oluliselt.
  

Süüdimatuse meditsiinilised tunnused

• ...iseloomustavad patoloogilisi nähtusi organismis, mille tagajärjel isik pole võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima.
  

Vaimuhaigus

• Psüühilise tegevuse sügav häire, mille puhul tegelikkuse tunnetamine on moonutatud, tegelikkusega kohanemise võime raskesti häiritud ja isiksuse struktuur põhiolemuselt muutunud.
  
• Skisofreenia, muud psühhootilised häired, raskemad orgaanilised ja sümptomaatilised psüühikahäired (nt psühhoosid).
  
• Orgaaniline – häire aluseks on iseseisvalt degenereerinud peaajuhaigus või kahjustus.
  
• Sümptomaatiline – peaaju haaratus on sekundaarne
  
• Skisofreensed häired – mõtlemise ja taju sügavad häired, tuimenenud ja inadevaatne tundeelu. Teadvuse selgus ja intellekt on tavaliselt säilinud, teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda.
  
• Psühhootiline – esinevad hallutsinatsioonid, luulumõtted.
  

Ajutine raske psüühikahäire

• Välised tegurid!
  
• Tunde kuni nädalaid kestev sügav psüühikahäire (algab sageli ägeda atakina, paraneb tavaliselt hästi)
  
• Teadvuse kaotuse ajupõrutuse tagajärjel, deliirium intoksikatsioonist, äge stressreaktsioon, patoloogiline joove
  

Äge stressreaktsioon

• ..areneb isikul ilma ühegi muu eelneva märgatava psüühikahäireta vastusena erakordselt tugevale füüsilisele ja/või psüühilisele stressile ja mis tavaliselt vaibub tundide või päevade vältel.
  
• Stressor võib olla rabavalt tugev psühhotraumeeriv kogemus, mis kujutab suurt ohtu isiku või tema lähedaste inimeste elule või kehalisele tervisele või ebatavaliselt järsk ja hirmutav sotsiaalse positsiooni ja/või indiviidi suhetesüsteemi muutus.
  

Patoloogiline lakoholintoksikatsioon e. Patoloogiline alkoholjoove

• Intoksikatsiooni üldised kriteeriumid, v.a. see, et (joove) tekib pärast ebapiisava alkoholiannuse kasutamist.
  
• Esineb verbaalselt või füüsiliselt agressiivne käitumine, mis ei ole antud isikule kainena tüüpiline.
  
• Intoksikatsioon tekib väga kiiresti (minutid) peale alkoholi kasutamist.
  
• Ei esine orgaanilise ajukahjustuse või muu psüühikahäire tunnuseid.
  
• Patoloogilisele joobele on tüüpiline nn. kriitiline uni, mille järgselt seisung on kadunud ning esineb mälulünk kogu haigusliku episoodi kohta.
  

Nõrgamõistuslikkus

• Vaimne alaarend, püsib teatud tasemel kogu elu; iseloomulik on tunnetuse, kõne, motoorika ja sotsiaalse suhtlemise madal tase.
  

Nõrdameelsus

• Mälu- ja mõtlemishäired sellisel tasemel, et nad häirivad inimese igapäevast elu ja toimetulekut.
  
• Intellekti ja mälu tuntav langus
  
• Häire aluseks autonoomselt degenereerinud peaaju või süsteemne haigus või kahjustus
  

Muu raske psüühikahäire

• Raske isiksusehäire, rasked võõrutusnähud sõltuvushaigetel, kurttummus jms.
  

Piiratud süüdivus

• Kerge nõrgamõistlikkus
  
• Algav või kergekujuline nõdrameelsus
  
• Skisofreenikud, kellel pole teo toimepanemise hetkel ilmekaid psühhootilisi sümptomeid
  

Problemaatilised olukorrad

• Kirjaoskamatus normaalse intellekti foonil (nt tänavalapsed, mustlased )
  
• Erinev elukeskkond, kultuurierinevused
  
• Arengu tunduva hilistumise tõttu hooldusasutusse sattumine
  
• Intellektuaalse defekti varjumine soodsate olude taha
  

Orgaaniline faktor, mis põhjustab vaimse häire, võib olla

• Primaarne ajuhäire, trauma
  
• Süsteemne haigus, mis mõjutab aju sekundaarselt
  
• Äge või krooniline mürgitus psühhoaktiivsest ainest
  
• Pidevalt tarvitatud aine ärajäämisest tingitud muutused
  

Isiksushäire

• Düsharmoonilised hoiakud ja käitumine
  
• Ebanormaalne käitumismuster on püsib ja pikaajaline
  
• Ebanormaalne käitumismuster on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides selgelt väärkohanenud
  
• Ilmneb alati lapse- või noorukieas ja püsib täiskasvanuna
  
• Häire põhjustab sotsiaalse funktsioneerimistaseme langust
  
• Osadel inimestel on püsiv psüühiliste omaduste ja käitumuslike tunnuste kogum, mis kogu elu jooksul oluliselt raskendab nende sotsiaalset kohanemist ja toimetulekut sotsiaalsetes suhetes.
  

Paranoiline isiksushäire

• Ülitundlik ebaedu suhtes
  
• Solvuv, pika vihaga
  
• Umbusklik , kahtlustav
  
• Liialdatud võitlus oma õiguste eest
  
• Liialdatud enesekesksus
  
• „vandenõuteoreetik“
  

Skisoidne isiksushäire

• Emotsionaalne külmus, rõõmutus
  
• Ei väljenda ja ei taju tundeid
  
• Ükskõikne tema kohta antava hinnangu suhtes
  
• Eelistab üksindust
  
• Liigne enesessesüüvimine, fantaseerimine
  
• Usalduslike suhete puudumine
  
• Tundetus sotsiaalsete normide suhtes
  

Düssotsioaalne isiksushäire

• Kalkus teiste suhtes
  
• Sotsiaalsete normide ja kohustuste eiramine
  
• Suhteid loob kergest, kuid need ei ole püsivad
  
• Kergesti ärritub, käitub agressiivselt
  
• Ei tunne süüd, ei õpi kogemusest
  
• Ennastõigustav
  

Ebastabiilne isiksus

• Kõikuv meeleolu
  
• Tagajärgedega mittearvestamine
  
• Vähene implusskontroll
  
  • Implusiivset tüüpi: sagedased vägivallapuhangud
    
  • Piirialast tüüpi: ebaselge kujutlus endast, ebastabiilsed suhtes, emotsionaalsed kriisid , sagedased enesevigastused
    

Histriooniline isiksushäire

• Teatraalsus, enesedramatiseerimine
  
• Väga mõjutatav
  
• Emotsionaalselt labiilne
  
• Enesekesksus, enesehellitamine
  
• Hoolimatus teiste vastu
  
• Vajadus olla tähelepanu keskpunktis
  
• Manipuleeriv käitumine
  

Anankastne isiksushäire

• Kõhklev, ettevaatlik
  
• Liigselt planeeriv
  
• Liigselt hoolikas, pedantne
  
• Ülim kohusetundlikkus
  
• Jäikus, kangekaelsus
  
• Ei usalda teisi
  

Vältiv isiksus

• Püsivalt pinges , kartlik
  
• Veendunud oma saamatuses, alaväärsuses
  
• Liigne mure, et teda võidakse kritiseerida
  
• Piiratud elustiil, et tunda end turvaliselt
  
• Suhtlemise vältimine
  

Sõltuv isiksus

• Olulised otsused lastakse teha teistel
  
• Oma huvide allutamine teistele, kellest sõltutakse
  
• Ei esitata mingeid nõudmisi teistele
  
• Ei talu üksiolekut
  
• Hirm hülgamise ees
  
• Pidev vajadus nõuannete järele
  

Orgaaniline isiksushäire (kujuneb välja ajukahjustuse mõjul)

• Püsimatus
  
• Emotsionaalne labiilsus , pinnapealsus
  
• Vajaduste rahuldamisel ei arvestata sotsiaalseid norme
  
• Kergesti tekivad kahtlustused
  
• Hõivatus abstraktsetest teemadest
  
• Liigne üksikasjalikkus
  

Tüüpilisemad ägeda stressreaktsiooni sümptomid

• Nõutus
  
• Teadvuse mõningane kitsenemine
  
• Tähelepanu ahenemine
  
• Võimetus ära tunda stiimuleid, desorientatsioon
  
• Isoleerumine ümbritsevast situatsioonist
  
• Rahutus ja hüperaktiivsus